@ ETTEMÕTE // 2024.11.27
KUUPÄEV
2024-11-27
PIKKUS
47m 17s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse, miks teatud Eesti teenusteturud on vähese konkurentsiga ja kõrgete hindadega ning kuidas ühistulised mudelid, nagu Tuleva, suudavad turgu raputada. Külaline Tõnu Pekk selgitab, et tehnoloogia, läbipaistvus ja kogukonna kaasamine on võtmetegurid, mis võimaldavad pakkuda klientidele paremaid tingimusi ja murda väljakujunenud monopoolseid tavasid.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Eesti majanduses on aastaid olnud teemaks teatud valdkondades valitsevad kõrged hinnad ja vähene konkurents, näiteks interneti püsiühendus, aga ka pangandus, riided ja muu. Kas selle olukorra muutmine on üldse enam võimalik, küsime tänases Ettemõtte podcastis. Turgu valitsevatel ettevõtetel ei ole muidugi mingit soovi hindu alla tuua ja konkurentsi suurendada, aga miks sellises olukorras ei ole tekkinud uusi pakkujaid ning miks konkurents ei toimi? Mida saaksid teha Eesti ettevõtjad ja kuidas peaks konkurentsi soodustama riik? Tänase podcasti külaline on Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk, kes hakkas Tulevat tegema just seetõttu, et olemasolevate pensionifondide tasud olid väga kõrged ja tootlused väga madalad ning kõik turuosalised rääkisid nagu ühest suust, et nii peabki olema ja mitte midagi ei ole võimalik teha. Räägime saates sellest, miks ja kuidas oli Tuleval võimalik tsementeerunud turgu raputada ning olukorda tarbijatele palju soodsamaks teha ning kuidas võiks seda saavutada teistes valdkondades, kus Eesti turul on jääaeg. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Ma võin teha ühe proovi, et, et tead, see, ma, ma arvan, meie käivitamisel ka, et oli, oli kindlasti. Ajastusel oli, oli, ta kuidagi sobis, ma isegi ei oska nagu täpset näppu peale panna, et mis. Mis see täpselt, see hea, hea asi oli, mis meie nagu kasvule kaasa aitas. Aga, aga noh, kindlasti seesama ülemaailmne trend, et, et uus tehnoloogia, ehk siis indeksi investeerimine, noh, ta oligi, ta on juba eksisteerinud juba aastakümneid, aga. Noh, tõeliselt nüüd kahe tuhande kümnendatest on, on noh, ta saanud noh, täiesti nagu uue, nagu uue hoo sisse. Aga ei noh, selles mõttes, et see, see tehnoloogiline muutus kindlasti aitab kaasa. Mul lihtsalt praegu tuli meie enda tegevuse käigus, meil aitas näiteks, me tegime ka kolmanda samba fondi, kuhu inimene peab oma kontolt, nüüd seal ei ole riiklikku süsteemi, kuidas raha fondi jõuab. Et inimene peab oma kontolt tegema kannet. No ja siis tol hetkel, kui me ta käivitasime selle fondi. Siis inimene, noh, me andsime siis need panga rekvisiidid ja inimene pidi siis need kopeerima ja pasteerima sinna oma panga, internetipanka ja siis tegema ülekanded, et. Noh, võinuks olla ju see maksa nupp, on ju, et punane nupp, et pane klikka ja siis, aga seal oli vahel kaks ja pool protsenti, on ju, noh, see ei lähe. Kuni siis seesama openbanking noh, nagu võimaldas selle, et turule tuli Montonio, kes ütles, et tasu ei ole kaks pool, vaid on viis senti makse. Ja, ja nafti oli meil ka oma punane nupp, see integratsioon oli noh, mingi tunniajane töö. Ja, ja ma usun, et siit on kindlasti palju, palju asju tulemas tänu sellele Open Banking regulatsioonile, et mis aitab sedasama maksekaartide ja pankade nagu seda, nagu. Monopoli murda, et, et kindlasti tehnoloogiline muutus ja mingi seadusandlik muutus aitab.