Turgu raputanud Tuleva fondide maht ületas äsja miljardi euro piiri ning jätkab kasvamist

Tere kõigile, Ette mõtte kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios ja täna on meil selline saade, kus me lahendame Eesti ettevõtjate südamel olevat ühiskondlikku muret. Ja üks ühiskondlikuid muresid, mis ettevõtjatega rääkides siin ikkagi päris. Ikkagi ma ütleks juba aastaid, ma olen kuulnud ja kuulnud on see, et teatud valdkondades Eesti ühiskond või, või Eesti ärikond on nagu kivi taga kinni, et on mingisugused asjad, millest me kirjutame meedias kuust kuusse, aastast aastasse ja ei saa liikuma, räägime. Võrdleme siin regulaarselt, ma ei tea, oma telekomi hindu meist jõukamate soomlaste ja rootslastega. Me räägime kütusehindadest, me küsime, kes mingisuguseid kinosid ostab või ei osta ja palju popkorn maksab ja palju pilet maksab ja, ja. Ma arvan, me räägime üldse laiemalt kogu sellest hinnatõusust, mis, mis Eesti ühiskond on, tundub, et paljude inimeste arvates väga ebaõiglaselt tabanud. Ja me küsime, et kas siis tõesti ei saa mitte midagi teha ja meil on stuudios inimene, kes ka aastaid tagasi vaatas oma valdkonda ja mõtles, et kas siis tõesti ei saa mitte midagi teha ja tuli välja, et sai teha. Ja tänaseks on noh, kui me natuke numbreid ilustame, ütleme, et sellest on saanud miljardi äri Eesti oludes ja see miljardi äri on pensionifond Tuleva ja selle asutaja ja fondi juht Tõnu Pekk on meie tänane külaline, tere, Tõnu. Tervist. Tere, Taavi. Endale üllatuslikult ma olen ka seal minu osa, minu raha on Tõnu käes, minu pension ja siis seal hiljuti oli nõukogu valimine ja täitsa üllatuslikult sinu nibi ei käinudki läbi, et see on üks koht, kus sa ei ole oma, oma tähelepanu siis veel saanud pöörata.

Mina oskan kindlasti panna näpu peale. Ja need ongi kaks asja, üks on see, et on olemas piisavalt teadlikke inimesi, kes teadsid, palju asjad tegelikult maksavad. Ja ütleme niimoodi, et meil on siiamaani erinevates valdkondades noh, me lepime sellega, et me maksame näiteks, ma ei tea, spordialatsitele sada protsenti või kakssada protsenti juurde, sellepärast, et me ei tea, palju asjad tegelikult maksavad. Ja kuna poodnik ütleb meile, et nad maksavad nii palju, siis me oleme lihtsalt noh, lööme kulpi ja maksame ära, on ju, et me lihtsalt nagu ei leiagi mingit muud varianti, on ju. Et, et siin olid sina, Tõnu ja teised, kes, kes ütlesid, et sorry, et need asjad ei pea maksma nii palju, et ei ole vaja võtta kaks pool protsenti või kolm protsenti vahelt, on ju. Aga teine asi oli jah, seesama tehnoloogia, ehk siis noh, nagu telekomi näitas numbri liikuvus, on ju, et noh, et, et kui sul on asjad liiguvad väga ebamugavalt, sa pead tegema väga palju liigutuse selleks, et. Et oma laenu või oma pensionimakset või, või oma telefoninumbri teise brändi juurde viia, on ju, noh, nii-öelda kunstlikud barjäärid, on ju. Siis sellega saab suurbränd ennast kaitsta. Ja noh, pensionisüsteem tehti niimoodi, et noh, pensionimakset tõesti nagu hästi lihtne oli valida seda, et kas ta laekub nagu. Swedbank'a või SEB-sse või Tulevasse, on ju, noh, üks liigutus ja tehtud, on ju. Mistõttu näiteks Telekom meil oli ka, on. Taanis UK-s olid suured lained, kui tuli OpenTelekom nii-öelda ja noh, Telekomi võrgu väljaehitamine iseenesest on kallis, aga noh, võrku saab ju rentida ja kui sa tegelikult kitad endale virtuaaloperaatori, et noh, ma renditasin Elisa või Tele2-ga käest näiteks võrku, onju. Et maksad sihukest massitasu, siis saaks sinna peale ehitada küll. Ja Deani ja UK nägid seda, et need muutuvad need virtuaalaparaatorid väga ebamugavaks, nad võtavad seal kolm protsenti, viis protsenti turust, on ju. Maksavad oluliselt soodsamat hinda, on ju, ja rikuvad seda seda mängu. Mistõttu Eestis vaikimisi pärast seda, siin korra tehti üks katsetus, on ju, kakskümmend aastat tagasi, eks. Pärast seda minu meelest on vaikimisi kokkulepe telekond, mida vahel ei lase ühtegi virtuaaloperaatorit turule. Ja nüüd, kui riik ei sekku, kui sain otseses mõttes ei teki regulatsiooni või kohustust, et sa pead laskma, siis põhimõtteliselt ei saagi seda veel, seda näiteks valdkonda raputada. Sa

Ma saan teha niimoodi, sest vaata, kui ma telekomi ettevõtten olen teinud investeeringu, ma olen ehitanud võrgu valmis. Ja nüüd sa tuled ütlema, et ma pean oma võrku oma juhtmetes, pean laskma mingi teise tegija Noh, ühesõnaga, kui sul ei ole riiklikku sundi, siis ma ei lase. Ja kui mu konkurentid ka ei lase, siis me hoiame turu kinni. See on väikest kokkulepet omavahel, mis küll on keelatud kokkulepe, aga noh, ütleme niimoodi, et teeme selle kokkuleppe, nii et me pilgutame silmi ja, ja ei häälda seda välja on ju, et noh, et, et.

Ja aga ma ütlengi, et miks ma arvan, et see on tulemas, ma, ongi see, et mul on täna erinevate pankade pakkumised laua peal. Ma põhimõtteliselt olen otsustanud ära, et ma tahan liikuda, sellepärast et ma ei jaga enam põhibrändiga väärtusi, on ju. Et ja mul on erinevad laenupakkumised laua peal, mille puhul nagu rahaliselt ma ei võida. Ehk siis küsimus on nagu väärtustes, et põhimõtteliselt pakutakse samade protsentidega, lihtsalt teises pangas. Ja ma saan täiesti aru, ehk siis nagu indiviidina ei olegi mulle mõtet nagu midagi väga palju paremaks pakkuda, on ju. Aga seesama mahuefekt, mis tekkis sul sellest, et sa noh, kombineerisid omavahel kolm tuhat inimest ja seitsekümmend viis tuhat inimest ja nii edasi, on ju. See mahuefekt mängib ka siin äris, ehk siis, et kui sul on nagu ikkagi, ma ei tea, sada väga hea finantskäitumisega klienti, siis see, seda portfelli koos saavutada on lihtsam ja odavam kui seda ükshaaval müüa ukselt uksele, sõna otseses mõttes, on ju, et noh, et, et. Samamoodi noh, ma räägin mingi telekomi pakkumist, mis iganes, on ju, et, et seetõttu nagu mulle tundub, et see on üks valdkond, mis on nagu avastamata. Tegelikult veel ja tehnoloogia iseenesest võimaldaks seda, eriti nüüd, kus, kui tulebki see ka, et, et noh, laenu ümbertõstmine muutub, peab muutuma seaduse järgi lihtsamaks, on ju, mis tuleb open bankingu ja kõike muude teemadega kaasa, on ju, et noh, et, et. Et selle koha pealt ma olen nagu lootustavalt optimistlik, et siin tekivad ikkagi uued mudelid, sellepärast et mul on vaja mingit kick'i veel, miks ma viitsiksin tõsta oma laenu ümber. Et kui sul on intress sama, siis lihtsalt ümber tõsta sellepärast, et mulle nagu bränd ei meeldi, on ju, ja seda, seda kick'i on liiga vähe. Aga kui seal on mingi suurem idee taga, siis võib see olla võimalik.

Ei no ma mõtlen, siin ongi nii-öelda näiteid olemas, et noh, võtame sama Coop'i näite on ju, kellel on tarbeühistu on ju, ja iseenesest neil on ju tarbeühistud oma poodide näol üle-eestilised, eks, on ju, ja on lokaalsed kooperatiivid, et noh, meie Tartu Coop ja nii edasi, on ju, et ja minu meelest, kas. Vähemalt üks neist kindlasti teeb ka mingeid väljamakseid aastas. Et ta maksab tagasi oma liikmetele mingit, mingit tasu, on ju. Aga noh, küsse ongi selles, et see alati see tasu võib olla nagu üksikisiku vaatest nagu mõttetult väike, no ma ei tea, kümme eurot, kakskümmend eurot, võib-olla viiskümmend eurot, eks. Aga kui sa kombineerid nagu seitsekümmend viis tuhat inimest ja on kakskümmend eurot, on ju, siis on sul sada viiskümmend tuhat koos, on ju, et noh, et, et. Ja sellest aastast saab juba midagi ilusat ehitada, eks on ju, ehk siis, et see üksikisiku soodustus, millega meid praegu ahvatatakse, tihti ongi liiga väike selleks, et võtta ette mingi kolimine ühest pangast teise, näiteks on ju. Aga kui sa tekitad selle peale nagu massisoodustuse ja saavutad sellega nagu mingi suurema efekti, mis omab ka sinu elukohalitel suuremat mõju. Siis sa võib-olla teed selle liigutuse ära ja viid seda sammu astuda, on ju, et siis noh, enamik sellistest suurtest brändidest elab ikkagi oma lojaalse kliendi peal, eriti näiteks Telekomis, et. Telekomi lojaalne klient, kes ei käi kauplemas oma hinda kogu aeg läbi, on kokkuvõttes kõige kasumlikum ja selle vana kliendi hoidmise hind on väga-väga palju odavam võrreldes uue kliendi leidmise hinnaga.