VIljar Arakas: eestlastel on tuju maas, Baltikumi rikkaim piirkond on Vilnius

Tead, nad said, ma arvan, päris palju nii-öelda vaimselt peksa, on ju. Et vaata, me ikkagi sõitsime üheksakümnendate alguses väga lihtsalt soomlaste-rootslaste tuules, on ju, olles nendele kultuuriliselt lähedal kõikidest või kolmest Balti riigist. Siis meile neid ikkagi neid vilju rippus väga madalalt, mida me võisime siit korjata, eks. Nemad on pidanud rohkem pingutama. Ja ma arvan, see nüüd hakanud nagu viljad kandma selles osas, et ma arvan, see murranguhetk oli finantskriis. Kuni finantskriisini oli selgelt Eesti Baltikumi juhtmajandus, kõik head ideed tulid siit, ma mäletan, kas lätlased-leedukad kogu aeg kadedad, onju, mis siin. Kes see seda ütleski tabavalt, et leedukate arvamus oli, et Eesti on lihtsalt CIA projekt, et teha leedukad kadedaks, onju. Et igasugu sellised vandenõuteooriad olid. Ja siis midagi juhtus või tähendab, siis hakkas juhtuma ja mis hakkas juhtuma, oli see, et leedukad hakkasid nagu jõuliselt maale tooma neid shared service center'eid on ju, mille peale meie kirsutasime nina, noh, mis kohati telefonikeskused ja no kõik selline tagatuba raamatu pidamine ja nii edasi. Pluss nad tegid seda niimoodi, mis meil oli keelatud. Ehk nad sisuliselt andsid ettevõtetele maksusoodustusi, öeldi Barclay'le, Weston Junior'ile. Et too meile siia tuhat pluss töökohta saad X maksusoodustust, see on väga vastuoluline. Selles osas, et noh, ega Jürgen Ligi ütles ka, et, et meie kohtleme kõiki ettevõtteid võrdselt ja see on väga ilus ja õige printsiip, aga paraku on see, et kui nagu minu OÜ-d ja Apple Inc. Nii-öelda koheldakse võrdselt, see on väga ilus ja armas, eks, aga noh, Tim Cook ikkagi on harjunud, kui ta lennukist välja tuleb, et punane vaip on maas, noh, nii-öelda sellist metafoori kasutades, eks. Et, et selles suhtes leedukad seda tegid ja, ja see nüüd on sünnitanud uue põlvkonna ettevõtjaid, kes on näinud, kuidas suured rahvusvahelised organisatsioonid toimivad, seespoolt. Ja järjest enam on siis nii-öelda seda odavamat tööd Leedust ära viidud kuhugi globaalsesse lõunasse erinevatesse piirkondadesse. Ja sinna on jäänud nagu see nii-öelda targem ots. Pluss, leedukad on ikkagi võrreldes meiega üliagressiivsed, et ma noh, võiks tuua võib-olla oma, kuidas illustreerida oma tegevusalat ühe näite, et on üks selline Leedu arendusettevõte nagu Sirin, kes ehitab üle Baltikumi suuri logistikakeskusid. Muide, see jällegi väike näide siia, et kes see Sirino omanikud on, on selline Leedu ettevõte nagu Kirteka. Kirteka on Euroopa suurim maanteetranspordiettevõte. Nad olid aastaid näiteks Mercedes-Benzile kõige suurem rekka tellijana, tellisid viis tuhat rekkat korraga seda nina viis tuhat. Sõitsid sellega kolm-neli aastat, müüsid Berbys kasumiga maha selle Valgevenesse ja Venemaale ja noh, see oli siis loomulikult ennem seda, kui, kui kõik juhtus see, mis meid täna väga mõjutab, eks. Et lihtsalt tuues sellest agressiivsust mingi näite, nemad ehitavad niimoodi ladusi niimoodi, et ma olen nende juhtidega rääkinud, et hakkad ehitama viiskümmend tuhat ruutu ladu, see on väga suur ladu, mis on viiskümmend tuhat ruutu, eks, Ja ütleb, meil ei ole üürnikke, aga tead, me ehitame ise valmis, küll need üürnikud tulevad. Ükski Eesti arendaja ikka löö kopa maasse ennem, kui tal on, ma ei tea, panga finantseeringud, kui tal on mingid üürilepingud ja nii edasi, et vaata, see selline agressiivsus heas mõttes. On nagu noh, nii-öelda võimestav, eks, ja edu sünnitab kaasedu, et, et ma tegelikult seda. Kuidagi Leedus käies ikkagi väga tajun, et, et seal nagu noh, see ollakse ikkagi väga-väga pullish, et tahetakse oma maailmas saada kindlat nagu Baltikumi mõistel olev isegi mingi staatus, eks. Et kohe Euroopasse ja nii edasi, et ja, ja, ja see on hakanud tõeliselt nagu seda neid, neid vedama, et ma ei ütleks, et nad teeksid midagi nüüd väga teistmoodi, vaid sealne seadus oleks seadusandlik korraldus teistmoodi. Ei, seda ei saa nagu öelda. Muidugi nad võitsid ka väga palju, mis täna SKT-d mõjutab selgelt. Me võitsid väga palju ikkagi sellest teist õnnetuselt jälle, kui, kui nii võtta, ehk siis see valimisforss, mis toimus kaks tuhat kakskümmend Valgevenes, on ju, kui nii-öelda Lukašenko jutumärkides valiti jälle presidendiks, eks. Peale seda ikkagi tuli üle piiri väga suur osa, mõtleb, mõtleb Valgevene kogukond, kes asutas oma ettevõtted Leet, on ju, et, et me teame, et. Minski-Vilnuse vahe on ju sama nagu Tallinn-Tartul on ju, aga noh, tsivilisatsioonide piirijoon jookseb sealt läbi ja need ettevõtted seati sinna üles ja need hakkasid SKT-sse panustama, eks, et sellepärast me oleme täna olukorras, kus meil tuleb tunnistada, härrased ja, ja daamid, kes meid kuulavad, et Baltikumi rikkam piirkond on täna Vilniuse piirkond. See oli kogu inimpõlve Harjumaakond, et noh, nii see täna on, aga ma ütlen, mina vaatan seda ikkagi kui sellist inspiratsiooniallikat, mitte seda, et oh issand, kui, kui kehvad me oleme, on ju.

Siin on nagu palju ka statistilist müra, et tähendab üks ja ainuke vastus, mida ma oskan sellele tuua, on see, et seal on siseturg ikkagi circa kaks korda suurem. Ja see lähedus Mandri-Euroopale just Poola kaudu, on ju, on see, mis töötab täna nende kasuks, et noh, kõik räägivad, et Eesti kaupmehed teenivad liiga palju. Aga noh, siis tehkem uusi ettevõtteid, eks, sellele alale, toogem siis uusi, kui siin on nagunii rasvased kasumid, aga seda ometi ei tehta, eks, et selles suhtes tegelikult. Ja objektiivselt see nii on, et, et, et Leedus on nagu noh, ka Baltikumi suurim jaekett ei ole Selver, on ju, on Maxima ja kust ta pärit on, on, on nagu Leedust, eks. Pluss jällegi siin töötab nagu nende kasuks ka see leedukate agressiivsus, ma mäletan nagu jällegi üks niisugune ilus lugu oli see, et ilmestamaks seda agressiivsust, et kunagi Maxima ütles Coca-Colale, et te hakkate nüüd maksma meile riiuli renti. Coca-Colas, mida, kurat, Eesti, vabandust, eks, et, et me oleme Coca-Cola, me ei maksa kellelegi mitte midagi. Ja Maxima tõstis Coca-Cola välja, kuue kuu pärast tuli nad tagasi, hakkasid maksma riiuli renti, on ju. No võib-olla see on ka mingi niisugune tänava legend, on ju, aga noh, selliseid näiteid on seal väga-väga palju, et see näitab nagu ka seda nii-öelda agressius, kuidas seda hinda alla tuuakse. Teine asi muidugi on see. Et meil on palju kahtlusi, me oleme seda ka, ma olen Eesti eelarvenõukogu liige samamoodi ja vaadanud seda SKT-d. Et kas ja noh, tähendab, Eesti Pank on ka avalikult öelnud, et kas see energiakomponent meie SKT tarbija korv või arvestuses ei ole üle hinnatud, eks? Et selles suhtes ma ütlen, et see SKT või tähendab vabadust inflatsioonist, et, et see inflatsiooni nagu nii-öelda arvestamine on ikkagi riigipõhine, on ju, seal tarbija hinna ja indeksid tulenevad nagu tarbija korvist, see võib olla riigiti erinev. Et, et selles suhtes ma ei tähtsustaks seda üle, loomulikult maksutõusud meil, aga maksutõusega on olnud ka Leedus, et selles suhtes. Peamiselt ikkagi, kui nüüd ärilisele ta taandada see vastus ja ainuke üks vastus on see, et sealse siseturg on suurem ja sinna on tulnud rohkem tegijaid, kui tahab tulla siia väiksele turule, mis on nagu Eestis on ju üks Londoni linna ees või jah, Londoni linnaosa ainult, et nii ta on.

Ja aga vaata, eks siin neid lõhkujaid või turu ümbermuutjaid jaekaubanduses on olnud vähe, eriti toidukaupades, eks, et noh, tööstuskaupadel või kestuskaupadel. Ava Google ja kogu maailm on sinul avatud, eks, et, et eks ta, eks ta nii ole ja Lidl muidugi võtab ette kogu, kogu Baltikumi, et, et selles suhtes Lidli tulek on nagu minu arust ainu väga super uudis kogu Eesti tarbijatele, et, et ja no elu näidab seda, et Lidlis on kuskil kaks tuhat nimetust kaupa. Kui keskmise supermarketis on umbes kümme tuhat, et noh, kui kinnisvaraspetsiifiliselt rääkida, et kui kuhugi meie Selveri või Rimi kõrvale tuleb üks Lidl, siis tegelikult võidavad mõlemad, et inimesed on näiteks Leedu näide väga selgelt, et käivad mõlemas poes ja ostavad erinevaid asju, eks, ja lõpuks tarbija muidugi võidab sellest.