Ette mõte, Roonemaa ja Kotka idupoodkast.
Tere, head kuulajad, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa on tagasi podcasti Ette mõte juhtimas. Ja muudkui kogume siin populaarsust ja võib-olla üks põhjus on ka see, et me oleme Taaviga ikkagi valinud selliseid tervet Eesti riiki kõnetavaid, aga suuri ja idufirma lõhnalisi teemasid. Ja meil tänane on järjekordne selline saade, nagu ma vist eelmises saates lubasin, siis paneme oma energiajuttudele mõneks ajaks punkti tuumajaama teemadega. Ja ma enne saadet just mõtlesin, et tegelikult on päris äge, et me saame sellisest valdkonnast nagu energia teha siin oma startupi saatesarjas juba mitmendat saadet. Ja ongi need startupilikud elemendid, ongi inimesed, kes asutavad midagi. Idee on noh, et enamus inimesi nagu ei usu või on võib-olla väga selline ühiskonda lõhestav, inimesed ütlevad, et see on jama, see ei hakka kunagi tööle, see on raha raiskamine. Tehke midagi mõistlikku, tehnoloogiat justkui veel ei ole ka nagu olemas või natuke nagu on. Et väga, kõik sellised start-up'ilikud elemendid, sul on vaja mingisugused ühiskonna ja riigi lube ja raha kaasata. Ja täna me räägime siis Fermi Energiast ja Eestisse. Ma ei tea, kas kavandatavast on õige sõna, aga Eestisse mõeldavast tuumajaamast ja Fermi Energiaga sasutaja ja juhatuse esimees Kalev Kallemets on meie tänane külaline, tere, Kalev.
Tere, Taavi, sulle ka. Ma saan aru, tuumajaama puhul see nimbi probleem, et ära minu ajada tee on kõige suurem probleem, aga ma ei tea, kas ma olen rumal või moodne inimene, minu meelest minu maja kõrvale võiks nagu teha. Kui ta enam-vähem okei välja näeks, ma ei tea, kas sul on mingi arvamus, sul on ka mõned krundid ja majad?
Modernsed, kaasaegsed tuumajaamad näevad väga aeg-ajalt välja, arhitektuurselt lausa. Aga ma isegi ei läheks sinna koha pealt, kas see on nimbi või mitte nimbi, et. Ja noh, jällegi millegipärast mulle tulevad meelde, kes meil oli seal saates või, või keda, ei, ma mõtlen mitte saates ei olnud, aga ma olen siis Eesti Energia juhatuses, ma armastan öelda, et vahet pole, kes energiast räägib. Kõik niikuinii valetavad kogu aeg, et kõigil on oma kasu, omad mingid nõksud ja nii edasi. Ehk siis, Kalev, ma ütlen ka ette ära, et me kindlasti noh, noh, kindlasti sa ka siis nüüd valetad nagu kõik teised sellel valdkonnas, et. Et, et, et teeme kohe sellise nagu hea eeltööva ootuse ära. Aga ma tahaks teilt küsida ikkagi seda, noh, peamine kriitika tuumajaama koha pealt on olnud see, et. Et Eesti on tuumajaama jaoks liiga väike, et tegelikult oleks vaja teha tuumajaam, kui üldse teha, siis teha terve Baltikumi peale, et. Räägi meile siis, Kalev, nüüd ära see, et kas on nüüd õige või ei ole õige või, või. Sama, sama väide, et, et, et Eesti on ikkagi ühe tuuma jaoks jaama jaoks liiga väike.
Kui me oleksime Saar, siis jah, aga me ei ole Saar, et me oleme eriti peale järgmise aasta veebruari üks osa Ukte süsteemist, et meie sageduse juhtimine toimub Läti ja Leedu kaudu, me ühendame ennast lahti Loode-Vene, siis. Sagedussüsteemist, nii et me vereringe ehk, et see elektri sagedus viiskümmend hertsi saab olema ühendatud Läti, Leeduga, nii et me täna juba täna päeval ja terve aasta. Eelmisel aastal olid meil elektri hinnad Lätis ja Leedus, Eestis suhteliselt samad. Ja, ja tõepoolest, see meie varustuskindlus on ühendatud ja ka meie siis turg on väga-väga hästi ühendatud Läti ja Läti omakorda Leeduga. Ja me oleme ka selles mõttes ühes, ühes paadis, et me peame koos dekarboniseerima ja see, see viis, kuidas me suudame süsinike heita, intensiivseid elektri tootmist välja viia võrgust, see mõjutab ka meie tarbijate hinda.
Aga mõtlengi, et sul peab olema mingi hästi lihtne ja ütleme, tavakuulajale arusaadav matemaatiline vastus selle koha pealt, et. No meil käis siin Sunly juht, kes ütles, et noh, vaadates kui palju tuleb tuult, kui palju tuleb päikest turule. Jah, nad ei ole noh, nende vastu on lihtne argument, et no okei, aga kui päikest tuult ei ole, mis siis saab, on ju. Noh, vastu argument on üle see, et kui päikest tuult on liiga palju, mis sa sealt tuumaga teed, on ju, et noh, et, et. Et tuule päikseb välja lülitada, on ju, aga noh, tuuma sai lülita välja, on ju, et. Et sul on mingi, mingi matemaatika, mis näitab väga ära, hästi ära, et tegelikult siia turu peale on kõike vaja ja kõik mahub ära ja, ja, ja. Anna meile nagu nihuke, nagu sihuke lihtne, arusaadav selgitus.
Ja see kõige olulisem selgitus on see, et mida tööstustarbijad tahavad ja tegelikult enamus tarbijad tahavad, on see, et neil oleks stabiilne hind. Pikaajaliselt ettenähtav stabiilne hind. Et see on väga tore, kui, ja see on väga hea, kui meil tuleb kiiresti uusi tootmisallikaid võrku. Aga nad, kuna nende tootmine on ebastabiilne aastast aastasse ja kuust kuusse, siis nende ja nad peaksid enda hinnastabiilsuse pakkumiseks ostma juurde, kas siis turult või siis enda tootmisvaradest, mis on kindlad tootmisallikad ja möödapääsmatult paraku fossiilsed. Siis seetõttu ka natukene ennustamatu hinnaga ja CO2 hind ei ole viie aasta pärast või kümne aasta pärast täpselt ennustatav. Seetõttu nendel on väga-väga raske pakkuda stabiilset hinda ja. Noh, see, see on see tuumaenergia eripära, et meie seda pakume või nagu tuumaenergia pakub ja sellepärast ka Soome ettevõtted on sellesse aastakümneid investeerinud ja sellest ka konkurentsieelist endale saanud. Et tuumaenergia on nagu ka doktorikraadi omandamine, on selline keeruline asi, see on nagu päris raske konkurentsieelis. Et mõned teised asjad, mis on lihtsasti tehtavad. Kui, kui see miski lihtsast ei tehta, siis järelikult on ka väga raske väita, et see tegelikult ka konkurentsieelis on.
Kui sa ütlesid, et tuumaenergia üks selliseid eeliseid on, on hind, mis on pikalt ette ennustatud, on stabiilne, on ju. Kui pikalt, et okei, me ehitame jaama valmis, me teame, mitu eurot sinna sisse läheb. Jagame selle jaama eeldatava mingisuguse eluajaga ära. Me ilmselt saame ka noh, enam-vähem täpselt siiski paika panna tema iga-aastased mingid käitamiskulud, inimeste palgakulud, eks ole, kõik asjad. No loogika ütleb, et see kütus, mis sinna sisse läheb, et see on siis komponent, mis, mille hind kujuneb maailmaturul, sõltub jumal teab millest. Kas see siis, see plaan näeb ette, et kui me tahame stabiilset hinda saada, et siis me ostamegi mingi kolmesajaks aastaks endale uraanivarud kuhugi ära, paneme keldrisse ja sealt võtame või, või kuidas see stabiilsust saavutad?
See asi on selles, et kütuse hind, nii uraan kui ka rikastamine ja see lõplik kütuseelementide tootmine, mida läheb kaksteist tonni aastas ühe reaktori kohta. Et see moodustab selles lõpphinnas noh, ütleme uue reaktori puhul viis, kuus protsenti. Nii et see võib isegi kahekordistada, see lõpptulemust annab, mõjutab väga vähe. Ja miks, ta on tõesti tuumajaama algusperioodil, kui ta maksab enda laenukulusid tagasi, on see omahind kõrgem. Aga kui need laenukulud on teenindatud esimese, peale esimest viitteist, kahtekümmend aastat. Siis me näeme ja see on universaalne tõde, nii Ameerikas kui Euroopas, et see elektri hind peale seda perioodi on kuskil kakskümmend üks, kakskümmend viis, kakskümmend kuus eurot, megavatt-tund. Nii et, ja ta toodab stabiilselt, et kuskil kaheksa tuhat kakssada tundi aastas, et see on nagu. Super ja siis ta toodab veel nelikümmend aastat, viiskümmend aastat, kuuskümmend aastat, tootab nagu sellise omahinnaga, mis on nagu. Kui
pika selle, kui, kui pika selle kütusevaru me nagu saaksime ette osta, noh, et me peame ka mõtlema, et äkki tuleb, äkki juhtub mingi jama, eks ole, maailmas, et meil ei ole endal seda uraani, on ju, et me ei saa iga kuu juurde tellida teda.
Tavalised kütuselepingud tehakse seitsmeaastased, et see on täiesti standard, nii et kütuse ütleme, see saamine ja hankimine tõesti jah, ma ütlen, inimesed, kes ei ole selles valdkonnas kodus. Nagu mina ei ole kodus elektroonikas, siis tõesti tekitab küsimusi, aga see on, ütleme kogu suures pildis on üks väiksemaid ja lihtsamaid lahendusi, küsimusi.
Kuulge, ma panin väga lollid kalad, aga ma millegipärast mäletan, et Eestis on päris suured uraanivarud.
Well, sul, sul on õigus ja sul on vale ka, sellepärast, et ajalooliselt tõepoolest Sillamäel see suletud linn rajategi selleks, et Eesti diktüoneema kildast kätte saada. Siis seal olevat uraani, aga seda on viissada osakest miljoni kohta ehk et null koma null viis protsenti. Aga kui Kanadas on sul kümme protsenti või kuusteist protsenti maagist on uraan, siis noh, suhteliselt tobe on nagu nii lahjalt. Nii lahjast, no ütleme, maagist seda kätte saada, et Eesti, mina, ma olen Eesti geoloogiateenistuse asedirektor olnud ja selle üks asutajaid, et. Et see on üks maailma kehvemaimid uraanimaake, nii et see viiekümnendate keskpaigal selle kasutamist ka Nõukogude Liidus loobuti ja toodi siis Rumeeniast ja Bulgaariast ja Ida-Saksamaalt siis palju mahlasemat, mahlasemat maake siia.
Aga no ütle veel, et koolis õpitu läheb meelest ära, et mingid algad on ikkagi meil. Aga, aga lähme siit edasi ikkagi, et kümme aastat tagasi taastuvenergiad Eestis praktiliselt polnud. Ehk siis see osakaal oli turust noh, ma ei tea, kas null koma või midagi, midagi väga väikest, et. Esimesed tuulikud ikka olid virtsu tehtud või midagi sellist, on ju.
See oli kakskümmend aastat tagasi.
Nii, aga ma just mõtlen, et ka kümme aastat tagasi oli, oli see osakaal ikkagi turul väga väike, et nüüd selle viimase kümne aastaga. Tuul ja väike, no üha suuremat nii-öelda rolli mängivad. Kui me hakkame täna seda tuumajaama ehitama, jälle paranda mind, kui ma valesti tean. Siis jällegi noh, kirjandus annab välja, et kui me võtame kogu selle planeeringu ja kõik selle ehitamise, käimajooksmise ja nii edasi, on ju. See on mingi kümne aastane protsess. Kindlasti. Nii, see on kümneaastane protsess ja me oleme kümne aastaga teinud tohutu hüppe taastuvenergias, ehk siis nagu mitte milleski on täna juba nagu märkimisväärne turuosa. Jah, see on see üks argument, et okei, et noh, et, et, et sa ei saa pakkuda läbi aasta sada protsenti varastuskindlust, on ju. Samas ütleme niimoodi, et salvestustehnoloogiatega alles hakatakse nagu algust tegema ja ütleme niimoodi, et minu silmis täna salvestustehnoloogiad umbes samas kohas, kus energia tootmine, taastuvenergia tootmine oli kümme aastat tagasi. Ehk siis noh, võiks ju mõelda, et, et kümne aasta pärast on meil halvestus ka niivõrd hea, et kas ikkagi on vaja teha niivõrd suur investeering, et. Et noh, nii-öelda päris see valdkond ka nagu meie majandusse juurde tuua.
Ma tooksin paralleeli nagu transpordiga, on ju. Et loomulikult võiks öelda, et meil on elektritõuksid ja meil on kastirattad ja, ja siis ütleme, Rail Baltica saab olema ja, ja noh, milleks meil, milleks meil vaja siis veel nagu autosid, on ju. Aga see peab olema mitmekesine. Ja siis, siis, siis sul nagu kõik nagu need vajadused saavad kaetud, et erinevatel ja elektriga on mingis mõttes sama lugu ja elektriga on eriti veel see teema, et selle tarbimine peab väga jõuliselt kasvama või selle kasutamine selleks, et me nagu mingilgi usutaval määral. Siin kaks tuhat nelikümmend, kaks tuhat viiskümmend dekarboniseerimise eesmärke täidaks. Ja isegi kui me kahekordistaksime näiteks Baltikumis täna elektri tarbimise. Siis jätkuvalt, me oleksime. Ka siis oleksime kaks korda per capita, oleks elektri tarbimine väiksem kui Soomes. Soomes on kuue miljoni kohta, elaniku kohta kaheksakümmend teravatt-tundi elektri tarbimine. Meil Baltikumis täna on kakskümmend seitse. Nii et kui me jõuaksime neljakümne viie peale ja siis soomlaste eesmärk on jõuda samaks ajaks saja neljakümne viie peale. Nii et seda probleemi minu arust küll reaalselt ei ole, et, et me nüüd taome turu täis ja, ja liiga palju on nagu elektrit turul. Pigem noh, see probleem on tõepoolest taastuvenergial, kes toodab väga noh, ütleme kontsentreeritud perioodil ja nemad üksteisega tegelevad reaalses kannibalismis, hinnakannibalismis. Aga noh, ütleme kuna tuule, tuumaenergia nagu toodang on terve aasta ja eriti ta on. Vajalik sel ajal, kui on see kütteperiood meil, siis ta noh, toodab nagu tulu. Kuidas öelda, tema, tema toodetav tulu ühe ühiku kohta ja see on universaalne nagu reaalselt, need andmed Soomest, Rootsist ka võrreldes teiste energialiikidega on päris hea.
Aga mõtlengi, et noh, meil täna, me räägime meretuuleparkidele toetuse maksmisest näiteks ja ränga, rängatoetuse maksmisest, eks, et. Ma olen hästi mäletan, ma ei tea, pool juurde või isegi rohkem, on ju, et. Et kas tuumaga peab ju toimuma sama või ühesõnaga kokkuvõttes, kui näiteks suveperiood on palju päikest, palju tuult. Noh, te ei suuda nulliga müüa, sest kui te nulliga müüte, siis te tegelikult ei teeninda oma laenu ära, eks, on ju, et. Et kas tuuma täna on planeeritud ka ikkagi toetusega või seda on võimalik teha ilma toetuseta?
Jah, see on sama küsimus nagu põllumajanduses, on ju, et kui me nagu Euroopa Liiduga liitusime, siis meil nagu põllumajandustoetus ei olnud. Aga noh, Soomes ja Hispaanias oli, et kuidas seal Eesti põllumehel oleks nagu õiglane konkureerida. Ja sama on energeetikas, kui seal ühte energeetikat massiivselt subsideeritakse. Et kuidas on võimalik noh, ütleme, ja see küsimus ei ole nagu arendajas, et arendaja tahaks nagu hirmsat tootlust, aga. Väga lihtsalt ütlevad investorid, et miks me peaksime investeerima tootmisliiki, millel ei tagata õiglast konkurentsi, samasugust konkurentsitingimusi kui siis sellele energialiigile, millel tagatakse hinnakindlust. Mida, mida tagatakse, on see, et kahepoolne. contract for difference, mis eelmise aasta detsembris kinnitati Euroopa nõukogus ka, et kahekümne kuuendast aastast alates peavad kõik nagu taastuvenergia tuumaenergia projektid võrdselt saama. Taotleme, on see, et ei oleks diskrimineerimist.
Ühesõnaga vastus on see, et ta vajab toetust.
Sellepärast, et turv on juba nende taastuvenergia toetuste tõttu massiivselt, kuidas öelda, mõjutatud.
Me oleme siin läbi käinud, nüüd visanud sulle ette, eks ole, selliseid, neid tavalisi noh, et seda ju ei saa teha tüüpi nagu argumente, eks
kohe jõuda sinna, just, et sa oled nagu Kalev on nagu tennisemängija võrgus on ju, pallid muudkui tulevad ja plops ja plops, panen breketi ette ja noh, lööb tagasi meile neid. Võtame siis järgmise, kus me selle sodi paneme, mis sealt tekib?
Aa, selles on nagu väga hea uudis, et, et Soomes, Rootsis on riiklikult luba antud lõppehoidla rajamiseks ja kui te saate tuttavaks geoloogidega, siis küsige nende käest, et mis asi on Fennoscandia kilp. Ja selline üllatus, et me asume sellesama asja peal, ehk et meil on siin kakssada meetrit sette kivimeid nagu pannikoogi kihtidena üksteise peal, savid, liivad ja siis lubjakivi. Ja seal all on sama kristalliine aluskord nagu Soomes, Rootsis, on näha võimalik Stockholmis ja Helsingis seda. Kaljupinnast, sedasama kaljupinnas on meil ka. Nii et kui Soomes, Rootsis rääletakse neljasaja viiekümne meetri peale neid lõpphoidlaid kristalliinsesse kivimisse, siis sama lahendust on võimalik meil ka põhimõtteliselt kasutada.
Ühesõnaga, vastus on Henrik, me vaatame selle maha.
vaatame selle Eestisse või me peame siis nagu hakkama mingisuguseid ronge läbi Euroopa saatma, eks ole, mida, mida.
No vaata, see kogus on nii väike, Henrik, see on kaksteist tonni nagu aastas, kütust vahetatakse välja. Ja kuna tema erimass on üksteist, siis ta nagu kuupmeetrites annab ikka suhteliselt vähe välja nagu mingi poolteist kuupmeetrit. Et noh, lihtsalt ta on kullast raskem.
Võid panna Kalev sellega oma, oma hoovi, lihtsalt nurka seisma nagu puuriit.
Ja, ja kusjuures absoluutselt võiks, ta on, Ameerikas on enamus, on õues betoon sellistes tünnides ja midagi nagu õhku kiirgama ei pane, inimene võib selle kõrval telkida, magada. See nagu üle mõeldud on see radioaktiivse jäätmehirm on nagu nii massiivselt üle mõeldud, reaalne põhjus, miks inimesed Euroopas surevad ja tõendatud ja, ja, ja teaduslikult tõendatud on põlemisgaasid, et, et ärge elage linnades, kui te tahate elada.
Ma ühelt toonitan, et mina ei ole tuumaenergia vastu ja mina samamoodi nagu sa Hendrik ütlesid, et kui see istuks mul hoovi peal, ei oleks vastu, et selles mõttes nad. Kindlasti on tänapäeval juba niivõrd ära moderniseeritud, et me ei räägi mingist Tšernobõl, Tšernobõl kaks nullist siin, eks ole. Aga pigem ma ründan seda teemat just jah, selle koha pealt, et vaadates nagu muu tehnoloogia arengut ja arvestatakse selle nagu investeeringu suurust, ehk siis ta on pikaajaline, stabiilne energia. See argument, et jah, meil on rohkem elektrienergiat vaja, tulevad ikkagi elektriautod, tootmine kasvab, läheb rohkem energia peale ja nii edasi. Vähem peame põletama ja nii edasi. Majad lähevad elektriküttele ja nii edasi, et või maaküttele ikka pumba, pump, pumba on elektrit vaja. Et see kõik on nagu õige, et ma, sul Kalev kindlasti on mingeid argumente veel esitatud, nii-öelda vastuargumente, mida me praegu siin nagu saatejuhtidena välja pole suutnud. Ei no üks oli see, et seda
tehnoloogiat ei ole olemas, minu meelest seda ütles meil ka Sunly saates Priit Lepasepp vist ütles, et. Vot
jälle, inimene ei ole kursis kahjuks, on ju, et, et reaalselt meie vaatame PBX kolmsada, mis on keiva veereaktor. Keiva veereaktor Soomes, Rootsis, palun minna, vaadake, olemas, töötab nelikümmend aastat, nelikümmend viis aastat, täpselt nii vana kui mina olen. Ja, ja põhimõtteliselt see reaktor, mida me vaatame, on, on ka keiva veereaktor. Ta eripära on see, et on väiksem. Ma olen ise Šveitsis käisin, vist oli märtsis, vaatamas kolmesaja kuuekümne megavatist kahte reaktorit, mis on Zürichist nelikümmend kilomeetrit põhja pool ja annab keskkütet kümme eurot megavatt-tund elanikele. Et, et ka väikereaktorid täiesti eksisteerivad, et noh, see ütleme, ma saan aru, et inimesed, kes ei ole valdkonnas pädevad, siis nad lihtsalt ei ole valdkonnas pädevad ja siis. Oota, aga
mis on siis see Kalev, mida ei ole olemas, mingi asi on ju, et kas?
Jaa, tõepoolest sulasooarreaktorid, mida me alguses viis aastat tagasi nagu kuidas me ütleme, mõtlesime ja kaalusime. Nende, neid tõesti noh, ei ole olemas ja, ja see oleks liiga suur tehniline risk ja siis me vaatasime veel kõrgtemperatuurseid gaasireaktoreid. Ja mis sai selgeks võrdlemisi kiiresti, et nendega on tehniline ja siis ka investeerimisrisk ei oleks. Noh, oleks liiga kõrge, nii et me oleme võimalikult konservatiivsed enda tehnoloogia valikus.
Ehk siis me võtaksime seda, mida Zomid ja rootslased on teinud juba aastakümneid.
Ja mida Kanadalased hakkavad ehitama selle aasta lõpust ja poolakad hakkavad ehitama järgmine
aasta. Okei, poolakad meil ei sobi, sellepärast meil on Poola ja edu vahel on meil mingi sõrmkübar, mis ei lase mitte midagi läbi, eks. On mul õigus?
Ei, sellepärast, et poolakat, kuule, vaatan nende majanduskasvu näitajaid ja, ja ütleme kuidas nad militaarvaldkonnast nagu panevad, et ma arvan, et ilma poolakateta nagu noh, ütleme nii, et. Siin Ida-Euroopa, nad on ilmselgelt Ida-Euroopa juhtriik, sellest pole kahtlust.
Nii, aga mõtlengi, et ka sõna Fermi tegelikult on ju, või see on ju, kas mäletan mingist Rootset, oota?
Ei, see on viide esimese tuumareaktori autorile Enrico Fermile, kes oli täitsa Itaalia ameeriklane.
Ma võin sult, Taavi, valgustada, kui sa teed äriregistri lahti, ma tegelikult oleks tahtnud Kalevi käest seda kohe küsida. Teed äriregistri lahti, see on ju, kõik on avalik, on ju, aktsionärid. Kõige suurem aktsionär Kalev Kallemets, sealt järgmise suuruselt on Sandor Liive ja kolmas on Henri Ormus. Et Kalev, kas see ongi nii, teil on, see on nagu kolme nii-öelda asutaja poolt tehtud, ma ei tea, mis me ütleme, ütleme meie saate startup.
Seitse, seitse, meil on veel Marti Jeltsav, kes on tehnoloogiajuht, siis on. Aa, see on üle
kümne, okei, üle kümne protsendi on kolmel inimesel, ülejäänud on siis väiksemad, jah.
Teil on ikkagi mingi tehnoloogiapartner olemas, juba ma õigesti mäletan.
Ja, on selle ettevõtte nimi, Ameerika, kuuskümmend protsenti, nelikümmend protsenti Jaapani ettevõte.
Aga teie, et mis asi on see Fermi Energia, on siit nagu see loogiline ja hämmiline küsimus, eks ole, et kas see ongi noh, käputäie eestlaste poolt asutatud ettevõte? Mida te, ma ei tea, käitate oma raha peal või, või kelle raha peal, räägi see struktuur kuidagi lahti, et kes need inimesed siis kõige on, kes Eestisse seda tuumajaama tahavad nii väga ehitada?
Jah, vot raha tuleb küsida nende inimeste käest, kellel on ja kes mingil määral asjasse positiivselt suhtuvad, et meile oli väga suur üllatus tõesti kaks tuhat üheksateist, kui me otsustasime, et arvestades minu, Sandori, Marti ja teiste nagu. Noh, ütleme teadmisi energeetikast, tuumaenergeetikast, et meil on vastutus lahkunud Anto Raukase eest, kes ütles, et Eestis see tuumajaam tuleb rajada ja noh, meie nagu tausta põhjal oli, oli vastutus seda ideed tõsiselt pingutada selle nimel. Ja meil oli nagu tõsine üllatus, et tõepoolest oli Eesti ettevõtjaid, kes ütlesid, et ammu oleks pidanud sellise ettevõtte tegema. Palun, siin on viiskümmend tuhat eurot, et palun kohe, noh, et mis see valvatsioon ei ole tähtis, et pea siit hakkate tegema ja noh, ja teisi veel, et. Sandor Liibe, kes on muid start-upe ka teinud, oli väga üllatunud, et see, ütleme nii, et ütleme, positiivne vastusmäär oli üle viiekümne protsendi nagu esimesel aastal ja siis järgmine etapp oli. Oli kaks tuhat kakskümmend, kui me koroona ajal saime enda esimese välisinvestori, Ameerika ühe investeerimisfondi ja siis kaks tuhat kakskümmend üks. Me arvasime, et me oleme nii julged nüüd, et me teeme ka Funderbeamis kapitali kaasamise ja siis olid mõned tuntud inimesed seal olid need lead investorid. Ja, ja tõesti oli ikka tõsine šokk oli see, et neid tuhat kakssada, kokku oli tuhat nelisada inimest ja märgiti neli koma neli miljonit, me algselt mõtlesime pool miljonit oleks juba meeletu raha. Ja, ja siis meil oli suur üllatus see, et nii väga tuntud Belgia inseneriettevõtte Traktebel kui ka siis hiljem Rootsi riiklik tuumaenergia, energiate kontsern Vatenfall tuli meile aktsionäriks. Sest nad nägid lisandväärtust, mis, mis tuleb nagu Fermi Energiaga koostööst, et me suutsime mingisuguseid asju teha kiiremini ja energilisemalt, kui nemad, kuidas öelda, suure, suure ettevõtjana, kus nagu otsustamise protsessid võtavad rohkem
aega. Nad ei paista, nad ei paista äriregistrist välja, et kas sellepärast, et neil on alla kümne protsendi või teil on mingisugused muud, muud skeemid seal, ma ei tea, laenud või mingid sellised asjad taga hoopis?
Ei, ei, laene meil on vähe, aga Funderbeam on napilt alla kümne protsendi, ma ütlen.
Aga need tähtsad välismaa ettevõtted, kellest sa rääkisid, nemad siis samamoodi, et nad on täna finantsinvestoritena vähem, nii-öelda väga väikeste osa, osalustega siis pardel.
Vaata, ka osalus on seitse, et aga neil, neil on nagu, seal on veel nüansse, et, et sa rääkisid kütusest, nad on väga huvitatud, ise huvitatud ja valmis meile väga soodsat kütusetarne. Lahendust pakkuma ja ka operaatorväljaõpe on väga-väga oluline osa ja ka väga kallis osa. Ja seda, selleks on neil, ütleme, Põhjamaade parim väljaõppekeskus seal Forsmarki tuumajaama juures.
Okei, aga ma ütlen, et me saame aru sellest initsiatiivist, saame aru, et noh, vähemalt teie kalkulatsioonide arke turule mahub. See, et on kasv on nõudlus, on olemas, vajadus on olemas, kõik on õige, me seda teame. Räägime nüüd sellise asja ära lobimisest, et kokkuvõttes tuleb ikkagi saada poliitiline otsus, et. Tuleb, ehk siis tuleb kahte pidi, et kõigepealt see, et üldse hakatakse seda kuhugi planeerima. Alates noh, detailplaneeringust, kõik need uuringud, ehitamine ja nii edasi. Teine pool on see, et võetakse see commitment, et see energia siis nagu mingil määral seal noh, saab ära toetatud, eks, et tootatsioon on olemas, eks, et. Et räägi sellest protsessist ja kust te selle lobiga olete, et kas see on lihtsalt meie, et hoiate ennast pildis ja noh, mingil hetkel mingi erakond võtab selle oma poliitiliseks teemaks ja siis, kui see erakond saab valitud, siis ta hakkab seda poliitikat ellu viima või kuidas see üldse käib? Mulle
see lobisõna üldse ei meeldi, sellepärast et minu jaoks isiklikult seostub see nagu selle Ameerika kultuuriga, kus. Sellega, et sa kellegi juures jutul käid, siis kannata kellegi kontole veel mingi sada tuhat raha üle või pigiskümmend tuhat raha, mis on nagu selline populaarne. Ei, me oleme
kõik, me oleme kõik vaadanud Ameerikas Underwoodi tegemisi ja seal oli lobi, oli täiesti korrektne tegevus, et kus on registreeritud see, et inimesed saavad teada, noh, ühesõnaga. Kokkuvõttes, kui seda lobi ei oleks, noh, siis ei tuleks ka mingit tuumajaama, on ju, et ühesõnaga, et. Selge,
mina ütlen selle kohta selgitustegevus, et, et meie kohe, number üks on see, et, et kuidas nagu ühiskond sellest aru saab ja sellest lähtuvad ka poliitikud, nagu. Me oleme demokraatlik ühiskond ikkagi, et lobi ilma nagu ühiskondliku toetajana, see on nagu mõttetu. Ja selles mõttes meil oli nagu suur üllatus, see tõesti, et juba kaks tuhat üheksateist, kui me alustasime, et see üle, oli üle viiekümne kolme protsendi, oli see toetus väikereaktori kaalumisele põlevkivi vähenedes. Ja tänaseks on see toetusmäär jõudnud kuuekümne üheksa protsendini, kõikide parlamendierakondade, sealhulgas sotsid, sealhulgas EKRE. Ütleme, toetajate seas on see toetusmäär selgelt üle kuuekümne, seitsmekümne protsendi, kes ütlevad jah, pigem jah, väike reaktor oli Eestis. Et ja ütleme, me, meile ennustati kurja on ju, et asukohapõhiselt, kui me alustame tööd, on ju, ja me oleme alustatud tööd nii. Ida-Virumaal kui Lääne-Virumaal, oleme teinud seal kümneid kohtumisi, aga midagi kurja ei ole juhtunud, meil konflikti pole õhku tekkinud, et meil kui. Kui gileti peal jah, tõesti on mõned elanikud või siis sellised suveelanikud, kellele see idee väga ei meeldi. Ja, ja noh, see arusaam seoses sellega, et energiajulgeolek on teemaks tõusnud, sellega seoses sellega, et elektri hinnad on kõrgeks tõusnud. Seoses sellega, et nüüd kurat, lumi tuli maha aprillikuus või noh, ütle see külm on ja see kõik nagu ikkagi, see info nagu jõuab inimestele kohale ja seoses sellega, et ka, et. Tuumaenergia on Euroopas muutunud aktsepteeritavaks, tehnoloogia on arenenud, saadakse aru, et, et. See kliima neutraalsus on nagu päris asi, neil kliimaseadust tehakse, eks ole, kõik need asjaolud nagu kogumina töötavad tervikuna.
Ma täpsustan oma küsimust, et ikkagi mine konkreetsemaks. Mitme aasta kaugusel me oleme sellest, et sa lähed kobamaasse?
Enne tuleb planeerida, siis tuleb projekteerida ja ehitusluba menetleda, nii et kui me saame ehitust alustada, tähendab, platsi ettevalmistus loodetavasti kakskümmend üheksa ja ehitustegevust, ütleme kolmkümmend, lõpus kolmkümmend üks.
Väga hea, nüüd kerime tagasi, selleks, et platsi tehakse kakskümmend üheksa ette valmistama hakata poliitilist otsustama ja mis hetkeks?
Otsust me, ei, me tahaksime, et riigikogu vajutaks rohelist või punast nuppu nüüd enne jaanipäeva ja see, ma arvan, et toimub ka.
Ühesõnaga, riigikogu otsustab praegu siis mida?
Seda, et anda võimalus tuumaenergia kasutuselevõtuks Eestis.
see on nagu, see on põhimõtteline poliitiline otsus, selleks, et, et ta anda mandaat tuumaenergia seaduse väljatöötamiseks ja ka siis planeerimistegevuseks. Ja planeerimise seaduses on riiklik eriplaneering, alus mitte algatamiseks on see, et see planeeritav tegevus pole elluviidav, kui on poliitiline otsus olemas, siis on nagu põhimõtteliselt võib ütelda, et tegevus põhimõtteliselt elluviidav.
Aga praegu te olete Fermi Energias, no sa ütlesid, sulle ei meeldi see sõna, eks ole, aga ma arvan, et suur osa teie igapäevasest tegevusest on noh, lobitegevuse lõhnaga tegevus, eks ole, et ette valmistada seda.
Lobi on okei sõna, lihtsalt nagu. Okei, väga tore, jah.
ettevõtjast meie ei kanna kellegile viiskümmend tuhat üle.
Et aga ma ütlen, et, et noh, sa täna täidad oma päevi tõenäoliselt sellega, et see riigikogu vajutaks sinu jaoks seda õiget nuppu ja valmistada ühiskonda ette ja otsida seda kohta ja noh, et, et täna te ei ehita, eks ole, mis, kui nüüd riigikogu vajutab seda õiget nuppu. Mis teil ettevõttena selleks, ma ei tea, puudu on või riigilt vaja on, peale loa? Kuskilt peab see raha ju tulema, eks, ilmselt tuleb laenudena. Kas teil on vaja mingit riigi garantiid sellele, kas teil on vaja mingisugust neljakümne aastast ettemüüdava energia mingit lepingut või kuidas see, kuidas see nagu siis edasi hakkab minema, kui päriselt öeldakse, et noh, võiksime küll ehitada?
Ja ei, väga head küsimus, et, et, et vot tegelikult palju rohkem, Henrik, ma tegelen selle küsimustega, et mida me nüüd täpselt teeme võrreldes sellega, et lobi siis kellelegi etteviskamisega, et. Laenudeni me jõuame alles siis, kui tõesti ehitustegevuseks läheb. Tõepoolest, väga aktuaalne teema on see, et milline on selle elektritoodangu ja siis ka soojus, võimaliku soojustoodangu off take, et kuidas see balanss on, et mis, mis annab suuremat, ütleme. Kindlust, siis rahastamise, rahastamise seisukohalt, rahastamise seisukohalt järgmised veel viis-kuus aastat on kõik omakapitalipõhine. Nii et see on võrdlemisi kallis kapital, nii et me peame, eelarvestamine on üks asi väga oluline tegevus, et järgmised kolm aastat, et meil on planeeritud kulud päris mitu miljonit eurot, kuidas need kulud oleksid võimalikult mõistlikud. Ja, ja, ja noh, investorid nõuavad ka selgelt, et, et see teekava, kuidas me jõuame nii planeeringutegevuse kui ka ehitusloa menetluseni. Et see oleks võimalikult, võimalikult, võimalikult hästi defineeritud, et mis on need tegevused, mis me selle raames teeme. Me oleme saanud igasuguseid eelarveettepanekuid ja me peame nagu mitmetele partnerite ütelda, et ei, me teeme asju, teeme soodsamalt, et me ei. Aga,
aga selles mõttes ma tahtsin teada, et kas see on puhas, kas see oleks edaspidi puhas erainitsiatiiv, otsid investorid, otsid laenugarantii, otsid need miljardid kuskilt ja noh, siis vaatad, et mis turg on, et hakkame elektrit ja soojust müüma või kas meie ühiskonnana peame võtma mingisuguse kohutuse, kohustuse või, või vastutuse siis selle eest, kui ma päriselt, kui sa päriselt seda asja ehitama hakkad?
Kui me jõuame sinna rahastuse oma kõrvendi, et tõesti, kui ehitusluba on menetletud, siis. Siis jah, siis on nagu, nagu häälestuse küsimus, et mina usun siiralt ja jätkuvalt, et üle poole kahe reaktori toodangust on tarbijad, kes saavad aru, et kaks tuhat kolmkümmend viis, nelikümmend gaasijaamadele. Lootma jääda, et mis siis saab olema LNG hind ja CO2 hind, kolmkümmend viis, kolmkümmend, nelikümmend, nelikümmend kaks, nelikümmend kolm. Et see on noh rumal, kui sul on valik, et sa saad enda selle elektri tootmise sisendi, mis peab olema nagu peamine energeetiline sisend kõik, kogu, kogu majanduses. Et sa selle saad nagu lukku panna. Täpselt nagu on rootslased või Soomes soomlased teinud, et, et see on nagu hea valik ja kui sellest saavad paljud Eesti, Läti, Leedu ettevõtjad aru, piisavalt palju, siis ja, ja ka tegelikult omavalitsused ja ka riigid kui tarbijad. Et see on nagu hea valik võrreldes sellega, et ma hakkan riski võtma, et kakssada eurot maksab või kolmsada eurot maksab nagu talve. Sa räägid siis
mingisugusest kogu selle hinnagarantiist, mida sa tahad, et me fikseeriks siin ära sulle.
Ja, ja, ei, see, seda ma räägin nagu klientide tasemel ja nüüd teine osa on see, et. Et see osa, mis ei ole nagu pikaajaliste elektri ettemüügilepingutega kaetud, et see peab siis olema kaetud CFT-dega ja Suurbritannias on ka esimesed näited, kus on meretuuleparkiga niimoodi tehtud, et on viiskümmend protsenti toodangust kaetud PPA-dega ja viiskümmend protsenti CFT-dega.
Oota, nüüd sa pead lahti seletama, nii meile kui meie, mulle, kui meie kuulata, mis asjad need on?
PPA on pole-purchasing agreement, mis oleks siis vähemalt viieteist-aastase pikkusega ja fikseeritud hinnaga. Ja siis CFD on see contract for difference, mis on kahepoolne, et kui meie elektri hind on kõrgem, siis me maksame riigile tagasi. Kui elektri hind on teatud põrandast madalam, näiteks kahekümne eurost madalam, siis see kakskümmend eurot nagu tulu, nagu garanteeritakse selle tunnipõhiselt. Aga riigilt otseselt nii-öelda, ma
ei tea, cache'i või laenugarantiisid, sul ei ole vaja, seda sa ei näe ette?
Cashi, tähendab, et me ei välista seda, et riik saaks olema aktsionär, aga see ei ole hädavajalik, et ses mõttes. On, on palju teisi võimekamaid aktsionäre, et kes on nagu pädevama tuumaenergia osas, aga sellel on omad plussid jälle, nii et noh. Me ütleme, me oleme nii ütelnud sõna, me ei, me ilmtingimata ei ole see hädavajalik, aga me ei välista, et riik oleks vähemusosanik.
Kaks riiki tulevad meelde kohe, kui siin tuumaenergiast rääkida, üks on üle lahe soomlased, alati tuuakse näide, et nad ehitsid oma tuumajaama ja ma ei tea, mis see tänane seis on, kas see jälle töötab või ei tööta, aga noh, see tundub selline meie auvene moodi projekt olevat. Ei tööta, Taavi
või? Praegu on mingi jamad jälle.
jama. Ei, kolmes reaktor on lihtsalt, see hooldusperiood on natukene pikem. Aga kaks reaktorit, mis on minu vanused, keeva veereaktorid, need töötavad ilusti. Ja siis Olovisas, mis on nagu otse Kundast üle lahe, need ka kenasti töötavad.
Ja teine on Saksamaa, eks ole, kus nagu ma kuulan Peeter Koppeli majanduspodkasti, väga hea kuulamine. Et siis sealt ikka aeg-ajalt käib läbi, et kuidas sakslased on oma tööstuse nurka värvinud sellega, et noh, energia hind on arutult kallis, on ju, ja midagi seal enam toota ei saa, et. Soome kohta sa ütlesid, aga mis nendel sakslastel nagu juhtus, et kuidas sina seda vaata, et kas see oli mingisugune arutu, ma ei tea, poliitiline järeleandmine või poliitiline sinisilmsus või on, oli neil või on neil mingisugune tegelikult kavalam plaan, mida siin praegu millest me aru ei saa?
Nojah, neil oli päris suur gambiit, et nad saavad odavat vene gaasi ja ehitasid neid Nord Streami, mille nagu noh, kogemata lendasid õhku, eks ole. Ja, ja, ja, ja lootsid, et läbi handle, handle, handle, handle, handle, et siis venelased muutuvad rahumeelseks, aga võta näpust, on ju. Ja teiseks lootsid, et see taastuvenergia ehitamine ise nagu suur majandusharu, aga Siemens Energy on nagu viimasel ajal nagu suuri kahjumeid teinud Nordex ja EVECON ka, kes nagu see nende tuulikute tootjad. Väiksepaneelide tootmine on täielikult hiinane, see on ju, et kunagi oli viisteist aastat tagasi Saksamaal endal. Nii et noh, tegelikult see ei ole muutunud nagu selliseks majandusharuks, mis nagu tegelikult nagu pärmi peale õitseks ja kasumit koju tooks. Meil hakkab
saate lõpp nagu kätte jõudma, et me kuidagi tahaks selle kokku tõmmata ja mingile mõistlikule järeldusele jõuda, aga, aga nagu jube raske on, et mis on tänase. Mis, mis teil täna nagu number ühena puudu on, kas, kas me võime öelda, et puudu on mingi asukoht, mingite inimeste allkirjad, et jah, siia võite teha või, või mis on nagu see, mille taga kõige suuremalt see teie projekt seisab?
Ei, me ei, me ei seisa millegi taga, et me liigume sellises rahulikus, ütleme täiesti plaanijärgselt, mida me viis aastat tegime. Me isegi oleme mõndades asjades oleme enda plaanist ees, me ei, me ei uskunud tõesti, et see Rootsi suurettevõte, tuumaenergia ettevõte nagu tahab nii vara juba aktsionäriks tulla, aga tahab. Me oleme väga hea meel, on selle üle, milline koostöö meil on olnud nii Rootsi erakapitali kui siis selle riigiettevõttega. Ja meil on hea meel, et see tõesti see referentsjaam Kanadas on rajamisel, nii et ka planeerimistegevus võtab meil, paraku võtab palju aega seal, me peame mitut kohta kaaluma. Me ei saa paraku nagu ise välja valida ühte kohta, ütleme, teeme siia, et see, me peame austama seda protsessi. Nii et me peame olema nagu, nagu tuumaenergeetikale on kohane, sihuke konservatiivne, rahulik ja, ja aeglane ja. Vaoshoitud, et, et see on natukene teistmoodi start-up kui enamused, kes kuidas öelda, suuri pidusid teevad ja, ja siis nii edasi.
Okei, räägi korra sellest poolest ka, et start-up'idel on, on see positiivne pool on kõik, kõik läheb hästi, kõik imetavad, endal on hea tunne, oled suure osa elust pannud millegi asja ehitamisse ja tuli välja. Ja noh, eriti, mis on start-up'ide puhul äge, on see, et sa teed midagi. No tavaliselt ikkagi, mida noh, kas varem pole tehtud selles piirkonnas, võib-olla üldse varem tehtud, et sa leiutad midagi täiesti uut, on ju, ja see on teistmoodi, no ütleme igasugusele insenerile. Ka mäeinseneril on see ikkagi noh, ütleme, sa oled teistmoodi elatud elu. Sina oled sellesse teemasse pannud praegu juba kuus aastat, viis aastat, kaks tuhat üheksateist alustasite. Oletan, et see ei tule välja. Ja sa oled kümme aastat pannud sinna sisse oma elu. Sa mõtled üldse sihukeseid mõtteid või mõtle üldse?
Muidugi ma mõtlen, aga vaata, ma olen natukene imelik inimene, et minu jaoks on ülim väärtus minu elus, on minu riigi, minu rahva teenimine. Ja minu see kogemus, mis, ja teadmised, mis ma olen omandanud tänu Anto Raukasele ja, ja teistele, siis ma ei. Noh, nagu tead, akadeemikud ja teadlased ka mul, et olen omandanud doktorikraadi ja et sa ei küsi nagu seda, et vau, et palju ma nüüd teenisin sellest, see. Kaitseliitlane ei küsi seda, et vau, et kus see minu kasu on, et nagu Donald Trump ütles nende. Sõjaväelaste kohta, mingid lollakad nagu mingid seda lähevad, ei, kui sinu eetika on see, et ja, ja moraal ja kohusetunne on see, et sa pead teenima oma ühiskonda. Siis, siis ma tunnen selle üle ülimalt rahulolu.
Aga ütleme ikkagi, kas on, sinu tegevuses on nagu võtame, start-upil on selles mõttes ikkagi võimalik, et kui sa näed, et sa panid sind mööda, kas panus oli valele asjale tehtud või on vale aeg või noh, numbri tule välja või investeeringuraha saab otsa, et ühel hetkel on ikkagi see punkt, kust edasi minna ei saa. Ja sa tõmbad juti. Sinule arvestades, et see teema ongi nihuke noh, ütleme see pott nii-öelda läheb keema nagu aeglaselt, et noh, vaikselt siin iga aastaga väike samm nagu jälle edasi. Et teile omavahel muidu kokkulepitud on mingi selline punk, kus te ütlete, et okei, noh, siit nüüd, nüüd tõmbame juti, et, et siit ei ole midagi enam teha, et, et. Ma ei tea, selle poliitilise kultuuriga võib rahulikult panna järgmiseks viieks aastaks asja seisma, mitte midagi ei juhtu.
Ei, ma ütlen, et peale eelmise nädala neljapäeval toimunud riikliku või riigikogus toimunud. Tuumaenergia arutelu, mul on küll nagu täiesti kindel veendumus, et küsimus on ainult ajas, et millal me väikerereaktori Eestis tehtud saame, sellepärast et. Baltikumis on seda hädavajalikult vaja, meil on kliima neutraalsust tegelikult ka vaja saavutada. Meil kõik autod peavad minema nagu fossiilkütuse kasutamise ära lõpetama, põlevkivi peab kinni minema, maagaasi põletamine Baltikumis, Soomes peab ära lõppema ja sellega seoses tekib nagu noh, selles piirkonnas, kus jõed külmuvad talvel ära, noh, ei ole teisi valikuid. Et või, või, või siis on valik, et me paneme metsa põlema, aga selleks on meil Valdur Mikita, et nagu, kes seda, selle, seda ei lase,
nii et. Mikita me püüsega metsa, nii et selles mõttes nagu küsimust, aga.
Aga seda, Natu, Kalev, sa ei usu, et, et meil on päike, on ju, meil on tuul ja kolmas, kolmas nii-öelda energiatootja on meil väga nutikas võrkude juhtimine. Et noh, kui ongi, päike ei paista, on ju, lülitame boileri välja kõik kambakesi läbi nutitehnoloogia ja hopla, ongi olemas.
Come on, narratiivid on väga toredad, aga matemaatika on marutähtis, et energeetikas on see sekundipõhine matemaatika on nagu päris, päris tähtis, on ju. Et siin tuleb ikkagi arvutada ja, ja kui numbrid ei klapi, siis ei klapi.
Aga leedukad ikkagi, vaata, panid oma tuuma kinni ja tegid selle peale ka päris omaette ministeeriumi, kes hakkas tegelema kogu selle energiaküsimusega, et. Nemad ikkagi ei taha ehitada uut tuumajaama, kuigi neil on tegelikult rohkem teadmust selles valdkonnas, kui meil.
Ei ole midagi, need, nende teadmus on sama palju leedukeelne kui meie on põlevkiviteadmus on eestikeelne. Ja seal Narvas, et, et neil olid oma situatsioon oli, mis viisteist aastat tagasi oli ja, ja seal. Ütleme meie, see idanaaber keervas ka kõvasti kihva, soovitan rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse raportit sel teemal lugeda, et mis, mis ettevõtmisi nagu. Idanaaber tegi, et see projekt ebaõnnestuks ja, ja ka leedukad ise tegid vigu. Et ja kõik sellest, nendest vigadest on suurepärane õppida ja, ja tänaseks on teine olukord energeetikas, teised hinnad, teine kliimapoliitika võrreldes sellega, mis oli siis. Ja täna on ka parem tehnoloogia, et tõesti toona olid väga suured reaktorid, aga meil täna on väikesed reaktorid, sellised kolmesajased, mis tõesti on nagu meile võrku sobivad.
Aga nüüd tõesti päris lõpuks, et kui me üritame seda saadet siin ja minu meelest täitsa edukalt start-up'i sellisesse raamistikku või framework'i suruda, on ju, et Taavi küsis, et mis siis saab, kui, kui, kui läheb halvasti. Aga ma tahan küsida, et aga mis siis saab, kui läheb hästi? Kui see ehitataksegi valmis, kas Funderitele on mingi exit'i plaan ka olemas või, või kas on näha, et Kalev Kallemets ja pärijad, Kalev Kallemets and Suns, et on veel nagu kahesaja aasta pärast ka kümne protsendiga, siis selle Eesti tuumaajama osanikud ja võtav
Tähendab, et kümme protsenti on nagu oleks palju loota, aga meil ei ole plaani, mingit exit'i plaani, meil on plaan seda jaam käima saada. Võtta nagu täis, olla väga vastutustundlikud ja opereerida seda eesti keele, noh, Eesti personaliga.
Aga kas see oleks mingi maailma ainulaadne tuumajaam, kus on käppudes era, eraisikuid
lihtsalt. Palju, palju, palju, palju, palju ja, ja tõenäoliselt. Ei, see on võib-olla võimalik siis, kui jaan töötab, et siis, kui nagu reaalne praktiline rahavook tuleb, aga. Mis on, ütleme, upside'i poole pealt rääkida, siis on põnev see, et meie kogemuse põhjal, meil on osalus ka Hollandis ühes ettevõttes, kus me täpselt sama asja püüame teha ja seal on riiklikud otsused tehtud, et väikereaktorit kasutusele võtta. Ja, ja on pädev regulaator olemas, seal üks väike tuumajaamaga töötab Hollandis, aga seal on palju, palju rohkem vaja, nii et selle kogemuse pealt me tahaksime nagu. Et neid väikereaktoreid maailmas saaks olema nagu üpris paljudes kohtades või Euroopas siin, kus on vaja suure, suurel mahul derkarboniseerida, meil on Euroopas, kujutage ette, sõbrad. Meil on suurusjärk sada kakskümmend kivisööelektrijaama, mis tuleb kinni panna, seitsesada gaasielektrijaama, mis tuleb kinni panna, ehituses on seitsekümmend gaasielektrijaama. Mis ka tuleb kõik kinni panna, see on nagu maht, mis energiat tuleb dekarboniseerida, see on nagu üüratu, noh.
Olgu, me oleme jõudnud lõpuni ja jääme siis vaatama, et kas Eesti kaarti vaadates, kas tuumajaam tuleb või kas tuleb üles-alla, vasakule või paremale. Tõenäoliselt kuhugi vee lähedale, aga sellest räägime kunagi teinekord. Aitäh, Kalev Kalemets ja meiega, hea kuulaja, kohtud uuesti nädala aja pärast, nii et kuulmiseni.
Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks teha. Ette mõte.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]