LHV ja Tele2 juhid räägivad, kuidas nende firmad klientidega arvestavad ja neile tagasi annavad

Tere kõigile kuulajatele, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa on tagasi ette mõttesaatega ja me räägime täna sellisest asjast nagu kogukond. Ja me räägime sellest, et kuidas ehitada oma ärisid koos nende inimestega, kellele need ärid on mõeldud. Mis on selline ühtehoidva klientuuri tähtsus, mis on, mis on selle tähtsus, mida inimesed sinu ettevõttest arvavad või mida nad. Põuest tunnevad, kui nad mõtlevad sinu peale või näevad sinu logo või kuidagi sinuga ühenduvad või sinu teenust tarbivad, et kas. Lisaks Excelile on emotsioonidel ka mingi pool ja kas neid emotsioone saab ka Excelisse panna ja kuidas see kõik käib. Ja kogukonna, minu kogukond selle saate juures on Taavi Katka, kaassaatejuht, juba kümme aastat. Tere, Taavi.

No tšau, tšau.

Ma ei tea, kas meie saatel on kogukond, me ei ole seda nagu teadlikult, on ju, ehitanud. Aga samas ma mõtlen, et meedia väljaande ehitamine ongi nagu üheksakümmend üheksa protsenti kogukonna ehitamine, et noh. Inimesed on, üldse tahavad tagasisidet jätta ja käivad seal ja on osalised ja pakuvad teemasid, et see on nagu väga lähedane, et ma jään, enda küsimusele jään praegu vastuse võlga, ma ei tea, sina vaatad väljast seda.

Inglise keeles on olemas kaks erinevat terminit, üks on audience ja teine on community. Ehk siis seal on nagu oluline vahe, eks, et sa ei saa öelda, et kõik su kliendid näiteks on sinu kogukond, et. Et kui noh, ütleme niimoodi, et oled mingi laiatarbekaup ja keegi ennast nagu väga ei seo, noh, ühesõnaga noh, kas sa tunned ennast näiteks Apple'i kogukonna liikmena või, või, või. Apple'i kogukonna liikmena ma

tunnen ennast täitsa rohkem kui Colgate'i kogukonna liikmena, selle, selle ma küll ei tunne ennast sugugi.

Aga selles mõttes ongi nagu huvitav, et meil on täna kaks külalist.

Ja, meil on külas Kadri Kiisel, kes on LHV Panga juht, tere, Kadri. Tere. Ja meil on külas Margus Nõlvak, kes on Tele2 eesti juht, tere. Tere. Ja ma ei tea, kas Taavi, sina ütlesid, et me peaks kutsuma Kadri ja Marguse, nad on kuidagi sattunud ägedad ja natuke ühtemoodi firmad minu arust, et mõlemad on Eesti turul veidi nagu tagaaja ja rollis. Et kui meil oleks siin Telia ja Swedbank, siis oleks pilt teine, on ju. Aga meil on kaks näljast inimest, kes juhivad näljaseid firmasid ja, ja ma arvan, et nende suhtumine nendesse asjadesse on teistsugune.

Küsimus on, kus üldse on näiljane, et see oligi nagu minu jaoks näiteks huvitav küsimus või teema, et. Noh, a la pangandussektor ja Telekomi sektor, et need on siin küpsenud, viimased kakskümmend, kolmkümmend aastat, et. Turuostad on nagu ära jaotanud ja, ja noh, põhimõtteliselt tundub, et kõik on nagu paigas, et. Et noh, väiksed protsendipunktid siia-sinna muutuvad, eks, aga, aga kas on ikkagi niimoodi, et tele, nii pank kui telekom on. Muutunud nii-öelda commodity's, noh, ma ei tea, nagu näiteks, ma ei tea, elektriteenus või prügiteenus, vabandust, ma nagu, see ei ole nagu võrdluse mõte, aga. Aga, et kui sa oled korra valiku ära teinud, siis sa enam seda väga muutma ei hakka ja, ja nii jääbki järgmiseks sajaks aastaks.

Ja vaata see, kui sa mainid, et see on justkui commodity, siis ma arvan, et see on üks asi, millega me oleme kõik need aastad ka natukene nagu võidelnud, et. Et ei jõudnud arusaamiseni, saamiseni, et noh, panga teenus inimese jaoks ongi natuke commodity ja kogu see võitlus võib-olla siis selle kliendi, talendi. Investorite huvi pärast ongi see, et kuidas ta commodity't nüüd muuta atraktiivseks ja mismoodi siis klienti kõnetada, et ta tegelikkuses sind lõpuks valib. Sest noh, alati selline commodity teenus on midagi, mida sa justkui pead tarbima, mis justkui ei ole väga atraktiivne, aga kui sa ikkagi oled naljana ja tahad turgu võtta, et siis sa pead ikkagi väga selgelt eristuma ja sa pead tegema midagi teistmoodi. Ja eks see tihtipeale taandubki sellele, kuidas sa midagi teed, kuidas sa oma brändi üles ehitad, kuidas sa usaldusväärsust tekitad, kuidas sa kõnetad klienti. Kuidas sa nagu üleüldse võib-olla ühiskondlikult oled aktiivne ja, ja, ja lõpuks on ka see, et mis on need tooted, teenused, mida sa pakud ja kust sa neid pakud. Et võib-olla ühelt poolt küll, et ma arvan, ühes otsas on tõepoolest commodity, et kui sa defineerid pangateenust, aga lõpuks on see, et kui sa tahad eristuda ja olla edukas ja, ja, ja tegelikult turgu võtta ja pankud, pakkuda mingit lisandväärtust, sa ilmselgelt pead seda tegema teistmoodi ja looma sinna lisandväärtust.

Margus, sinuga saab ikkagi, enamasti ei saa, aga no kiusatus on teha seda väljasõit levialasse nalja, on ju Tele2-ga, et.

Ma ootasin seda, et see

tuleb. Vanasti see oli nagu eristumise koht, eks ole.

Aga noh, täna see,

enam ei ole, eks ole, selles mõttes, et, et kui on üldse nagu commu, commodity äri. Siis see, et ma näen oma tele, telefoni nagu üleval paremal servast neli G või viis G, noh, see ongi nagu sada protsenti commodity, ma võin isegi oma numbri kaasa võtta.

Mina ei häbene seda sõna, et ongi commodity ja pangandus ja telekom ongi commodity, et nüüd on küsimus see, et mis on see tunne, mida sa saad siis ühe või teise teenuse osutaja juures, lisaks sellele. Et see põhiteenus, ehk see commodity peab, peab perfektselt töötama, et see, see ongi selle commodity üks eeldus, see peab nähtamata olema. Aga nüüd, mis on see emotsioon, mis on see tunne, mida sa siis selle teenuse osutajaga suheldes saad või, või koged, kliendi kogemus? Et, et see on tähtis, sest vaata, inimene on ikkagi emotsionaalne olend, et, et midagi teha ei ole, et me võime ju kõike, kõike rääkida, aga, aga see emotsionaalne. Seisund, mis meil sees on, vajab pidevalt laadimist. Ehk et see, see teeb selle päeva nagu korda, et on, on selleks siis nagu see teeninduskontakt, on selleks mingi, mingi muu asi, et. Ja, ja loomulikult, kui commodity on väga hästi korraldatud või see põhiteenus töötab perfektselt, siis see on ka see, mis sul seda head emotsiooni tekitab. Kuigi me iga päev selle peale ei mõtle niimoodi, nii et, et, et ikkagi, kuidas teenuseosutajad üldse laiemalt. Maailmas, Eestis ka, eristuksid just läbi selle, et, et kõik teenused on ju hästi hoitud, kõik ju lihvivad viimase hetkeni oma teenused hästi briljantseks. Aga ikkagi, mis on see emotsioon, mis on see tunne? Ja siin tulevad mängu inimlikkus ja, ja, ja meie põhivajadused tegelikult, et kui me räägime koos tegemisest, siis see on. Meil on, me oleme karjaloomad ja meil on vajadus teha asju koos ja tegelikult seal tipus on siis eneseteostus, et kui meil koos tehes midagi õnnestub ka, siis, siis see on see rosin tegelikult, mida me iga päev taga ajame.

Aga ma ütlengi, et rääkige natuke seda tunnet, et kas ikkagi meie noh, milline klient see eestlane ikkagi on, et. Ma ise vanast ajast mäletan, kui ma Telekomi süsteeme ehitasin, et see aktiivne. Nii-öelda vehkleja seltskond oli umbes kuskil noh, kuni viisteist protsenti, et kes nagu pigem vaatas seda, et no nüüd on siin kampaania, nüüd ma hüppan siia. Siis, kui mul on seal kampaania, siis ma hüppan sinna. Aga ülejäänud nagu noh, kaheksakümmend viis protsenti oli suhteliselt nagu stabiilne, on ju, noh. Telefoni ja, ja, ja telekommiga seda on väga lihtne seda hüppa, hüpp, hüppamist teha pangaga nagu see, et ma viskan ühe laenu siit ja viskan teise laenu sealt ja, ja hüppan pankade vahel. See nii lihtne nagu ei olegi, et, et milline klient see eestlane on üldse?

Noh, eks selle keskmisega ongi keeruline, ega seda keskmist eestlast ei ole ju olemas, et, et ega neid uuringuid ja, ja neid persoonasid ju me kogu aeg uurime ise samamoodi, et, et nii olemasoleva kliendibaasi põhjal kui ka tegelikult laiemalt ühiskonnas. Ja, ja et, et kuidas siis mõnes mõttes nagu sihtida erinevaid huvigruppe või, või, või persoonasid ja, ja kuidas olla natuke ka kõigile apetiitne, et, et eks need, need võlukohad on.

Aga võib-olla see lisada juurde, et ma arvan, et ega see Eesti klient ka areneb tervikuna võib-olla Eesti arenguga. Et kuidas niisugune ühiskondlik küpsus, mis parajasti on aktuaalne, mis on huvipakkuv, kuidas me oleme mõjutatud mingist infoväljast. Et ma arvan, et see, milline oli keskmine klient kümme aastat tagasi või kuidas klient käitus või millegi, mille peale reageeris, et see on täna hoopis teistsugune. Et noh, meie asi on siis need kohad ära tunda ja võib-olla ise ka kohaneda ja, ja klientidega kaasas käia, ajaga kaasas käia. Aga võib-olla ma arvan, mis eestlastel puhul on hästi oluline, on sihukene ikkagi ühtekuuluvustunne, tundub küll, et, et, et kaklus naabriga on tavapärane, et kuidagi meile nagu sisse kodeerituda, aga tegelikkuses, kui on mingid olulised ühiskondlikud teemad. Siis tegelikult eestlane hoiab päris tugevalt kokku ja eestlane on päris tugevalt nagu, ma arvan, mõjutatud ka võib-olla tervikuna enda jaoks olulise, oluliste inimeste arvamusest ja hinnangutest. Et, et seda me oleme küll nagu tähele pannud, et, et noh, näha on, et, et kui ikkagi LHV tuntus võib-olla mingite seltskonnas on kuskil piisavalt suur ja see hea sõna ja võib-olla hea kogemus hakkab levima, siis tegelikult selle peale liiguvad kliendid kõige paremini. Et, ja ma arvan, et see ei ole väga standardne, võib-olla igal pool.

Mul on hea meel, et, et te mõlemad olete siin, et palun seletage mulle ära mind ennast. Et te olete kindlasti mind kui persoonat uurinud ja minul ei ole vastust, et ma kunagi ei ole ammu siis, kui ma täiskasvanu ellu astusin, on ju, siis ma tegin endale Swedbanki konto ja noh, see konto on nüüd, on seal siiamaani. Ja ma ilmselgelt maksan mingite asjade eest seal liiga palju. Mul on LHV-s ka konto, aga ma ei kasuta seda. Ma olen samamoodi, Margus, kui ma kunagi oma esimese numbri sain, see oli EMT-s, nüüd on see Telias, on ju, ma vaatan iga kuu neid arveid, ma saan objektiivselt aru, ma maksan jumala palju selle eest. Ma maksan võib-olla poole võrra rohkem, kui ma peaks. Aga miks ma olen seal, miks ma olen endiselt Swedbankis, miks ma olen endiselt Tele2-s, miks ma või miks ma olen endiselt Telias, miks ma ei ole tulnud teie juurde, mis mul viga on?

Ma võib-olla alustan seda, et ma ütlen kohe ette ära, et ei, Henrik, me ei profileeri sind, et profileerimine. Sa oled nagu ikkagi päris suur hulk Eesti kliente meie jaoks väga atraktiivne sihtrühm, keda,

kelle nimel me peamegi iga päev vaeva nägema, et sa lõpuks meie kasuks otsustad.

Ja täpselt nii ongi, et ma ei pea sind täpsemalt profileerima, ma ei pea sind isegi selleks, vaid ma tegelikkuses tahan igapäevaselt teha midagi, mis lõpuks haarab sinu nagu pilku ja mille peale sa lõpuks otsustad, et pagana, et ikkagi see LHV on ikkagi sobib mu väärtustega kõige paremini, ma nüüd proovin, ma hakkan kasutama.

Ei, mul ei ole väärtust tõotlusega, Kadri, mitte midagi, ma saan aru, ma saan täielikult aru, et ma peaksin seda tegema, on ju. Aga ma ei, ja see oleks ratsionaalne ja see oleks mulle soodust ja ma ei tee ja ma ei saa aru, miks ma ei tee.

Ja üks päev tuleb, Henrik, sinu jaoks ka see põhjus, et ma arvan, need põhjused inimestel ongi väga erinevad, et kas üks päev on see, et sinu, ma ei tea, kõige parem sõber ütleb, et Henrik, päriselt ma, ma enam ei, ma põhimõtteliselt ei anna sulle ühtegi eurot enam Swedbank ka, et palun muuda pank ära, hakka arveldama. Või sul näiteks tuleb see, et sinu, ma ei tea, kodupank kuidagimoodi ärritab sind kuidagi, mis on päris tihti sage põhjus, kusjuures? Või sul tuleb hoopis see, et sa vaatad, et okei, et nad teevad päris kihvti asja, et näed, et ma ei tea, teevad minu hästi paremaks projekti, on ju, koostöös sinu kogukonna liikmega, et see on see põhjus, miks sa hakkad kasutama. Või siis sul on vaja uut teenust, toodet, mille osas me teeme sulle väga atraktiivse pakkumise või siis näiteks me oleme oluliselt kiiremad, paindlikumad ja sõbralikumad sinuga suhtlemises. Põhjused on väga-väga erinevad ja siin ei olegi võimalik nagu üldistada, et ma arvan, meie asi, mida me igapäevas peame tegema, on tag Et me eristuksime kuidagi, et me ikkagi hakkaksime inimestele silma ja noh, siin on väga palju erinevaid võimalusi, et.

Okei, Margus, sina oled uurinud mind, mis mul, mis mul viga?

Ei, ma sind otseselt uurinud ei ole, aga ma olen nõus Kadriga, et, et tegelikult ühiskond on tervikuna arenenud, Hendrik, sina samamoodi, et, et sa ütlesid väga õigesti, et sa ei ole ratsionaalne, et, et ja inimesed tegelikult teevadki emotsioonide pealt neid otsuseid. Et on see siis negatiivne emotsioon, tihti, tihti on see see ja enamasti ongi negatiivne emotsioon see, mis, mis paneb liikuma. Aga, aga miks mitte ei võiks olla see positiivne ja, ja tegelikult selliste eluks tähtsate põhiteenuste juures ongi tähtis võib-olla see, et see emotsioon võib tulla kuskilt mujalt, et see emotsioon ei tule selle põhiteenuse pealt. Vaid see on seesama, kas, kas sõpruskond, naabruskond, on see mingi ühiskonna teema, läheb see väärtustega kuidagi kokku ja nii edasi ja nii edasi, et järjest enam need tegelikult mängivad rolli, et, et. Et, et võib-olla sa võid mõelda ka niimoodi, et, et, et see tänane nii-öelda Swedbanka kliendiks olemine või Teliaks olemine. Veastab siit niimoodi välja, et sa lähed veel kallima teenuse peale, sest et see tundub õige. Ma olen

tegelikult väga rahul nende mõlema, nagu igaks juhuks ma ütlen nüüd ära, et enne kui mulle kõigilised kuskilt helistama hakkab, ma olen väga rahul. Ma lihtsalt, ma maksan palju ja see ajab mind närvi, aga ma ei tea, lähme selle kogukonna asjaga edasi, äkki Taavi, ma annan sulle sõnajärje. Ei,

ma selles mõttes nagu tahaks juurde rääkida, et noh, ma olen okei natukene ka mõjutatud, sellepärast et ma olen selle teema peale. Noh, ise tahtnud mõelda ja, ja mõelnud nüüd juba pikemalt, ehk siis noh, võtame vastu mingi lihtsa näite nagu ma ei tea, näiteks bensiin. Või kütus, ehk siis Eestisse tuleb kütus läbi kahe edasi müüa. Mis tähendab seda, et põhimõtteliselt köil on selles pumbas sama toode. Et lihtsalt üks on kollast värvi, üks on sinist värvi, üks on punast värvi ja, ja minoraalist värvi vist, et need peamised ketid meil. Et noh, põhimõtteliselt komm on sama, paber on erinev. Et ja nüüd tekib küsimus, et noh, et, et kelle juurde ma siis nüüd peaksin raha viima, kui nad on mul distantsiliselt nagu kodust noh, põhimõtteliselt kõik on kättesaadavad, väga lähedal, eks. Ja, ja seal ongi see, et, et noh, võiks ju mõelda, et vahet pole. Aga noh, kui sa ikkagi need summad on suurem, mis sa aastas nagu kuhugi noh, viid, ma ei tea, näiteks kas või ma ei tea laenuintresside maksena on ju, et, et sa tegelikult nagu eeldad ikkagi sellel partneril ka midagi enamat. Ja mul on noh, kindlasti on nagu ma arvan noh, üks teema, mis väga palju mõjutab teid teenusepakkujatena. Mis on juba noh, ütleme Saksamaal näiteks väga suur teema on kindlasti ESG ja kogu see rohelise teema on ju, et sa pead olema roheline. Noh, eestlased meil veel natuke no ütleme niimoodi, et võtab veits aega enne, kui me selle rohelise teemaga harjume, eks, aga ütleme noh, Saksamaal tundub, et ilma selleta enam ei saa, eks, on ju. Kuni sinnamaani välja, et noh, Eesti patrionid ja noh, ma tihti ikka mõtlen seda küsimust, et okei. Kas mu raha läheb nüüd Rootsi või ma lähen pigem nagu nii-öelda noh, Eesti pangale on ju, kuigi noh, ütleme nii, et ega see omanike pilt on kirju nagu noh, noh mõlemal juhul, eks. Aga, aga mina enda jaoks olen välja ikkagi mõelnud nagu selle, et, et mina sellel aastal hakkan liikuma. Ehk siis ma olen ka nende samade klientide, pankade ja, ja telkode klient, mis sa siin Hendrik mainisid juba, eks. Aga mina ikkagi selle aasta kindlasti liigutan midagi, sellepärast et ma tahan ikkagi seda, et. Et see partner, see, kellega mina nüüd lasse ajan, et ta, et ta päriselt nagu, nagu ma ütlen, väärtustab seda, mida ka mina ise nagu tähtsaks pean. Et on see siis kas nagu sponsorpoliitika kaudu või, või on see oma sõnavõttude ja vaadete ja, ja, ja oma väärtuste koha pealt, eks, aga. Aga, et ma ikkagi hakkan tegema seda teadlikumat valikut, noh, täpselt samamoodi nagu tehakse seda valikut, et kas ma olen nagu pigem rohelisem, rohelisem oma, oma teenuse tarbimisel või mitte, eks. Ma ei tea üldse, palju see ESG teema teil üldse mõjutab, Kadri.

Siis küsid nii üldiselt, et absoluutselt mõjutab selles mõttes, et esiteks, esiteks me oleme enda jaoks välja mõelnud. Me saame aru, mis on meie mõju, me saame aru tegelikult, meie kõige suurem mõju tuleb ju meie klientidest tegelikult, meie laenuportfellist, et. Et mis teeb selle kõige keerukamaks, et noh, et kõik see igapäevane, mis me saame ise teha oma kontori jalajäljega, et noh, see on pigem see lihtne ülesanne. Et noh, lisaks sellele siis, et see on ju lõpuks ikkagi kogu ESG mõte, on see, et ehk siis sa võtad arvesse. Enda tegevuse mõju loodusele, aga tegelikult ka sotsiaalsetele ja, ja, ja juhtimislikele aspektidele, selleks, et sinu enda tegevus ja sinu klientide tegevus oleks pikas perspektiivis jätkusuutlik. Et noh, mina, mulle tundub, et seda tuleb ikkagi laiendada, et, et tõid siin juurde ka, et kõik peavad olema rohelised, rohetooted noh, me noh, panganduses ikkagi sõna roheline vastu on ikkagi juba väga suur. Selles mõttes noh, seda peab vaatama ikkagi väga kriitiliselt, sest tegelikult seda kiputakse ka. Väga palju ära kasutama ja valesti ära kasutama, et me räägime ikkagi ju tegelikkuses energia tõhususe investeeringutele, me räägime sellele, et millised on, milline on meie jalajälg loodusele, milline on mõju loodusele, seal peab alati arvestama sotsiaalseid aspekte. Räägime sellest, et kust see mõju üldse tuleb ja, ja mis on veel eriti, on tegelikult ju panga vaatest, on see, et mis on need riskid, et, et ja, ja noh, see on just see pool, vaata, mis. Mis, kus jällegi, mis taandub lõpuks hästi tugevalt tehnoloogiale, võib-olla andmetele, mis seitsi on puudulikud, ehk siis tegelikult, kuidas just tegelikult kliima muutus mõjutab tegelikult meie portfelli. Ja kuidas lõpuks kliima muutus mõjutab tegelikult meie ettevõtete käekäiku, et, et noh, see on hästi lai teema ja sinna võib tegelikult uppuda ja sinna võib tegelikult. Ütleme, seal on oht valida nagu väga vale suund ja see kindlasti ei tohi olla nagu turunduslik, et. Et selles mõttes me pigem, meil on oma mingi strateegia, omad plaanid, oma tegevuskavad, me liigume sellega edasi. Et ega see, et me kuidagimoodi nüüd proovime seda mingis brändingus ära kasutada või turunduslikel eesmärkidel sellele rõhuda, siis ma arvan, et seda me ei tee, et aga muidugi on oluline, et. Selleks, et pikaajaliselt toimida ja, ja väga edukalt toimida. Siis tegelikult kogu selle projekti mõte on ju tegelikult see, aga seal on hästi palju tehnilisi aspekte, mulle tundub, et seal on hästi palju segadust. Et see vajab tegelikult laiemalt võib-olla jällegi kõikide nii-öelda turuosalise, turuosaliste ja võib-olla sihukene kogukondlikku arusaamist, et me liigume Eestiga ka ühes suunas või samas suunas või sarnases suunas, et. Tundub, et seal on päris palju sihukest dialoogi veel vaja, et, et need asjad paika saada.

Aga ma ütlengi, et kui palju see on ikkagi nagu see sõna sama kogukond või see teema üldse ikkagi eestlast nagu selles mõttes huvitab, et. Kui ta on commodity teenus noh, pigem kas ta peaks äkki olema, ongi nagu vaikimisi taustal nagu, et. Et ära tülita mind, ära tüüta mind, on ju, et. Lihtsalt paku head teenust ja kvaliteetset teenust ja, ja, ja that's it.

Ei, ma sellega ei, ei tahaks nõus olla, ma arvan, et meil esiteks tööandjatena, aga ka tegelikult ettevõtetena on ühiskonnas palju laiem vastutus, võib-olla kui väga paljud tajuvad, et. Et ka tööandjatena me ikkagi teeme ühiskonda tervemaks, ükskõik millistes teemades me sõna võtame ja täpselt samamoodi ühiskonnas, et, et, et võib-olla see vastutustunne peabki olema palju laiem kui see, et minu oma teenus on hästi hoitud või ta on korras, et. Et ja, ja mis puudutab seda nagu ESG või, või, või kliimateemasid, noh, Tele2 puhul me oleme suure börsiettevõtte Eesti haru, et, et meil tegelikult Tele2 on nüüd kaks aastat järjest, on eelmine aasta ta oli number üks, siis. Euroopa kliimaliidrite ettevõtete seas, et top viissada Euroopa ettevõtet, siis pannakse Rita Financial Timesi poolt ja Tele2 oli seal. Oli seal eelmine aasta esimene, see aasta teine, ehk et mis me sellega öelda tahan, on, et, et tegelikult see nagu see jätkusuutlik väärtuspõhine ettevõtte areng on, on üli-ülitähtis ja, ja see tõesti ei ole ainult ju roheline teema, et. Et kõik jääb sinna juurde, aga, aga ma arvan, et, et olenemata sellest ikkagi. See vastutusvõtmine ühiskonna ees on, on, on hästi tähtis ja just, et ettevõtetel on rohkem jõudu, sellepärast, et nad koondavad enda alla kogukondi, kas me räägime. Tööandjana töötajatest kogukonnast, kas me räägime klientidest kogukondadest, see on tohutu jõud tegelikult noh, lihtne, me ei räägi ju võib-olla uuest asjast või heurekast, et inimkond on ennemgi teinud koos suuri asju. Lihtne näide, et kunagine Estonia teater on ehitatud Estonia seltsi poolt puhtalt eraalgatusel ja erakapitali toel, et inimesed laenasid raha kokku, panid oma maju panti ja niimoodi ehitati Estonia teater. Viimane selline suurem kogukondlik liikumine, Teeme Ära kaks tuhat kaheksa, viiskümmend tuhat inimest tulid kokku ja koristasid Eestist kümme tuhat tonni prügi. Talguid on tehtud sajandeid, prügi koristatakse iga päev, aga noh, mingi jõud sellel koostegemisel ikkagi on ja see on päris suur.

Ja ma võib-olla ise on ka selle, see, see kogukondlik, võib-olla natuke defineerida laiemalt, et üks asi on ilmselge, et noh, mis me ise ka. Enda jaoks ikkagi oleme defineerinud ja väärtustamegi, meil on selline taburetil kolm jalga, et meil on kliendid, meil on töötajad, meil on investorid, ehk siis meie jaoks kolm väga tugevat huvigruppi, kellega me kogu aeg peame arvestama. Ja arvamust me ka kuulda võtame ja kellele me tahame siis sisuliselt ikkagi väärtust luua, aga võib-olla, kui me räägime mingitest sihukestest kogukondlikest algatustest või projektidest, siis. Noh, siin sama asi, et ühisosa, võib-olla Marguse poolt öeldud ka, on see, et, et kui sul, kui sa oled ise piisavalt suur ja kui sul on ise juba piisavalt suur nagu mõju, et siis selle, seda, et seda mõju nagu kasulikult ära rakendada, et siis tegelikkuses. Et seda saab koheselt võimendada läbi selle, et kui need inimesed, kes sind kuulavad, et kui sa paned nemad ka midagi tegema. Et me selle kogukondliku projekti, me oleme teinud ju põhimõtteliselt neli aastat, aga kolm aastat laiemalt oleme teinud sellist. Sihuke kogukondadele suunatud toetusprogrammi, kes teeb ära ja tegelikult me näemegi, et just, et aru saada, et kas väiksemates kohtades on inimeste poolt tehtud algatusi, mille jaoks näiteks neil on mingisugune finantseering puudu. Ja noh, kolme aasta jooksul me oleme saanud sinna üle saja projekti, et me oleme ise teinud seal küll esimese hooga enda valikute järgi sobilikud nagu projekti valikud ja, ja tegelikult sinna siis suunanud ka toetust. See näitab just seda, et tegelikult inimestel on soovi ja tahet teha ise ka asju paremaks või suunata enda energiat, panustada enda aega. Ja noh, minu arust on, need on need kohad tegelikult, kus on võimalik seda, siis seda kogukondlikku nagu võimendust ära kasutada päris oluliselt. Või noh, näiteks meil on ka sihukest mikroannetuse toode, et see on väga lihtne toode, et kus sa siis saad enda deebetkaardiga end funktsionaalsuse sisse lülitada, valid seal neljateist erineva projekti vahel, või tähendab MTÜ vahel. Suunata igapäevaselt väikseid sente, mis ümardatakse täisarvuni, aga lõppkokkuvõttes tegelikult aasta peale, siis ei märkagi, et sa kuhugune midagi panevad, paned ja noh, nende näidete pealt me näeme tegelikult, et klientidel, keda meil on tegelikult juba üle, üle neljasaja tuhande, et. Et kui me suudaksime kaasata enda kliente tegema mingeid samme, kus sisuliselt, millega võib-olla jällegi mõju nagu suuremalt ühiskonnale nagu tekitada, et, et siis see on see koht, ma arvan, et kus see koostöö on hästi oluline. Ja kui lisada siia juurde nüüd veel sellise ühistegevuse või siis noh, teiste suurettevõtetega võib-olla seljad kokku panna. Et ma arvan, et siin on võimalik saavutada küll, et tuleb need kohad üles leida.

Teil on selle, iseenesest see teie allpalliklubide toetuse näide on hea näide, et see on ikkagi väga mastaapne, ehk siis iseenesest. Seda on ka Saksamaal uuritud, et kohalikule inimesele läheb palju rohkem korda see, et sa toetad nii-öelda Kadri na karusid, mitte seda. Et kuigi noh, ütleme nii-öelda rahvusvaheliselt oleks see nagu oma tiimi nagu noh, riikliku tiimi nagu fänn, siis, siis Kadri na karudesse panustamine on rohkem hinnatud.

Absoluutselt, see on ka hea näide jah, tõesti, et seda me oleme ka teinud juba jalgpallikaardinal ju üle kümne aasta, et. Et ja see ei ole meie hinnangul sponsorprojekt, see on täpselt üks osa sellest just toetusprojektist, et kus sisuliselt ikkagi kõik need väiksed fännid, kes ise mängivad palli. Nende vanemad annavad siis enda hääle enda nagu klubile ja noh, meie lihtsalt selle koondame kokku ja, ja siis jagame siis toetussummadena otse klubidele välja. Et ka väga hea näide ja noh, seal on üle saja neljakümne klubi ja noh, need summad tegelikult lähevad iga aastaga järjest suuremaks, et. Et küll ma ei saa öelda, et see toetusprojekt on nüüd täiesti ilma turundusliku väärtuseta, et seal see turundusliku väärtusega on ikkagi see pangakaart, mis inimestel on taskus ja mida nad vahel välja võtavad. Aga noh, ma arvan üldiselt jah, et, et kui ma vaatan lihtsalt ettevõtte vaates, siis noh, hästi selgelt tuleb eristada sponsorprojekte ja turundus, ja neid toetusprojekte, et, et need on erinevad. Ja, ja ma arvan, et see just väljakutse ongi, et kuidas leida üles need kõige õigemad toetusprojektid, kuhu tahaksid siis, mis on inimestel, lähevad korda ja, ja kuhu siis oma siis ressursse nagu suunata.

Ma olen näinud Eesti ettevõtjate seas täitsa erinevat suhtumist, et on neid, kes on väga, väga helded ja, ja, ja väga lahtise käega jagavad oma enda raskelt teenitud raha. On ka neid, kes on väga pragmaatilised, ütlevad, et aga ma maksan ju makse, et nüüd kui ma maksan, maksan ja maksan makse palju, et, et noh, siis nagu töö on nagu tehtud, et. Et sa, Margus, ütlesid, et suurettele on ühiskonnas ka vastutuse, on ju, et kas seal on mingi. Brusikareegel või, või, või mingi, mingi protsent, et mis peab nagu minu arust nagu loogiline, et mida üks ettevõte peaks ühiskonnale tagasi andma üldse?

Noh, seda protsenti paljudel on minu meelest Eesti riik läbi riigi kinnisvara, kui ta arendab näiteks uusi riigigümnaasiume või kõiki uusi objekte, siis minu meelest, kas üks protsent peab minema Eesti kunsti äkki, et noh, eks, eks neid erinevaid näiteid on, meil sellist protsenti ei ole, aga. Aga, aga noh, ma olen nõus Kadriga, et kui sul on nii suur kliendibaas, see on ühtepidi. Ühtepidi võimalus teha suure asju, aga teistpidi on see ka kogu selle ühiskonna ees suur vastutus. Me peame olema eeskujud ja, ja, ja Eesti ettevõtted järjest tegelikult saavad sellest aru. Ja eeskujuks olemine on teha midagi enamat, eeskujuks olemine on tegelikult andmine, et, et, et see ei ole ja, ja see, see ei eelda, et sa saad midagi vastu. Et sa lihtsalt annad ja, ja see on minu arust hästi inimlik. Ja, ja seda inimlikkust järjest enam on, et tegelikult Eesti inimesed, ettevõtjad hoolivad Eestist, Eesti inimestest, ühiskonnast laiemalt. Ja, ja ei vaata pigem nagu enda mätta otsast, et mul on maksud makstud, mida te veel tahate, eks, et, et see on see laiema pildi nägemine, ma arvan.

Taavi, sa oled oma seda koosidehes kuidagi minu arvates kujunenud väga heaks kogukonna teoreetikaks ja ma tahaks pöörduda sinu kui teoreetiku, teoreetiku poole, et sa tõmbaksid meile siia maha ühe sellise mõnusat teoreetilise raamistiku, et. Et mis selle kogukonnaga nagu kokku puutub, et on olemas suur asi nimega kogukond. Mis koosneb siis nagu inimestest, kes on sinu kuidagi brändiga kaasas või seotud või kellega sa nagu suhtled, kes on kuidagi sinu omad või nagu sinu. Nagu otse nagu suhtluses, on ju. Ja see on auditoorium, auditoorium on siis, ma arvan, need, kes saavad uudiskirja ja kes jälgivad su mingit sotsiaalmeediakanaleid, eks ole. Ja, ja mingid asjad, mida mulle tundub, inimesed aeg-ajalt ütlevad, et, et see oli kogu, et, et me tegime seda oma, oma ettevõtte kogukonnaga, siis tegelikult see oli nagu kampaania auditooriumisse. Ja, ja noh, traditsioonilises mõttes kogukonda tuuakse näiteks sinna, ma ei tea, Vikipeedial on kogukond, eks ole, või GitHubil on kogukond, ehk nagu mingid inimesed. Kes sinu äri või sinu nagu ettevõtmise heaks midagi nagu reaalset teevad, et noh, panustavad ise, eks ole, et no Vikipeedia, ma arvan, on väga hea näide. Millest inimesed aru saavad, et on tohutu auditoorium ja siis mingi väga väike protsent sellest auditooriumist on kogukond, kes seda Vikipeediat siis tegelikult teeb, on ju. Ja ma mäletan, meil oli siin. Kunagi oli uue maailma selts, et noh, seal oli, ma ei tea, kümme-viisteist inimest, kes seda seltsi tegid ja siis oli tohutu auditoorium inimesi, kes käisid nende festivalidega, eks ole, et minu jaoks on seal nagu vahe. Aga, aga kuidas see päriselt see teoreetiline raamistik jookseb ja kas ta on jäik või, või ongi need väga ujuvad piirid?

Et see on, piirid on selles mõttes ujuvad, et nad on ajas muutuvad, et nii-öelda kogunud suurenevad ja vähenevad, eks, aga. Aga põhimõtteliselt on jah, see, et sul on laias laastus, sul on suur publik, kes siin märkab, kellega sa räägid. Siis on need, kes on, noh, määratlevad ennast nagu sõna otses mõttes nagu sinu kogukonnaga, noh, et nad on põhimõtteliselt huvituvad sellest, millega sa tegeled ja, ja nad nii-öelda pühenduvad sinu teemadele nagu rohkem tähelepanu üldse oma igapäevaselt. Ja lõpus on nüüd päris need true fännid, ehk siis need true fännid on need, kes on siis noh, päriselt nõus panustama ka. Aga, ja sa olid, tõid siin väga hea näiteid, noh, veel näiteid on, ma ei tea, Reddit ja GitHub ja, ja, ja kõik muud sellised keskkonnad. Eestis on väga hea näide tulema. Kus sõna otseses mõttes jällegi väike fännklubi, kruu fännid nii-öelda haarasid initsiatiivi ja siis kogukond nii-öelda järgnes ja noh, lõpuks siis kõnetas seda üldist publikut, eks. Et aga tegelikult on Eestis seda kogukonda kasutatud ära väga vähe, ehk siis noh, mingid sellised näited, et. Näiteks Saksamaal on ettevõtteid ja UK-s, kus support teenust telekomi ettevõttele pakuvad kliendid ise. Et sa täilistad noh, üks, kaks, kolme mingile nii-öelda sellele support inusliinile ja võtab vastu mitte, ma ei tea, Tele2 teenindaja, vaid võtab vastu teine Tele2 klient. Ja lahendab su probleemi ära. Noh, nii palju kui oskab, nii kui ei oska, siis suunab edasi, eks, et. Et need on juba järgmised tasemed ja noh, sellega koos me näeme ka täitsa uut tüüpi ettevõtlust sündimas, kus. Näiteks noh, ettevõtted defineerivadki, nagu siin Kadri ütles, et on kolm jalga, eks, et. Aga nemad ütlevad veel, et lausa neli jalga on, ehk siis, et lisaks nagu investoritele on noh, põhimõtteliselt on. Noh, no nemad vaatavad nii, et on olemas, on founder'id, on töötajad, on investorid ja siis on see kogukond, ehk siis need nii-öelda need inimesed, või need true fännid. Et nad annavad ka sellest nagu ettevõttest nagu osa, päriselt nagu osaluse näol. Et meil on siin markantsemad näited on noh, seitsekümmend protsenti ettevõttest antakse või jagatakse kogukonnale. Ja noh, näiteks kui sa mõtled ükskõik millise turuplatsi peale, siis kui sa tahad turuplatsi ehitada. Sinu väga oluline osa on sinu supply või noh, niiöelda teenusepakkujad. Et sa võtad need nagu kampa ja ehitad koos nendega. Aga ma lähen liiga teoreetiliseks praegu selle koha pealt, et, et mis ma tahan öelda, on see, et, et iseenesest Eestis on see suhteliselt veel lapsekingades, et siin suuremates riikides on palju julgemad seda nii-öelda kaasatud seda kogukonda või kliendibaasi sõnavatuses mõttes nagu äri ehitamisse.

Aga kas see ei olegi mingi teistsuguste ettevõtete või võib-olla nagu väga väikeste ettevõtete või, või pool selliste, ma ei tea, hipi ettevõtete lõbu, et noh, kui ma kujutaks, ma lähen, võtan nüüd ennast kokku, on ju, lähen võib- Aga mis kogukond nagu ma saaks seal olla või noh, mida ma saaks nagu oma kätega nüüd teha seal Marguse juures, et, et see tere kahela võiks kuidagi parem olla, ma isegi ei kujuta ette seda või noh, samamoodi nagu pangaga, et noh, ma ei. Ma ei käi ju seal LHV pangakontori ukse tagust harjaga kraapimas, et sellepärast, et ma olen kogukond, et. Kus see minu input nagu traditsioonilises ettevõttes siis üldse olla saaks?

Vaata, ma läheks, Henrik, tagasi siia natuke sellesse, nendesse inim, inimvajadustesse tegelikult, et seesama. Mis sa küsisid, et, et kuidas ühes kogukonnas kümme, kakskümmend inimest on eestvedajad ja kõik ülejäänud tulevad kokku ja kuuluvad, et tegelikult need kümme, kakskümmend inimest tegelevad siis tegelikult oma kõige kõrgema vajaduse rahuldamisega, milleks on eneseteostus. Ja tegelikult need ülejäänud üheksakümmend viis protsenti siis tegelikult rahuldavad oma kuuluvusvajadust, et, et, et need on need, need on need põhi, põhiinimlikud vajadused, mis neil on, et. Aga, aga noh, ütleme neid ideid ju, kus sina saad kaasa lüüa, on, on mitmeid ja teistpidi. Sa ei pea kogukonda siis kuulumise nimel midagi ära tegema ise, vaid see on su tunne tegelikult, et sa kuulud sinna, see on see mingi, see on see miski. Mis, mis, mis sind tegelikult nagu kõnetab, on ju.

Jah, jah, ma siin hästi nõustun sellega, et noh, natukene võib isegi öelda, et selline nagu klubiline liikumine, ehk siis, et jällegi, et kuidagi rahuldada seda, kui sihukene kuuluvust tunda. Soovi inimestele, et noh, et eks seda on keeruline teha, et seda, et sa, ma arvan, et kõiki liikmeid suudad sarnaste teemadega kõnetada, et noh, seda saavutada on üpris keeruline, nii et ma arvan, ettevõtte tasemel jääbki ta väga nagu väärtuspõhiseks, üldiseks, et kas see, mis me teeme, läheb korda, kas ma tahan sellest rääkida, kas ma tahan sinna kaasa lüüa. Aga noh, lõpuks on ju see, et ega kliendi baasi hulgas on ju erinevad, et võib-olla on hästi lihtne võtta just mingi Noortepanga sihtrühm meil, et kus väga selgelt me tekitamegi ju sellist nagu klubilist kuuluvustunnet. Et see on see iva, et lõpuks ma pakun ikkagi sedasamasugust hügieeniteenust, aga see, et kuidas ma pakun, kuidas ma temaga suhtlen, kuidas ma temaga räägin, kas ma toetan nende projekte. Kas ma tahan nendele anda midagi ekstra, kas ma tahan neid harida, et, et noh, see on see ja lõpuks ja siis sul võivad olla ka mingisugused. Noh, ma ei tea, stiilis, et sarnane pangakaart või midagi, mis tegelikult näitab lihtsalt seda klubilist kuuluvust, et noh, et, et see on ju see kõik, mida me püüame teha. Et, et see on, see töötab lihtsalt väga hästi, et ja leida need kohad üles, et mis päriselt läheb siis noortele korda. Selle eesmärgiga, et nad saavad siis koos põhimõtteliselt olla sarnases inforuumis ja, ja areneda siis sarnases tempos edasi. Et noh, see on päris keeruline ülesanne,

jah. Te olete selle, vanasti te olite nagu investeerida, eritaarne investeerimispank, eks ole, ja te olete sealt nii-öelda pärandusena kaasa saanud ju oma LHV foorumi. Et see, see on ju mingis mõttes täitsa kogukonna ilming, et ma, ma ei tea, kas

te,

et kas seal on ka nagu reaalset nii-öelda sisendit teie mingitele investeerimisotsustele, eks ole, või et noh, kuidas te seda kasu enda jaoks näete, aga vähemalt on see olemas.

No ilmselgelt ma ütlen, et päris keeruline ülesanne, kuna see foorum on nii palju aastaid tegutsenud sellisel kujul, et kui me tahame seda uuendada, siis me peame ülipalju vaeva nägema, et, et, et. Need, need põhimõtteliselt pikaajalised kasutajad, kes täpselt teavad, kus mingi teema asub, et, et nad sellega nagu kaasa tuleksid, et. Et see on väga hea näide samamoodi, et ma arvan, et see on noh, ütleme niimoodi, et muidugi me jälgime seda, vaatame, et mis läheb. Noh, isegi ei saa öelda, siis investeerivad kliendid kõik, et aga noh, põhimõtteliselt need liikmed, kes seal siis arutavad erinevaid teemast, et mis nad arvavad ja mis neile korda läheb ja kindlasti võtame sealt ka konstruktiivset kriitikat ja tagasisidet ja püüame sinna ise reageerida, et. Et absoluutselt, see on meie jaoks väga väärtuslik pinnas, et ja noh, see on täpselt üks näide ka sellest, et kuidas ehitada sihukest väga tugevat kogukonda ja lihtsalt, mis noh, või siis sellist klubilist siis kuuluvust. Aga noh, siin see natukene võib-olla peegeldab ka seda ülesande keerukust, et see foorum on toimetanud märkimisväärselt rohkem kui kümme aastat, on ju, et, et see on päris pikk aeg, et seda kasvatada, et. Et, et selles mõttes on see sihukene nagu, need on kõik sellised pikaajalise iseloomuga projektid, ehk siis, et kui me nagu püüame nüüd nagu võib-olla Eestis ühiskondlikul tasemel mingisugust arengut. Tekitada, et siis peab arvestama, et see on järjepidev pikaajaline, väga pikaajaline nagu selline projekt, kuhu suunas liikuda, et inimesi kaasata, et, et üleöö mingit muutust tuua on ikkagi väga keeruline.

Siin muidugi tulevad uued võimalused, on ju, et hea asja nimele võib ju reklaami teha, on ju, et, et me oleme siin praegu ju tegutseme selle minu parem Eesti ettevõtmisega. Ja kuigi noh, tulemustest on veel vara rääkida, siis ühe asja ma võin ära öelda, et rohkem kui viiskümmend protsenti vastajatest on tõstnud käe püsti ja öelnud, et kui läheb tegemiseks. Noh, minu asja tegemiseks või noh, mis iganes see inimene seal välja on valinud, eks, et siis tema nõus käed külge panema ja kaasa lööma. Ehk siis noh, täna veel vara öelda, et mis selle teadmisega peale hakata ja, ja mis, mis asjad pealt kõik ehitada saab, eks, aga. Aga inimeste valmisolek vähemalt nagu noh, käsi on vähemalt püsti tõstetud, et noh, et, et räägime, suhtleme. Et selles mõttes nagu kindlasti me näeme siin mingeid uusi muutusi, uusi trende, et saab väga põnev olema.

Ja ma mõtlesin, ma niikaua kui Kadri rääkis ka, et ma mõtlesin, et tegelikult saab ju telkole ka igasuguseid huvitavaid klubisid külge pookida, on ju, et noh, me võime teha mingisugune. Aita naabrimehest IT-ga klubi. Me võime teha mis iganes, 6G katsetamise või mingi mudel, mudellennunduse noh, mingisuguste noh, mingid hullud, eks ole kokku nagu võtta, et kes tahavad enne kõiki teisi. Teha mingeid imelikke riskantseid projekte või mingisuguste sensoritega midagi katta, eks ole, ja noh, siis, et see asi võib ju täiesti vabalt olla mingisuguse telko küljes või et. Noh, lõpuks võib teha ka mingisugune mastipalvurite klubi, eks ole, või mingisugune kogukonna, et noh, keegi, kes elab seal kõrval, on ju, käib ainult läbi, vaatab, et, et tabaluk ees oleks, et noh, et neid võimalusi, kui sa mõtlema hakkad ja otsima hakkad ainult, siis neid tegelikult ju on.

Hendrik, meil on juba põhjusega mässaja klubi suur olemas, meil on meil tuhandeid, tuhanded, tuhanded inimesed, et sul kindlasti on põhjuseid, mille üle mässata. Et tule klubisse, räägime, mille üle sina mässad, et aga ei, need, need tegelikult ma arvan, et see võtmekoht on siin see, et ärme jää kitsalt just sellesama teenuseosutaja valdkonna piiresse tegelikult, et mõtleme natuke laiemalt, eks. Et need, et need klubid, mis näiteks Tele2-ga seostuvad, ei pruugi üldse olla seotud mingisuguse masti või telekomi teenuse endaga. Vaid palju laiemalt ja, ja see on see äge koht, et, et puudutame mingit kohta hoopiski ühiskonnas või teeme Eesti paremaks, et ega Tele2 ei tee klubi sellepärast, et. Et me tahaks Telekomis midagi paremaks teha, ei, et see on palju laiem, eks. Ja see on see, mis tegelikult, Henrik, sind paneb liikuma, on ju, et põhimõtteliselt see põhjus, miks, mis paneb sind liikuma, ei ole see, et Tele2, Telekomi ettevõttena. On kuidagi parem, sinu arvates, vaid vastupidi, et me oleme milleski muus nii lihtsalt teistmoodi, ägedad, suured. Sinu väärtustega kokku minevad või eeskujulikud ja siis sa teed oma otsuse.

Nojah, oota, Taavi teeb oma tüdrukute robotikooli ise, on ju, aga tegelikult ei ole ju ühtegi põhjust, miks, miks Margus ei võiks seda Tele2 alt teha või, või noh, et. Ma ei tea, või Tele2 nagu issid kliendid nagu treenivad poisse jalgpallis või noh, et selles mõttes mulle meeldib see mõte, et sa võid selle hästi laiaks ajada ja, ja lihtsalt noh, liita ju emotsiooniga.

Jah, ma arvan, et ega siit ongi, et me räägime ikkagi detailidest juba ja võib-olla. Taktikalistest plaanidest, aga noh, lõpuks tasub astuda kaks ammu tagasi ja vaadata nagu, mis on ettevõtete missioon ja visioon, et, et lõpuks on ikkagi nendel kõikidel, seal kõigil on suurem eesmärk. Et kõik need igapäevategevused, mis me teeme, et see ei ole puhtalt see, et see on panga toote lihvimine maailma parimaks. Vaid see on ikkagi noh, see ühiskondlik mõju, mis sa sellega saavutad, selle, sellega, et sa tegelikkuses tood need kliendid kokku, et, et. Meil on ootejärjekorras

üle tuhande tüdruku, et kui te tahate kaasa lüüa, siis alati võib. See oli jälle see nii-öelda reklaam tüdrukute koolile. Okei, väga lahe, aga selles mõttes küll, et kui me võtame saadet nagu kokku, siis jah. Mina olen selle kogu teemaga pidanud nagu rohkem tegelema oma, oma töö tõttu, aga, aga, aga teistpidi ka ikkagi kliendina ma ütlen, et. Et väärtused muutuvad ja, ja need asjad, mida ma ise arvasin, et noh, et, et ma ei ütle lahti mingitest noh, seostest, et ma olen hästi lojaalne klient olnud ja lojaalne partner. Siis ja aeg-ajalt tasub ikkagi neid asju ümber mõtestada ja mina selles faasis praegu olen, et ma. Kui ikkagi Mark saad aastas tuhandeid või kümneid tuhandeid eurosid intresse, on ju, et, et siis tahaks ikkagi näha seda, et, et. Et mis selle rahaga edasi tehakse ja, ja kui palju sellest nagu tagasi Eestile tuleb ja kui palju läheb kokku sellega, mis mina, just mina väärtustan või mis mina nagu väärtuslikuks pean, on ju. Ja kui niimoodi nagu mõelda kogu oma selles mõttes igapäevane käitumine üle, siis võib hoopis päris võrre muutuse kokku saada.

No ega neid ettevõtteid ülearu palju ei ole Eestis, mille kohta ma saaks öelda, et mille eest ta seisab, et ma ei tea, mille eest Eesti Energia seisab või kas ma peaks ostma elektrit ühelt või teiselt, eks ole, et. Mõttest saan aru, aga mulle tundub, et me ei ole ikkagi sinna jõudnud, et see, see emotsioon sellisel tasandil ei ole ettevõtte kuvandi või turunduse osa väga tugevalt, võib-olla see on muutumas. Kas on muutumas Kadri, Margus?

Mulle tundub, et me ise küll ikkagi väga hästi või kas võib-olla mitte väga hästi, aga meil endal on küll väga selge visioon ja missioon olemas, et mille eest me seisame ja. Ja ma arvan, et väga üldistatult võibki öelda, et me seisamegi selle eest, et Eesti inimeste tulevik oleks parem, et nad oleks teadlikumad, targemad. Seisame selle eest, et Eesti majandusel läheks hästi, et Eesti tervikuna maailmakaardil oleks olulisem, suurem ja võimsam. Et me oleks tark rahvas, et ma arvan, et just läbi nende erinevate projektide, mis me, kust me kaasa lööme, et need ongi kõik need väljundid, kus me näitame seda, mis meile läheb korda. Noored, haridus, rahatarkus, tegelikult ka see, kui meie sportlased esindavad meid maailmatasemel kuskil võistlustel, et. Et noh, kõik need tegelikkuses teod peaksid rääkimagi selle kasuks, et milles me seisame.

Ja meie Tele2-s ka kindlasti mitte ainult ei usu, vaid, vaid, vaid tegelikult tegutseme iga päev selle nimel, et noh, kõlab võib-olla nagu banaalselt, et noh, et Eestit paremaks teha, aga, aga päriselt, et, et suure teenuse ettevõttena. On meil suur võimalus igas teenusepunktis pakkudes positiivset emotsiooni tegelikult Eesti inimesi õnnelikuks teha. Ja, ja, ja see on see, mis, mis tegelikult. Mõjutab, jääb meelde ja, ja levib suust suhu, et, et ja ma arvan, et Eesti Energial on ka see võimalus olemas, Henrik, et kui, kui, kui nad nii mõtlevad, ma ei tea, eks, et. Et lihtsalt, et see, see vastutus ikkagi ühiskonna ees on, on väga suur, kui sa teenindad väga suurt hulka ühiskonnast. Ja, ja sa pead mõtlema, kuidas sa siis saad sellega koos teha meid kõiki paremaks. Et, ja ma räägin veelkord, et see commodity ütleme, Telekomi, ma vist ütlen sulle, et Telekomi ettevõtetel kõigil kolmel Eestil on täitsa okei kvaliteet, et. Kõigil on levi, kõigil on internet kiire ja kõik on seal, seal väga suurt erisust tegelikult ei ole. Ja erisus tuleb nüüd sealt edasi, eks.

See oleks lihtsalt, me lõpetame uue saate ära, ma olen nii pikalt selles tehnoloogia ajakirjanduses olnud, et see oleks ülilahe, selline kahekümne esimese sajandi kurvpall. Või curveball on inglise keeles, ma ei tea, kas eesti keeles öeldakse, vindiga pall vist jah. Et kui vanasti oli mingi jutt, et nii-öelda, et EMT oli tehnoloogialiider ja siis nagu Tele2 oli hinnaliider ja Elisa oli seal mingi vaheliider. Et, et siis nüüd tuleb välja, et Tele2 on tüdrukutele robootikahariduse saadmise liider, et vist turupositsioon on. Meie turupositsioon on see, et tüdrukad oskaksid droone lennutada, okei. Aga, aga ma arvan, me räägime sellest järgmisel korral ja tõmbame täna saate kokku. Meil olid külas LHV panga juht Kadri Kiisel ja Tele2 Eesti juht Margus Nõlvak. Saatejuhid Taavi Kotka, Henrik Roonemaa tänavad ja kohtume nädala aja pärast.