Jõhvi programmeerimiskooli juht: Eesti ülikoolides kulub ühe õpetaja kohta hirmuäratavalt palju raha

delfi_ettemote_0177.mp3

KUUPÄEV

2024-06-20

PIKKUS

37m 34s

SAADE

ETTEMÕTE

AI_KOKKUVÕTE

Saates arutletakse kood/Jõhvi programmeerimiskooli praktilise õppemudeli üle, mis keskendub õpilaste omavahelisele koostööle ja kiirele tööturule sisenemisele. Analüüsitakse Eesti kõrghariduse kitsaskohti ning seda, kuidas eraalgatuslikud haridusmudelid saavad pakkuda tõhusamat alternatiivi ja laieneda rahvusvaheliselt.

KÜLALISED

Lauri Haav — juht (kood/Jõhvi)

SAATEJUHID

Henrik Roonemaa

Taavi Kotka

TEEMAD

programmeerimise õpetamise metoodikakõrghariduse ja tööturu vaheline lõheEesti hariduse eksportpeer-learning mudel

ETTEVÕTTED

kood/Jõhvi kood/Sisu Hive Helsinki ALPA Kids

ORIGINAALKIRJELDUS

Ilma õpetajateta töötav Jõhvi kool vahetas esialgu välismaalt sissetoodud õppekava enda välja töötatud kava vastu, lühendas märkimisväärselt õppeaega ning laienes uue kontseptsiooniga ka Soome. Milline on Jõhvi kooli hariduse tase, milline on programmeerijate tööturg nüüd ja tulevikus ning kuidas Eesti haridust eksportida, räägitakse tänases Ettemõtte podcastis. Ettemõtte podcastis on külas eraalgatusliku programmeerimiskooli kood/Jõhvi juht Lauri Haav. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

TRANSKRIPTSIOON

65 SEGMENTI | 6,483 SÕNA

[26:00]Taavi Kotka

Aga mõtlengi, et kas sellega nüüd, see oli nüüd ikka, ma saan aru, et Soomes punt ettevõtlikke ettevõtjaid, inimesi tegid samalaadse nagu organisatsiooni, nagu meil siin Eestis on selle koodi.jõhvi taga. Ja siis taotlesid raha, said raha, siis tegid hanke ja noh, sedamoodi nagu tekkis see võimalus nüüd koodi.jõhvile. See ei ole väga skaleeruv, ütleme niimoodi, et niimoodi hankeid võita etteval, mis seda noh, võib-olla üks-kaks aastas saaks nagu hakkama, et. Et kuidas see ikkagi see, kas see oli nüüd ühekordne sutsakas või see ongi strateegiline plaan koodi jõhvil, et kuidas väljapool Eestit minna?

[26:37]Lauri Haav

Seepärast, et ühelt poolt tundub jah, et, et see, et see klient ise on peaaegu unicorn, on ju, et kust sa sellise kliendi leiad, et, et, et sellist asja nagu korrata, teisest küljest on seesama Soomes see kolmas kool. Ehk siis nagu on küll neid inimesi ja on küll neid ettevõtteid, kes tegelikult tahavad oma, oma piirkonda sellise asjaga nagu elavdada ja kui vaadata ka. Nii-öelda siis alternatiive, mis turu peal olemas on, kas siis Euroopas või mõned on nagu Aafrikas rohkem võib-olla läinud sinna suunda, on ju, ja neid on ikka kümneid ja kümneid, et selles mõttes nagu. Noh, maailmaliselt suuri laie, on ju, et ja see on täpselt nimelt selle, selle ärimudeli osa on just nimelt seda poolt skaleerida. Edasi, et leida neid koole juurde, sest noh, seal nagu tekib kaks asja, et ühelt poolt. Mida rohkem neid koole on, seda rohkem on neid lende, seda rohkem on neid sprintgruppe, mille pealt ka meie saame toodet paremaks teha. Ja teiselt poolt loomulikult Eesti kool saab ka nii-öelda noh, oma tulu teenida, sest et taaskord me oleme MTÜ, on ju. Ja, ja täna nagu avalikku raha ei kasuta. Et see on, see on ikkagi üks, üks nagu võimalus, kuidas, kuidas Eesti, Eesti haridus raha juurde tuua.

[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]