Ragnar Sass: Ukrainas on umbes kaks tuhat drooniettevõtet. Eestil on unikaalne võimalus, aga tegutsema peab kiiresti

Tere, head kuulajad ja tere tulemast tagasi kuulama Ette mõtte podcasti, kus Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa räägivad asjadest, mis on meile, meie enda jaoks huvitavad ja Eesti jaoks olulised ja nii ühte kui teist on loomulikult teema nimega Ukraina. Võib-olla mõned teist kuulajatest käisid kuulamas meid või vaatamas mind ja Taavit Paides arvamusfestivalil, kus päris arvestatava osa oma, oma iga-aastasest kahekõnest. Me kulutasime sellele, kuidas Ukrainas on käima läinud selline väga olude sunnil, aga siiski väga kiire sõjalis-tehniline innovatsioon, kuidas droone ja erinevaid muid lahinguvahendeid tehakse. Garaažis ja töökojas ja tehakse kuni toruteibi ja plastmass torud ja, ja, ja tehakse väga professionaalseid ja neid firmasid on seal kümneid ja see areng on, on kõik väga kiire. Ja me tänasest saatest päris suure osa kulutame sellele, et vaadata sellesse natukene sisse. Ja näha, et mis seal Ukrainas siis toimub ja, ja millised, mis sellest saab edasi näiteks siis, kui ühel päeval, ühel ilusal päeval peaks tekkima sinna rahu. Ja kas kõik, mis seal on välja töötatud, elab mingil kujul edasi ja muutub tuleviku sõjapidamise osaks. Ja meie tänane ekspertkülaline sellest rääkima on iduinvestor ja tegelikult viimastel aastatel väga palju Ukraina suunal tegutsenud ja väga palju Ukrainat aidanud Ragnar Sass. Tere, Ragnar.

Okei, help99, aga meil saade on täna ikkagi innovatsioonist ja, ja selles mõttes ärku kuulaja, saagu valesti aru, et me kuidagi ei taha pisendada Ukraina kangelaste panust ja, ja nii edasi, et. Räägi sellest, et suhtled nüüd nendesamade otse rindel olevate inimestega, ma ei tea seda üldse on võimalik kirjeldada, aga. Aga natuke, anna edasi seda innovatsiooni olulisust ja kiirust, mis seal kaevikus praegu toimub.

Kusjuures vesteldes ühe Ukraina militaristiga, doktor tausta ütlesid, et suur probleem on täna kuulipildu, kuulipilduritest, sellepärast et nii-öelda inimestest, kes on kuulipilduja taga. Sest mentaalselt mõjub see halvavalt, et kui sa päevade viisi pead kolmekümneid ja kolmekümneid inimesi lihtsalt maha laskma, et sul on nagu öörekel nagu mentaalselt lähed nagu. Nagu hulluks ära, on ju, et, et seda tööd ei taha teha, et kuna venelased saadavad nagu massi peale. Aga räägime sellest innovatsioonist selle koha pealt just, et noh, sa ütled siin, et sõdur tuleb, võtab, läheb rindele, on ju, noh, siit me jõuame selle minu probleemini, et mis mul juhtus, kui noh, samamoodi, kui sa kuulad inimesi, vaatad, mis toimub. Siis tekib nagu loogiline nagu järeldus, et kuulge, et vahet pole, millised droonid tulevikus on, mis kuju ja, ja suurusega, eks, aga neid käib neid lennutama, ehk siis, et sul on vaja oskusi, et sul on vaja rahvale arendada oskus. Et saab samamoodi, kui me oskame autot juhtida, et me oskame droone droonidega lennata, et see on niisugune nagu noh, tundub nagu niisugune. Noh, nagu see üks asi, mis saab teha praegu ära, ilma et me nagu midagi peaksime väga nagu investeerima või kulutama ja nii edasi, onju. Ja ma noh, jagasin seda ootust ja soovi Kaitseministeeriumiga, Kaitseväega ja vastus oli tegelikult noh, väga selge, et kuna me täpselt ikkagi ei tea, mismoodi droonid hakkavad tulevikus meil seal sõja juures lolli mängima, et siis me praegu sellega ei tegele, et noh, et, et me põhimõtteliselt ei, ei ole mõtet seda võimekust nagu välja töötada. Mis noh, muidugi kõlab nagu niisugune, et umbes, et jälle on kindralid, kes valmistuvad eelmiseks ajaks, onju, et mitte nagu selleks, mis nagu, nagu järgmisena tuleb, et. Et niisugune innovatsioon, et ühesõnaga meil on vaja mingit ikkagi, et sõjaväes ikkagi nii ei käi, et tuleb, sõdur võtab drooni, läheb sellega, teeb midagi, et meil on ikkagi, meil on mingi. Erinevad üksused toimivad koos, erinevad ahelad toimivad koos ja see vajab mingit doktriini ja ühesõnaga mingi, et noh, tohutu teadus peaks nagu enne käima ja siis ütled, et mis asja, et. Sõdur tuleb hommikul, võtab drooni, läheb sellega rindele, vaatab, mis toimub. Teeb paugu ära, annab tagasisidet, on ju, noh, põhimõtteliselt Jaotasandil, noh, mitte rühma, isegi, võib-olla isegi rühmatasandil on ju, et noh, et, et mitte see, et, et kuskil on mingid nagu ohvitserid, kes on siis välja majutanud mingid protsessid, mingid Linuxid, mingid reeglid, on ju. Et ühesõnaga, Ukraina mitte nagu ei innoveeri ainult, ma saan aru tehnikalt, vaid, vaid innoveerib ka ikkagi seda metoodikat üldse, mismoodi innovatsioon toimuda saab, sellistes tingimustes.

Aga räägime innovatsioonist, räägime sellest, et mida sa oled nüüd näinud seal neid tõesti neid, ma saan aru, neid. Droonitegijaid on seal mitte sadu, vaid las võib-olla tuhat tekki on ju, aga, aga mis on sellised huvitavad innovatsioonid, mis sul on silma jäänud, et. Et võib-olla ärme vaatage niivõrd palju võib-olla neid droone, vaatame, mis on veel peale droonide, mis sa tunnetad, et, et okko, noh, et siit tuleb täiesti midagi uut, siit tuleb midagi täiesti ägedat. Et, saad sa rääkida mõned näited?

Kas, kas ja kui palju see kehtib Vene armee kohta ka, et me, me teame, et ukrainlased innoveerivad kiiresti, et aga teine asi, mida me oleme siin õppinud Vene armee kohta, on see, et, et uuendustele nad reageerivad aeglaselt. Ja nad alguses jäävad selle laine alla, aga see olukord ei ole lõpmatu, et ei saa lõpmatult jubeldada, et näe, venelased lollid, midagi ei saa aru. Et nad tulevad ikkagi alati tagasi ja teevad omapoolse innovatsiooni ka, et kui palju sa tead Venemaa tegevusest?

No ma arvan, et esiteks väga õige, me ei saa mitte mingit moodi alahinnata vene oskust uusi lahendusi välja töötada. Ja, ja see, seda on küll olnud huvitava ja väga kahetsuspärase asja, et kui, kui Ukraina toob mingisuguse uue asja välja, see enamasti läheb, ütleme kolm-neli kuud. Et sellele lahendusele on olemas siis nagu ütleme, kas siis Venemaa analoog või nad suudavad põhimõtteliselt sellega tegeleda, noh kõige ütleme, hullem näide või noh, üks näide on näiteks Hymarsi raketid. Nende jam'imine täna Vene poolt on tohutu, nii et see, et kui me, vabandust, Eestis saame selle kätte, siis ta ei pruugi olema olla siis selle versiooni relevantne enam isegi sõdimiseks. Venemaal on jah see eripära, et neil on desentraliseerimine, sorry, neil on tsentraliseerimine. Ehk siis nad on pannud ikkagi selle paika, et päris nii ei ole, et, et iga inimene saab garaažist hakata tegema rallitroone. Seal on ikkagi vaja luba ja asju, aga innovatsioon on seal ikkagi nagu kiire ja me peame arvestama sellega, et selle taga nii Hiina, kui ka seal on ka. Tuleb Eesti veetud igasugused komponendid, tegelikult kurb on selles, et Venemaa liigub piisavalt kiiresti ja kui ta saab oma mingi lahenduse välja, siis see mass, millest tuleb, on tohutu.

Räägime sellest Motorola näitest veel, et no öeldakse, või on artiklik ka, et USA ei ole veel valmis sõjaks ja nii edasi, et innovatsioon peab olema kiirem. Kui palju üldse Lääne ettevõtetel on täna võimalus oma lahendusi seal rindel testida, et. Et noh, Eestis ka, noh, ma tean, et töötab sinna, Milrem, siin on veel ikka meie saatest läbi käinud siin, eks, et. Aga, aga reaalsuses on. Kui Ukraina sõdur või sõjavägi, kas nad pigem, kui me räägime sellisest innovatsioonist, kiirinnovatsioonist, nad usaldavad oma ettevõtteid või, või mis ütleme nii-öelda. Mis sel läänele üldse võimalik on seal praegu?

See on muidugi najakas kuulata, et tuletab ikka meelde, et ma ei mäleta Milremi kogumis näiteks, et kus sa proovid nagu samamoodi innovatsiooniga saada kindralite jutule ja see on nagu kuum kartul, et vastupidi, et mitte ära helista mulle. Vaid noh, ongi, et, et kuidas ma saan selle endast võimalikult kaugel lükata, ma ei taha sellega tegeleda, on ju, et noh, täiesti vastupidine sellele, mis seal toimub praegu. Et noh, et lükkaks nagu kuhugi mujale, et, et äkki ikka see üksus teeb või too üksus, äkki ikka need kolmandad teevad midagi, onju, et noh, et, et mina ei taha tegeleda sellega, onju. Aga räägime edasi, et mis saab edasi, et noh, loodame, et see. Vastik sõda saab lõpuks läbi, et mis saab, mis sa iseennustad, sa ise oled nagu tehnoloogiaettevõtja ja investor, on ju. Kahe tuhandest ettevõttest neil kõigil ei ole elulootust ja nii edasi, on ju, et. Et mis saab ikkagi juhtuma, mis maailm Euroopa sellest ikkagi järeldab, kas Ukraina sõjatööstuspuhkeb õitsele, mida see nagu nii-öelda Ukraina majandusele võib tähendada kõik see pool, et neil on olemas mingi oskus, mida maailmal ei ole, aga mida tegelikult maailm januneb?

No ühesõnaga, selles mõttes siin toimub samasugune konsolideerumine nagu IT-s, et ega Facebookid ja Microsoftid ka ei tee innovatsiooni, nad ostavad kokku innovatsiooni ja siis nii-öelda turunduvad seda oma nime alla, eks, et eks siin on sama sama teema. Aga jah, ma hästi oluline nüanss on ikkagi see, et kogu selle asja aluseks on, sa ostad mingit kaupa, sa tahad olla kindel, et see toimib. Ehk siis noh, üle raske on müüa sulle iseliikuvat väikest tanki koos relastusega. Teine riik küsib, et kas oma riik kasutab, on ju, ei kasuta noh, et noh, siis noh, mida sa müüd mulle üldse, on ju, et, et. Ja ma arvan, siinkoha peal ongi see tähtis just see, et, et argumentatsioon on, et kas noh, Ukrainas on testid või ei ole. Näita videot, näita tulemusi, on ju, mis on eluiga, mis on tükihind, on ju, ja sealt kokkuvõttes hakkab Excel kokku jooksma, on ju, et noh, et, et. Pole ju mõtet nagu investeerida kakssada viiskümmend tuhat näiteks mingisse iseliikuvasse tanki, mis ühe FBV drooni kohe puruks lastakse, ilma et midagi juhtukski, on ju, et noh, et, et. Et selle asemel kaasa viime tuhande eest saab väga palju FBV-sid, on ju, et, et noh, niimoodi see matemaatika käima hakkab. Aga kokkuvõtlikult, ühesõnaga iseenesest need inimesed, kes on huvitatud sellesse valdkonda rohkem sisse vaatama. Mõtlema isegi investeerimisele ja nii edasi, nemad võiksid sinuga ühendust võtta ja sinuga rääkida.