VIljar Arakas: eestlastel on tuju maas, Baltikumi rikkaim piirkond on Vilnius

KUUPÄEV

2024-08-07

PIKKUS

46m 29s

SAADE

ETTEMÕTE

AI_KOKKUVÕTE

EfTEN Capitali juht Viljar Arakas analüüsib Baltimaade majandusruumi, tuues esile Leedu agressiivse arengu ja Vilniuse tõusu piirkonna keskuseks. Vestluses arutletakse Eesti ettevõtjate valitseva pessimismi, riikliku juhtimise rolli ja vajalike struktuursete reformide üle, et hoida Eesti konkurentsivõimelisena.

KÜLALISED

Viljar Arakas — tegevjuht (EfTEN Capital)

SAATEJUHID

Taavi Kotka

Henrik Roonemaa

TEEMAD

Baltikumi majanduslik konkurentsEesti ettevõtjate pessimism ja majandusolukordRiigi roll ja investeeringute soodustaminePoliitilised otsused ja struktuursed reformid

ETTEVÕTTED

EfTEN Capital Maxima Lidl Bolt Girteka

ORIGINAALKIRJELDUS

Leedu ettevõtjad laiendavad oma tegevus ülimalt agressiivselt ning Vilniuse piirkonnast on saanud Baltimaade rikkaim ala samal ajal kui Eesti ettevõtjate hulgas valitseb pessimism, rääkis tänases Ettemõtte podcastis EfTEN Capitali juht Viljar Arakas. "Leedukad said alguses vaimselt päris palju peksa. Meie sõitsime 90ndate alguses soomlaste ja rootslaste tuules ja vilju rippus väga madalal, mida me võisime siin korjata," rääkis Arakas. "Leedukad on pidanud rohkem pingutama ja see on hakanud vilja kandma. Nad on praegu üliagressiivsed ja see on võimestav. Edu sünnitab kaasedu." Tänases Ettemõtte podcastis räägib Arakas, kuidas paistab talle Eesti ärikliima, mida peaks oma tegudes ja suhtumises muutma nii valitsus kui ühiskond laiemalt, et Eesti majandus jälle kasvule saada. Muudatusi tuleks tema sõnul teha nii seadustes, riigivalitsemises, Eesti ühiskondlikes kokkulepetes, immigratsioonis kui muus. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

TRANSKRIPTSIOON

50 SEGMENTI | 7,979 SÕNA

[13:03]Henrik Roonemaa

No Eestis meil ei tasu ära unustada, et ma protsenti peast ei ütle, aga päris arvestatav osa Eestiga näiteks e-kaubandusest on leedukate käes tegelikult, et need paljud poed, kust me oma, oma asju ostame, on, on Leedu taustaga. Aga ma tahtsin, Viljar, küsida, et kui palju me saaksime siin süüdistada sellist Eesti geograafilist paratamatust, et no vaata üheksakümnendatel ja. Ja ma arvan isegi kahe tuhandendatel see selline Soome ja Rootsi lähedus, nagu sa ka alguses ütlesid, et see andis meile tiivad. Ja see tõi meile palju, aga mulle nagu kuidagi endale tundub, et selline Soome suunaline asi on veidi nagu ära vajunud või võib-olla ka ütleme, Eesti. Ma ei tea, kas saab nii-öelda Eesti ambitsioonidele kitsaks jäänud see Soome ja, ja, ja mulle tundub, et siin viimastel aastatel on meile kohale jõudnud, et suhe rootslastega on võib-olla olnud midagi muud, kui me ise oleme arvanud, et. Et need võtavad hea meelega vastu, ma ei tea, dividende või laene oma tütarettevõtetelt siit, eks ole, aga teistpidi nagu väga midagi ei tule. Ütleme, selle piirkonna nagu kese ongi vaikselt nihkunud sinna, kus ta võib-olla peakski olema, et on selline Läti, Leedu, Poola, et noh, see ühendus käib nagu sealtpoolt ja kuna see Leedu on seal täpselt ristteel. Et noh, siis lihtsalt paratamatult neil selles nii-öelda uues maailmas ongi nagu parem. Ja meil on selline eksistentsiaalne kriis, et noh, soomlastele, rootslastele taburettide tegemine enam nagu ei ole see, mida me tahaks teha. Aga midagi muud ka nagu ei ole praegu välja mõelnud, et mis see siis on.

[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]