Tead, nad said, ma arvan, päris palju nii-öelda vaimselt peksa, on ju. Et vaata, me ikkagi sõitsime üheksakümnendate alguses väga lihtsalt soomlaste-rootslaste tuules, on ju, olles nendele kultuuriliselt lähedal kõikidest või kolmest Balti riigist. Siis meile neid ikkagi neid vilju rippus väga madalalt, mida me võisime siit korjata, eks. Nemad on pidanud rohkem pingutama. Ja ma arvan, see nüüd hakanud nagu viljad kandma selles osas, et ma arvan, see murranguhetk oli finantskriis. Kuni finantskriisini oli selgelt Eesti Baltikumi juhtmajandus, kõik head ideed tulid siit, ma mäletan, kas lätlased-leedukad kogu aeg kadedad, onju, mis siin. Kes see seda ütleski tabavalt, et leedukate arvamus oli, et Eesti on lihtsalt CIA projekt, et teha leedukad kadedaks, onju. Et igasugu sellised vandenõuteooriad olid. Ja siis midagi juhtus või tähendab, siis hakkas juhtuma ja mis hakkas juhtuma, oli see, et leedukad hakkasid nagu jõuliselt maale tooma neid shared service center'eid on ju, mille peale meie kirsutasime nina, noh, mis kohati telefonikeskused ja no kõik selline tagatuba raamatu pidamine ja nii edasi. Pluss nad tegid seda niimoodi, mis meil oli keelatud. Ehk nad sisuliselt andsid ettevõtetele maksusoodustusi, öeldi Barclay'le, Weston Junior'ile. Et too meile siia tuhat pluss töökohta saad X maksusoodustust, see on väga vastuoluline. Selles osas, et noh, ega Jürgen Ligi ütles ka, et, et meie kohtleme kõiki ettevõtteid võrdselt ja see on väga ilus ja õige printsiip, aga paraku on see, et kui nagu minu OÜ-d ja Apple Inc. Nii-öelda koheldakse võrdselt, see on väga ilus ja armas, eks, aga noh, Tim Cook ikkagi on harjunud, kui ta lennukist välja tuleb, et punane vaip on maas, noh, nii-öelda sellist metafoori kasutades, eks. Et, et selles suhtes leedukad seda tegid ja, ja see nüüd on sünnitanud uue põlvkonna ettevõtjaid, kes on näinud, kuidas suured rahvusvahelised organisatsioonid toimivad, seespoolt. Ja järjest enam on siis nii-öelda seda odavamat tööd Leedust ära viidud kuhugi globaalsesse lõunasse erinevatesse piirkondadesse. Ja sinna on jäänud nagu see nii-öelda targem ots. Pluss, leedukad on ikkagi võrreldes meiega üliagressiivsed, et ma noh, võiks tuua võib-olla oma, kuidas illustreerida oma tegevusalat ühe näite, et on üks selline Leedu arendusettevõte nagu Sirin, kes ehitab üle Baltikumi suuri logistikakeskusid. Muide, see jällegi väike näide siia, et kes see Sirino omanikud on, on selline Leedu ettevõte nagu Kirteka. Kirteka on Euroopa suurim maanteetranspordiettevõte. Nad olid aastaid näiteks Mercedes-Benzile kõige suurem rekka tellijana, tellisid viis tuhat rekkat korraga seda nina viis tuhat. Sõitsid sellega kolm-neli aastat, müüsid Berbys kasumiga maha selle Valgevenesse ja Venemaale ja noh, see oli siis loomulikult ennem seda, kui, kui kõik juhtus see, mis meid täna väga mõjutab, eks. Et lihtsalt tuues sellest agressiivsust mingi näite, nemad ehitavad niimoodi ladusi niimoodi, et ma olen nende juhtidega rääkinud, et hakkad ehitama viiskümmend tuhat ruutu ladu, see on väga suur ladu, mis on viiskümmend tuhat ruutu, eks, Ja ütleb, meil ei ole üürnikke, aga tead, me ehitame ise valmis, küll need üürnikud tulevad. Ükski Eesti arendaja ikka löö kopa maasse ennem, kui tal on, ma ei tea, panga finantseeringud, kui tal on mingid üürilepingud ja nii edasi, et vaata, see selline agressiivsus heas mõttes. On nagu noh, nii-öelda võimestav, eks, ja edu sünnitab kaasedu, et, et ma tegelikult seda. Kuidagi Leedus käies ikkagi väga tajun, et, et seal nagu noh, see ollakse ikkagi väga-väga pullish, et tahetakse oma maailmas saada kindlat nagu Baltikumi mõistel olev isegi mingi staatus, eks. Et kohe Euroopasse ja nii edasi, et ja, ja, ja see on hakanud tõeliselt nagu seda neid, neid vedama, et ma ei ütleks, et nad teeksid midagi nüüd väga teistmoodi, vaid sealne seadus oleks seadusandlik korraldus teistmoodi. Ei, seda ei saa nagu öelda. Muidugi nad võitsid ka väga palju, mis täna SKT-d mõjutab selgelt. Me võitsid väga palju ikkagi sellest teist õnnetuselt jälle, kui, kui nii võtta, ehk siis see valimisforss, mis toimus kaks tuhat kakskümmend Valgevenes, on ju, kui nii-öelda Lukašenko jutumärkides valiti jälle presidendiks, eks. Peale seda ikkagi tuli üle piiri väga suur osa, mõtleb, mõtleb Valgevene kogukond, kes asutas oma ettevõtted Leet, on ju, et, et me teame, et. Minski-Vilnuse vahe on ju sama nagu Tallinn-Tartul on ju, aga noh, tsivilisatsioonide piirijoon jookseb sealt läbi ja need ettevõtted seati sinna üles ja need hakkasid SKT-sse panustama, eks, et sellepärast me oleme täna olukorras, kus meil tuleb tunnistada, härrased ja, ja daamid, kes meid kuulavad, et Baltikumi rikkam piirkond on täna Vilniuse piirkond. See oli kogu inimpõlve Harjumaakond, et noh, nii see täna on, aga ma ütlen, mina vaatan seda ikkagi kui sellist inspiratsiooniallikat, mitte seda, et oh issand, kui, kui kehvad me oleme, on ju.
Aga no toome siin ikkagi kõrvale mingi paralleeli, et mina tean IT-valdkonda, start-up'i maastikku natukene, eks. Ja IT-valdkonnaga ma mäletan väga hästi, noh, üle kahekümne aasta tagasi juba piilusime Leetu ja tegime Leetusse oma horokontori ja nii edasi. Ja needsamad parklaide, kes tõid sinna oma need nii-öelda arenduskeskused ja nii edasi, IT-sektoril iseenesest mõjusid halvasti. Sellepärast, et Leedu pani oma ajud kinni suurte ettevõtete noh, heaks töötamiseks, on ju. Ja need inimesed ei olnud vabad tegema oma ärised või oma start-up ja nii edasi. Ehk siis IT koha pealt toimus noh, Eestis ikkagi tohutu arenguhüppe võrreldes sellega, mis Leedus oli, on ju, sealt et siiamaani tegelikult peegeldub ka nende infosüsteemides ja. Ja, ja start-up kogukonnas, kuigi ka seal on esimesed unicorn'id juba ju tekkinud. Ehk siis selle koha pealt nagu võib-olla nagu see näide nagu nii ei ole. Aga, aga ma küsiksin siia juurde kohe sellest, aga, aga siin üks näitaja veel, üks on SKT, aga teine on inflatsioon. Ja Läti ja Leedu on selle suutnud ikkagi nagu, nagu maas hoida, et mis on sinu nagu nägemus sellest, et mis meil siin Eestis nüüd juhtus, et kas meil läksid kaupmehed kollektiivselt loeliks või noh, vaatasid, et eestlane on ikka nii laisk, on ju, et ega ta ei viitsi nüüd, kui, kui majonees vähe kallim on, et ega siis ma ei lähe Selveri asemel järje Maximasse, on ju, et ma lähen ikkagi Selverisse edasi, on ju. Ja kui noh, lollil tulebki ära ära võtta, on ju, et kruvime nii kaua hinda, kuni kuniks maksab. Noh, täpselt sama trend on olnud meil kinnisvaras, eks ju, on ju, et nii kaua kliente on, issand jumal, miks peaks vähem küsima, on ju, et. Et või mis on see ikkagi, et, et miks Lätis ja Leedus on olnud nagu mõistliku piires ja meil on ikkagi noh, jätkuvalt, hoolimata sellest, et majanduse kasvab, inflatsioon kasvab mühinal.
on see, et mida kaugemale ühiskond areneb, seda konservatiivsemaks me muutume, sest konservatiivsus selles osas tegelikult tähendab minu jaoks soovi säilitada kõike, mis on hea. Üheksakümnendatel meil polnud mitte midagi säilitada, me tahtsime nii kaugele minna sellest eelmisest riigikorrast, kui vähegi võimalik ja siis oli kõikvõimalik, on ju, tõesti meil mingi pensionireforme, rahareforme teha siin kolme-nelja kuuga. Täna ta enam nii ei ole ja ta ei peagi olema, jumal tänatud, et ta nii ei ole, et ta nagu näitab ka ühiskonna nii-öelda küpsuse märki. Ma arvan, näiteks selle koolitase ma olen täiesti nõus, et noh, jällegi üksikkooli puhul on see kindlasti kogukonna traagika. Ülevalt poolt vaadates on see julm statistika, millest tegelikult räägida, osasid koole tuleb kinni panna, ainuke viis seda, kuidas motiveerida, on ka rahaga. Aga teine asi. Kui ma mõtlen näiteks tagasi, kui me tegime, Eestis tehti omavalitsuste reformi, eks, et tegelikult sellest jaurati ka ennem aastaid ja aastaid ja aastaid, meil on omavalitsusi liiga palju, kuni lõpuks riigihaldusminister Arto Aas võttis selle nagu toona ette. Ja täna on see asi nagu tehtud, eks, et, et ma arvan, et siin läheb tegelikult samamoodi, et, et lihtsalt see ühiskonda tuleb ette valmistada läbi sellest pikalt rääkides, kuni lõpuks on see võimalik ka nagu ära teha, eks. Et, et noh, selliseid näiteid on, on, on veel ja väga palju, aga, aga vaata, see on jällegi ikkagi. See on ikkagi noh, selles suhtes see riigi pakutavate teenuste küsimus, meie küsimus peab olema see, kuidas majandust kasvama saada. Ja edasi liikuma saada, see on ainult ikkagi uued investeeringud ja uued, uued inimesed, meil on kahte asja vaja, välisinvesteeringuid jälle ja, ja kahjuks ka väljastpoolt tulevad inimesi, kuna lihtsalt. Me näeme, mis meie sündimus teeb ja noh, see, see, see, see lihtsalt demograafia niimoodi liigub, et, et muud, muud varianti meil ei ole.