Endine Bolti tippjuht ehitab sõjaväele segamiskindlaid droone

kiirelt öeldes siis Lendur.ai tegeleb visuaalse navigeerimise lahenduste väljatöötamisega, mehitamata õhusõidukitele ehk droonidele. Mõte sai alguse selline üheksa kuud tagasi, kui ma olin Boltist tulnud ära, natukene aega maha võtnud. Ja mõelnud, et mida edasi teha. Ma teadsin, et mind väga huvitavad isejuhtivad sõidukid ja, ja robootika, selles valdkonnas ma tahtsin edasi liikuda. Aga kui eelmine aasta oli selline, ütleme, chat GPT aasta tehisintellekti valdkonnas, siis tegelikult, mis veel juhtus, mis võib-olla laiemale üldsusele nii teada ei ole. See oli esimene aasta, kui autonoomne rallidroon võitis maailma parimat droonirallisõitjat ja mitte natukene, vaid päris märkimisväärselt. Ja see oli enamjaolt siis teadustöö, mis oli tehtud Zürichi ülikoolis. Ütleme nii, sellise ralli probleemi lahendamiseks, sa saad teha väga spetsiifilise lahenduse, aga mis seal oli veel väga kihvt, oli see, et neil oli üks teine paber. Kus nad näitasid, et nad suudavad panna drooni lendama läbi metsa nelikümmend kilomeetrit tunnis. Ja kõik see arvutus toimus selle drooni enda peal. Ja siis mulle võib-olla klikkis ära see, et. Boltis olles ka, et kuna Boltil oli, on ju suur meeskond Ukrainas, minu tiimis oli mitu Ukraina inimest, selle. Selle tõttu ma olin niikuinii ennast kursis hoidnud, mis toimub nii-öelda droonide sõjas Ukrainas, mis üldse toimub kaitse sektoris. Ja kui, ma arvan, et paljudel inimestel oli selle Vene sõja algusest peale selline võib-olla natukene meeleheite tunne või sihuke. Et vaenlane on nii suur ja võimas, et, et ükskõik, mis ma teen, et see tundub suhteliselt mõttetu, et niikuinii noh, et, et niisugune jõuetuse tunne oli võib-olla peal. Siis ma arvan, et üheksa kuud tagasi oli esimest korda selline tunne, et, et aga äkki ma ikkagi saan panustada kuidagi, et meile juhtuks samasugused sündmused nagu juhtusid Ukrainas. Ja siis äkki mul on sellised oskused, millega me saame luua nagu eelise. Ja nagu arendada enda võimeid nii palju edasi, et, et, et ütleme, F-35 hävitajaid me endale kunagi ei osta, aga drooniarmee me võime endale küll luua, sest et see on täiesti jõukohane ka rahaliselt. Ja need oskused, kuidas luua masinnägemisi ja rakendusi, neid tootestada ja päriselt ehitada seda, mida vaja on, et seda on aastate jooksul ka kogenud. Kogunenud ja siis sealt see nii-öelda teekond alguse saigi. Ehk et me määratlema siis ennast nii, et me ehitame lahendusi droonidele, et need saaksid lennata ilma GPS-ita ja ilma raadiosideta, sest et põhiline viis, kuidas droonide vastu täna saadakse, on see, et neid segatakse.

Tead, see on selline probleem, et ütleme, kogu droonindus tekkis sisuliselt viimase kahe aastaga, et kogu see valdkond on uus ja inimesed alles hakkavad aru saama, kuidas see toimib, ütleme, ukrainlased on nii eest ära kõigist teisest, et nad teavad nagu täpselt, kuidas see toimib. Igal pool mujal on nii pikk inerts, et inimesed alles hakkavad aru saama sellest ja siis, kui me räägime veel mingisugustest autonoomsetest droonidest, siis see on nagu sihukese nišivaldkonna väike nišš, on ju. Et ma, ma nüüd, see on täiesti loomulik, et inimesed täpselt ei adu veel strateegiliselt, et kuidas see on nagu erinev. Aga sellega ma olen nõus, et. Raadio teel juhitavad lahendused ei saa kindlasti olema tulevikus väga odavad või ka võimekad. Et kui sul on võimalik teha siis õhusõiduk, mis puhtalt visuaalselt suudab navigeerida, siis seda sa ei saa mõjutada raadio teel. Sa saad muidugi potentsiaalselt sensoreid hävitada, aga ka see on keeruline ja kallis. Ja selle vastu on ka olemas kaitsed. Et see loob nagu täiesti uue taseme võimekuse ja see on ka see põhjus, miks me tegeleme näiteks sellega, kuigi võib-olla oleks, et kui Eesti oleks täna sõjas, võib-olla ehitaks ise ka seda valguskaablit, sest et see on see midagi, mis aitaks meie sõdureid järgmine nädal. Aga kui me mõtleme äriliselt, siis, et kas see rulli peal olev valguskaabel on hea äri, siis noh, pigem mitte, et kui sul on lahendus, mis visuaalselt suudab opereerida kaugetele. Nii-öelda teha ka süvarünnakuid erinevates tingimustes hästi hakkama saada, siis see on midagi palju väärtuslikumalt.

Me väga lootsime alguses, et see võiks nii töötada, mida me praktikas õppisime, oli see, et meie, ütleme nii. Me ei, see ei ole eksistentsiaalne meile, et me peame just seda lahendust arendama, kuna meie missioon on aidata Ukrainat, aidata Eestit luua neid masinnägemise rakendusi, et kui keegi on selle juba hästi lahendanud, hea meelega ostame sisse, paneme enda lahenduse peale, süsteemi peale. Mida me saime aru väga kiiresti, on see, et see ei ole nii lihtne, et kui sa võtad kellegi teise mingisuguse selle algoritmi, võtad sensori arvuti ja paned enda drooni peale, siis sul on nii palju väikeseid probleeme, mis kõik mõjutavad selle, siis lõplikku tulemuslikkust, et. Mingisugune elektromagnet müra, sensorid oleks õigesti kalibreeritud, et sul on vool tagatud, et tuleb arvesse võtta, et kõik need droonid on ju ehitatud nii odavalt kui võimalik. Et see väljakutse seal ei ole ehitada tipptehnoloogiat, vaid väljakutse on see, et kuidas kõrgtehnoloogia panna tööle odava riistvara peal ja. See on, ütleme nii, päris palju katsetamist, päris palju leiutamist. Ja ka väga palju sellist tarneahela juhtimist, et noh, üks variant, üks asi on ka see, et okei, sa suudad teha mingi kaks kuni kolm sellist testühikut, väga kihvt. Aga kui lähed, viid ukrainlastele, ütlevad, väga kihvt lahendus, meil on vaja tuhat tükki eile. Mis siis teed, et kui sa ei suuda seda reaalselt pakkuda, siis on noh, sama hea, kui sa polekski seda ehitanud, et sellepärast. Need on need põhjused, miks me tegelikult me alustasime sama mõttega, et äkki me suue, saame sihukest karpi koos sensoriga müüa, et paned drooni peale, nagu töötab. Aga mida me nägime konkreetselt, on see, et väga raske on integreerida. Me ei kontrolli seda tootearendustsüklit, et me sõltume sellest välisest partnerist, kes siis peab selle integreerima ja noh, tal on sada muud prioriteeti, on ju. Mis tähendab seda, et me ei jõua Ukrainas mõju nii piisavalt kiiresti, siis mis me tegelikult otsustasime teha lõpuks, on see, et. Me ostame need drooni komponendid ise sisse ja ostame täpselt need asjad, mis on vajalik, et see lahendus tööle panna, päriselt. Ja siis integreerime enda lahenduse sinna peale ja müüme lõppkliendile siis toimiva lahendused, neid ei huvita, et kas sa müüd mingit karpi, mingit, ma ei tea, tarkvara. Mingit subscription'it, neid huvitab see, et mis on see võime, mida ma saan kasutada, kas ma saan lüüa viieteist kilomeetri kaugusel segatud sihtmärke. Ja ütleme, see on see, millest me siis nüüd tänaseks oma kogu prioritiseerimise ja toote arendamisega lähtume.

See on väga hea küsimus. Droon ise on tegelikult platvorm, sa võid sinna kohale viia, sa võid lennata vastu, sa võid alla kukutada, sa võid mitut asja alla kukutada, et on, sa võid peale võtta. Ehk et kui inimesed räägivad droonidest, siis sa tegelikult võid veel mõelda väga palju erinevaid asju. Mida me täna konkreetselt teeme, see esimene toode, mis meie oleme valmis arendanud, on mõeldud tegelikult, et kuidas me saame Ukrainat aidata ja kuidas me saame Eestit aidata. Kõige reaalsem olukord, mis Eestis ilmselt võib tekkida, on see, et sul on suured soomuskolonnid, mis proovivad sisse tungida, ehk et segatud soomustatud sihtmärgid. Mida on vaja massiliselt hävitada ja selle jaoks oleme ka selle lahenduse välja töötanud. Nüüd, kui vaadata neid videosid, mis on Telegramis ja Twitteris ja igal pool, mis saavad väga palju nii-öelda reaktsioone sotsiaalmeedias, kus üksikut jalaväelast aetakse taga või pommitatakse midagi väga täpselt. Siis need on natuke, esiteks sõjal on ka erinevad faasid, et kui sul on staatiline kaevikusõda, siis ongi teineteise terroriseerimine sisuliselt. Kui sul on aktiivne rünnakufaas, siis sul on, siis sul üldse tekivad soomuskolonnid, mida sa saad hakata hävitama. Ehk et seda on võimalik teha ka pommitajate droonidega, näiteks sa saad täpselt arutada seda ballistilist trajektoori, kui sa tead, kus droon ise paikneb ja kus su sihtmärk asub. Aga lihtsalt, et toote fookust hoida ja oma eesmärke täita, mis me oleme endale seadnud, siis me kitsalt praegu keskendume sellele.

Okei, aga meil on Eestis veel droonitootjad, näiteks ja nii edasi, on ju, et kui palju meil sellist kaitsetööstuse ettevõtete omavahelist koostööd on, et noh, põhimõtteliselt nemad toodavad ju ka droone, eks, et. Ja neil on mingi tarkvara komponent, et kas see on ikkagi nagu puhas toores konkurents lihtsalt või on teil see mingi koostöö, et. Et kokkuvõttes nagu noh, ma ei tea, Eesti-Eesti ja Ukraina nimele, eks, et on kõigil huvides, et saaks võimalikult hea toode.

Pigem ma näen seda, et on koostöö ja kõigil on ühine ees, eesmärk, et kaitsetööstuses noh, kaitsetööstus ei ole väga hea äri, et kui sa võtad ükskõik millise tavalise tarbija kauba. Või maailma kõige suurem drooni ettevõtte DJI on natuke väiksem kui Bolt, eks, et noh, ja Bolt ei ole absoluutselt kõige suurem sõidujagamisteenus. Aga ütleme, see võib-olla on ka muutumas siis vastavalt nagu sõjategevusele, mis toimub Ukrainas, aga. Pigem me näeme jah, seda, et ma väga palju olen abi saanud teistelt ettevõtjatelt, igas reisidel käiakse koos, jagatakse teavet. Võib-olla mingid tooted konkureerivad, enamjaolt tooted tegelikult ei konkureeri. Et lõpuks me ju teeme seda asja Eesti eest ja NATO jaoks ja, et ütleme ühis, ühis, ühis, ühi, eesmärk, mis meid ühendab, on ühine. Aga

See oleks kindlasti hea lõpptarbijale, kui toimuks niisugune standardiseerimine tellija poolt ja maksumaksja poolt, aga mis päriselt on näha, vaadates seda drooni ja seda Ukrainas, on see, et. Need droonid, mida kasutati kolm kuud tagasi, neid täna enam võib-olla ei saa kasutada, ehk et see areng on nii kiire. Ja isegi on raske tegelikult hoida ennast kursis kõige viimase sõnaga, et selle jaoks peabki olema keegi inimene Ukrainas. Ja sest, et, et ka see, ütleme nii, ühelt poolt on, mis see droonindus on nagu pakkunud, ongi odav võime sihtmärke täpselt rünnata. Et kui Javeliniga, Javelini üks pauk vist maksab sada seitsekümmend tuhat, kui ma ei eksi. Millega kindlasti hävitad T-kaheksakümmend tangi, siis viie FBV drooniga sa muudad ka T-kaheksakümmend tangi liikumisvõimetuks, aga need viis FBV drooni maksavad sulle kaks tuhat viissada eurot koos lõhkeaine ja lõhke, lõhkemonoga. Ehk, ehk et. Mida me näeme, on see, et ka sõjavägi ise leiutab alles seda, kuidas neid droone päriselt kasutada. Et tehakse uusi taktikaid, leitakse mingi kombinatsioone teiste relvasüsteemidega. Et see ei ole kindlasti täna isegi kivisse raiutud ja. Armee proovib ka aru saada, et okei, meil on nüüd järsku meile tekkisid mingid droonid, mida me nüüd nendega teeme, et kus, kus see väljaõpe toimub, kuidas need integreeritakse välja nagu. Taktikaliselt. Mõtled ühe plaani välja, järgmine kuu näed, et kurat, tegelikult hoopis teistmoodi kasutatakse, eks ju. Et pigem on see täna selline, et positsioneerida ennast strateegiliselt, nii, et mis iganes lahinguväljal toimub. Et me suudaksime sellega kaasa minna ja luua need lahendused, mis on siis viimane sõna.