@ ETTEMÕTE // 2024.05.15
delfi_ettemote_0182.mp3
KUUPÄEV
2024-05-15
PIKKUS
43m 03s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutlevad LHV Panga juht Kadri Kiisel ja Tele2 Eesti juht Margus Nõlvak selle üle, kuidas ettevõtted saavad luua sügavamat sidet oma klientidega väljaspool tavapäraseid arveldussuhteid. Fookuses on kogukonna kaasamine, ettevõtete ühiskondlik vastutus ja väärtuspõhine tegevus, et eristuda commodity-tüüpi turul.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Mis on kogukond ja millised on võimalused oma klientidega suhtlemiseks peale igakuiste arvete saatmise, räägivad tänases Ettemõtte podcastis LHV Panga juht Kadri Kiisel ning Tele2 Eesti juht Margus Nõlvak. Näiteid tuleb jalgpallist, jalajäljest ja talgute tegemisest. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Siis küsid nii üldiselt, et absoluutselt mõjutab selles mõttes, et esiteks, esiteks me oleme enda jaoks välja mõelnud. Me saame aru, mis on meie mõju, me saame aru tegelikult, meie kõige suurem mõju tuleb ju meie klientidest tegelikult, meie laenuportfellist, et. Et mis teeb selle kõige keerukamaks, et noh, et kõik see igapäevane, mis me saame ise teha oma kontori jalajäljega, et noh, see on pigem see lihtne ülesanne. Et noh, lisaks sellele siis, et see on ju lõpuks ikkagi kogu ESG mõte, on see, et ehk siis sa võtad arvesse. Enda tegevuse mõju loodusele, aga tegelikult ka sotsiaalsetele ja, ja, ja juhtimislikele aspektidele, selleks, et sinu enda tegevus ja sinu klientide tegevus oleks pikas perspektiivis jätkusuutlik. Et noh, mina, mulle tundub, et seda tuleb ikkagi laiendada, et, et tõid siin juurde ka, et kõik peavad olema rohelised, rohetooted noh, me noh, panganduses ikkagi sõna roheline vastu on ikkagi juba väga suur. Selles mõttes noh, seda peab vaatama ikkagi väga kriitiliselt, sest tegelikult seda kiputakse ka. Väga palju ära kasutama ja valesti ära kasutama, et me räägime ikkagi ju tegelikkuses energia tõhususe investeeringutele, me räägime sellele, et millised on, milline on meie jalajälg loodusele, milline on mõju loodusele, seal peab alati arvestama sotsiaalseid aspekte. Räägime sellest, et kust see mõju üldse tuleb ja, ja mis on veel eriti, on tegelikult ju panga vaatest, on see, et mis on need riskid, et, et ja, ja noh, see on just see pool, vaata, mis. Mis, kus jällegi, mis taandub lõpuks hästi tugevalt tehnoloogiale, võib-olla andmetele, mis seitsi on puudulikud, ehk siis tegelikult, kuidas just tegelikult kliima muutus mõjutab tegelikult meie portfelli. Ja kuidas lõpuks kliima muutus mõjutab tegelikult meie ettevõtete käekäiku, et, et noh, see on hästi lai teema ja sinna võib tegelikult uppuda ja sinna võib tegelikult. Ütleme, seal on oht valida nagu väga vale suund ja see kindlasti ei tohi olla nagu turunduslik, et. Et selles mõttes me pigem, meil on oma mingi strateegia, omad plaanid, oma tegevuskavad, me liigume sellega edasi. Et ega see, et me kuidagimoodi nüüd proovime seda mingis brändingus ära kasutada või turunduslikel eesmärkidel sellele rõhuda, siis ma arvan, et seda me ei tee, et aga muidugi on oluline, et. Selleks, et pikaajaliselt toimida ja, ja väga edukalt toimida. Siis tegelikult kogu selle projekti mõte on ju tegelikult see, aga seal on hästi palju tehnilisi aspekte, mulle tundub, et seal on hästi palju segadust. Et see vajab tegelikult laiemalt võib-olla jällegi kõikide nii-öelda turuosalise, turuosaliste ja võib-olla sihukene kogukondlikku arusaamist, et me liigume Eestiga ka ühes suunas või samas suunas või sarnases suunas, et. Tundub, et seal on päris palju sihukest dialoogi veel vaja, et, et need asjad paika saada.
Taavi, sa oled oma seda koosidehes kuidagi minu arvates kujunenud väga heaks kogukonna teoreetikaks ja ma tahaks pöörduda sinu kui teoreetiku, teoreetiku poole, et sa tõmbaksid meile siia maha ühe sellise mõnusat teoreetilise raamistiku, et. Et mis selle kogukonnaga nagu kokku puutub, et on olemas suur asi nimega kogukond. Mis koosneb siis nagu inimestest, kes on sinu kuidagi brändiga kaasas või seotud või kellega sa nagu suhtled, kes on kuidagi sinu omad või nagu sinu. Nagu otse nagu suhtluses, on ju. Ja see on auditoorium, auditoorium on siis, ma arvan, need, kes saavad uudiskirja ja kes jälgivad su mingit sotsiaalmeediakanaleid, eks ole. Ja, ja mingid asjad, mida mulle tundub, inimesed aeg-ajalt ütlevad, et, et see oli kogu, et, et me tegime seda oma, oma ettevõtte kogukonnaga, siis tegelikult see oli nagu kampaania auditooriumisse. Ja, ja noh, traditsioonilises mõttes kogukonda tuuakse näiteks sinna, ma ei tea, Vikipeedial on kogukond, eks ole, või GitHubil on kogukond, ehk nagu mingid inimesed. Kes sinu äri või sinu nagu ettevõtmise heaks midagi nagu reaalset teevad, et noh, panustavad ise, eks ole, et no Vikipeedia, ma arvan, on väga hea näide. Millest inimesed aru saavad, et on tohutu auditoorium ja siis mingi väga väike protsent sellest auditooriumist on kogukond, kes seda Vikipeediat siis tegelikult teeb, on ju. Ja ma mäletan, meil oli siin. Kunagi oli uue maailma selts, et noh, seal oli, ma ei tea, kümme-viisteist inimest, kes seda seltsi tegid ja siis oli tohutu auditoorium inimesi, kes käisid nende festivalidega, eks ole, et minu jaoks on seal nagu vahe. Aga, aga kuidas see päriselt see teoreetiline raamistik jookseb ja kas ta on jäik või, või ongi need väga ujuvad piirid?