@ ETTEMÕTE // 2024.06.26
KUUPÄEV
2024-06-26
PIKKUS
48m 25s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti majanduse hetkeolukorra, konkurentsivõime languse ning võimalike lahenduste üle, sealhulgas maksusüsteemi muutmise vajalikkuse üle. Külaline Peeter Koppel rõhutab ettevõtjasõbraliku keskkonna ja selgete rahvuslike huvide tähtsust majanduskasvu taastamisel.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Eesti majandus on olnud languses juba seitse kvartalit järjest. Eelmisel nädalal saime teada, et Eesti on rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis teinud läbi suure languse. Kui halb on Eesti majanduse seisukord tegelikult, kes on süüdi ning kuidas majandus kehvast olukorrast taas kasvule pöörata? Tänases Ettemõtte podcastis on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks majandusanalüütik, Redgate Wealthi investeeringute valdkonna juht ning populaarse majanduspodcasti üks juhte Peeter Koppel. Räägime sellest, miks Eesti majandusel nii halvasti läheb, millised on tegelikult need numbrid ja andmed, mis peaksid meid muretsema panema ning kus on olukord parem kui arvata võiks.
See on absoluutselt korrektne majanduslik põhimõte, et põhimõtteliselt sa saad seda, mida sa mõõdad ja inimesed võtavad, pungestavad korralikult, kui sa neid premeerid. Mul on väga hea meel, et sa tõid Luksemburgi näite, sellepärast et noh, sina kirjeldasid ühte teenust. Mina opereerin sellises maailmas, kus ma äärepealt oleks isegi sinna Luksemburgi kunagi tööle läinud. Mulle lihtsalt see keskkond väga ei meeldinud, et milles Luksemburgi edu seisneb? Luksemburg oli suhteliselt mõttetu koht, ütleksin, agraarne. Ja nüüd on siis põhimõtteliselt tegu sellise kohaga, kus, kui sa nii-öelda finantsmaailmas üritad asju ajada, eriti näiteks. Varahalduse kontekstis, siis noh, sul peab olema mingisugune kontor Luksemburgis püsti, sellepärast et see keskkond on lihtsalt kõige parem. Ja sellisest minu väikesest käigust seal on selline imeline näide nagu näiteks järelevalve käitumise kohta. Järelevalve käitumine on noh, järelevalve võib käituda riiklik järelevalve mitmel viisil. Üldiselt oli nii, et Luksemburgi järelevalve käitus nii, et kui nad leidsid mingisuguse vea. Siis nad suhteliselt sõbralikult võtsid, andsid sellest veast nii-öelda erasektori ettevõttele teada, ütlesid, teil on selline viga. Nüüd põhimõtteliselt, kui te selle võtate, ära lahendate sellise perioodi jooksul, siis me ei tee teile midagi halba. Nii, kui te ise sellega nagu väga hakkama ei saa, siis me võime teid konsulteerida. See on nüüd, ütleme selline lähenemine, mida võib-olla mujal Euroopas on suhteliselt keeruline leida. Nii et ühest küljest jah, ma väidan, et on tõesti see Luksemburg on hea näide. Need sammud, mida nad astusid selleks, et teha sellisest mõttetust agraarkohakesest. Selline teatud mõttes finantskeskus, kus ütleme tõesti SKT per kapital on märkimisväärne, et noh, sealt on üht-teist, üht-teist nii-öelda kõrva taha panna. Teine asi, mis on võib-olla minu jaoks nii-öelda ka problemaatiline ja millele sa vihjasid selle Iirimaa näite varal. Noh, Iirimaa on jah natukene teistsugune koht, et seal ainuüksi kultuurilistel põhjustel on rahvastiku mediaanvanus märkimisväärselt noorem, kui see on Euroopas muidu ja see tähendab seda, et ilmselt. Nad mingis kontekstis suudavad ennast igasugustest kriisidest välja eksportida. Aga just nimelt see, mis sa nagu ka tõid välja on erakordselt tähtis ja see on erakordselt tähtis, et. Nad ilmselt tunnevad väga selgelt, et neil eksisteerivad sellised asjad nagu rahvuslikud huvid. Meil on siin selline arusaam, et noh, ka jällegi mõneti arusaadavalt, et noh, me peame olema kõikide suurte alliansside liige ja kõikides suurtes allianssides me peame olema kõige viielisem ja kõige rohkem sellisest nii-öelda kollektivistlikust lähenemisest lähtuv, sellepärast et me kardame oma oma naabrit. Ja see on arusaadav, aga nüüd, kui me majanduslikus mõttes mõtleme, siis me võiks ikkagi ka nagu väga selgelt oma rahvuslikud huvid ära defineerida ja siis nendest ka väga selgelt lähtuda. Sellepärast, et võib-olla mina olen nagu suutnud kahe silma vahele jätta, et meil on rahvuslikud huvid ja nendest lähtutakse. Ja siis ma olen mõningate inimeste käest, kes nagu võib-olla vaatavad maailma natukene laiema pilguga, kui mina ka küsinud, et kas meil on sellised asjad. Ja kas meil nagu lähtutakse mingil viisil sellest, siis. Need samad inimesed on mõne aja pärast tagasi tulnud ja öelnud, et, et meil vist ei ole selliseid asju ja meil ei lähtuta nendest. Meil tahetakse olla nii-öelda euroviieline. Aga euroviieline ei ole mingisugune selline asi, mis meile mingisuguse konkurentsieelise looks ja selles võib-olla samas konkurentsiedetabelis meid kuskile kõrgemale aitaks.