@ ETTEMÕTE // 2024.08.07
delfi_ettemote_0175.mp3
KUUPÄEV
2024-08-07
PIKKUS
46m 29s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
EfTEN Capitali juht Viljar Arakas analüüsib Baltimaade majandusruumi, tuues esile Leedu agressiivse arengu ja Vilniuse tõusu piirkonna keskuseks. Vestluses arutletakse Eesti ettevõtjate valitseva pessimismi, riikliku juhtimise rolli ja vajalike struktuursete reformide üle, et hoida Eesti konkurentsivõimelisena.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Leedu ettevõtjad laiendavad oma tegevus ülimalt agressiivselt ning Vilniuse piirkonnast on saanud Baltimaade rikkaim ala samal ajal kui Eesti ettevõtjate hulgas valitseb pessimism, rääkis tänases Ettemõtte podcastis EfTEN Capitali juht Viljar Arakas. "Leedukad said alguses vaimselt päris palju peksa. Meie sõitsime 90ndate alguses soomlaste ja rootslaste tuules ja vilju rippus väga madalal, mida me võisime siin korjata," rääkis Arakas. "Leedukad on pidanud rohkem pingutama ja see on hakanud vilja kandma. Nad on praegu üliagressiivsed ja see on võimestav. Edu sünnitab kaasedu." Tänases Ettemõtte podcastis räägib Arakas, kuidas paistab talle Eesti ärikliima, mida peaks oma tegudes ja suhtumises muutma nii valitsus kui ühiskond laiemalt, et Eesti majandus jälle kasvule saada. Muudatusi tuleks tema sõnul teha nii seadustes, riigivalitsemises, Eesti ühiskondlikes kokkulepetes, immigratsioonis kui muus. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Ei, tähendab, ega no loomulikult, ega vaata, kui lihtne oleks ka ju pangandus kinni panna, öelda, et äkki kuritegelikud organisatsioonid kasutavad seda raha, raha liigutamiseks, et, et, et noh, see või noh, täpselt seesama see hea näide ka sinu e-residentsust, lihtne võtta mingi üks. Halb õun ja siis seda üldistada kogu süsteemil, et seda neid näiteid tehakse, aga tegelikult. Me peame siin nagu riske võtma, ma saan aru, et sellega kaasnevad teatud riskid, et kes siia riiki tuleb ja nii edasi, aga mina, meie sisejulgeolekuorgan Nii-öelda need terad sõkaldest eraldada ja lihtsalt kui ikkagi inimesel on juba kõrgharidus, mille ta on siin Eestis omandanud, siis ta on ikkagi ka selle kõrghariduse omandamise käigus selle ühiskonnaga tutvunud ja kui ta tahaks oma ettevõtte siia luua, siis see oleks nagu parim asi, mida me tegelikult. Saaksime teha, et tuua Eestisse juurde värsket noori inimesi, et me ei too siia juurde neid inimesi, kes tahaksid elada meie suurepärase sotsiaalsüsteemi arvelt, nagu seda on võib-olla Rootsis tehtud, on ju, et, et selles suhtes minust see oleks nagu kõige valutum viis. Jah, ma saan aru, mida rahvuskonservatiivid ja kõik see pool juba sellele ütleks, aga vaadates tänast valitsuskoalitsiooni. Siis minu arust see oleks asi, mida saaks selgelt ära teha ja see on kindlasti tuleviku majanduskasvu seeme, ma olen selles isiklikult täiesti veendunud, et jah, kui keegi paluks mõjuanalüüsi teha, siis noh, ühtegi analüüsi ei ole mõtet ennem tellida, kui sa lõpptulemust ei tea, on ju, see on ka üks avaliku sektori selline kuldreegel, on ju. Et, et aga, aga, aga seda võib olla vähe keeruline kokku panna, see sõltub väga palju eeldustest, eks, aga, aga kindlasti see oleks nagu asi, mida, mida mina. Mida, mida mina võtaks ette hoolimata kogu selle avaliku siis nii-öelda reaktsiooni kiuste.
mis on nagu meie huvid? Absoluutselt noh, tegelikult palju toodud näide, et see Euroopa Liidu asjade komisjon ka Riigikogus, mis on tegelikult miniparlament, et sealt mõnikord mul on tunne, liigub läbi Eesti elu jaoks palju olulisemaid otsuseid kui see, mis käib suurest saalist, eks, et, et loomulikult see kõik, mis toimub Brüsselist ja kuidas ta meid mõjutab, on nagu. Lihtsalt on ülibürokraatlik, ta on hästi kuiv, ta on hästi igav, on ju, aga ta omab väga suuri tulevikumõjusid, eks. Et selge, selge see, et minu arust ikkagi tegelikult ka miks halb trend, kus ei, ma ei taha süüdista ainult avaliku sektorit, vaat ka erasektorit, on see, et need mullid on nagu järjest üksteisest eemaldunud, on ju, et, et ma kuulan tihti kuskil uudistes, kuidas öeldakse, et siseministeerium teeb koostööd sotsiaalministeeriumiga, on ju, või noh, et ma ei tea. Piirivalve, politsei-piirivalveamet teeb koostööd sotsiaalkaitseametiga, eks, aga, aga seda, kuidas era ja avalik sektor noh, nad on pigem need kaevikud on läinud sügavamaks ja üksteist, nagu vaadatakse järjest kurjema pilguga, et tegelikult see on jällegi niisuguse poliitilise leadership'i küsimus, et. Nii-öelda egotsentrilistes ja kõrge saavutusvajadustega inimestel nii-öelda konsensust heitada on väga keeruline, ma olen ise fondi juht, ma tean, mida see tähendab, eks, aga, aga see on, aga see on ainuke viis seda, seda tegelikult teha. Et on tõesti mingisugused rahvuslikud. Huvid, sektorid, mida me peaksime Eelis arendama, no ja see lihtsalt nii on. Samas nagu jällegi ma ei saanud kunagi või ei ole ka aru saanud, et kui siin oli see nii-öelda see justkui Bolti lobitöö Eesti riigi poolt kuskil Brüsselis, seda vaadati mingi tohutu negatiivsuse alt, on ju, et või negatiivsuse mingi. Pilgugi minust on see ainuõige asi, mida riik peabki tegema oma rahvuslike tšempionite ees seisma, eks, et selles suhtes siin on palju ära teha, aga tegelikult see me ei saa öelda, et riik peaks defineerima, tegelikult. Erasektor võiks ka nagu selle riigi kirumisega võtta kaks kraadi nagu kliima soojenemist on ju, kaks, kaks kraadi nii-öelda väiksemaks ja, ja, ja siis see võiks hakata toimuma, eks. Ma ei arva, et sellega oleks nagu katastrofaalselt midagi halvasti, aga seal oleks veel väga palju ära teha. Mida me täna paraku ei, ei, ei tee.