Ragnar Sass: Ukrainas on umbes kaks tuhat drooniettevõtet. Eestil on unikaalne võimalus, aga tegutsema peab kiiresti

Kusjuures vesteldes ühe Ukraina militaristiga, doktor tausta ütlesid, et suur probleem on täna kuulipildu, kuulipilduritest, sellepärast et nii-öelda inimestest, kes on kuulipilduja taga. Sest mentaalselt mõjub see halvavalt, et kui sa päevade viisi pead kolmekümneid ja kolmekümneid inimesi lihtsalt maha laskma, et sul on nagu öörekel nagu mentaalselt lähed nagu. Nagu hulluks ära, on ju, et, et seda tööd ei taha teha, et kuna venelased saadavad nagu massi peale. Aga räägime sellest innovatsioonist selle koha pealt just, et noh, sa ütled siin, et sõdur tuleb, võtab, läheb rindele, on ju, noh, siit me jõuame selle minu probleemini, et mis mul juhtus, kui noh, samamoodi, kui sa kuulad inimesi, vaatad, mis toimub. Siis tekib nagu loogiline nagu järeldus, et kuulge, et vahet pole, millised droonid tulevikus on, mis kuju ja, ja suurusega, eks, aga neid käib neid lennutama, ehk siis, et sul on vaja oskusi, et sul on vaja rahvale arendada oskus. Et saab samamoodi, kui me oskame autot juhtida, et me oskame droone droonidega lennata, et see on niisugune nagu noh, tundub nagu niisugune. Noh, nagu see üks asi, mis saab teha praegu ära, ilma et me nagu midagi peaksime väga nagu investeerima või kulutama ja nii edasi, onju. Ja ma noh, jagasin seda ootust ja soovi Kaitseministeeriumiga, Kaitseväega ja vastus oli tegelikult noh, väga selge, et kuna me täpselt ikkagi ei tea, mismoodi droonid hakkavad tulevikus meil seal sõja juures lolli mängima, et siis me praegu sellega ei tegele, et noh, et, et me põhimõtteliselt ei, ei ole mõtet seda võimekust nagu välja töötada. Mis noh, muidugi kõlab nagu niisugune, et umbes, et jälle on kindralid, kes valmistuvad eelmiseks ajaks, onju, et mitte nagu selleks, mis nagu, nagu järgmisena tuleb, et. Et niisugune innovatsioon, et ühesõnaga meil on vaja mingit ikkagi, et sõjaväes ikkagi nii ei käi, et tuleb, sõdur võtab drooni, läheb sellega, teeb midagi, et meil on ikkagi, meil on mingi. Erinevad üksused toimivad koos, erinevad ahelad toimivad koos ja see vajab mingit doktriini ja ühesõnaga mingi, et noh, tohutu teadus peaks nagu enne käima ja siis ütled, et mis asja, et. Sõdur tuleb hommikul, võtab drooni, läheb sellega rindele, vaatab, mis toimub. Teeb paugu ära, annab tagasisidet, on ju, noh, põhimõtteliselt Jaotasandil, noh, mitte rühma, isegi, võib-olla isegi rühmatasandil on ju, et noh, et, et mitte see, et, et kuskil on mingid nagu ohvitserid, kes on siis välja majutanud mingid protsessid, mingid Linuxid, mingid reeglid, on ju. Et ühesõnaga, Ukraina mitte nagu ei innoveeri ainult, ma saan aru tehnikalt, vaid, vaid innoveerib ka ikkagi seda metoodikat üldse, mismoodi innovatsioon toimuda saab, sellistes tingimustes.