Jõhvi programmeerimiskooli juht: Eesti ülikoolides kulub ühe õpetaja kohta hirmuäratavalt palju raha

Tere kõigile kuulajatele, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa tagasi, vankumatu mõttega teha Eestit senisest palju suuremaks. Ja ma ei tea, me salvestame siin nüüd esmaspäeva õhtul, et kas Tallinki omanikud on suutnud Eestit juba suuremaks teha oma selle tagasiostuprogrammiga ja, ja kes, kes lahkuma on hakanud. Aga, aga meie teeme Eestit suuremaks haridusmaastikul praegu ja meil on külas koodiõhvi, ma ei tea, mis me ütleme siis IT või programmeerimiskooli uus juht Lauri Haav, tere, Lauri.

See oli naljakas, et ma olen selle teemaga tõesti väga palju tegelenud. Ise noh, ütleme ausalt ülikoolist välja tulnuna. Noh, mulle esialgu läägi lõpetamata, sest ma läksin juba poole kooli peal ju tööle. Et mina programmeerijaks õppisin, kuigi see oli mu eriala ülikoolis, mina õppisin ikkagi töö juures. Ehk siis omal käel, noh, sellest on küll kakskümmend viis aastat möödas juba, eks, aga, aga ka hilisemas elus. Üldjuhul see, kes ülikoolist tuleb, noh, sul läheb ikkagi mitu kuud aega, enne kui sa selle töö eest julged kliendile arve esitada. Et see ei ole päris nii, et, et noh, on neli aastat või kolm aastat ülikoolis käinud ja siis tuleb ja kohe paugutab, eks, et. Et noh, sõltub just see, et kui palju seda praktilist kogemust on selle asja juures olnud, et see akadeemiline haridus üldjuhul ikkagi neid oskusi ei anna, mis sul kohe seal nii-öelda kliendi jaoks vajalikud on. Ehk siis selle koha pealt, mina koodi Jõhvit vaatan, kui noh, ma ei toiminud Lauri öelda, aga nagu tehnikumina. Ehk siis kus see nii-öelda klientide vajadused või soovid või seda, mida turg vajab, on, on spetsiifiliselt välja toodud. Ja ta ikkagi treenib mingil määral neid inimesi ikkagi otse nagu turuvajandusest lähtuvalt, et kas ma olen õigesti aru saanud, Lauri, on see turuvajandusest lähtuv kool?

Nii, aga sul on tänane palju neid õpilasi või no ütleme nii, et paljudel seal nii-öelda läbilaskevõime on, et paneme ta kuidagi siin haridusmaastikul paika, et, et kui suur, kui tore ja, ja, ja kui hea see Jõhvi kool on?

Jaa, võib-olla siin võrrelda nüüd siis numbreid näiteks, et siis meil on, tänaseks on alustanud Eestis kaheksasada kolmkümmend õppijat ja Soomes sada viiskümmend. Aga püsime korraks võib-olla Eesti numbrites, et seda nagu mingisse konteksti panna, et. Eesti kõrgharidus ja, ja siis kutseharidusmaastikul kokku alustab aastas kuskil kaks tuhat kuussada inimest. Õpinguid ja lõpetab iga aasta kuskil tuhat kolmsada, et vahepeal siis kipuvad olema need igavesed üliõpilased või siis need nagu Taavi, nagu sina, et läheb tööle ära, eks ole. Nii et selline see suhtarv, suhtarv on, et, et Eesti haridusmaastiku kontekstis kolm aastat vana koolina tegelikult meie nagu numbrid juba peaksid hakkama vaikselt nagu seierit liigutama.

Mina olen selles mõttes ühe nii-öelda valdkonna nüüd endale päris selgeks teinud ja see on nii-öelda siis nagu naiste või tüdrukute tehnoloogiahariduse edendamine. Ja olen selgelt seda meelt, et see mäng nii-öelda sama põlvkonna raames või samas, sama vanustes. Mehed-naised ei ole võrdsed, ehk siis taust, kogemus, kokkupuude on erinev ja see tekitab olukorra, kus. Naisterahvad ei tunne ennast koos meestega kuigi mugavalt, sellepärast et noh, üldjuhul need meesterahvad on oma oskustelt paremad. Et noh, see on alati, ma toon seda võrdlust, et nagu tennise mäng, kus üks on kolm või viis aastat mänginud ja teine hoiab esimest korda reketid käes, et noh. Kummalgi poole ei ole põnev, eks, et, et mis seis nagu Jõhvis sellega on, et teil on neljandik, on teil naised. Kakskümmend viis protsenti, aga mida see nagu tähendab, et kas nad panevad sama hästi kui teised või neil on mingi eriprogramm või, või mis seis sellega on üldse?

Vot kas me just midagi valesti teeme, äkki teeme õigesti, et ma vaatan näiteks me Soome kooli peale, siis neil on keskmine õpilase vanus kolmkümmend kolm. Ehk siis veel pane viis aastat otsa Eestile, mis võib-olla natuke üllatas meid. Aga noh, esimese valikuna ega sellega ka nagu midagi lahti ei ole, aga võib-olla need esimese valiku õppijad, IT-õppijad või siis ütleme, tehnoloogiaõppijad lähevad äkki ikkagi kutseharidus- ja kõrghariduskoolidesse, kes nagu rohkem sihivad seda värsket koolilõpetajat. Meil on ikkagi nagu nii-öelda iseõppeprogramm ja, ja kaasõppeprogramm ja sa võid iseennast juhtima ka, ehk siis seal nagu seda. Noh, nii-öelda piitsaviibutajat või seda nagu, kes, kes sul nagu distsipliini looks, et seda isikut nagu ei ole, et sa ise oledki, et sa võid iseennast suutma juhtida, et selles mõttes sa pead ikkagi see. Otsmiku-sagar võiks olla välja arenenud sinna punkti, kus sa saad iseenda juhtimisega hakkama.

Ma ei saa muidugi jätta torkimata, et noh, maksumaksjana tahaks öelda, et, et kui sa noh, saad ühe hariduse maksumaksja kulul ära ja siis tuleb välja, et see sulle ei meeldi ja siis sa võtad nagu teise hariduse juurde, on ju. Siis tekib küsimus, et aga miks me selle esimesest maksma pidime, on ju, et, et noh, ütleme nii, et lihtsalt nagu, et pinguda.

Ma võin selle vingumiseks veel materjali juurde anda, et hinnad on ka päris krõbedad. Et kui, kui vaadata Haridussilm on selline, selline väga äge portaal, kus on siis väga palju haridusteemalisi statistikat kokku kogutud ja ja uuritud läbi Eesti haridusmaastik ja ja sealt tuleb välja, et keskmise üliõpilase kohta kulu aastas on seitse pool tuhat euri tegevuskulusid. Ja kutsehariduskoolis on see kuskil neli tuhat kakssada eurot aastas ja programmid, mis puudutavad siis nüüd ütleme tarkvaranduse õppekavasid, on ikkagi pigem nelja-aastased programmid, eks. Eks kui see nagu näppude peal kokku arvutada, et noh, kas siis neli või seitse pool tuhat aastas ja siis võtad selle läbisaanute protsendi maha, et siis nagu ühe lõpetaja kohta tuleb päris hirmuäratav number. Aga hea haridus peabki kallis olema, eks ole.

Jaa, üks asi viiski nagu teiseni ja see protsess on kestnud nüüd juba ikkagi üle, üle aasta, üle pooleteise aasta. Et kui me nägime, et see, see programm nii-öelda, mida me nagu sisse ostsime, et see tegelikult meie turuvajadustele päriselt ei vasta ja ei ole ka piisavalt paindlik. Noh, rääkimata sellest, et seal ütleme, eeldus oli, et tegemist on nagu kohapealse õppega, tegelik maailm tänapäeval on hübriid, eks ole. Aga just sellesama nagu programmi endapoolse taasloomise käigus me saimegi aru, et tegelikult juba see kaks aastat on natuke liiga pikk aeg, et tegelikult. Näiteks me nägime, et mõned õppijad said oluliselt kiiremini hakkama, teiseks me nägime, et seal õppematerjalis oli päris palju kordusi sees. Ehk siis nagu noh, nii-öelda ütleme siis õhku meie mõttes oli nagu sees, et saab tegelikult kiiremini. Ja noh, eks ta mõneti on ka selline. Kuidas öeldagi, mudeli timmimise ja, ja, ja peenhäälestamise koht nagu meie jaoks ka, et mida rohkem meil Lende alustab, nii Eestis kui Soomes kui mujal. Seda kiiremini me ise saame oma toodet nagu parandada ja vaadata, et kas see kaksteist kuud on see õigeaeg või näkki neliteist kuud õigeaeg, on ju. Et see tuleb kõik ikkagi puhtalt nagu andmete baasilt ja sellest, kuidas õppijad edenevad, aga noh. Lõppkokkuvõttes, et kui mõelda nagu selle peale, et inimene tahab endale uut ametit, uut töökohta. Et, et see õppeks kuluv aeg on tegelikult päris kallis aeg, et kui sa pead nagu neli aastat koolipinki nühkima ja sellel ajal kuidagi endal hinges ees hoidma või siis säästudest või perekonnatoojal elama, et see. Et sõltumata sellest, kas sa selle hariduse eest maksad või mitte, see lihtsalt see elamine ise on juba kallis, on ju. Ja, ja kui sa saad selle asja tehtud näiteks aasta või pooleteisega, siis see on ikkagi oluliselt nagu rohkematele kättesaadav kui siis, kui ta kestab kolm või neli või viis aastat.

Seepärast, et ühelt poolt tundub jah, et, et see, et see klient ise on peaaegu unicorn, on ju, et kust sa sellise kliendi leiad, et, et, et sellist asja nagu korrata, teisest küljest on seesama Soomes see kolmas kool. Ehk siis nagu on küll neid inimesi ja on küll neid ettevõtteid, kes tegelikult tahavad oma, oma piirkonda sellise asjaga nagu elavdada ja kui vaadata ka. Nii-öelda siis alternatiive, mis turu peal olemas on, kas siis Euroopas või mõned on nagu Aafrikas rohkem võib-olla läinud sinna suunda, on ju, ja neid on ikka kümneid ja kümneid, et selles mõttes nagu. Noh, maailmaliselt suuri laie, on ju, et ja see on täpselt nimelt selle, selle ärimudeli osa on just nimelt seda poolt skaleerida. Edasi, et leida neid koole juurde, sest noh, seal nagu tekib kaks asja, et ühelt poolt. Mida rohkem neid koole on, seda rohkem on neid lende, seda rohkem on neid sprintgruppe, mille pealt ka meie saame toodet paremaks teha. Ja teiselt poolt loomulikult Eesti kool saab ka nii-öelda noh, oma tulu teenida, sest et taaskord me oleme MTÜ, on ju. Ja, ja täna nagu avalikku raha ei kasuta. Et see on, see on ikkagi üks, üks nagu võimalus, kuidas, kuidas Eesti, Eesti haridus raha juurde tuua.

No vot, siis tulebki sellised investorid võib-olla leida, kellele, kellele haridus väga korda läheb ja kes saavad ka nagu. Võib-olla mitte ainult investorina, vaid ka mõnes mõttes äkki kliendina nagu aidata mingeid uksi avada.