@ ETTEMÕTE // 2024.10.09
delfi_ettemote_0166.mp3
KUUPÄEV
2024-10-09
PIKKUS
44m 55s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Uptime'i juht Eero Tohver räägib saatejuhtidele oma ettevõtte strateegiast laieneda välisriikidesse teisi tarkvarafirmasid omandades. Arutelu keskendub sellele, kuidas valida sobivaid ettevõtteid, kuidas säilitada omandatud firmades autonoomia ja inimlik klapp ning millised on Eesti IT-ettevõtete eelised rahvusvahelisel turul.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Eile teatas Eesti IT-firma Uptime, et ostis enamusosaluse Hispaania tarkvarafirmas Unatec. Uptime'i juht Eero Tohver rääkis tänases Ettemõtte podcastis tehingu tagamaadest ning sellest, milline on nende jaoks välismaalt ettevõtte ostmise protsess ning kuidas sobivate kandidaatideni jõuda. Kuula Ettemõtte podcastist, kuidas Uptime on Norrast, Poolast, Šveitsist, Hispaaniast ja mujalt ettevõtteid ostnud, kuidas selliseid tehinguid hinnastatakse ning kuidas tagada hilisem sujuv koostöö grupi firmade vahel. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Nii ja naa, et ühest küljest mulle see fookuse nagu mõte nagu väga meeldib, aga Eestist tulles on natukene nagu see halb omadus, et ega ütleme mingisugusele sektorile fokusseerida ennast ja mitte nii-öelda päevast üks kohe Eestist välja minna, on tegelikult maru keeruline. Noh, näiteks, eks ole, meil oli mingi noh, nüüdseks juba päris palju aastaid tagasi oli enda arvates tehtud kohutavalt lahe nagu lahendus turvaettevõtetele, kuidas nad saavad manageerida oma mingisuguseid töötajaid, kuidas nad saavad objekte manageerida ja nii edasi-tagasi. Ja meil tundus, et oh, et väga kihvt, eks ole, et see oleks nagu peaaegu toode, et seda me võiks kõigile Eesti firmadele müüa. Aga siis tuli välja, et noh, et, et neid, ütleme selle suurusega firmasid, kellele seda vaja läks, oli umbes kolm. Ja need olid omavahel nii kõvad nag Noh, siis me proovisime seda muidugi välja müüa, aga noh, tol hetkel oli veel see aeg, kus öeldi, et oh, tulete Eestist, et noh, nii huvitav, et nii põnev, et ma pole sellest riigist kunagi kuulnud, et noh. Et kohvi ikka anname, eks ole, aga ei, ei, no tarkvara, me ostame ikka mingist viisakast kohast, eks ole, on ju. Ehk ühesõnaga, meil on mingisugune peotäis, ütleme selliseid nagu valdkondi, kus meil on nagu kogemust rohkem, kus me ennast mugavamalt tunneme. Meediavaldkond on see, kust me tegelikult nagu nii-öelda pärit oleme, Energeetika, jaekaubandus noh, võib-olla sihukest horisontaalide mõistes veel nagu ütleme, dokumendihaldus, mingisugused sihukesed teemad. Et ütleme, et meil on mingisugune peatäis teemasid, mida me siis, kust me üritame siis leida nagu uusi kliente ja, ja nendele kuidagipidi kasulikud olla. Aga noh, öelda, et noh, me oleme nüüd nagu väga selge fookusega, nagu ma ei tea, näiteks võib-olla ütleme, Nortal, eks ole, mingisugustes riigiteemades, eks. Et me oleme natukene selles mõttes sellised.
Jaekaubandus on selles mõttes üks valdkond, mis tundub, et meeletult konkurentsitihe, et lahendusi noh, igas riigis ikkagi. Kui digitaliseerimiseks läks, siis ettevõtt hakkasid ka sinna tootma ja teistpidi on ta üks. Halb klient sellest vaatest, et noh, tänaseks on turud juba konsolideerinud, meil on siin noh, nii-öelda suured, on ju, Lidl ja Maxima ja nii edasi, on ju. Aga ütleme siin kümmekond, viisteist aastat tagasi ta oli väga killustunud, mis tähendab seda, et noh, see on nagu. Niisugune e-kooli probleem, et sul on palju koole, kellele seda lahendust müüa, on ju, aga kooli enda võimekus maksta on, on suhteliselt nagu väike, on ju, et. Siis sa pead kuidagi tekitama mingid sõna otseses mõttes nagu mingid ühistuid või umbes nagu mingid koos tellimissuutlikkust, on ju, selleks, et, et ära elada, et. Kuidas teie selle jaekaubandusega toime tulite, kas leidsite endale nii-öelda ankurkliendi? Või, või olitegi, piditegi tegelema, noh, nii-öelda terve pinu väikeste ettevõtetega.
Aga räägi, mis jaekaubanduses selle kaubanduses praegu saab, et me näeme seda, kuidas noh, tekkisid iseteinduskassad, ilmselgelt näha on, et kuidagi noh, selge suund on tugipersonali ja teenindava personali vähendamisele jaekaubanduses ja nii edasi. Kas sa näed mingeid sihukeseid huvitavaid trende, mis täna hakkavad juba teie laua peale ka jõudma, mis, mis seda valdkonda veelgi raputavad või, või on ikkagi niisugused? See, mis me täna poes näeme, see ongi.
Ma ei tea, kas ma olen nüüd õige, õige inimene ennast tulevikutrendidest rääkima, aga ütleme asjadest, mis, mida nagu meie näeme ja mida me ka meie laua peale jõuame, võib-olla üks uus asi seal on, et. Et tundub, et palju sellest jaekaubanduslikust, jaekaubandusest läheb nagu mängulisemaks. Et igasugused tarbijamängud, asjad, kõikvõimalikud mingisugused lotod, võidud, see, et. Et järjest rohkem nagu mõeldakse selle peale, eks ole, et noh, ma ei tea, et, et, et kui näiteks su lapsed mängivad mingisugust mängu, eks ole, ja. Ja saavad Circle K-s mingisuguse tasuta aknapesu vedeliku, eks ole, et ju sa siis lähed sinna ja ostad oma kohvi ja piima ka sealt, eks ole. Et tundub, et noh, järjest rohkem mõeldakse mingisuguste selliste asjade peale, näiteks.