Eesti iduettevõtja ehitab Euroopasse Rendini konkurenti

Tere kõigile ettemõtte podcasti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa räägivad idumaastikust ja, ja sellest, kuidas Eestis saab teha suuri asju, mis ka Eestist välja jõuavad ja kuidas Eesti majandust suuremaks teha. Ja me oleme ikkagi loksunud tagasi oma heasse nišši, mis meile meeldib ja meie kuulajatele ka meeldib, ehk me saame jälle öelda, et sel nädalal on meil külas, külas põnev Eesti idufirma ja põnev Eesti idufirma asutaja. Ja selleks põnevaks idufirmaks on CasaPay ning selle asutajaks on Risto Klausen, tere Risto.

Tervist, aitäh kutsumast.

Tere, Taavi. Me peaks mängima nüüd seda mängu, mina ütleks, et Risto on meil käinud Inzmo ka saates, aga ma pead ei anna, kas küsime tema käest või sa mäletad?

Ma ütlen ausalt, et ei mäleta. Ei

mäleta, Risto, kas sina mäletad, sa oled käinud?

Mäletan küll, ei, lühike vastus on, et ei, ei ole käinud.

Okei, no selge, no tere tulemast meie saatesse, ammu oleks võinud kutsuda. Ja. Inzmo, eks ole, suhteliselt ju tuntud Eesti selline kindlustusidufirma, mille asutamise juures olid. Enam ei ole või mis, mis sellise Inzmoga on?

Jah, täpselt nii, et, et kaks tuhat viisteist, kuusteist, kui, kui Inzmo sai asutatud tegelikult tehniliselt Saksa kindlustusettevõte, peakontoriga Berliinis. Sai seal siis erinevaid toote vertikaale arendatud ja, ja kuskil kaks aastat tagasi. Eks lähme täpsemalt detailidesse ka, aga, aga kaks aastat tagasi sai otsustatud, et inspo jätkab kindlustuse poole peal ja ma. Natukene nii-öelda sealt välja kasvanud teemaga tegelen siis kaasapea kaubamärgil edasi täiesti eraldi.

Ma arvan, enne kui me GazaPay juurde läheme, missugusel, mis sul Eesti vastu on, et Inzmo, Saksa kindlustusfirma, GazaPay märgitud Londoni idufirma, et miks, miks mitte Eesti?

Jah, seal tegelikult Inzmo puhul oli, oli see täiesti orgaaniliselt, et me liikusime ühte kiirendisse aastal kaks tuhat viisteist ja, ja sealt tulid esimesed investorid ja, ja nende tungiv soov ikkagi oli, et, et nad soovivad investeerida Saksa ettevõttesse.

Aga kaugele Inzmo on praegu, omadega?

Inzmo, suurusjärk teenindab sada tuhat natuke peale klienti, eelkõige TAK regioonis. B2B2C mudeliga, et võib-olla kõige sellised värvikamad projektid, mis meil on olnud läbi aegade, on Tesla. Üleeuroopaline lisagarantii kahekümne üheksas riigis või, või Samsung, Skandinaaviaka mobiiltelefonid, täisteenuse selline kindlustusprogramm ja nii edasi.

Aga Inzmo oli alguses nagu start-up ja me siin oleme nalja teinud, minu poes on võib-olla mingi nali, vaid ütleme, ongi nagu realiteet, et. Et mingitel hetkedel on start-up'idel kolm valikut, et kas noh, nendest saavad unicornid, nad muutuvad tavaliseks ettevõtteks või nad surevad ära. Et kas Inzmo on veel startup või ta on jõudnud sinna kohta, et ta nii-öelda on, kuidas me siis ütleme, korralik tavaline toimiv ettevõte?

Ma arvan, et ikkagi pigem start-up, et, et noh, kuidas me, kuidas me vaatame üldisemalt nagu kindlust või, või finantsmaailmas, et. Kui, kui kasv on ikkagi sihukene kakskümmend protsenti kuus kuus, siis, siis see vist päris õige ei ole öelda, et nii-öelda tavaline ettevõte.

Kindlasti mitte.

Just, et, et pigem ikkagi jah, start-up, et. Ehk seal, ütleme ajaliselt ajaliinil, kui vaadata, siis pigem peaks liikuma juba sinna scale-up'i poole.

Aga sa ise, sul hakkas igav ja sellepärast läksid uue äriliiniga tegelema või vastupidi, muutsid laisaks ja co-founder'id said su välja või mis see põhjus oli, miks sa uue, uue liini peale läksid?

Jah, see tegelikult on selles mõttes nüüd tagasi vaadates päris nagu sihukene huvitav orgaaniline asjade käik, et, et. Kaks tuhat kuusteist, kui Berliini sai kolitud, siis üürnikuna nii-öelda tekkis kohe esimene selline ahhaa-moment, siis kui üürileandja küsis kuus pool tuhat eurot deposiiti. Ja, ja sealt siis ühtlasi nüüd Inzmo poole peal me liikusime ka samamoodi kinnisvara või üürikinnisvara tootemaailma. Ja, ja me nägime tegelikult, et läbi kindlustuse sellisel kujul me seda nii-öelda põhimure ei suuda lahendada. Ja siis oligi nii-öelda küsimus, et kas me nii-öelda tõmbame fookused konkreetselt ühele domeenile, ehk üürikinnisvarale, või jätkame ikkagi nii-öelda horisontaalse pakkujana automaailmas, elektroonikamaailmas ja sinna veel lisaks kinnisvaramaailmas.

Okei, me nüüd oleme siin poole varbaga juba sellest teemast sees, on ju, et katsuks aru saada, mis pagana asjaga see KassaPay tegeleb? Meil on üürnike ja üürimisega seotud tuntud idufirma Rendin Eestis ja nemad tegelevad sellega, et kui mina tahan korterit üürida. Või ma tahan ka korterit üürile anda, et nad asuvad sinna vahele ja kogu selle tagatisraha ja selle teema nii-öelda garanteerivad ise omanikule, omanik ei pea tagatisiraha küsima. Üürnik maksab seal mingi kümme euri kuus rohkem, eks ole, kõik on õnnelikud, kui midagi juhtub, rendin maksab välja. Ja teeb vahepeal üürnikule taustakontrolli ja ühesõnaga lahendab seda probleemi. Millega kaasapea ei tegele?

Seal on teatavad sarnasused, aga ka see põhiväärtuspakkumine tegelikult, nagu sa väga tabavalt ütlesid, et teevad väljamakse, et, et. Küsimus on, et kas me teeme need väljamaksed nii-öelda reaktiivselt või proaktiivselt, ehk tavaliselt, kuidas kindlustusmaailm töötab, on see, et juhtub mingisugune õnnetus. Või, või kahju, menetletakse kahju, tehakse siis väljamakse, kahjusaajale. Meie keerasime selle nii-öelda ärimudeli tagurpidi, ehk üürleandja saab iga kuu esimesel kuupäeval üürimaks igal juhul kätte, olenemata, kas üürnik on maksnud või ei ole.

Okei, et mitte siis sa ei tegeleda tagantjärele mingisuguse jama lahendamisega, vaid, et sina maksadki mul, kui ma olen korteriomanik, siis põhimõtteliselt üüri maksad sina mulle või? Hästi

lihtsustatud, täpselt nii ongi, just.

Ja sina siis, kui, kui üürnik osutub, et ta parasjagu ei saa maksta või ei taha, siis sina tegeled temaga edasi? Just. Okei, aga see pool, et kui ta mul diivani ära lõhub ja vannitoa üle ujutab ja midagi muud sellist.

Varakahjud on täpselt, ütleme siin Euroopa, vandr-Euroopa raames ja Eestis siis on if Eestiga vastav siis kindlustuskate. Et, et nii, nii varakahjud siis üürniku poolelt kui ka üürniku lemmikloomade poolt tekitatud.

Teeme selle business'e korra ikkagi natuke paremini selgeks, et okei, kui keegi on seal vahel, garanteerib selle makse, siis ta tahab tõenäoliselt ka mingit normaalset krõbinat saada, on ju, et noh, me oleme siin näinud. Seal ei ole küll täpselt see, aga ütleme noh, platvormi analoogi, et noh, siin Uber, Bolt võtavad kakskümmend, kakskümmend viis protsenti vahelt, eks, et mis on tegelikult sellele. Nii-öelda teenusepakkujale endale ikkagi päris korralik litakas on ju, et noh, annad viiendiku ära või isegi neljandiku tihti on ju. Seal Uberi puhul, et palju sina vahelt võtad?

Just, et, et võib-olla jah, Uberile või, või sõidujagamismaailmale veel parem nii-öelda näide kõrval on Airbnb. Mis teeb täpselt samasugust asja, siis üüri kinnisvara maailmas küll lühiüüri näol. Et, et meie suurusjärgud on kordades väiksemad, madalamad, et me räägime kuskil sihukest kolmest poolest protsendist. Mis siis katab ära selle garanteeritud rahavoo, kui ka kindlustuse poole.

Aga seda kolme poolt maksab sulle kes, kas korteriomanik või üürnik?

Just, et, et siin on nüüd turgude erisus, et Inglismaal meie nii-öelda põhiturg või koduturg, seal on tavapärane, et see on jagatud. Et täpselt samamoodi nagu Airbnb-s, mõlemad osapooled tegelikult maksavad, et see ei ole. Mõlemad

maksavad kolm pool või nad teevad selle kolm pool pool, eks.

Just, et, et pool, poolteist maksab

üürileand ja, ja, ja sealt natuke peale maksab siis, kahe alla, maksab siis üürnik.

Okei, noh, selles mõttes, kui praegu teha kiire arvutus peast, võtame mingi näiteks tuhandeeurone üürileping, siis ei olegi nagu väga kallis, et niisugune ütleme niimoodi, et Youtube, Youtube'i preemiumi hinde, ütleme, et maksta teile sinna vahele. Just. Okei, no väga hea, nüüd saime rist aru, aga läheme edasi siit, et kõlab nagu noh, mulle on mõte business, et miks me ajaks üldse sebima mingi üürnikuga, et ongi vastik seda tagasi ajada, taga ajada ja. Peale käia ja nii edasi, et see on äärmiselt ebamugav teenus, et teil peaks olema rakett praegu kihutama laeva poole, et kõik, kes Üürile pakuvad midagi, peaks tegema seda läbi, läbi teie. Ma mõtlen pikaajalist.

Sisuliselt see sinnapoole liigub, et noh, kui nüüd. Jälle ajajoonel vaadata, et kasvab meie kontseptsiooni test, ainult kahe-kolme kliendiga oli siis, alustasime jaanuaris. Hästi väikesel skaalal, kogu kontseptsioon tegelikult katab ära hästi palju väikeseid komponente ja, ja nüüd augustis tulime nii-öelda avalikult turule. Ja nüüd lähebki pistoonisse, loodisse ülespoole. Et, et julgelt üle kolmekümne viie protsendi kuus kuusse kasvu.

Kuidas sa seda asja müüd, seal teed kindlustusportaalides, nendes üürileamise portaalides teed veebireklaami. Kirjutad artikleid või põhimõtteliselt helistad korter, korteriomanikke läbi, et kuidas sellise asja müümine käib?

Põhimõtteliselt kõiki seda, mis sa just juba mainisid, et, et siin on hästi oluline võib-olla ennem kui üldse nagu kanalitesse süvitsi minna, et kes on see klient ja, ja Eesti turg võrreldes Kesk-Euroopa turuga on täiesti erinev, et, et. Lihtsalt suurusärkudest aru saada, Berliini kõige suuremal üürileandjal on viissada viiskümmend tuhat üüriühikut.

Oota, viissada viiskümmend tuhat kogu Tallinn, just. Jah, üks paha. Ja kas ta on nende omanik või ta on mingi platvorm, kes siis omakorda haldab inimeste või erinevate väiksemate tegijate pindu?

Sisuliselt on tegu siis investeerimisfondiga, võib-olla meie maailmas Eestis kõige lähem on Kevden.

Ja kui sa nemad kliendiks saad, siis põhimõtteliselt sul on ettefirma tehtud, rohkem ei olegi, kaasa peil midagi vaja.

Just, just, aga ka Taavi küsimuse juurde tagasi tulles ja, ja noh, teine pool siis on eraisikust üürileandjad ja, ja näiteks Saksamaal või UK-s, Inglismaal on neid suurusjärk kolm miljonit. Ja nüüd on küsimus, et mis segmendi peale me siis keskendume, täna me oleme võtnud aluseks, et, et meie ideaalne kliendiprofiil on. Üürilepakkuja kuskil viiekümne kuni saja ühikuga, ehk ettevõtted. Me teenindame ka eraisikust üürileandjaid, aga ka nende ettevõtetega eelkõige ikkagi käib läbi müügi, klassikalise müügi, seda tüüpi äri.

Okei, aga mõtlengi, et väga hea, et nüüd saime müügikapaika, et aga midagi mulle ikkagi kripeldama selle eelmise jutu juures, et see kõlab nagu niivõrd loogiline, see, mis te teete, et noh, ma tean küll, et me oleme seda siin saates tuhat korda teinud, et aga. Või küsinud, aga miks keegi varem seda pole ära teinud, et mis on siiamaani olnud see nii-öelda, kas siis noh, tehnoloogiline puudujääk või, või noh, ütleme mingi analoogsuse näite, et ma ei tea, tõuks ei saanud varem panna tänavatele, sellepärast et tõuksid varastati ära. Noh, kui tekkis Comodule ja tekkisid jälgimisseadmed ja akud ja nii edasi, on ju, et siis tekkis alles selline nagu täiuslik lahendus, mis, mis pani tõuksid tänavale, eks, et, et kas sinu aris ka oli midagi, mis nüüd lõpuks lahenes ära ja tänu sellele on see nüüd võimalik sellisel kaalal, nagu sa, skaalal, nagu sa praegu teed seda?

Ma arvan, et jah, see, see, see skaala komponent on nagu äärmiselt oluline, et, et hästi lihtsustatuna, et, et võtame näiteks Hispaania keskmise Jürilandia, kus ta peab tegema võib-olla nädalas viiskümmend taustakontrolli. Ja me ei räägi hispaanlasest, vaid me räägime brasiillasest või eestlasest, kes seljakotiga maandub seal maha ja tahab saada üürikorterit, järgmiseks kaheteistkümneks kuuks. Et kuidas saada sellest riskist üldse aru, mis on tõenäosus, et esimene üüruja laekub, aga teine ei laeku? Ja, ja läbi tehnoloogia, eelkõige nüüd tänapäeval ütleme, openbanking ja, ja suures mahus andmetöötlus AI abil on võimaldanud selle skaleeritavuse, kus taustakontrolli tehakse sisuliselt juba reaalajas. Et, et see, see on hästi-hästi oluline nii-öelda muutus tehnoloogilisel tasandil ja, ja noh, siis ongi küsimus, et kes on see osapool turul, kes võiks sellist teenust pakkuda? On see kindlustusselts, suure tõenäosusega mitte. Et, et on see mõni horisontaalne makselahendus, ma ei tea, Stripe näiteks, suure tõenäosusega mitte. Et see peab tulema täitsa nagu puhtalt lehelt, konkreetselt sellele domeenile või-või turusegmendile disainitud lahendus.

Aga miks mitte, miks, miks mitte kindlustusselts, mul kõlab see sada protsenti kindlustusseltsi nagu core business, et hinnata riske ja aru saada, et kes see tüüp on, kelle, keda sa kindlustad?

Teoreetiliselt see võiks niimoodi olla reaalsuses nüüd kaheksa aastat selles maailmas. Nad ei ole veel jõudnud,

need planeerimiskoosolekud on, kestavad alles kaheksa aastat. Täpselt, täpselt. Aga, aga rääge sellest taustakontrolli protsessist, eks, et ma arvan, et kui see nii-öelda sinu. Sinu või ma ei tea, siis kindlustuse riske hinnata, et noh, see on selline võtmekoht, eks ole, ma arvan, et noh, lõpuks palju sa siis pead välja maksma nende kadunud telekate eest. Kuidas sa teed seda ja, ja mis see tehnoloogia seal taga on, et kui mina nüüd tulen sinu platvormile, tahan korterit üürida, eks ole, mida sa minu kohta leiad, mida ma ise pean esitama või kuidas see maailm üldse täna on, sest meil. Eestis, ma ei tea, kuidas mujal Euroopas on, aga Eestis ju seda USA sellist krediidiskoori süsteemi. Minu teada avalikult või noh, sellisel, päris sellisel kujul ikkagi ei ole olemas.

Eestis tõesti ei ole, et, et võib-olla siin ongi jälle, jällegi see selline nii-öelda vana maailma võrdlus Eestiga, et. Eestis ei ole välja kujunenud mingisugust konkreetset formaati, kuidas teha üürniku taustakontrolli. Et kes lihtsalt guugeldab, kes vaatab võib-olla maksejärje registrit ja, ja ega enam-vähem sellega asi piirdub, eriti kui on tegus välismaalasega. Mujal maailmas üldiselt on, on, et täna päris karmid sellised nii-öelda ettekirjutused, mida üldse keskmine üürileandja su käest nõuab, kui sa. Välismaalasena tahad saadada korterit, alates tööandja soovituskirjast, eelmise üürileandja soovituskirjast, panga väljavõtte, tööleping ja nii edasi ja nii edasi. Mul oli seitse dokumenti, mis ma pidin esitama, koos CV-ga. Et, et see on hästi niisugune raske, kompleksne protsess mõlemale osapoolele. Et ja kõik käib paberi peal.

Üks väike täpsustus, täpsustus, täpsustus veel, et sa ütlesid, et üürileandja ei taha teha neid tohutu taustakontrolle, et. Aga ma saan ikkagi aru, et ta kokkuvõttes seda check'ama, et kas see on nüüd, on okei vend või ei ole, et seda check'amist ta tuleb tegema sinna sinu juurde, et ta põhimõtteliselt selle kliendi on ikkagi ise leidnud endale ülesse. Või ta leiab korter, või, või seesama, kes tahab üürile võtta, leiab korteri ka teie kaudu?

Ei, korterit meie kaudu ei leia, et, et meie pakume sisuliselt lahenduse ja meie ei ütle, kust kaudu see üürnik tuleb. Et, et see võib tulla kuulutuste portaalist, see võib tulla nende enda portfellist varasem üürnik. Seal on nii-öelda kanaleid on palju. Aga ka ütleme, see Casapay nii-öelda unikaalsus ongi see, et meie saame sellest kliendi riskist aru oluliselt paremini. Kui üürileandja või kindlustusselts ja me, lihtne näide üle Openbanki, kui me saame teha väga detailse rahavoo analüüsi.

Oota, aga ma sisuliselt siis pean andma teile ligipääsu oma pankakontodele, kui ma tahan korterit üürida või kui palju sa minu käest küsid, olgu mulle eestlane või brasiilane, et mida ma sulle esitama pean, et ma arvan, et minu pabereid sa tõenäoliselt ei taha näha või mingeid paberipatakaid.

Just, paberit ei taha näha, et, et esmakordselt kaasapea nii-öelda üürnikul eelkõige käib siis riski hindamine läbi rahavoo. Et palju on sissetulek, palju on väljaminek, palju sealt läheb tänasele üürile või, või kodulaenule ja, ja seal on veel teatavad sellised nii-öelda mustrid, mida me jälgime.

Ja ka seda sa teed siis nii-öelda käsitsi, et ma lihtsalt annan sulle. Ligipääsu oma pangakontodele, siis sa lähed, vaatad seal väljavõtet või, või on sul mingi inimene, kes scroll'ib ja vaatab, et, et mida me kulutame, kuidas see protsess täpsemalt käib?

Siin nüüd tagasi tulles sellesama Taavi küsimuse juurde, et, et mis oli see tehnoloogiline nii-öelda puudujääk võib-olla, et, et Euroopas, eelkõige UK-s või Inglismaal on Open Banking täna. Ikkagi nii-öelda lõpptarbija jaoks juba täiesti igapäevane teenus. Ja Openbanking pakub võimaluse läbi digitaalse kolme klikiga anda lugemisõigus välisele osapoolele. Ja, ja see on hästi oluline muutus, isegi mitte tehnoloogiliselt, vaid inimesed on harjunud tänaseks seda teenust kasutama.

See on naljakas muide noh, ma ikka puutun kokku oma teise töö tõttu erinevate välisdelegatsioonidega ja, ja, ja noh, nii eriti Britistanist või, või Saksamaalt, eks. Ja noh, sa oled kaks, kaks, kaks minutit oled rääkinud, juba sa näed, kuidas publik hakkab nihelema ja noh, muutub kuidagi ebamugavaks, kuuleb seda Eesti lugu või, või Eesti juttu, miks me asju teeme ühtepidi või teistpidi, onju. Ja siis jälle järsku keegi nagu pahvatab ja ütleb, et how about privacy, how about privacy, ühesõnaga, et ühesõnaga, lööb täiesti endast välja. Ja siis noh, seesama Open Banking'u näide, et noh, et, et noh, küsid vastu, et noh, et aga nagu. Teil ju on veel hullemad nii-öelda noh, ühesõnaga avamised on ju, ja absoluutselt ei selle koha pealt nagu isegi ei, ei kõstse seal on ju, et noh, et, et iseenesest on täpselt samasugune lahendus, et, et saanud inimesele vaba voli otsustada, mida ta oma andmetega teeb, on ju, ja kui sa oled väga nagu sellepärast mures, ära anna. Kui sa tahad seda kasutada, see teeb sulle elu mugavamaks või annab sulle mingil tõenäoliselt ligipääsu, no kasuta, eks ju, aga annab võimaluse inimesele, on ju, ja seda noh, me ka siin Eestis oleme teinud, et, et selles mõttes on ütleme niimoodi, et ka ikkagi Lääne-Euroopas paistab, et jää hakkab sulama, on ju, et aga, aga, aga Saksamaal vist päris nii kaugele veel ei olda, et see on ikkagi rohkem britide teema.

Ja kindlasti Inglismaa on openbankinguga nii-öelda oma arengu nii-öelda astmelt või tasemelt eest ära, aga ka tegelikult, kui korra nagu suuremalt seda pilti vaadata, siis seesama. Privaatsuse teema ju tegelikult on ka paberkandjal pangaväljavõttega, see on ma ütleks oluliselt hullem. Et kui ma annan selle paki oma pangaväljavõttega, siis kuhu see läheb, mitte keegi ei tea.

Risto, seda ei maksa mulle rääkida ja üldse aga eestlastele ei räägi seda, meie saame sest väga hästi aru, et paberil on kõik hullem, aga ütleme ausalt, et ma olen väga noh, ma vist ei olegi ainult Lääne-Euroopast ühte delegatsiooni, kes sellest aru saaks. Et see on nagu nii peas kinni, et seda ei ole võimalik kangutada ühte. No ma

võin ise Hispaania näite puhul öelda, et noh, üürikorterit otsides. Ja no üldse asjad lähevad käest ära, eks ole, mida sa pead esitama ja kuidas ennast tõestama. Aga väga lihtsad asjad, no autoteeninduse broneerimine. Püha jumal, kui palju andmeid küsitakse sellest, ma tahan õli vahetada. Kõik noh, kodused aadressid, isikukoodid, telefoninumbrid, eks ole, noh, no kõik, kõik, kõik asjad, mis nüüd üldse pähe tuleb, kõik tõmmatakse ära. Ja, ja iga kord, kui lähed uude, nagu teise esindusse, sest see eelmises ei olnud parasjagu aega. Siis hakkab see protsess otsast peale, täitsa uskumatu, et, et ma arvan, et see lääne, nii-öelda läänemaailm elab ikkagi mingisuguses roosas ettekujutuses oma privaatsusest, mida tegelikult ei ole.

Okei, aga lähme tagasi sinna startup'i juurde nüüd on ju, et Risto, sul lähevad numbrid püstlevad ülesse. Iga startup'i unistuseks, teistpidi ka iga. Noh, juba ennast tõestanud founder'i õudusunenägu on ju, et ma pean korraga kasvama ja laienema ja värbama ja kasvama ja müüma ja jälle värbama ja noh, ühesõnaga ja siis tuleb mingi ops ja mingid protsessid ja no ühesõnaga täielik gamma ja, eks, on ju, et, et. Kus kaugel te praegu olete selles mõttes, et räägi mulle, kuidas te selles maailmas üldse hetkel toimetad ja, ja kes, kes su selja taga on, kes su sponsor on ja nii edasi.

See lahendus läks välja siis jaanuaris, toona me olime väike tiim, neli inimest. Tänaseks on paar, paar liiget juurde tulnud, ühtlasi kaasasime siis esimese rahastusringi üle lahe Soome või Helsingi taustaga Icebreaker. VC tuli siis investoriks ja ühtlasi nende endine tegevjuht liitus hilise founder'ina, kes vastutabki siis operatsioonide Eestis. Ja, ja, ja tiimist võib-olla veel nii palju, et jah, et meil on ka siis Kristen Haavik, kes on endine pikaajalise siis fintech ja finantsmaailma taustaga. Riverti või, või Arvato tehnoloogia tiimi siis juht. Tänaseks me oleme nii-öelda selle kontseptsiooni ära valideerinud, kuna me nii-öelda peakontoriga oleme UK-s Inglismaal juba esimesest päevast alates. Me, me saime aru, et see, see põhiturg on seal erinevatel põhjustel. Siis ühtlasi olemegi nüüd praegu seal avamas siis kaasapeale platvormi, esimesed kliendid hakkavad kohe-kohe. See on loetud päevade jooksul seda asja seal kasutama.

Parada mind, Risto, kui ma eksin, aga mulle tundub see üks selliseid idufirmasid, mis on rohkem selline müügi ja turundusharjutus kui väga kõva tehnoloogiline väljakutse. Et noh, veebisaits ja seda oskavad kõik ehitada, ma sain aru, et põhiline küsimus on see, et kui ära automatiseerida sa selle Openbanki analüüsi, eks ole, suudad, et kas mingid inimesed peavad seal seda vaatamas käima või mitte. Aga põhiaur või põhiküsimus selles, et kas kaasa peale ei saa edukaks või mitte. On ikkagi selles, et kui hästi sa suudad selle nagu maha müüa, et noh, et see tehnoloogia on pigem selline noh, ei ole, ei ole, eks ole, süvauuringuid nõudev asi.

Jah, teataval määral küll, et see tehnoloogia võimaldab suurel skaalal seda tüüpi nii-öelda mudelit üldse siis, siis kasutada, et seal on teatav. Ütleme tehnoloogiline unikaalsus ja-ja eelkõige just see, et kuidas me teeme tõesti suurel skaalal, sadu tuhandeid taustakontrolle reaalajas. Et see on tegelikult see maailm, kuhu me oleme liikumas, kus ei ole enam vaja ka pikaajalise üüri puhul nädal aega või kaks nädalat oodata. Et saada siis üürileandja käest roheline tuli või, või punane tuli. Et tänaseks klient tegelikult eeldab pea Airbnb tüüpi kasutaja kogemust.

See on book now põhimõtteliselt. Just täpselt,

vanglik booking põhimõtteliselt ja järgmiseks kuueks kuuks on Barcelona kesklinnas korter olemas.

Ja, ja, aga ta on nõus oma nii-öelda need ligipääsud selle nimel ka andma, et, et seda probleemi ei ole.

Just, ja, ja sest noh, nad täna teevad seda igal juhul ja, ja siin võib-olla ütleme muust maailmast kõige ligilähedasem lahendus on nii-öelda BNPL. Osta kahe maksa hiljem, kus tegelikult inimene teeb täpselt samasuguse, hästi sarnase taustakontrolli, isegi tihtipeale niimoodi, et ta päris täpselt ei saa aru. Et meie lähme muidugi sügavamale, kuna riskid on suuremad, aga ka Kesk-Euroopas, BNPL on väga laialdaselt kasutatav.

Kui täpselt sa seda finantsanalüüsi üldse tegema pead, et noh, mingis mõttes on kõige lihtsam teha selline lahutustehing, eks ole, et. Sissetulekud miinus välja, väljaminekud, eks ole, ja noh kuust kuusse või ma ei tea, aastast aastasse ja vaadata, mis number jääb ja kui number on suurem kui X, siis saab korteri ja kui number on väiksem kui X, siis ei saa. Et noh, see oleks kõige lihtsam, et kui, kui palju sa pead nagu sisse vaatama sellesse ka, et kas, kas väljaminekuid on toimunud kasiinos või, või mis iganes sellist?

No aga päeva lõpuks nii-öelda kogu see nii-öelda tants käib ümber riski hinnastamise. Kui suur on tõenäosus, et kolmandal või neljandal kuul see üüring jätab maksmata ja, ja, ja kogu see väärtus tegelikult on, on seal nagu kinni. Et, et hästi-hästi lihtsustatuna muidugi võiks teha, lihtsalt vaadata, palju on sissetulek, palju on väljaminek ja, ja selle pealt siis riskile mingi hind panna, näiteks kaks protsenti maksab üürnik selle eest, siis premium-i. Aga ka sellise lähenemisega jääb väga palju potentsiaali kasutamata. Et, et seal võib olla vabalt, et ma ei tea, õpilas nii-öelda segmendis riskid on neli korda suuremad, täna. Hiina üliõpilane Londonis peab maksma kümme protsenti oma üürist kindlustustasu, või premiumi. Et kas see on mõistlik, suure äärusega ei ole, me saame seda võib-olla kaks, kui mitte kolm korda vähendada.

No Hispaania näitel ma võin öelda, ma, ma kohtusin sinna inimestega, kes Eestist kolisid, neilt küsiti korteri üürimiseks kaks aastat ette. Vot, vot see oli minu isiklik rekord, mida ma olen kuulnud, kujutad ette, kaks aastat ja, ja noh, teistpidi sa oled täiesti nagu lõksus, et. Ükskõik, mis sul juhtub, kas sa tahad varem ära minna või korteris läheb veetoru katki või noh, mis iganes häda tekib. Ma elu sees ei usu, et seda kaks, kahe aasta raha sealt kuidagi normaalselt hakkaksid tagasi saama, et. Et, et noh, see koht on turul ikkagi täiesti olemas ja, ja no usaldusmehhanismid traditsioonilises mõttes puuduvad, on ju, ma hea meelega logiks kuhugi oma ID-kaardi ka sisse, ütleks accept, accept ja noh, see üürnikule tekitada mingi. Usaldusmehhanism, eks ole, sealtkaudu, aga noh, selline asi ei ole võimalik paraku, et siis, siis me peamegi sinu poole pöörduma. Taavi, sul oli küsimus.

Ma mõtlesin rahast hakata rääkima. Et sellist kiiret kasvu saavad ikkagi finantseerima, et kuidas te seda plaanite teha, et kas teete nii-öelda vana rasva pealt oma vahenditest või, või on ikkagi juba nagu kosilased ukse taga?

No Icebreaker andis raha selle, siis ta saab. Aga mõtlengi,

et lisaks sellele veel. Järgmised raundid. Järgmine

raund on, on, on tules hästi-hästi lihtsustatuna öeldes ja, ja igapäevaselt oleme investoritega, eelkõige siis Fintech ja Intutech ja investoritega Londonis läbi rääkimas.

Okei, aga mõtlengi, et sina praegu hakkad tegema, noh, sul tuli toote ka välja, et oma nagu peas sul tegelikult ju nii-öelda market fit on olemas, on ju, ehk siis sa tegelikult hakkad tegema kasvuraundi, noh, ehk siis A-d, on ju.

CD, et, et Icebreaker tuli kus oli meil piltlikult öeldes nii-öelda kontseptsioon. Nüüd me oleme kontseptsiooni ära nii-öelda esmatasandil nii-öelda valideerinud, et, et nüüd me liigume ikkagi CD, kus me tahame näidata sellist noh, ütleme tuhandetes ikkagi lepingute mahtu.

Aga miks seda CD-ks kutsud, noh, sul on ikkagi olemas või market fit?

No ütleme sellisel kujul see, et Eestis see asi töötab ja, ja liigub püstloodis. Esimene küsimus tavaliselt on see, et, et kas te see teete samasugust asja suurel skaalal kahe ka nüüd Hispaanias, Portugalis, Londonis või Inglismaal. Et, et sinna on veel ikkagi suhteliselt pikk tee, et. Aga ma olen selles mõttes nõus, et, et me saime kiirendatud korras, me leidsime sellise esmasse product market fit'i küll, jah.

Aga muidugi, et mis nüüd, ma ei tea, a la Rendinist saab, et Rendin on auto või on temal ka ikkagi turu peal mingi vajadust veel olemas?

Küll ja veel, et, et ütleme, Eesti turg ühtpidi jah, on kindlasti väikene, et, et noh, kui ma ei tea, sellesama Vanoviaga võrrelda, siis kogu Eesti üüriturg on üks kümnendik nende portfellist, et, et niipidi vaadates on, on nagu turg pisik ja teistpidi. Nad on väga head tööd teinud aastaid, turgu oluliselt õpetanud, kuidas üldse üüriturgu on võimalik digitaliseerida. Et, et selles suhtes ma ei näe siin nagu probleeme, et küll me, küll me ära mahume ja, ja meie põhifookus on pigem seal Inglismaa ja sealpool, et, et saame sõbralikult hakkama.

Okei, aga veel konkurentsi, et okei, Eesti Eestiks, aga UK-s, Portugalis, Hispaanias, et kui palju teil sellist stardikirjanduse nii-öelda, see on kokkuvõttes on ta ju nii-öelda. Land grab'i või maa, maamängu teema, eks, et kes kõige rohkem suurema tüki kätte saab, et. Ja noh, nagu Hendrik õigesti ütles, et iseenesest on praegu ju. Noh, ta ei olegi nagu niivõrd nagu tehnoloogiline eelis, vaid pigem see, et, et te olete selle välja mõelnud, eks, et.

Kinnisvaraturg üleüldiselt on nii fragmenteerunud, et, et see Henriku näide, kaks aastat üüri ette maksta, see on väga hea ja ilmekas näide, et, et. Seda tüüpi lahendusi, ütleme, mida kaasapea näiteks täna teeb, sisuliselt sealpool maailmas ei ole üldse olemas. Sealne lahendus on hästi-hästi lihtsustatuna, on laenukontor. Inimesed võtavad lihtsalt aasta üürisumma osas laenu ja maksavad siis üürilandjale, et sisse kolida, et, et ka Eestis on üks, üks scale-up ettevõte Lissaboni kontoriga, kes rahastab seda tüüpi töötajate sissekolimist. Et see näitab nagu seda, seda probleemi nagu suurust ja teiselt poolt ka seda fragmenteeritust, et, et Inglismaa mured ja Portokoli mured on erinevad.

Rista, nii palju, kui ma olen ise kogenud ja nii palju, kui ma olen rääkinud oma sõpradega, kes, kes elavad maailmas linnades nagu Berliin, Zürich, London. Et see, see kinnisvaraturg, ütleme korteri ja elupinna üürimise turg on väga haige igal pool. Noh, need, need lood, mida ma kuulen, kuidas inimesed korterit üürivad. Üks sõber Zürichis võttis ennast mitmeks kuuks töölt lahti sisuliselt. Ja käis lihtsalt mööda intervjuusid nii-öelda noh, tehakse ju intervjuu üürniku kandidaadiga. Ja see oli tema töö, mitu kuud ja ta ise uuris üürine andja tausta. Et siis vastavalt noh, jutu, oma jutupunktid ette valmistada ja katsuda leida mingit ühisosa, eks ole. Ja, ja, ja noh, neid, neid näiteid on lõpmatuseni, eks ole, kus, kus inimesed ei saa, ei saa pinda. Sest noh, lihtsalt nõudlus on nii suur, ma arvan üle, üleilmalise sellise linnastumise ja trendi tõttu ja, ja ehitada ei jõuta. Kas ma sain aru, et see sinu lahendus, eks ole, mind kui üüri ja korteri üürijat aitab küll, ma ei pea kaks aastat ette maksma või kuus kuud ette maksma. Aga kas suures pildis, kui turg on nii haige ja, ja korteri omanikul on neid kandidaate jalaga segada ja ta võib nõuda kuus kuud ette või kaksteist kuud ette ja teha mida iganes ta tahab, on ju, tal on ikka kolmteist inimest järjekorras. Kas, kas tegelikult keegi viitsib toru tõsta selle sinu jutu peale, et noh, neil, neil ei ole ju otseselt nagu mingit noh, muret, et. Absoluutselt, selles

mõttes see on Eesti turg versus ütleme, globaalne turg täiesti erineva dünaamikaga täna, et, et Eestis on ikkagi täna üürnikuturg. Mujal maailmas, Londonis on üürilandja turg ja, ja sellest tulenevalt on probleemid täiesti erinevad, hästi-hästi. Ilmekas näide on see, et kui seal rääkida keskmise üürilandjaga. Probleem number üks on see, et ta lihtsalt ei suuda kõiki päringuid ära teenindada. Kahekümne nelja tunni jooksul võib tulla vabalt sisse kakssada üüripäringut ühe korteri osas. Kui sul on kümme korterit või viiskümmend korterit pidevalt turul, siis. Siis tuleb tuhandeid või

kümneid tuhandeid, eks ole, jah.

Täpselt ja, ja, ja seal tekivad uuesti nii-öelda järgmise taseme probleemid, näiteks UK-s. Sa saad trahvi üürileandjana, kui sa ei suuda ära näidata takkajärgi, mille pealt sa tegid üürnikuvaliku. Kas, et mingi

diskrimineerimise teema tuleb seal või?

Täpselt.

Ahaa, nii et selles mõttes sa saad ka, et põhimõtteliselt, kui oleks neil mingisugune API, kus need päringud jookseks sulle, siis sina saaksid nad läbi filtreerida, reastada ja skoorida.

Ja täpselt seda me teemegi tegelikult, et meie töö algab oluliselt enne neid üürimakseid, et, et kogu see nii-öelda funnel sisuliselt ongi see, et üürleandja saadab. Siis üürikorteri või kuulutuse põhise lingi kõigile üürihuvilistele, nemad kandideerivad ja meie teeme siis taustakontrolli. Mitte ainult sellele lõplikule, kellega minnakse lepingusse või seal võib-olla vabalt kakssada tükki, kes kõik kandideerivad.

Kuidas see sinu algoritmis ettepoole saada, selles mõttes, et oletame, et kahesajast sada on noh, normaalselt maksejõulised inimesed, eks ole, sa pead neid kuidagi reastama. Tõenäoliselt sa reastad neid selle järgi, kellel rohkem raha on või noh, mõningate väikeste kaalumuutustega, aga ma arvan selle järgi. On see nii või kuidas ma sinu silmist saaksin paremini välja paista?

Jah, ütleme. Selge see, et seal peab olema nii-öelda finantsiline suutlikkus seda lepingut teenindada, et, et. Ei no sajal inimesel

on noh, et küsimus on lihtsalt selles, et kui, kui sada inimest põhimõtteliselt saaksid makstud seda üüri, et kuidas sa need sada siis nagu ise järjestad?

Statistika näitab, et kahesajast kuskil üks kolmandik tegelikult suudab teenindada ja nüüd on küsimus, et kuidas selle viimase ühe kolmandikuga nii-öelda see välja filtreerida. Neutraalselt ja, ja seal tulebki nüüd siis seesama riski hinnastamine mängu, et läbimakse käitumise mitte lihtsalt rahavoog sisse, rahavoog välja, aga ka läbimakse käitumise, mis on see tõenäosus, et ta nüüd kuue kuu pärast võib võlgu jääda?

Ma küsiks seda personaalset poolt ka, et sa oled kaheksa aastat nüüd möllanud Saksamaal UK-s ja nii edasi, on ju. Mis elus on?

Ei, selles mõttes jah, Taavil on asjakohane küsimus, et, et noh,

minu, minu taust on

tegelikult täiesti nii-öelda teisest domeenist, ma olin professionaalne motosportlane. Ja, ja ma olen seda nii-öelda seljakoti elu elanud sisuliselt

kaheksateistkümnendast eluastest alates. Et, et pikalt-pikalt Hispaanias elanud ja teistes Euroopa riikides, et, et see on teataval määral juba veres. Et, et aga ka selge see, et see. Mingil määral ikkagi nii-öelda dikteerib kogu elukorralduse, et, et eriti kui, kui hakkab juba aastaid ka tulema, et, et kus, kus olla üldse nagu resideeruv, on, on see siis ma ei tea, London või, või Tallinn. Pere teemad ja nii edasi, koolid, lasteaiad, see, et eks, eks see mingil määral ikkagi tekitab jah, sihukest halduskoormust. Aga, aga samas, kui see on juba nii veres, siis saame hakkama.

Aga kuidas see praegu on, et kas sa nii-öelda, kui sa praegu oled Londonis, siis on pere ka Londonis, kui sa olid Berliinis, olid pere Berliinis või on pigem niipidi, et pere istub kogu aeg Eestis ja sina oled see, kes pendeldab?

Pigem see esimene variant, et pere üldiselt käib kaasas, et, et oligi, laps oli, oli Berliini lasteaias, kaks aastat sealt liikus Berliini kooli. Praegu on Tallinnas koolis. Et, et pigem ikkagi, kui põhikohaga olla kuskil kaugemale ikkagi nagu maha maandunud, siis, siis kogu, kogu perega.

Aga mis see lapsele teeb, et räägib kuute keelt ja, ja on multi internatsionaalne?

Jah, noh, ütleme. See kindlasti aitab ka, see absoluutselt, et, et isegi Saksamaal, kui isegi saksa keelt sõnagi rääkimata. Seal saksa kohaliku lapsega sihukeses puises inglise keeles alustada, sai see suheldud, see tekib selline julgus, enesekindlus, noh tänaseks. Me oleme püüdnud hoida ikkagi sihukest nii-öelda tasakaalu eesti ja inglise keele vahel, et, et. Kindlasti see, see aitab kaasa sellisele suuremale maailmapildile.

Mis peaks olema aasta jooksul nüüd juhtunud, kui me sind aasta pärast tagasi kutsume?

Inglismaa turul tahaks olla ikkagi nii-öelda kahe maha, jalaga maha maandunud ja, ja saaks öelda, et, et see suurel skaalal ikkagi töötab ja siis juba nii-öelda A raundi minna ja, ja. Ja piltlikult öeldes heas mõttes nii-öelda plahvatust tekitada, et, et üle Euroopa juba ikkagi turgu võtta.

Kas sul on noh, ma ei tea, seal, seal kuus said seal kolmkümmend, nelikümmend eurot korteri kohta, eks, et. Et kui suur see business peab olema, et sa ütled, sa oled kahe jalaga maas? Mitte kümmend tuhat ühikut?

Pigem tuhandetes, et, et kui me võtame niipidi, et ühe ühiku, üriühiku. Siis rahavoog aastas on UK-s, siis on suurusjärk kakskümmend tuhat poundi. Ja, ja noh, kui me sealt võtame siis oma protsendi, siis, siis me räägime ikkagi tuhandetes, mittekümnetes tuhandetes, et öelda, et see asi on nüüd skaleeritavuseks tõesti valmis ja, ja üleeuroopaliselt.

Aga sa oled teistpidi, eks ole, riski, nagu sa ise oled öelnud, et riski hindamise business'is, et sina teed seda paremini kui kindlustusseltsid. Kellele see risk jääb, kui sa valesti hindad, mis siis saab, sest sa ise kindlustusselts ju ei ole, eks ole. Keegi peab usaldama see if või keegi usaldama sinu seda hinnangut ja kui see vale on, mis siis saab, et kas, kas see sealt hakkab tulema miinust sinu, sinu Excelisse?

Just, et meie riskid on edasi kindlustatud, et, et aga ka hästi lihtsustatuna see mudel on siis kindlustusandjaga kooskõlastatud ja, ja seal on ka erinevad nii-öelda komponendid, kuidas on võimalik mõlemat osapoolt hoida nii-öelda motiveeritud, et see risk oleks tõesti minimaalne. Et, et mitte minnes nii-öelda kindlustuste tehnilistesse terminitesse, sisuliselt käib siis toote kasumlikkuse pealt siis selle riski hinnastamine.

Kuulge, meie saateaeg on läbi. Aitäh sulle, Risto, soovime jõudu korterite üürimisel järgmises, järgmisel linnas. Sul sellega probleemi ei ole, et selles riski nii-öelda tabelis sa tuled müstilisel kombel alati esimesena välja, ma arvan, kui korteri, korteriomanik vaatab, et kes mul siis sind tahavad, jälle Risto esimene. Aga teised peavad rabelema. CasaPay'd ootab suur tulevik, me oleme sellest siin kindlad. Aitäh kuulajatele ja järgmisel nädalal uue külalisega.