Endine Bolti tippjuht ehitab sõjaväele segamiskindlaid droone

Tere kõigile, Ette

Mõtte podcasti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on tagasi stuudios, kuna on kolmapäev ja meil on järjekordne külaline ning me oma tänase külalise kohta saame öelda, et ta on, on juba siiamaani olnud huvitav elu. Ta on töötanud Šveitsi pangas, ta on asutanud start-upi. Ta on mitmeid aastaid töötanud Boltis masinõppe ja masinnägemise ja andmeteaduse alal. Ja nüüd ta on väga kuumas valdkonnas idufirma asutamisega tagasi. Ja idufirma tegeleb droonide ja, ja, ja nii palju, kui mina aru saan, siis sellega, et kuidas droonid võiksid näha, ilma et neile oleks midagi ette öeldud või kuidas nad ise mõelda ja navigeerida suudaks, mis kõlab päris õudsana, aga me saame täna saates teada, miks see hea on ja kas see on tõesti võimalik. Ja kuidas seda tehakse, meie tänane külaline on Siim Maivel, tere, Siim. Tere. Tere, Taavi.

Tsau.

Kas selline IQ, mitte IQ test, aga viktoriini küsimus, mis on Siimu idufirma nimi?

See on selles meie koosoleku kutses täitsa olemas. Ai,

ai, ai, edaspidi ma ei pane neid sinna. Aga Siim sa

võiks sissejuhatuse küll teha, et, et kust, mitte seda, kust nimi tuleb, aga kust idee tuli ja. See

on üle pika aja nagu kohutavalt äge, äge ja idufirma nimi minu arvates, see kõlab nagu. See kõlab siin, siin see Ridari ässa moodi või, või noh, tal on kohe selline, presence on sellel nimel, lendurai. Siim me räägime, mis asi on lendurai ja kust see tuli?

Lendur.ai, ma võib-olla siis selgitan kõigepealt, et mida see ettevõte teeb ja siis, et miks niisugune nimi.

Siim, enne kui sina lähed, mina, mina lugesin seda kohe, lendur.ai.

Jah, aga lihtsalt see selgitamise vajadus ingliskeelsele inimesele on piisavalt pikk, et las olla siis lendur.ai.

By the way, Henrik, kas sa tead, mismoodi kutsutatakse mustanahalist Endurit?

Ma, ma hakkan mõtlema, kas peaks viisakalt panema arvestuse pausile, selle koha välja lõikama, aga noh, sul on võimalus öelda seda, ise lähed vangi, mitte mina. Piloot.

Ja, ühesõnaga,

kiirelt öeldes siis Lendur.ai tegeleb visuaalse navigeerimise lahenduste väljatöötamisega, mehitamata õhusõidukitele ehk droonidele. Mõte sai alguse selline üheksa kuud tagasi, kui ma olin Boltist tulnud ära, natukene aega maha võtnud. Ja mõelnud, et mida edasi teha. Ma teadsin, et mind väga huvitavad isejuhtivad sõidukid ja, ja robootika, selles valdkonnas ma tahtsin edasi liikuda. Aga kui eelmine aasta oli selline, ütleme, chat GPT aasta tehisintellekti valdkonnas, siis tegelikult, mis veel juhtus, mis võib-olla laiemale üldsusele nii teada ei ole. See oli esimene aasta, kui autonoomne rallidroon võitis maailma parimat droonirallisõitjat ja mitte natukene, vaid päris märkimisväärselt. Ja see oli enamjaolt siis teadustöö, mis oli tehtud Zürichi ülikoolis. Ütleme nii, sellise ralli probleemi lahendamiseks, sa saad teha väga spetsiifilise lahenduse, aga mis seal oli veel väga kihvt, oli see, et neil oli üks teine paber. Kus nad näitasid, et nad suudavad panna drooni lendama läbi metsa nelikümmend kilomeetrit tunnis. Ja kõik see arvutus toimus selle drooni enda peal. Ja siis mulle võib-olla klikkis ära see, et. Boltis olles ka, et kuna Boltil oli, on ju suur meeskond Ukrainas, minu tiimis oli mitu Ukraina inimest, selle. Selle tõttu ma olin niikuinii ennast kursis hoidnud, mis toimub nii-öelda droonide sõjas Ukrainas, mis üldse toimub kaitse sektoris. Ja kui, ma arvan, et paljudel inimestel oli selle Vene sõja algusest peale selline võib-olla natukene meeleheite tunne või sihuke. Et vaenlane on nii suur ja võimas, et, et ükskõik, mis ma teen, et see tundub suhteliselt mõttetu, et niikuinii noh, et, et niisugune jõuetuse tunne oli võib-olla peal. Siis ma arvan, et üheksa kuud tagasi oli esimest korda selline tunne, et, et aga äkki ma ikkagi saan panustada kuidagi, et meile juhtuks samasugused sündmused nagu juhtusid Ukrainas. Ja siis äkki mul on sellised oskused, millega me saame luua nagu eelise. Ja nagu arendada enda võimeid nii palju edasi, et, et, et ütleme, F-35 hävitajaid me endale kunagi ei osta, aga drooniarmee me võime endale küll luua, sest et see on täiesti jõukohane ka rahaliselt. Ja need oskused, kuidas luua masinnägemisi ja rakendusi, neid tootestada ja päriselt ehitada seda, mida vaja on, et seda on aastate jooksul ka kogenud. Kogunenud ja siis sealt see nii-öelda teekond alguse saigi. Ehk et me määratlema siis ennast nii, et me ehitame lahendusi droonidele, et need saaksid lennata ilma GPS-ita ja ilma raadiosideta, sest et põhiline viis, kuidas droonide vastu täna saadakse, on see, et neid segatakse.

No praegu on isegi niimoodi, et lennatakse kümneid kilomeetreid niimoodi, et kaabel on sabas, on ju, et segamise vastu noh, üks kõige parem variant, et oled kaabliga ühendatud, miks mitte, aga noh, selle ilmselgelt, ilmselgelt see ei ole jätkusuutlik, et. Muide, ma tahaks selle

kohta, Ragnar Sass, mille rääkis seda, ma hakkasin mõtlema, et see on ikka tõesti regaalne, nagu reaalne jutt, et.

Jah, on, on.

Peab kaaluma väga palju.

Ei, need on, selles mõttes ei peale panema teret kaablit sinna taha, et see piisab nagu väiksemast kiust, on ju, aga selles mõttes. Sama asi oli näiteks ju teises maailmasõjas, telefoniliinid olid ju kümne kilomeetri pikad, võeti. Nojaa, aga

telefoniliinid ei olnud mingi pisikese paari elektrimootoriga ju oljunud seal kaeviku kohal, et.

Panema nagu, sa praegu mõtled nagu valguskaabel või sa mõtled tähendab selle juhtme peale, mis sul tuleb seinast arvutisse, on ju, et noh, et, et ta ei ole päris selline kaabel. Et on väiksem kiud, aga ma tuleks tagasi siil, Siim selle juurde, et, et iseenesest see tundus kuidagi ju noh, nobrainer juba noh, aastaid tagasi, et, et, et noh, neid droone segatakse. Ja loogiline on see, et issand jumal, et noh, paneme sinna droonile sellesama nagu objektituvastuse peale ja viimase miili või viissada meetrit läheb ja paugutab ära selle tanki pihta ja nii edasi, onju. Ma küsin võib-olla esimese küsimuse seda, et kui seda tunnet sul ei olnud, et sa oled hiljaks jäänud, et, et see on juba nii kaugele arenenud, et seal on nii palju ettevõtteid, kes selle probleemiga juba tegelevad, on ju. Et, et kas sul oli mingi nii-öelda kuidas seda, kui sa nüüd teed nagu eeltööd ja valmista ennast ette, et noh, ma hakkan sellega nüüd tegelema, eks, et. Kas see pigem oli selline, et kuna ma pole kuulnud, siis ma alustan või sa päriselt tegid siis korraliku nagu uuringu või research'i, et noh, et, et. Et mis üldse toimub ja et, et ei ole hilja, et meil oli õige aeg sellega pihta hakata.

Sellist demo teha, kus sa näitad nädalavahetusel, et näed, droon liigub iseseisvalt, on suhteliselt kerge. Inseneril, kes on varem selliseid rakendusi ehitanud. Et see päriselt teha tooteks või tegelikult arendada võimeks, mida siis sõdur lahinguväljal saab päriselt kasutada. See on üks või kaks suurusjärku raskem. Ja. On ühesõnaga meie jaoks põhiline infokanal on see, et kui lõppkasutaja, kes täna kaevikus sõdib, ütleb, et näed, meil on selline lahendus olemas, töötab ülihästi. Siis tõesti ei ole mõtet arendada. Noh, siis probleemi ei ole, et seal on keegi, kes juba seda nagu vajadust katab. Aga sellist infot me ei ole suutnud saada, me ei, seda infot ei olnud meil eelmine. Nii-öelda veebruar, kui me, me kaardistasime palju nagu erinevaid probleeme, aga meie põhiline eesmärk oli see, et. Väga, võimalikult kiiresti positiivset mõju avaldada ja see tundus, ütleme nii, esimene toode siis, mis meil on tänaseks juba valmis kuue kuuga. On tegelikult selline lõppfaasi autonoomne sööst, ehk et operaator lendab. Sihtmärgi lähedale, mis võib olla siis segatud, aga see segamise mull on sihuke kolmesaja meetri raadiusega. Siis sa lendad sinna mulli äärde, lukustad sihtmärgi ja edasi on siis lase ja unusta nii-öelda lahendus. Aga see ei ole nii-öelda see lõppfaas, kuhu me tahame jõuda, eesmärk on jõuda sinnani, et on nagu täiesti autonoomne droon ja seda, isegi seda lõppfaasi toodet sellel hetkel ei olnud. On konkurente, kes sellega tegelevad. Aga kui me küsime lõppkasutaja käest, et kas see on selline asi, mida te suures koguses täna tahaksite osta, siis seda veel ei ole.

Oota, aga ma ikka küsin selle koha pealt veel juurde, et kas sa ütled, et seal üks nädalavahetusega teeb prototüübi ära, on ju, et selgita natukene ikkagi, kust see keerukus tuleb sellele teemale, sellepärast et. Noh, pildilugemise algoritmid on olemas, eks, on ju, kui sa ütled, et ma ise oma peas mõtlesin ka, et kas see on see variant, et. Sa ikkagi, operaator peab nägema, siis lukustama ja siis toimub sööst, on ju. Sel juhul tegemist on ju sõna otseses mõttes nagu pildi võrdluse või pildi nagu nii-öelda noh. Et kust see keerukus tuleb, et kas näiteks liikuv objekt, kuna tema taustsüsteem muutub, tema pilt muutub, on ju, et noh, et liikuvat objekti ma saan aru, et on võib-olla raskem tabada, aga seisva objekti puhul, kust see keerukus on? Mitte ma, vabandust, ma kuidagi alahindaks seda tööd mõlejast, ärge kuule valesti aru saaks, aga lihtsalt nagu insener, inseneriga nii-öelda.

See on väga nagu. Hea küsimus, et ma ütleks, see pilditöötlus sealt on vähem kui pool sellest komplekssusest. See on, ütleme, ta on kindlasti nagu raske probleem, mida lahendada, aga ta on päris hästi raamitletud, et sa. Sul on mingi objekt, mida sa pead siis track'ima ja sa pead seda track'ima nii täpselt kui võimalik, isegi siis, kui see kaob kaadrist ära või see läheb mingi teise objekti taha või kui on erinevad valgus nii-öelda tungimused.

No ma toon mingi näite näite näiteks näotuvastusega ukselukud, et kui inimene ilmub näoga ukseluku lähedale, siis ta hakkab järjest hakkab kaamera püüdma seda nägu seal selles, selles tsoonis on ju näiteks on ju, et noh, et sellised algoritmid on vabalt kättesaadavad olemas on ju, lihtsalt analoog, jah.

Just, aga ma ütleks, et põhiline komplekssus on see, et kuidas sa, et kui sa tead, kus see objekt asub seal ekraanil, et kuidas sa päriselt annad käsklusi siis sellele lennukontrollerile, et kuidas sa siis drooni pead liik, liigutama. Ja ma ütleks, et see on isegi keerukam ülesanne, sest et kõik on väga lihtne, kui sa saad GPS-i kasutada. GPS ütleb sulle, kus sa asud, kui kõrgel sa asud ja kui kiiresti sa liigud. Kui sul ei ole GPS-i, sa pead sellest aru saama teistmoodi, mis tähendab seda, et siis sul on olemas siis. Güroskoop, akseleromeeter, magnetomeeter ja väga palju erinevaid sensoreid ja sa pead need kõikidest nendest kokku panema siis selle pildi, mida muidu sulle annaks GPS, aga kuna lahingu olukorras GPS ei saa kasutada, siis sa pead selle teistmoodi tegema.

Vot minu küsimus ongi, et, et sa, me kuidagi me oleme siin rääkinud, et see on selline visuaalne võib-olla nagu noh, ütlemine või visuaalne arusaam sellel droonil, et kuhu ta peab minema, eks. Noh, lahinguolukorras vaevalt, et see Eiffeli torn on, mis on visuaalselt igale inimesele maakeral arusaadav. Et see võib olla mingisugune küngas või mingisugune noh. Ma ei tea, mingi puude salu kuskil, eks ole, või midagi väga imelikku, et, et mille järgi ma siis nii-öelda lukustan teda seal segamismulli servas, eks, et kas ma, kas, kas ta saabki aru visuaalselt, et seal kuskil on heledam lapike ja ma pean lendama sinna? Või on see selle järgi, et ta noh, tõesti, ma ei tea, mõõdab ise oma kiirust ja, ja noh, see tehnoloogia oli, eks ole, kümneid aastaid tagasi olemas ju teatud USA sõjaväelennukitel juba, kus GPS-i veel ei olnud. Aga igasugu muude kaasuvate nähtuste ja vahenditega nad ju said päris hästi aru, kus nad asuvad, eks ole. Et, et kas see on visuaalne, mida sa ehitad või on see erinevate instrumentide kokkupanek, mis on puhtalt nii-öelda toimivad offline?

Vastus on jah. Et see on visuaalne, sest et sa pead suut, visuaalse puhul sa saad siis, sa track'id mingit objekti. Meie lahendus ei tuvasta objekti ise ja seda tegelikult on ka, see on ka õiguslikult väga keeruline teha, et sa ikkagi saad enne luurelt info, mis, mida sa ründad. Sa lendad sinna kohale, leiad selle ülesse ja siis sihid selle lahenduse sinna peale ja siis ta track'ib seda asja, mida sa siis lukustasid.

Selles mõttes, et kui mul kartulipõllul on üks tumedam mütsakas, siis ma ütlen, et mine sinna ja isegi kui ta selle tumedam mütsaka vahepeal ära kaotab või peab mingi ringi tegema ja talle teiselt poolt läheneb, siis sa ütled, et ta saab ikkagi visuaalselt aru, et see on see või?

Seda praktikas tegelikult palju ei juhtu, sa ikkagi lendad otsejoones sinna pihta.

Aga kusjuures, kui sa ringiga ei tööta, sellepärast, et sul ei ole võrdusmoment, ei ole sama enam pildi

jaoks. Aga ma

küsiks seda, noh, sul pole mingi andmebaas nendest objektidest muidugi, ma ei tea, teatavat tüüpi tank näeb ühtepidi, teistpidi, kolmaspidi, on sul vaated olemas, on ju. Aga see kõik see hämarus, kõik see mahlängib sinna juurde, on ju, et see valgustingimised on nagu mängivad seal rolli ja nii edasi, et. Et see kõik on nagu arusaadav, aga ta ütles seda lause mulle siin kõrvu nagu, et õiguslikutele lubatud. Kuradi õiguslikud, me oleme

No ütleme nii, on siis selline kontseptsioon nagu kill chain, ehk et kus sa pead siis, sa pead tuvastama sihtmärgi, sa pead otsustama, mida sa selle sihtmärgiga teed. Ja siis sa pead midagi tegema selle sihtmärgiga. Et ei ole lubatud süsteemid, mis kõike seda teevad iseseisvalt või autonoomselt.

Aga venelased ka teavad seda.

Me ei ole näinud, et oleks ükski selline süsteem, mis nende poolt sellist, niimoodi teeks

jah. Nad jätavad selle tegemata, nad otsivad ühe kortermaja ja siis panevad sinna peadpidi sisse on ju, et noh, et, et.

Aga see on ikkagi enne ettevalmistatud sihtmärk, et see ei ole otsi suvaline kortermaja.

Aga siin, miks visuaalne, et noh, seesama need, need eri, erinevate offline sensorite kokkupanek, millele ma viitasin, eks, et see tehnoloogia on iseenesest ju olemas. Miks, miks sa esitad visuaalselt, kas see on millegipoolest nii palju parem või on, on see umbkaudu taevatähtede järgi lendamine ikkagi nii palju?

Või, või, või kuulmise järgi või mis asja sa mõtled Henrik siin nagu, et mis? Ei noh, see on

erinevad igasugused sensoreid peale panna, ta võib ise oma õhust liikumise kiirust mõõta ja noh, iga. Igasugu asju saab mõõta, eks ole, et, et see, see ei ole ju mingi nii-öelda raketiteadus.

Ei, aga mõtlesin kaks erinevat asja, üks on tuvastamine ja, ja nii-öelda sihtmärgi panek ja teine lendamine, kaks erinevat funktsiooni.

Ei no Siim ütles, et ta ei tuvasta ise midagi, talle öeldakse, et pannakse paika, et see mütsakas ja lenda sinna ja siis ta visuaalselt hakkab otsima sellist mütsakat.

Droonide kasutatavus on nii suurel määral muutnud sõjapidamist, et see on nii kuluefektiivne viis, kuidas. Põhiline asi on see, et seda on raske alla lasta. Seda on nii kulukas alla lasta, sest et see on väike, see on odav ja see lendab hästi kiiresti ja see tabab hästi täpselt. Ja ainuke nii-öelda edukas viis, kuidas seda teha praegu, on siis segada kontrollside ehk, et droon ei saa enam käsklusi kätte. Et sa sisuliselt karjud selle side nii-öelda siis spektrumi üle, et droon ei tea, mida ta tegema peab. Ja väga palju näiteks tehakse arendustööd selle teemal, et see side oleks parem, et ta peaks kauem vastu. Siis omalt poolt, teiselt poolt tehakse väga palju arendustööd, et sa saaksid paremini segada, et see segamine oleks suunatum. Et sa segaksid täpselt seda side, mida nagu peab segama, et see segamine iseenesest on hästi energiamahukas ja seda ei ole ka nii lihtne teha pika maa peale. Sa

ajad mingit täitsa, ma olen tunne, et sa ajad ikkagi täitsa mingit ka juttu, ma lugesin just nädalavahetusel meie Kaitseväe juhi seisukohti, kes ütleb, et droonid on nii segatavad, et tema pole üldse kindel, et droonid üldse. Tulevikus on nii-öelda väga märkimisväärse kaaluga sõjapidamises, et kas sa ikkagi oled oma selle uuringu õigesti teinud ja piisavalt teinud? Ma muide meelega utreerin, sest ma ise arvan samamoodi nagu sina, et nad on tohutu kaaluga, aga kui ma loen nagu meie kaitse võime eest number üks vastutavate inimeste seisukohta, siis sorry, aga sinu jutt on, ei ole aktuaalne, noh.

Selles suhtes seal on omamoodi tõsi, et see, et ühel hetkel see segamine läheb piisavalt võimekaks, et see segamise vastane lahendus on kas piisavalt kulukas, et see ei tasu enam ära, piisavalt raske või piisavalt keeruline opereerida.

Mul on tunne, et see on ikkagi nagu doping või dopingukütid, kusjuures need segajad on dopingukütid nii-öelda on ju, et doping on ikkagi sama alati eespool kui dopingukütt on ju. No

lõppkokkuvõttes füüsikaliselt on sul alati võimalik segada niimoodi, et sa ei saa signaali kätte, raadioside. Ei nõus,

aga kui mul on visuaalne objekt, siis pildi võrdlust segada, mida, mis toimub minu enda nagu protsessori sees, no füüsikaliselt, kuidas sa teed seda?

Et selle, see, see ongi tegelikult vastus sellele küsimusele, et miks me visuaalsele poolele keskendume, on see, et seda ei saa segada selliselt, et raadiosidel sa saad, aga. Aga ma ütlen

meie kaitsevägi pärast aru saanud veel, et niisugune asi on olemas, et noh, et nemad on veendunud, et segad lähevad nii heaks, et isegi seda hakatakse segama.

Tead, see on selline probleem, et ütleme, kogu droonindus tekkis sisuliselt viimase kahe aastaga, et kogu see valdkond on uus ja inimesed alles hakkavad aru saama, kuidas see toimib, ütleme, ukrainlased on nii eest ära kõigist teisest, et nad teavad nagu täpselt, kuidas see toimib. Igal pool mujal on nii pikk inerts, et inimesed alles hakkavad aru saama sellest ja siis, kui me räägime veel mingisugustest autonoomsetest droonidest, siis see on nagu sihukese nišivaldkonna väike nišš, on ju. Et ma, ma nüüd, see on täiesti loomulik, et inimesed täpselt ei adu veel strateegiliselt, et kuidas see on nagu erinev. Aga sellega ma olen nõus, et. Raadio teel juhitavad lahendused ei saa kindlasti olema tulevikus väga odavad või ka võimekad. Et kui sul on võimalik teha siis õhusõiduk, mis puhtalt visuaalselt suudab navigeerida, siis seda sa ei saa mõjutada raadio teel. Sa saad muidugi potentsiaalselt sensoreid hävitada, aga ka see on keeruline ja kallis. Ja selle vastu on ka olemas kaitsed. Et see loob nagu täiesti uue taseme võimekuse ja see on ka see põhjus, miks me tegeleme näiteks sellega, kuigi võib-olla oleks, et kui Eesti oleks täna sõjas, võib-olla ehitaks ise ka seda valguskaablit, sest et see on see midagi, mis aitaks meie sõdureid järgmine nädal. Aga kui me mõtleme äriliselt, siis, et kas see rulli peal olev valguskaabel on hea äri, siis noh, pigem mitte, et kui sul on lahendus, mis visuaalselt suudab opereerida kaugetele. Nii-öelda teha ka süvarünnakuid erinevates tingimustes hästi hakkama saada, siis see on midagi palju väärtuslikumalt.

Ma, ma ütlengi, et ma meelega siin utreerisin, sellepärast et mul on ikkagi tunne, et kaitsevägi ja noh, ma saan aru, jällegi spetsialistid ütlevad, et mida need insenerid teavad ja mis nad ikka mölisevad, et nad ei tea, mis see kaitsmine on, on ju, aga noh, olgem ausad ikkagi, et kui meil täna on. Kaheteist kuu kaugus, me oleme sellest, et meil on metsas neljakümne kilomeetrise tunnikiirusega, isegi pole nelikümmend vaja, kahekümne kilomeetrise tunnikiirusega. Ise lendavad, ise opereerivad droonid, eks. Rääkida sellisel hetkel, et oih, et, et ei, et, et see ei ole valdkond, kuhu me väga peaksime sisse vaatama, on ju, see on nagu, nagu. Kõlab nagu tõesti jällegi, et noh, kindralid, kes valmistanud eelmiseks sõjaks, on ju, et.

Aga minu meelest seda visuaalset. Visuaalset drooni saab väga hästi segada. Sa lihtsalt muudad oma visuaali ja et kuidas ta, kui, kui.

Ja,

aga meil on välja võimalik, nagu kindlasti, kui oht läheb nii suureks, meil on võimalik välja töötada mingisuguseid maskeerumisi, mis on noh. Ma ei tea, kolm, kolme sekundi tagant vahetavad oma värvi või, või, või mingi muudavad oma kuju näiteks või noh, et. Kõik on ju võimalik lõppude lõpuks.

Ei no aga sul ongi lukustamise hetkest nagu sinu objektini ongi kolm sekundit umbes. No aga võib-olla ta

muudab siis kolmkümmend korda sekundis oma välimust, ma ei tea, et noh, ikka põhimõtteliselt on ju. No kui sa paned mingi viiesaja miljonilise radarikompleksi, mille üks selline Simu droon võib maha võtta. No ma arvan, mõni insener ikka mõtleks selle peale, et kas ma saan selle asja visuaali nagu noh, kas ma saan tekitada talle mingi amorfs ja kuju, et, et seda visuaalset droonituvastust lihtsalt segada. Tõmbame mingi naerunäo sinna üles näiteks, mingi suure kollase, mis teeb siis?

Seal on niimoodi, et tegelikult isegi on ju, ma olen isegi näinud pilte aerofotosid, kuidas on lennuväljale siis maalitud, hävituse lennukite pildid, eks. Aga ütleme nii, kui sa räägid objektituvastusest, siis tõesti, see suudab seda võib-olla mingil määral mõjutada. Aga kui sa räägid sellest, et kui me mõtleme selle peale, et kuidas need missioonid on ette valmistatud, et sul on alati kas siis luure poolt eelinfo olemas, et näed, sa lähed seda sihtmärki ründama. Siis noh, kui sa võid sama hästi ju rünnata ka sihtmärki, mis on lihtsalt puust ehitatud, eks. Et, et see ei ole otseselt nagu masinnägemisega seotud, et masinnägemine suudab seda objekti, mida sina valid, väga hästi jälitada.

Ma kõigepealt ütlen, Henrik, mine sinna ukse ja luku juurde, millel on näotuvastus ja pööra ja mängi selle ekraaniga ja saan vaata, mismoodi masin näitab sulle sinu näo peal seda ruudukest, kuidas ta tunneb sind ära. Poole nurga alt, poole näo poolega, lähed, poi alt ülesse läheneda, vaata, mis hetkel ta nagu aru saab, et ahah, inimene, nii, nii kelle nagu on, aga on kohe võrdlema, eks on ju, teen ukse lahti, eks, et. Et ja see on mingi labane ukse ja luku süsteem, et selles mõttes me ei räägi üldse veel mingit. Ma lihtsalt arvan, et

füüsilise objekti väljanägemise randomiseerimine on potentsiaalselt võimalik, no ma umbes kujutan ette, et kui väga palju tahta, siis seda saab teha.

Teine asi, mis on see, et kui sa mõtled nagu nähtava spektri, siis seda on nagu lihtne mõjutada, aga kui sa võtad infrapunaspektri, siis. Seal on väga raske tekitada seda infrapunajälge, mis on siis päris, päriselt millegi muu moodi. Et, et seal, see on ka üks võimalus, kuidas seda töökindlamaks teha.

Nii, aga räägime nüüd edasi ikkagi sellest lahendusest selles mõttes, et sa teed mõnes mõttes ju sensorid ja tarkvara, ehk siis. Iseenesest seda saab paigaldada ükskõik millise drooni peale, et see on su lõpueesmärk, et see ei pea olema sinu poolt toodetud ostetud droon, mille nüüd nii-öelda siis. Et see kokkuvõttes on ikkagi nii-öelda tarkvara ja sensor lahendus, mitte ei ole riistvara lahendus. No sensor, riistvara, sorry, ma nagu pean natuke täpsustama, aga ütleme niimoodi, et kui teatavad sensorid on peal, siis piisab tarikvarast.

Me väga lootsime alguses, et see võiks nii töötada, mida me praktikas õppisime, oli see, et meie, ütleme nii. Me ei, see ei ole eksistentsiaalne meile, et me peame just seda lahendust arendama, kuna meie missioon on aidata Ukrainat, aidata Eestit luua neid masinnägemise rakendusi, et kui keegi on selle juba hästi lahendanud, hea meelega ostame sisse, paneme enda lahenduse peale, süsteemi peale. Mida me saime aru väga kiiresti, on see, et see ei ole nii lihtne, et kui sa võtad kellegi teise mingisuguse selle algoritmi, võtad sensori arvuti ja paned enda drooni peale, siis sul on nii palju väikeseid probleeme, mis kõik mõjutavad selle, siis lõplikku tulemuslikkust, et. Mingisugune elektromagnet müra, sensorid oleks õigesti kalibreeritud, et sul on vool tagatud, et tuleb arvesse võtta, et kõik need droonid on ju ehitatud nii odavalt kui võimalik. Et see väljakutse seal ei ole ehitada tipptehnoloogiat, vaid väljakutse on see, et kuidas kõrgtehnoloogia panna tööle odava riistvara peal ja. See on, ütleme nii, päris palju katsetamist, päris palju leiutamist. Ja ka väga palju sellist tarneahela juhtimist, et noh, üks variant, üks asi on ka see, et okei, sa suudad teha mingi kaks kuni kolm sellist testühikut, väga kihvt. Aga kui lähed, viid ukrainlastele, ütlevad, väga kihvt lahendus, meil on vaja tuhat tükki eile. Mis siis teed, et kui sa ei suuda seda reaalselt pakkuda, siis on noh, sama hea, kui sa polekski seda ehitanud, et sellepärast. Need on need põhjused, miks me tegelikult me alustasime sama mõttega, et äkki me suue, saame sihukest karpi koos sensoriga müüa, et paned drooni peale, nagu töötab. Aga mida me nägime konkreetselt, on see, et väga raske on integreerida. Me ei kontrolli seda tootearendustsüklit, et me sõltume sellest välisest partnerist, kes siis peab selle integreerima ja noh, tal on sada muud prioriteeti, on ju. Mis tähendab seda, et me ei jõua Ukrainas mõju nii piisavalt kiiresti, siis mis me tegelikult otsustasime teha lõpuks, on see, et. Me ostame need drooni komponendid ise sisse ja ostame täpselt need asjad, mis on vajalik, et see lahendus tööle panna, päriselt. Ja siis integreerime enda lahenduse sinna peale ja müüme lõppkliendile siis toimiva lahendused, neid ei huvita, et kas sa müüd mingit karpi, mingit, ma ei tea, tarkvara. Mingit subscription'it, neid huvitab see, et mis on see võime, mida ma saan kasutada, kas ma saan lüüa viieteist kilomeetri kaugusel segatud sihtmärke. Ja ütleme, see on see, millest me siis nüüd tänaseks oma kogu prioritiseerimise ja toote arendamisega lähtume.

Mis see hinnasuurusjärgud on, kui sa ütleme nii, et kui sa ise tahaksid kodus panna kokku see odava eeldiliselt sul nagu pult ja, ja juhtimisseade on olemas, eks on ju, et noh, paarisaja euroga saab hakkama juba, et, et kui palju see teie lahendus nüüd sellest paarisaast eurost nagu kulukam on? Eelda meele pult ja noh, ütleme juhtimine, need on olemas kõik. See on. Kas ta on pigem kolm korda, kolmkümmend korda, kolmsada korda? Kuidas

meie sellele mõtleme, on see, et mis on see euro kilogrammi koha kilogrammi sihtmärgi kohta, siis hävitatud sihtmärgi kohta. Ehk et kui sul tavalist drooni, FBV drooni kulub sihukse. Ütleme nii, kümnest jõuab kohale võib-olla kolm-neli, siis sellest võib-olla kaks saab pihta. Siis sul see hävinevus on päris suur, see ei tähenda, et üks droon võrdub üks siis tabamus. Teine variant on see, et. Selle tavalise drooniga sa ei saa üldse hävitadagi neid sihtmärke, mis täna on siis segatud

piisavalt.

Ehk et tegelikult see loob sulle võimekuse teha midagi, mida sa tavalise FBV drooniga ei saa teha. Ja kolmandaks on see, et kui sa pead, kui sul üks operaatori meeskond peab sul. Selle ühe mõju saamiseks kümme drooni ette valmistama, versus see, et sul võtab operaator seljakotist selle ühe drooni välja, sul on ajaliselt, taktikaliselt ja kõige muu poolest nii suur võit. Ja see, kuidas me hinnastame, on pigem see, et see peab olema kindlasti soodsam ja parem kui tänane lahendus. Aga ta ikkagi noh, selle teeb kulukaks tarkvaraarendus, see arvuti, mis seal peal maksab, ei ole nii-öelda see kõige odavam arvuti alati. Need sensorid on ka kallimad kui need tavalised sensorid, et see asi päriselt ka toimiks. Et. Aga ta on kindlasti.

Kümme tuhat eurot on üks kroon või vähem kui kümme tuhat eurot. Vähem. Nonii, sellest piisab, sellepärast ikka me jällegi võtame selle, et noh, mis on ühe näiteks tanki või üldse lahingmasina hind näiteks on ju. Versus kümme tuhande eurone või ma ei tea, mis on ühe javelini hind, on ju, et, et siis selles mõttes on ta ilmselgelt ikkagi komiraha.

Et pigem me ütleme seda, et see, ütleme, euro sihtmärgi kohta hävitatud peab tulema odavam kui mis iganes lahendusega täna, see on meie nii-öelda sisemine eesmärk.

Räägi sellest riistvarast natukene, mis, mis selle drooni peal siis on, iga gramm loeb, eks ole, iga euro loeb. Millega seda analüüsi seal tehakse, millega ta näeb ja, ja võib-olla anna mingisugune ettekujutus meile sellest arvutusvõimsuse vajadusest, et noh, kas see on tänavaaastane iPhone või viieaastane tagune iPhone või kuidagi võrdle seda.

See tootearendustsükkel areneb, saab alguse kõik sellest, et mis on lähteülesanne, mis probleemi on vaja lahendada. Kui me mõtleme selle lõppfaasi sööstu, siis see probleem on tegelikult suhteliselt lihtne, sul on vaja track'ida seda sihtmärki. Suht robustselt ja sul on vaja juhtida seda drooni. Selle jaoks see arvuti ei ole nagu. Väga kallis, näiteks, mis neid algoritme siis jooksutab. Kui sa tahad juba, et sul see droon lendaks keskkonnas ringi, saab aluskaardi peal aru, kus ta asub. Suudab oma asukohta väga täpselt hinnata, sul on jällegi vaja kallimat arvutit sinna peale, ehk et ja see vahe võib olla kümnekordne. Et, et väga raske on öelda, et noh, mis on auto hind, on ju, samasugune põhiliselt vastus. Aga põhiliselt jah, põhiliselt nii-öelda kolm muutujat, millega me töötame, on see, et vastavalt lähteülesandele on siis see sensor. Kas sul on öösel, päeval, millal on sul vaja teha seda missiooni? Kui kaugelt sa pead näiteks sihitama, see määrab ära, et mis sul see resolutsioon ja optika seal ees peab olema, eks. Siis, kui sa tead, et okei, mis on sul see maatriks, mis sa sealt kaamerast kätte saad, siis sa tead ka, mis algoritme sa seal peal saad jooksustada ja kui keeruline see loogika peab olema. Ehk et see määrab, selle määra, see määrab siis omakord ära selle tarkvara, mis sa sinna peale ehitad. Ja kolmandana on siis see, et vastavalt sellele tarkvarale, mis sul on vaja. Siis sa valid endale selle arvuti, mis on piisavalt võimas, aga mitte liiga võimas, et see kuluefektiivsus oleks seal olemas.

Aga see on, sa praegu räägid nendest nii-öelda kamikaatse tüüpi FBV-dest, eks on ju, sööst ja unustan, on ju. Samas, kui me vaatame noh, ikkagi räägime siin näiteks kaevikute puhastamisest või, või, või siis ütleme inimjõu hävitamisel noh, inimestel neid jagajaid veel nii palju küljes ei ole, eks, et. Selline AI või ütleme masin peaks olema suhteliselt ka ikkagi võimekam kukutama. Sihtmärgi peale midagi oluliselt täpsemalt, kui seda inimene suudab teha, sellepärast, et ta suudab paremini tajuda. Tuulekiirusi nii-öelda sedasama nii-öelda keskkonda enda ümber, et. Kas see on teil täna üldse nagu fookusest väljas või te räägite, vaatate ainult selle sööhtu peale?

See on väga hea küsimus. Droon ise on tegelikult platvorm, sa võid sinna kohale viia, sa võid lennata vastu, sa võid alla kukutada, sa võid mitut asja alla kukutada, et on, sa võid peale võtta. Ehk et kui inimesed räägivad droonidest, siis sa tegelikult võid veel mõelda väga palju erinevaid asju. Mida me täna konkreetselt teeme, see esimene toode, mis meie oleme valmis arendanud, on mõeldud tegelikult, et kuidas me saame Ukrainat aidata ja kuidas me saame Eestit aidata. Kõige reaalsem olukord, mis Eestis ilmselt võib tekkida, on see, et sul on suured soomuskolonnid, mis proovivad sisse tungida, ehk et segatud soomustatud sihtmärgid. Mida on vaja massiliselt hävitada ja selle jaoks oleme ka selle lahenduse välja töötanud. Nüüd, kui vaadata neid videosid, mis on Telegramis ja Twitteris ja igal pool, mis saavad väga palju nii-öelda reaktsioone sotsiaalmeedias, kus üksikut jalaväelast aetakse taga või pommitatakse midagi väga täpselt. Siis need on natuke, esiteks sõjal on ka erinevad faasid, et kui sul on staatiline kaevikusõda, siis ongi teineteise terroriseerimine sisuliselt. Kui sul on aktiivne rünnakufaas, siis sul on, siis sul üldse tekivad soomuskolonnid, mida sa saad hakata hävitama. Ehk et seda on võimalik teha ka pommitajate droonidega, näiteks sa saad täpselt arutada seda ballistilist trajektoori, kui sa tead, kus droon ise paikneb ja kus su sihtmärk asub. Aga lihtsalt, et toote fookust hoida ja oma eesmärke täita, mis me oleme endale seadnud, siis me kitsalt praegu keskendume sellele.

Aga see arvuti, arvuti hind, nagu sa ütlesid, drooni hind alla kümne tuhandeks, mida iganes tähendab, et ilmselt siis mitte alla tuhande. No ma kujutan ette, selle arvuti või protsessori enda hind ei saa ülipalju ju määrata selle, selle drooni lõpphinnas, et noh, kas see protsessor maksab seal viiskümmend või, või sada viiskümmend, noh, võimsuse vahe on suur, hinnavahe on ju olematu.

Ütleme nii, noh, protsessor odavamad maksavad kakssada, kallimad maksavad sihuke tuhat, tuhat viissada või isegi rohkem.

Mille, mille peal, vabandust, mis protsessor maksab nii palju?

Ütleme, sisuliselt sa saad tellida endale sellise väikse arvuti selle võimekusega, mis sul vaja on, kus on kõik olemas need board'id, mida sul vaja on, videoencoder'id. Okei, selles mõttes, et see

ei ole mitte protsessor ise, vaid see on kogu.

Jah, arvuti, väike arvuti sisuliselt jah.

Jaa, okei, okei, jah, siis küll.

Nii, aga Siim, lähme korra veel äri juurde ka, et sul on ikka start-up, on ju, ehk siis sa teed sellega business'it, et kes su investorid on? Kui on see toit rääkida?

Me avalikult ei ole. Nagu reklaaminud seda, aga jah, me kaasasime siis endale sellise pritsiit rahastusringi. Peamiselt kõikidel investoritel on kaitse sektori taust, kas on olnud ise ettevõtjad või investeerivad kaitse sektorisse. Ja peamiselt Eestist, aga ka Ühendkuningriigist ja USA-st.

Ja selles mõttes, mis on see hetk, kus sinu preesidist saab seed ja A raund või hüppad kohe preesidist taasse, et, et millal sa hakkad neid tuhandeid tootma?

Ütleme nii, praegu me olemegi sellises faasis, kus meil tegelikult on esimesed tellimused olemas. Ja tulebki hakata siis reaalselt nende tellimuse täitmistega tegelema ja realiseerima seda täisvisiooni, mis on siis nagu droon, mille sa võtad kastist välja, programmeerid ülesande ette. Ja see täidab selle iseseisvalt ja operaator lihtsalt senikaua, kuni side on, näeb, mis toimub. Kui side ei ole, siis droon saab ka iseseisvalt hakkama. Ja ühesõnaga me praegu valmistamegi ette järgmist rahastusringi, kuna me näeme, et me suudame väga kiiresti arendada, siis ilmselt uudiseid selle kohta tuleb selle aasta lõpupoole.

Okei, aga meil on Eestis veel droonitootjad, näiteks ja nii edasi, on ju, et kui palju meil sellist kaitsetööstuse ettevõtete omavahelist koostööd on, et noh, põhimõtteliselt nemad toodavad ju ka droone, eks, et. Ja neil on mingi tarkvara komponent, et kas see on ikkagi nagu puhas toores konkurents lihtsalt või on teil see mingi koostöö, et. Et kokkuvõttes nagu noh, ma ei tea, Eesti-Eesti ja Ukraina nimele, eks, et on kõigil huvides, et saaks võimalikult hea toode.

Pigem ma näen seda, et on koostöö ja kõigil on ühine ees, eesmärk, et kaitsetööstuses noh, kaitsetööstus ei ole väga hea äri, et kui sa võtad ükskõik millise tavalise tarbija kauba. Või maailma kõige suurem drooni ettevõtte DJI on natuke väiksem kui Bolt, eks, et noh, ja Bolt ei ole absoluutselt kõige suurem sõidujagamisteenus. Aga ütleme, see võib-olla on ka muutumas siis vastavalt nagu sõjategevusele, mis toimub Ukrainas, aga. Pigem me näeme jah, seda, et ma väga palju olen abi saanud teistelt ettevõtjatelt, igas reisidel käiakse koos, jagatakse teavet. Võib-olla mingid tooted konkureerivad, enamjaolt tooted tegelikult ei konkureeri. Et lõpuks me ju teeme seda asja Eesti eest ja NATO jaoks ja, et ütleme ühis, ühis, ühis, ühi, eesmärk, mis meid ühendab, on ühine. Aga

oma soft'e te jäi jagama vahel?

Tähendab, me oleme arutanud päris palju koostööd teiste tegijatega, et me ei, me ei pea drooni ise ehitama, me ei pea. Me võime ka enda lahenduse siis sellesama lähenemisega, mis me enne mainisin, kohandada kellegi teise droonile, et pigem on seal see, et mis see täpne äriline tellimus on. Et kui kuskil on tellimus ja me näeme, et kahekesi koos saame paremini ja rohkem, siis miks mitte?

No ma arvan, et kogu seda tärkavat drooni valdkonda, eriti väikestes riikides ja väikeste firmade puhul nagu Eesti start-up'id, aitaks ilmselt päris palju kaasa standardiseerumine. Ehk see, kui, kui oleksid noh, selged mingisugused, ma ei tea, sensorite, kogu selle compute unit'ite mingisugused standardid, mida siis saaks toota, müüa, konkureerida, kui ma oleks armee. Ma hea meelega ostaks mingisuguse asja, mis ma tean, et noh, et järgmine, järgmised viisteist aastat ma saan seda asja upgrade'ida, et kui tulevad mingid paremad masinnägemise asjad, siis. See on täpselt nii suur ja läheb täpselt sinnasamasse auku, ma vahetan seal klõpsti ära ja upgrade'in ja noh, kogu see pool, et. Ma küll arvan, et ütleme interneti ja arvuti ajalugu on näidanud, et see standardiseerumine on väga palju noh, hindu alla toonud, eks ole, toodetel ja, ja väga palju firmasid suureks teinud, et. Mis sa arvad sellest ja kas see on, kas sa näed, et see hakkab juhtuma, et no senimaani ta tundub ikkagi selline rätsepatöö, et iga tüüp oma garaažis teeb omamoodi mingit asja.

See oleks kindlasti hea lõpptarbijale, kui toimuks niisugune standardiseerimine tellija poolt ja maksumaksja poolt, aga mis päriselt on näha, vaadates seda drooni ja seda Ukrainas, on see, et. Need droonid, mida kasutati kolm kuud tagasi, neid täna enam võib-olla ei saa kasutada, ehk et see areng on nii kiire. Ja isegi on raske tegelikult hoida ennast kursis kõige viimase sõnaga, et selle jaoks peabki olema keegi inimene Ukrainas. Ja sest, et, et ka see, ütleme nii, ühelt poolt on, mis see droonindus on nagu pakkunud, ongi odav võime sihtmärke täpselt rünnata. Et kui Javeliniga, Javelini üks pauk vist maksab sada seitsekümmend tuhat, kui ma ei eksi. Millega kindlasti hävitad T-kaheksakümmend tangi, siis viie FBV drooniga sa muudad ka T-kaheksakümmend tangi liikumisvõimetuks, aga need viis FBV drooni maksavad sulle kaks tuhat viissada eurot koos lõhkeaine ja lõhke, lõhkemonoga. Ehk, ehk et. Mida me näeme, on see, et ka sõjavägi ise leiutab alles seda, kuidas neid droone päriselt kasutada. Et tehakse uusi taktikaid, leitakse mingi kombinatsioone teiste relvasüsteemidega. Et see ei ole kindlasti täna isegi kivisse raiutud ja. Armee proovib ka aru saada, et okei, meil on nüüd järsku meile tekkisid mingid droonid, mida me nüüd nendega teeme, et kus, kus see väljaõpe toimub, kuidas need integreeritakse välja nagu. Taktikaliselt. Mõtled ühe plaani välja, järgmine kuu näed, et kurat, tegelikult hoopis teistmoodi kasutatakse, eks ju. Et pigem on see täna selline, et positsioneerida ennast strateegiliselt, nii, et mis iganes lahinguväljal toimub. Et me suudaksime sellega kaasa minna ja luua need lahendused, mis on siis viimane sõna.

Muide, ma tahtsingi siin kaasa kiita ühe asja koha pealt, et see võib tunduda, et standardiseerimine on optimaalne, aga kokkuvõtte standardite vastu on ka palju lihtsam nii-öelda rohtu leida. Ja ütleme ausalt, et Eesti küberkaitse õppetund, positiivne õppetund, ongi see, et tänu sellele, et meil on nii riikliku ja erasektori lahendused ehitatud suhteliselt nagu lapitekk. Et jah, meil on seal andmevahetuse standardid, meil on mingid autentimise, autoriseerumise standardid, aga noh, põhimõtteliselt pole ette kirjutatud, et millist rakendusserverit, millist andmebaasi, mis edasi, et see on seal vaba valik alati. Mis tähendab seda, et ei ole võimalik teha Eesti vastu ühte ründevektorit, kus sa ründad midagi, saavad ründama nagu väga, noh, sa pead nagu mingit lapiteki ründama, eks, et. Ja see teeb selle ründe kalliks ja kulukaks ja seetõttu on seda raskem teha, eks, et see on võimalik, aga ta on kallim. Et, et selle koha pealt jah, et kui sa ütlesid, Hendrik, et noh, et peaks optimeerima, standardiseerima mul nagu, nagu küberkaitse vaatenurgast, kõik tuluukesed punasesse.

Küberkaitse, kuule, laskemoona kaliiber on ka standardiseerimine. Kuskile lahinguväljale veavad kaasa kolmkümmend erinevat laadijat, mis toimivad viiekümne erineva, asi peal sadat erinevat moodi, noh, see ei ole võimalik.

Aga, aga teistpidi jälle, et noh, kui sul on nagu teadjad, näed, et õiged droonid panevad selle sageduse peale, on ju.

Et aga no ma arvan, et mingisugune konsolideerumine peab toimuma, et ma natuke saan ka aru noh, erinevate riikide armeediast, et ma arvan, et katsetada ja katsepartiisid noh, tellida ja väljaõpe, see, see on nagu kõik arusaadav. Aga võib-olla täna mingit noh, miljardilist tellimust püsti panna ei ole. Noh, rahuolukorras riigil on kindlasti õige hetk. Aga väljaõpe oleks, nii. Siimul on selline reklaamteadaanne, et ma sain aru, et Siim otsib endale kolleegi või võib-olla mitut, et me võiks saate lõpuks siis ära öelda, äkki keegi on kuulanud ja mõelnud, et jess, see on täpselt see, mida ma tahan oma eluga teha, et. Keda te siis palkate ja kas sellised inimesed on Eestis olemas sinu arvates ja kuulavad meie saadet?

Ja, ja täna on kaks aktiivset rolli, üks on juhiabi, et ma olen märganud, et. Aga nüüd on vaja igast muid asju ka teha, et saaks endiselt toodet arendada maksimaalse kiirusega, on vaja kedagi appi, kes aitaks võtta igapäevategevused abistada. Siis teine on tegelikult väga põnev roll, on tooteinsener, kes aitaks füüsiliselt ehitada neid katseplatvorme. Mis tähendab siis elektroonika disainimist, mehaaniliste komponentide disainimist, igasuguste segamist ja tuvastamist, probleemide lahendamist, et see. Spektrum asjadest, mida katta saab, on ülilai ja mis on ülilahe, on see, et sa saad põllu peal droone lennutada, seda tehes. Ja kolmas pool on tegelikult, et see masinnägemise pool võtab meil ka tuure üles, et seal eriti järgmises rahastusringis me juba ettevalmistavalt tegelikult vaikselt värbame sinna ka uut lisainimest, kes aitaks siis, aitaks ümbritsevat keskkonda tajuda masinnägemise abil.

Ma pole ammu näinud nii kasinalt kujundatud, nii kasina sisuga veebilehte kui lenduraiomani, et sinna me inimesi ei saada, aga ma arvan, et otsige Siim siis LinkedInist üles, kes tunneb huvi ja saate rääkida. Ja võib-olla, kui tuleb see inimene sulle sinna tööle kontorisse, et siis nikerdab veebilehe ka valmis. Jah, aga okei, aitäh Siim ja ülipõnev valdkond ja nagu sa ütlesid, et see areneb siin tundide või päevadega, et ma olen suhteliselt kindel, et me räägime sinuga veel, nagu ka teiste Eesti drooni ettevõtetega. Aga järgmine teema, järgmine külaline meil Taaviga nädala aja pärast, nii et kuulmiseni.