@ ETTEMÕTE // 2024.11.27
delfi_ettemote_0157.mp3
KUUPÄEV
2024-11-27
PIKKUS
47m 17s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse, miks teatud Eesti teenusteturud on vähese konkurentsiga ja kõrgete hindadega ning kuidas ühistulised mudelid, nagu Tuleva, suudavad turgu raputada. Külaline Tõnu Pekk selgitab, et tehnoloogia, läbipaistvus ja kogukonna kaasamine on võtmetegurid, mis võimaldavad pakkuda klientidele paremaid tingimusi ja murda väljakujunenud monopoolseid tavasid.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Eesti majanduses on aastaid olnud teemaks teatud valdkondades valitsevad kõrged hinnad ja vähene konkurents, näiteks interneti püsiühendus, aga ka pangandus, riided ja muu. Kas selle olukorra muutmine on üldse enam võimalik, küsime tänases Ettemõtte podcastis. Turgu valitsevatel ettevõtetel ei ole muidugi mingit soovi hindu alla tuua ja konkurentsi suurendada, aga miks sellises olukorras ei ole tekkinud uusi pakkujaid ning miks konkurents ei toimi? Mida saaksid teha Eesti ettevõtjad ja kuidas peaks konkurentsi soodustama riik? Tänase podcasti külaline on Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk, kes hakkas Tulevat tegema just seetõttu, et olemasolevate pensionifondide tasud olid väga kõrged ja tootlused väga madalad ning kõik turuosalised rääkisid nagu ühest suust, et nii peabki olema ja mitte midagi ei ole võimalik teha. Räägime saates sellest, miks ja kuidas oli Tuleval võimalik tsementeerunud turgu raputada ning olukorda tarbijatele palju soodsamaks teha ning kuidas võiks seda saavutada teistes valdkondades, kus Eesti turul on jääaeg. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Noh, siin on ju kaks, eks ole, üks on see, et ma, et ma panen sissetulekust nii palju kõrvale, siis ma arvan, et see on, oleks hea, kui see oleks rusikareegel, sellepärast, et me elame praegu sellises maailmas. Kus, selleks, et tagada endale tulevikuks piisav kapital, et ühel päeval, noh. Omada vaba valikut, et kas ma nagu veel töötan või, et kas ma töötan surmani või, või, või, või naudin mingisugust, mingisugust vaba aega, kus, kus riik ja, ja minu enda kapital mind, mind toidavad. Et siis see, see nõuab seda, et sa, et sa paned umbes sellise, noh, Eestiski on tehtud see arenguseire keskuse hinnang oli, et noh, meie süsteemi juures umbes viisteist protsenti sissetulekust peaks kõrvale panema, siis. On see suht hea, hea šanss, et, et juba kuuekümne viieselt on sul noh, need valikud on lahti, et kas sa nagu töötad edasi või mitte.
Me oleme seda finantsvaldkonnast rääkinud, ma tahaks kasutada võimalust tulla saate alguse juurde tagasi ja küsida, et noh, lugupeetud, kas saatejuhid ja külalised, need teised valdkonnad, mida ma mainisin, eks, et me. Me rääkisime Tõnu ja Tuleva näitel, kuidas noh, näed, maailmas oli uus tehnoloogia, saigi teha odavalt, noh jumala abiga, see äri on ka selline, et sa ei pea. Kümmet miljardit, eks ole, kapitalikuludesse taguma ja midagi ehitama hakkama ja see kõik ei võta viisteist aastat aega, et mingeid lubasid taotleda ja nii edasi. Et näed, oli tehtav küll, et noh, mingis mõttes mõtteviisi küsimus, tuleme kokku, vaatame. Näete, et siin on turg, on tsementeerunud, teeme ise. Aga kas, kas te teistes valdkondades on võimalik Eestis neid asju liikuma saada, kas on võimalik siis öelda, et näed, et me vaatame ükskõik mis valdkonda siin? Paks kapitalist laiutab ees, eks ole, noh, muudkui kruvib hindu ja, ja räägib kurvalt nii meedias kui regulaatorile kuskile, et noh, ei, no ei saa, ei saa teistmoodi üldse ei saa ja meie siis peame noogutama. Kas me oleme neetud sellesse maailma ja me peamegi ootama, et tulebki uus tehnoloogia, tuleb, ma ei tea, näiteks Elon Muski satelliite internet ja no vot siis saame asja liikuma, et siis tekib konkurents või mille tagasi asi on? Ma ei tea isegi, kes vastab Taavi või Tõnu.