Eesti firma kaasas 140 miljonit ja veab vesinikule üleminekut

Tere, head kuulajad, on kolmapäev ning Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa tervitavad kõiki ülipopulaarse podcasti, Ette mõtte kuulajaid, kes on Delfi, kes on äppi poodi leidnud, tee ja Delfi Tasku äppi endale alla laadinud. Need küsimused on õnneks jäänud nüüd viimaste nädalatega vähemaks, et inimesed on aru saanud, kust meid kuulata saab. Et ütleme siis alguses, kui mõni pani praegu Delfi veebist käima, Delfi Tasku äpp, Delfi tellijatele, Ette mõtte podcast. Ja ma ütleks, et hea meel on öelda tere mu kaassaatejuhile, Taavi Kotkal, aga Taavil on täna hääl nii kohutavalt ära, et kui ma ütlen talle tere, siis ta viisakusest läheb mulle vastu ütlema tere ja see, see on lihtsalt füüsiliselt valus, aga tere, Taavi. Tsau. Mis, kuhu sa panid siis oma hääle, kas sa käisid pärast sauna liiga, liiga külmas tiigis ujumas?

Ei käinud, mul on soe bassein. Aga see oli kevad, kevad on selle asja nimi, kevad.

Eesti kevad, jah. Me ei saa oma, tundub, et viimastes saadetes või üldse oma saadetega, sest kuidagi ei saa mööda energia teemast. Kõik hakkas nagu viltu minema sel hetkel, kui me tegime see Anliga saate. Ja, ja oli väga huvitav saade ja, ja meie kõige pikem saade ja tohutu energiajutt käis ja siis pärast seda võtsid minuga ühendust tuumajaama mehed ja ütlesid, et nemad tahavad saatesse tulla. Ja see saade on kunagi tulemas, eelmine saade oli Metalllinkiga, kus päris suur osa saatest läks selle peale, et Paavo Nõgene kurtis, et ta ei saa üldse aru. Ja keegi kogu tööstuses ei saa aru, et millise energiaallikaga peaks laevad siin, ma ei tea, järgmise neljakümne aasta jooksul sõitma, et nemad ei oska seetõttu laevu tellida. Ja täna oleme jälle energiaradadel, aga võib-olla, ma ei tea, me saame Paavo Nõgesele siit väikse vastuse pojakese isegi teele panna. Meil on külas selline ettevõte nagu Elcogen ja selle asutaja ja juht Enn Õunpuu, tere Enn.

Tere, tere, mul on hääl vist korras, enam-vähem.

On korras, jah, mul on veidi köha, aga saame, kahe peale saame hakkama ja siis Taavi küsimused ma loen paberilt ette. Aga me kutsusime sind sellepärast, et, et energia on oluline teema ja Elcogen on, on ägedalt suur ettevõte. Aga lisaks on teil ju selline päevakajaline sündmuse punkt ka, et. Te panite punkti käimasolevale rahastamisvoorule. Tulemusel kaasati kokku sada nelikümmend miljonit eurot tahkeoksiidse vesiniku tehnoloogia skaleerimiseks. Juba ainuüksi see number ise, sada nelikümmend miljonit, ma tean, energia on selline raha mahukas valdkond kindlasti, aga see on nagu suur summa või kuhu sa. Ma ei tea, Eesti või Euroopa või maailma sellises energia arenduse kontekstis selle summa paned, et kui suur asi see nagu globaalselt see sada nelikümmend miljonit oli?

No ma arvan, Eesti. Kontekstis võib tunduda võib-olla suur raha, aga tegelikult, kui me vaatame nagu globaalset energeetikaäri, siis ma arvan, et me oleme ikkagi suurusjärgu võrra vähemalt nagu maha jäämas sellest. Ja see on nüüd üks asi tegelikult noh, kui me üldse vaatame, et mis on nagu Eesti ettevõtjate võimekus kaasa lüüa globaalses äris. Skaala tõttu, eks ole, mis meil siin Eestis on, siis on see tegelikult ülimalt keeruline, eks ole. Et me, me räägime tegelikult alati suurusjärgu võrra väiksematest rahadest Eestis, kui see on globaalsel skaalal.

Nii et kui sa oleksid kuskil Ameerikas või ma ei tea, Tokyos kaasanud üks koma neli miljardit, et siis sealsed podcast'id alles viitsiks sind kutsuda, et kuule, Enn, et päris suur raha, et mis teed sellega?

No tõenäoliselt see umbes niimoodi on jah, et noh, hea näide näiteks on see IPSAi programm, mida nüüd Euroopa Liit siin käivitas ka vesinikualal mõned aastad tagasi ja ja kus siis meil ka Eestis ühe ettevõttena õnnestus selle programmiga liituda rahastamisega, tähendab see on üleeuroopaline strateegiliselt tähtsate väärtusahelate programm. Ja, ja eeldab seda, et on ka partnerid teistes Euroopa riikides. Nüüd meie partnerid jällegi, eks ole, kuna riigieelarvest rahastatakse seda noh, Eestis näiteks aastakvootide kaudu. Siis, kui meie summa oli seitseteist miljonit, siis meie partnerid samas programmis ja meiega koos projektis olevad said umbes kakssada ja kakssada viiskümmend miljonit. Et noh, see näitab nagu selgelt seda, et me oleme niivõrd kehvemas seisus kui tegelikult on siis meie partnerid kusagil mujal. Rahastamise poolelt just ma mõtlen.

Ja aga noh, rahastamine rahastamiseks, aga noh, mingil hetkel peaks nagu teenima hakkama.

Õige, jaa, ja see. Räägime

asjast, millest me räägime üldse.

Ja me, me räägime täna sellest, et kuidas me energeetikat muudame. Noh, alati on tore tuua nagu paralleele ja, ja vaadata, kuidas nagu energeetikas siis erinevad tehnoloogiad läbi aegade on, on arenenud. Ja kui me võtame nagu umbes mingisugune kolmkümmend aastat tagasi, siis noh, oli väga vähe neid inimesi, kes uskus, et näiteks päikesepaneelid. suudaksid noh, ütleme siis efektiivselt ja, ja kuluefektiivselt elektrit toota. Ja Euroopa Liit ei uskunud seda, mitte keegi ei uskunud seda. Ma arvan isegi veel,

kümme aastat tagasi peeti seda

naljaks. Jah, jajah, aga, ja, ja tähendab, ongi, kui me vaatame Euroopa Komisjoni mingisuguseid paarikümne aasta tagasi, taguseid nii-öelda projektsioone, siis oli see noh, ütleme niisugune väga. Madal, lineaarne tõusukõver, eks ole. Aga noh, mida me tegelikult nägime, on see, et umbes viis aastat tagasi hakkas selline hokikepi varss tõusma püsti. Noh, mille kohta kõik räägivad, aa, mis hokikeppe te joonistate, eks ole, et, et noh, see on nagu ebareaalne. Tegelikult me oleme näinud hokikeppe nii päiksepaneelide puhul, nii tuuleenergeetikas. Ja tegelikult sama hakkame nägema ka nende vesinikutehnoloogiate puhul, sest kui me räägime üldse mingisugust tehnoloogia, uue tehnoloogia turule tulekust energeetikas, siis see mitte kunagi ei juhtu üleöö. Põhjus on lihtne, eks ole, energeetikas tehakse investeeringuid miinimum kahekümneks aastaks, pigem kolme- ja neljakümneks aastaks. Enne kui uus tehnoloogia saab tulla turule, peab olema täiesti veendatud, et see tehnoloogia tegelikult töötab. Et ta on suuteline ka kakskümmend, kolmkümmend aastat kuluefektiivselt energiat tootma ja siis hakatakse vastu võtma otsuseid. Ehk, ehk see on nagu üks põhjus, miks nende energias, energeetika, tehnoloogiate, uute tehnoloogiate turule tulek on pikaajaline. Nüüd oluline on see, et me näeksime ära selle noh, nii-öelda fundament, fundamentaalse võimekuse tehnoloogial, ehk kui me alati räägime guruefektiivsusest, kas selle tehnoloogiaga on võimalik ilma subsiidiumiteta. normaalse hinnaga energiat toota. Ja see on nagu kõige olulisem. Ehk seal on nagu kaks asja, kui me vaatame nii-öelda sellist asja nagu siis elektri hind, siis elektri hinnakomponendid, nagu me teame, on kapeks ehk ja siis raudvara, mis me investeerime, ja on opeks ehk siis tegelikult kogu see opereerimiskulu. Mis sisaldab siis nii kütust, hooldusi ja muid selliseid asju, mida on tarvis nüüd elektrijaamade või seadmete ülalhoidmiseks teha. Ja, ja, ja need asjad nüüd komplektina tegelikult teevad selle elektrihinna, eksole. Nüüd päikesepaneeli probleem algaastatel oli see, et noh. Tehnoloogia oli lihtsalt kallis, aga kallis mitte sellepärast, et fundamentaalselt materjalid kallid olid, vaid tegelikult skaala oli väike. Ja mis juhtus, see juhtus see, et kuna Euroopa keegi ei uskunud, sakslased ülikoolides töötasid välja suurepärased tehnoloogilised lahendused. Hiinlased loomulikult, targad inimesed, võtsid nad kõik üle kogu selle tehnoloogilise baasi, skaleerisid ja viisid hinna alla. Ja nii lihtne see oligi. Ja noh, iroonia on selles, et Euroopa Liit hakkas, Saksamaa eriti, eks ole, maksma subsiidiume inimestele, et Hiinast sisse osta paneele, mis on, põhines nende tehnoloogiale, eks ole. Et, et nüüd ongi, et nüüd ongi nagu koht tegelikult täna siin, et, et kui me täna teame ja, ja, ja kõik teavad, kes selles valdkonnas tegutsevad, et need kütuseelemendid ja vesinikutehnoloogiad on fundamentaalsed võimelised energiat tootma taskukohase hinnaga, siis küsimus on skaalas.

Et me peaks mingi skaala ikkagi tekitama siia noh, et mis see fundamentaal on, et päiksepaneeli hooldus täna on null noh, minul on katusel midagi ei tee, töötab, lihtsalt toimib. Ainuke mure on see, et ta ei ole püsiv, et noh, päike tuleb, päike läheb, eks, et selleks on akud. Aga mis see nüüd vesinik teistmoodi on, et noh, maailma suurim autotootja Toyota tegi aastakümneid panuse, et järgmine suur asi ei ole mitte elektriauto, vaid on vesinikauto. Ja kokkuvõttes nad tänaseks oma strateegiat muutnud, eks, et noh, see põhimõtteliselt ei ole nüüd kõrvale visatud, aga nad ikka ei toimi, on ju. Et mis see vesinik nüüd on, paneme raadiokuulaja ikkagi nüüd siis nii-öelda, õigesse mõõtkavasse.

Jah, no siinkohal on need kaks aspekti, millele ma tahaks kohe mitte vastu vaielda, vaid nii-öelda sekundeerida selles mõttes, et esiteks aku päikesepaneeliga koos ei ole lahendus. Ta on lahendus väga lühiajaliseks salvestuseks või siis nii-öelda selleks peak shaving'uks. Aga mitte salvestamiseks, kui me räägime salvestamisest kas isegi üle päeva või, või nädalaks või niimoodi. Ja teine asi on see, et Toyota ei ole loobunud. Toyota tegeleb teistsuguste lahendustega täna ja, ja. Ja kolmandaks, vesinikul töötavad sõidukid on samuti elektrisõidukid, täpselt nagu akusõidukid, vahe on selles, et nende aku on väga palju väiksem ja elektri tootmine toimub siis läbikütuse elemendi autopardal. Nüüd, kui me räägime sellest efektiivsusest või mida see vesinikutehnoloogia tegelikult endast tähendab, siis seal see hõlmab. Kogu meie majandust. Alates sellest, et täna, kui me vaatame nagu maailma tööstust, siis maailma tööstuse vajadus vesiniku järel on umbes seitsekümmend miljonit tonni aastas. Rahaliselt selles äris täna liigub umbes sada kuuskümmend, sada seitsekümmend miljardit dollarit iga aasta. Ehk tööstus vajab vesinikku. Nüüd täna tehakse see kõik vesinik, tähendab üheksakümmend üheksa protsenti vesiniku täna on fossiilset päritolu. Tehakse kas maagaasist, naftast, isegi söest ja nii edasi. Kuna tööstus seda vajab. Nüüd see, kui kiiresti me suudame tööstuse dekarboniseerida. Ka selle vesiniku, rohelise, rohelise vesiniku kaudu on, on üks teema. Teine teema on nüüd energiasalvestamine. Pikaajaline salvestamine. Sest vesinik tegelikult on suurepärane energiakandja. Noh, need müüdid, mida siin ajakirjanduses teatud ringkondade poolt nagu levitatakse. Või üritatakse nagu argumendina esitada, et, et, et vesiniku tootmiseks kulub müstiliselt palju elektrit ja see on nii vähetasuv, siis tegelikult tasuks tulla ja rääkida kasvõi minuga või-või kellegi teisega, kes asjadega kursis on. Ja me võime nagu faktiliselt tõestada, et meie tehnoloogiat kasutades, meie kliendid, on täna elektri. Muundanud vesinikuks üle üheksakümne protsendilise kasuteguriga ehk tegelikult alla kümne protsendi elektrienergiast läheb kaduma võrreldes selle energiahulgaga, mida siis vesinik sisaldab. Ja, ja seal me saame nüüd suurepäraselt kasutada needsamased elektrolüüsitehnoloogiaid nii-öelda siis muutuva. Elektri, rohe, elektri, tuule ja päikese salvestamiseks pikaajaliselt, sest et akul on maht, aku saab täis, fine, kõik ja rohkem me sinna ei salvesta, sellepärast et akut ei ole rohkem. Kui me hakkame rohkem akusid panema, siis kaotab see igasuguse majandusliku mõtte. Täna akud arvutatakse umbes noh, maksimaalselt kaks, võib-olla kolm korda siis selle päikesepargi või tuuliku nii põimsusest, mis tähendab seda, et sul tegelikult on kahe-kolmetunnine salvestusvõimekus. Nüüd vesinikusel saad lõpmatuseni tegelikult sinna. Turusse lasta või siis mingisse mahutisse komprimeerida ja, ja ka need kaod ei ole mingid üüratud. Täna on mõned protsendid. Salvestamiseks täna on tegelikult olemas, kui me vaatame geoloogiat, mis on näiteks Euroopa läänerannikul, siis seal on sellised soolakihid, kuhu vesinik on võimalik salvestada päris odavalt, kas või aastaks, teda sealt välja võtta. Suunata näiteks olemasolevasse maagaasivõrku, kasutades seda otse näiteks transpordilahendustes, kütusena või, või, või siis saata tööstusesse. Et, et see võimaldab nii-öelda sellise puhvri sinna vahele, kuidas siis nii-öelda tasakaalustada ütleme siis päikesetuuleenergeetikat.

Aga kuhu see nagu asi siis kinni jääb, et miks meil ikkagi ei ole seda hobike, hokikeppi selle vesinikuga toimunud, kuigi teda on arendatud sama kaua kui päiksepaneele?

Ma arvan, et isegi kauem, sest et esimene vesiniku kütuse element kosmoses käis juba kuuekümnendatel aastatel. Aga alati igasuguse tehnoloogiaga nüüd selle turule tulemisega, eskaleerimisega on, on, on see küsimus, et millal. Küpsevad samale tasandile siis nii-öelda seda tehnoloogiat ümbritsevad teadused, materjaliteadus, tehnoloogiline võimekus toota suures skaalas. Nüüd on see aeg kätte jõudnud selle tehnoloogia osas. Ja seda me näeme nüüd viimased kümme aastat, et, et kõik ettevõtted, kaasa arvatud meie siis üritame skaleerida. Nüüd, mida skaleerimiseks vaja on? Ainult ühte asja, on raha. Ja, ja raha, kui me räägime siis meie sada neljakümnest miljonist, see on nagu köömes, sellega me saame näiteks täna, meie plaan on. On siin järgmine aasta saada Tallinna lähedal üks tehaspüsti, mille aastane tootmisvõimekus on umbes sada megavatti elektrolüüsereid, teises faasis saame kusagile kolmesaja kuuekümne megavati peale. Aga globaalses energeetikas noh, need sajad megavatid ei tee tegelikult midagi, meil on tarvis gigavatte ja kümneid gigavatte.

Enn, kui ma panen Google'isse küsimuse, et milline on energia nii-öelda vesinikuks muundamise efektiivsus, siis ma saan vastu seal seitsekümmend kuni kaheksakümmend protsenti. Sina ütlesid enne palju kõrgema numbri, et kui ma nüüd peaks küsima, et mis asi see siis nüüd ikkagi on, mida see Elcogen teeb, et mille jaoks te selle raha saite, et kas. Kas see vastus on siis see, et, et Elcogen teeb mitte seitsekümmend kuni kaheksakümmend protsenti, vaid ma ei tea, üheksakümmend protsenti pluss efektiivsusega, et teil, te olete leidnud parema ja efektiivsema viisi energiast vesiniku tegemiseks ja nii ongi.

Jah, võib-olla ma tulengi selle juurde nüüd tagasi, et mida me siis tegelikult teeme. Elcogen on nüüd alates kahe tuhandendast aastast arendanud unikaalset kütuseelemente tehnoloogiat, inglise keeles. See tehnoloogia on tegelikult väga lihtne. Kui me läheme ajalukku muuseas tagasi, siis see põhimõte või printsiip avastati juba kusagil sada kaheksakümmend aastat tagasi Inglismaal. Ja, ja kui me tuleme natuke lähemale ajalukku, umbes sada nelikümmend aastat tagasi, siis meil Tartu Ülikoolis õppis ja, ja töötas selline nobelist, ainukene nobelist, kes on Eestiga seotud nagu Wilhelm Ostwald. Kes on tegelikult tänapäevase elektrokeemia isa, võib öelda. Ja Wilhelm Ostwald juba tuhat kaheksasada kaheksakümmend ütles, tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa ütles, et. Kütuseelemendi tehnoloogia saadab varsti Siemensi auruturbiinid prügimäele. Sellepärast, et nende kasutegur on kõrgem ja nad ei tekita saasta. Ehk, ehk siis see tehnoloogia muundab elektrokeemiliselt kütuse, see kütus võib olla mistahes kütus, mis sisaldab näiteks, kõik kütused sisaldavad vesinikku. Ja teiselt poolt reagendina tuleb siis hapnik, mis sisaldub õhus. Ja, ja seal tekib teatud tingimustel väga lihtne reaktsioon, kus hapnik kui ioon liigub läbi elektrolüüdi ja teiselt poolt liigub vastu tasakaalustamiseks elektron. Ja nagu me koolifüüsikast juba teame, siis elektronide suunatud liikumine on ala, alalisvool. Ja nii lihtne see asi ongi. Ja. Küsimus nüüd on olnud selles, et kuidas me saame selle protsessi teha nii efektiivseks ja kuluefektiivseks, et ta oleks võimalik eskaleerida massidesse. Täna see on olemas, meil on olemas oma väljatöötatud unikaalne tehnoloogia, mida me alustasime koos Tartu Ülikooli KBFIga Eestis ja hiljem oleme hästi palju võrgustunud ka üle Euroopa ja, ja mujal maailmas, et seda tehnoloogiat edasi arendada. Nüüd, kui me räägime sellest tehnoloogiast, siis mida ta tegelikult võimaldab? Esiteks ta võimaldab, nagu ma ütlesin, kütusest teha elektrit. Ehk siis muundada mistahes kütus, see võib olla maagaas, see võib olla diislikütus, metanool, etanool, vesinik. Kõrge efektiivsusega elektriks. Nüüd kütuse muundamisel elektriks on kasutegur kusagil kuuskümmend viis pluss seitsekümmend protsenti kusagil seal vahemikus. Nüüd, ja samamoodi on võimalik ka pöörprotsess, kui me elektri tootmisest räägime, eks ole, siis me paneme vesiniku sisse ja hapnikku, aga välja tuleb elekter ja vesi. Ja teistpidi teeme, siis paneme elektri ja vee kokku, elektrolüüsi tulemusel me saame sealt välja vesinikku ja hapnikku. Nüüd see, et meie väidame, et see on üheksakümmend kaks, üheksakümmend kolm protsenti tegelikult, mida meie kliendid, meie ise ei tooda lõpptarbija seadmeid, ehk, ehk nii-öelda neid seadmeid, mis toodavad vesinikku või seadmed, mis toodavad elektrit. Vaid meie oleme tehnoloogiaettevõte, kes on välja töötanud selle tehnoloogia, mida noh, mina kutsun lihtsustamise mõttes energia muundamise protsessoriks. Ja, ja meie kliendid on siis need ettevõtted, kas kasutavad meie tehnoloogiat oma süsteemide arendamiseks ja tootmiseks, ehk need süsteemid on siis alates väga väikestest elektri tootmisseadmetest, ka portatiivsed seadmed, muuseas. Kus sa võid näiteks poest osta selle väikse gaasiballooni, torkata sinna külge ja saab mitu tundi elektrit vaikselt, ilma seda mingit mürisevad generaatorit tööle panemata. Võid omale koju panna selle süsteemi, süsteem on olemas Aasias juba. Võid tööstusesse panna suure elektri tootmise jaama ja võid vesiniku toota. Et rakendusi on hästi palju ja, ja meil on täna kliente kõikides nendes rakendustes. Ja noh, nii nagu me oleme koos klientidega arenenud tegelikult, eks ole, siis no meie turule tulemise kiirus eelkõige sõltub sellest, et kui kiiresti meie kliendid suudavad need seadmed. valmis teha, ära katsetada, et nad on turukõlbulikud ja siis nendega turule tulla. Täna on see hetk käes ja see on ka põhjus, miks me oma tootmist skaleerime. See on põhjus, miks need strateegilised investorid on tulnud meile, nagu Hyundai ja Vikerhues, eks ole, kellel on väga selge oma turu nägemus oma niššides. Ehk et noh, siit tuleb ka vastus, eks ole, Paavo Nõgese küsimusele. Et mida nagu Hyundai teeb. Mitte seegi ajada Hyundai Motorsiga, kes autosid toodab, me räägime HD Hyundai, mis tegelikult tegeleb raske tööstuse ja laevaehitusega. Ja Hyundai tegelikult on täna maailma suurim laevaehitaja. Ja nende nägemus pikas perspektiivis on see, et laevad. Ei sõida enam diisliga või ütleme selle naftaproduktidega enam mitte, vaid vaatavad ka näiteks rohkem LNG poole. Aga nüüd, kui me räägime LNG-st näiteks, siis seal on jällegi lahendus see, et kas me siis põletame seda kusagil mootoris, mille kasutegur on märgatavalt väiksem, kui panna seesama LNG näiteks läbi kütuseelemendi elektrit tootma. Seal on umbes kaks korda on kasuteguri vahe. Ehk tegelikult samal, vahemaa läbimiseks peab LNG-d kaks korda vähem nagu laeva peale panema. Ja see on see efekt, mida nüüd tahetatakse saavutada. Pluss, seal ei ole mürisevaid mootoreid, seal ei ole liikuvaid osi, mida peab parandama ja see on nagu tegelikult selle tehnoloogia eelis, pluss.

Oota, aga Ennaga, CO2 ikkagi on, ega me sellest niisama lihtsalt poolt ei saa.

Ei, CO2 on, aga. Kui me räägime nagu, eks ole, keskkonnaefektist, mida kütuseelemine tehnoloogia annab, siis esiteks see, et kuna kasutegur on kõrgem, kui me kasutame fossiile näiteks, eks ole, siis selle kasuteguri võrra me emiteerime vähem CO kahte. Ja olulisem asi on veel see, et nagu me teame, siis kaheksakümmend protsenti õhust koosneb lämmastikust. Ja põlemine, nagu me teame, on tegelikult ju oksudeerimisprotsess. Ehk kui me põletame mingisugused kütused, siis me alati oksudeerime õhus olevat lämmastikku ehk toodame NOX-e. Ja NOX on see, mis tapab inimesi otse. CO2 ei tapa inimesi, aga NOX tapab. Ja see on tegelikult probleem, millest me saame lahti, kasutades kütuseelementeid ja tehnoloogiad, kus ei toimu põlemisprotsessi, vaid ainult see elektrokeemiline muundamine.

Nii, aga ütleme nii, et juba on valmis, aga kuula vist ei tea, aga Elcogen on ikkagi väga vana ettevõte. Kakskümmend kolm aastat.

Jah, täpselt.

Et räägi sellest teekonnast, et see ikkagi noh, nüüd ma ütlen, et, et lõpuks on valmis, lõpuks saab teha. Kakskümmend kolm aastat on vaja elada selleks, on ju, et, et, et räägi sellest teekonnast üldse, mis, mis, mis tõusud ja langused siin on olnud nagu.

No see teekond on selles mõttes põnev ja täna me oleme tegelikult, ma võin öelda, võib-olla kaks-kolm sama vana ettevõtet selles valdkonnas täna maailmas on. Ja see on ka meie eelis tegelikult, et meil on olemas oma ettevõtte poolt algusest peale välja töötatud tehnoloogia, mis on täielikult meie kontrolli all. No teekond muidugi on väga huvitav olnud selles mõttes ja, ja väljakutseid esitab seda loomulikult, eks ole, eriti see, et, et, et saada see rahastus sinna taha, aga jällegi. Mis oli meie õnn ja noh, mis nagu pani mind tegelikult sellesse üldse nagu ärisse minema, oli see, et mina ei ole teadlane, eks ole, ja, ja ma väga palju noh, ütleme sellele molekulaartasandil ei lähe. Kuigi ma olen ka kõrgemat füüsikat ja matti õppinud ja, ja noh, asju jagan, ma arvan, mingil tasemel, aga, aga. Võimalust, muidugi ka suuremat riski nägin ma selles, et, et kakskümmend viis aastat tagasi, kui ma mõtlema hakkasin selle peale, oli see tehnoloogia ainult laboris. Teda ei olnud isegi mitte prototööstuses, ikka prototüüpidena väljas. Ja, ja, ja see andis mulle selle noh, nii-öelda mõtte, et tegelikult Eestis on olemas see teaduspotentsiaal just Tartu Ülikoolis, nagu ma mainisin eelnevalt, mille tõttu Tartu Ülikoolis see potentsiaal on KBFI-s, eks ole. Tol ajal Endel Lippmaa oli veel hästi aktiivne ja, ja, ja, ja ütleme selline energiline, uudsetel asjadel hästi nagu haldis neid sisse võtma. Et me saime nagu sellised teadlaste grupid kokku, kes noh, selle idee nagu pikalt kaaludes loomulikult ütlesid, et okei, sellel on jumet, hakkame arendama, eks ole. Ja, ja siis me tegelikult mingisugune viis-kuus aastat istusime laboris. Ja uurisime materjale ja materjalide kombinatsioone, kuidas neid elektrolüüti, anoodikat, toodi, igasuguseid muid vahekihte seal saada niivõrd optimaalseks, et, et esiteks saada kasutegur kõrgele ja noh, ja kohe algselt oli meil üks eesmärk ka see, et, et me tahtsime teha sellest toote. Mitte seda, et see on teadlasel huvitav objekt uurida ja mingi tulemus saavutada, aga mis ei ole kommertsialiseeritav. Ehk tegelikult see, et, et materjalid kasutatavad, eks ole, oleksid kommertsiaalselt kergelt kättesaadavad ja mitte nii-öelda piiratud saadavusega. Ja teine, et, et kõik tootmisprotsessid, millega me hakkame tootma, oleks skaleeritavad, ehk juba teada-tuntud protsessid. Et see oli nagu meie nii-öelda selle arengu, arendustegevuse nagu kolm põhipostulaati. Nüüd kaks tuhat kaheksa meil oli tegelikult juba selline laboratoorne prototüüp valmis. Noh, mis näitas, et, et, et on võimeline hästi efektiivselt energiat muundama ja, ja siis me hakkasime, otsime nagu järgmise ringi rahastust, et hakata ehitama siis sellist nii-öelda esimest piloot-tehast ja tuua nagu siis nii-öelda selle tööstusliku prototüübi tasandile välja. Siis meile sisenes Soome riskikapitali fond, PowerFond. Ja, ja nende abiga me saime siis nii-öelda selle esimese piloot-tehase valmis, see oli kaks tuhat kümme. Ehk siis põhimõtteliselt kümme aastat läks nagu selle peale, et me saaksime nagu laborist tööstusliku prototüübini. Ja põhjus on selles, et, et kui me räägime jällegi sellest energeetikas vajaminevast pikaajalisusest, et, et veenduda selles, et sest tehnoloogia töötab, siis selle tehnoloogia puhul on üks miinus, on see, et me ei saa nagu ajalist faktorit kuidagimoodi simuleerida, et me, me, me ei ole selliseid protsesse olemas ega ei saagi olema, et me, et nüüd erinevatel nii-öelda. Töötingimustel me, me teaksime, et, et see seade töötab kaks või kümme või mitu aastat meil tarvis on, vaid tegelikult me pidime ootama selle aasta, kaks aastat, kolm aastat, me näeme, et okei, ta töötab, meil on degradatsioon mingisugune. Ja siis me saame edasi minna, eks ole, seal on väga palju asju, mida sa saad teha nagu paralleelselt, aga väga palju asju on see, et mis on nagu järjestik sõltuvuses, et sa ei saa kiiremini minna. Ja, ja siis me hakkasime oma, oma tooteid, mis me seal piloodis tegime, hakkasime saatma oma esimestele potentsiaalsetele klientidele. Kes siis vaatas, et ohhoo, tore, see on nagu hea asi, katsetasid neid, valideerisid ära, ütlesid, tore, et me tahame nüüd rohkem saada. Ja siis, siis me otsustasime, et okei, me peame nüüd suurema tootmise ehitama ja kaks tuhat neliteist me kolisime siis siia Ülemiste tehasesse, kus me praegu oleme kümme aastat olnud. Ja siin on meie tänane tootmismaht, kui me räägime nagu elektrolüüseri komponentidest, siis kusagil umbes kümme megavatti suudame siin toota täna. Ja noh, see on meil ära müüdud juba mitu aastat tagasi tegelikult, see maht. Ja, ja, ja noh, kuna see maht on ammu ära müüdud, siis me oleme tegelikult juba kolm aastat tagasi, alustasime selle uue tehase plaanimisega, mis on siin nüüd noh, ka üles-allamäge läinud, aga noh, täna on kopp maas ja. Ja, ja asjad edenevad nii, et me saaks selle tehase varsti nagu tööle. Ja, ja see, see klientide teekond on ka olnud niimoodi, et, et kui me nagu saadame need esimesed näidised välja. Loomulikult, ega me ei ole ainukesed maailmas, kes täpselt enam-vähem samasugust tehnoloogiat teevad, on, on ka teisi. Ja. Eks nad võrdlevad ju kõik, eriti noh, ütleme kui me räägime seal ida, ida pool nagu Jaapan ja, ja, ja Korea, eks ole, Lõuna-Korea, kes on nagu hästi niisugused kõrgtehnoloogilised riigid täna tegelikult. Siis ei ole seal kohapeal nii head tehnoloogiat ega ei ole ka mujalt saada, sellepärast nad teevad nagu meiega koostööd ja siit tuleb ka see vastus. Hendriku küsimusele, et, et, et kui me räägime seitsmekümnest protsendist, mida me näeme nagu kirjeldusest või internetist, eks ole. See vastab tõele ja siis me räägime sellistest elektrolüuseritest, mis ei ole tahkoksid elektrolüuserid, vaid on näiteks nii-öelda alkalain või, või polümeer elektrolüüdiga. Et, et see on nüüd teine tehnoloogia, eks ole, mille kasutegurid ongi madalamad, sest nad tegelevad vee elektrolüüsiga, mitte elektrolüüsiga aurufaasist, nagu kõrgtehnoloogia, või meie see nii-öelda keraamiline element teeb.

Aga mõtlengi, et see on, kas me kokkuvõttes hakkamegi nagu kogu maailmas tootma seda või me oleme pigem tehnoloogia litsenseerijad?

Ja, no põhjus, miks me Eestisse seda tehast ehitame, alati mulle esitatud, et Eestisse tehast ehitada, et siin nagu, et noh, Skeleton, et, et ehitas nagu Saksamaale ja, ja ehitab Saksamaale veel juurde, kuna seal makstakse riigi poolt raha peale ja on, on nagu majanduslikult mõttekam, eks ole. Siis meie mõte Eestisse ehitada oli see, et noh, kuna see tehnoloogia on nüüd sada protsenti meie poolt välja töötatud, kõik tootmisprotsessid on meie poolt välja arendatud. Nüüd me tahame selle esimese tehase saada püsti nii-öelda demotehasena, et me tõesti teame, et sellel ütleme siis teatud mahtudesse skaleeritud. Protsessid töötlevad täpselt nii, nagu me seda tahame. Seejärel me hakkame rääkima ka litsenseerimisest ja, ja ühisettevõtetest siis teatud piirkondades, nagu me oleme täna juba kokku leppinud tegelikult nende strateegiliste investoritega ühisettevõtetest Koreas ja, ja siis litsenseerimisest teatud piirkondades.

Kui kaugel see tootestamine täna on, et noh, sinu jutust mul jääb mulje, et. Et noh, natukene, natukene veel katsetaks ja vaataks, et kas see asi nagu noh, töötab ja piisavalt kava vastu peab ja teeb seda, mis ta lubab, aga et põhimõtteliselt te olete kas juba peaaegu või täiesti selles faasis, et. Noh, nüüd hakkame maailmas kõik, kõike seda asendama, mis on vanal tehnoloogil, et, et ta on nagu valmis, ta töötab ja nüüd võiks neid miljardite eest müüma hakata või on seal veel täna mingisugune koera saba, millest on vaja üle saada?

Koera saba kõikide tehnoloogiate puhul on lõpmatu pikkusega. Ja see on fakt, et kui me tegelikult vaatame esimese laptop'i, ostsin ma arvan mingisugune kakskümmend aastat tagasi ja, ja, ja pool aastat läks mööda ja ma ei saanud laptop'ina seda enam kasutada, sest meil pidi olema ta vooluvurgus kogu aeg, kuna aku oli juba läbi selleks ajaks, eksole. Ja see oli nagu tööstuse standard see aeg, et akud kestsidki sul umbes pool aastat on maksimaalne aasta, eks ole, ja siis sa viskasid arvuti minema, siis taku oli nii ropult kallis, et sa tegelikult ei vahetanud ka akut enam välja, eks ole. Noh, täna mul, ma istun siinsamas läpaka taga, eks ole, ja ma olen täiesti kindel, mul ei ole juhet taga, kuigi soovitati panna juhe taha, eks ole, et ta laeks, aga ma tean, et ta peab mul kümme tundi vastu täna, ka siis, kui mul videopilt jookseb. Ei ole mingit probleemi. Ja, ja täpselt sama asi on ka, on ka meie tehnoloogiaga, eks ole, et, et see, neid nii-öelda inkrementaalseid parandusi ja täiendusi me jäämegi tegema. Aga noh, seal mingisugune hetk, kui me ütleme, et täna on, on see tehnoloogia piisav selleks, et ta ka turule tulla, see on käes, me saame ta ka tulla turule. Ja loomulikult siis ta nii-öelda aja jooksul ju kogu aeg paraneb ja paraneb läbi selle, mida rohkem me saame nagu tagasisidet tegelikult põllu pealt ehk meie klientide käest, kuidas ta siis nii-öelda päriselus toimib ja mis noh, väikeseid parandusi keegi siis ootab.

Selle skaalal, kui me mõtleme, et mulle jääb siin kuulates selline mulje, et Eesti firma Elcogen on maailmas. Ma ei tea, võib-olla siis ühe käe sõrmedel kokku loetavatest või noh, ütleme üks käputäis firmasid on ja Eesti firma Elcogen on üks nendest, kes toodab siis tehnoloogiat, mis põhimõtteliselt. Tundub, et võiks, võikski olla siis see tuleviku nagu kogu energiatehnoloogia, et me võime asendada väikseid tooteid kodus, eks ole, ja, ja, ja maailma suurimaid kaubalaevu. Mida, kas see on nagu niimoodi või mida see skaala mõttes tähendab, noh, see nagu tähendab, et sa oled leidnud vastuse maailma energiaprobleemina, on ju, et sa oled üks kolmest ettevõttest, kelle käest saab osta tulevikus seda, mis energiat toodab või. No see oleks nagu umbes üks kolmest maailma mootori ja akutehnoloogiast. Või tootjast kokku või noh, see tundub absurdselt suur asi või, kui seda niimoodi võtta.

Aga see on niimoodi jah, ma natuke jah, natuke laiendan, kuigi jah, peaaegu nii ta on, sest et nagu ma ütlesin, et meie tegelikult tegeleme ainult selle protsessoriga, ehk siis nii-öelda see. Põhitehnoloogiaga me ei tee süsteeme ja noh, et kui me vaatame nagu, et, et kellel siis veel maailmas on. Ütleme täpselt samasugune toode pakkuda, siis neid firmasid tõesti me saame nagu ühe käe sõrmedel lugeda. Seal on väikseid variatsioone, noh, ütleme siis seal lahenduste osas, eks ole. Aga, aga põhimõtteliselt jah, Euroopas on kaks, peale meie veel. Üks on siis mandri-Euroopas, teine on Briti saartel. Aasias on, on nüüd mõned üksikud, aga noh, nende tase täna noh, miks siis tegelikult Hyundai. Meisse investeerib või tahab nagu meie tehnoloogiat saada, kui, kui, kui näiteks Koreast või Jaapanist või Hiinast võiks leida, aga noh, seal ei leidu täna tegelikult, eks ole. Ja, ja USA on hoopis tühi, seal ei ole mitte midagi, et, et noh, ütleme seal midagi nagu on, aga ei ole nagu ligilähedaseltki selliste tehniliste parameetritega asju.

Eesti. Kõige väärtuslikumad startupid, mille üle me ise suurt uhkust tunneme, ma paneks siia Bolti ja Wise. Noh, mõlemad kindlasti alla külme, kümne miljardilise väärtusega täna, mis tulevik toob, ei tea. Kuhu, kuhu me nagu Elcogeni sellise käega katsutava rahanumbri võiksime panna, et noh, kui ma nii võtan, siis tundub üle kümne, ma ei tea, võib-olla üle saja. Võib-olla läheb Microsofti ja Apple'i nagu kanti lõpuks välja.

Sellega on nagu huvitav, et ma alati olen nagu öelnud, et, et noh, investoreid nagu vaadata siis, et mis on nagu investeerija noh, mingisugused investori kriteeriumid, kuidas ta mingisse ärisse läheb, eks ole. Ja, ja, ja nii nagu ma olen nagu noh, eriti USA puhul kehtib see, eks ole, et, et mida ilusamad tantsusammud sul on ja mida kõvemini sa räägid, eks ole, seda rohkem seda tõenäoliselt kõrgema evaluatsiooniga sa omal investorid saad. Et, et selliseid nii-öelda raskeid asju, mis toimivad kusagil nagu taustal. Ütleme, investor tänavalt ja isegi tegelikult väga paljud fondid ei oska nagu lugeda selle noh, tegelikku potentsiaali või sisu. Ja see, ma arvan, ongi, ongi probleem, see on täpselt sama probleem nagu meil on nagu, eks ole, siis kõrghariduses sellega, miks meil insenere vähem, miks meil reaalteadusest tuleb vähe. Õpilasi või üliõpilasi välja, eks ole, või, või ütleme teadlasi sama põhjus, sest et see ei ole seksikas. Ja, ja, ja see on noh, mitmetes valdkondades on täpselt sama asi, eks ole. Ja nüüd kurblooline lugu on see, et see vesinik, kui üritatakse nüüd teha hirmus seksikaks, eks ole, selle ümber igasuguseid. Vahtu nagu ajada ja, ja selle kaudu nagu investoreid saada, see tegelikult mingil määral on, noh, võib teha ka karuteen, eks ole. Ja, ja kurb on selle puhul veel ka see, et tegelikult rääkimata jäetakse see oluline pool. Ehk et see elektri tootmise pool, efektiivse elektri tootmise pool, mis on palju olulisem tegelikult lähiperspektiivis vaadates kui vesiniku tootmise pool. Sest mida me täna noh, kui me räägime energiasüsteemist, kus on meil palju tuult ja päikest, me räägime tasakaalustamisest, me räägime salvestamisest ja me räägime nii-öelda sellisest. Noh, nii-öelda asendusvõimsusest, kui tuult või päikest ei ole, siis tegelikult seesamane tehnoloogia on. Ideaalne selle jaoks. Ja ideaalne just sellepärast, et see on, see on nüüd päriselt juhitav võimsus. Ja kui me saame ära, põhimõtteliselt me saame ehitada energiainternetti, kus meil on lõputu hulk väikseid, kas ühe kilovatised, saja kilovatised või megavatised elektrijaamu, mis on ühendatud tarka võrku. Ja läbi targa võrgu me saame tegelikult kogu selle vajaliku hetkekoormuse tarbimise vastava. Sest see moduleerimine nendes nii-öelda seadmetes on hetkega kusagilt kolmekümnelt protsendilt saja protsendi peale alla, ei ole mingit probleemi seda teha. Ja, ja, ja, ja oluline on veel ka see, et väikesema koormusega töötades kasutegur ei vähene.

Ja aga sa, sa ei vastanud praegu Henriku küsimusele.

Ei no ma arvan, et ta aastab küll, et ma lihtsalt nüüd iga, iga ennu lausega paned ühe nulli nagu otsa sellele summale, kus ma küsisin.

Et kas see, müüakse see Elcogen ära täiesti, et noh, et ala-Eestis ei ole seda teadmust, kuidas globaalsed ettevõtted ehitada. Või sa ikkagi oled võetud selle eesmärgi, et ei, et Elcogenis saabki nagu selle asja, selle revolutsiooni ellu viia, ja kokkuvõttes viiekümne miljardi või sajaväe miljardi ettevõtte?

No kui te mäletate, võib-olla see on ka pressist läbi käinud, eks ole, aastal kakskümmend üks oli meil plaanis börsile minna Londonis. Ja selleks on meil ka siis täna tegelikult ju noh, ütleme aktsionärid täna istuvad meil Elcogen Grupp PLC-s, mis on siis Inglismaal registreeritud ettevõte. Kahekümne esimesel aastal meil oli oidu viimasel hetkel tõmmata juhe seinast välja. Et, et siis oli näha, et turud kukuvad sellise kiirusega, et börsile minna, mineku oleks olnud surm meie aktsionäridele kõikidele, eks ole. Ja noh, seda ka me nägime, et, et meie nii-öelda need peer company või ettevõtted, kes samas valdkonnas tegutsevad, tegelikult tänaseks on kukkunud sellest ajast. Noh, kusagil kaheksa kuni kümme korda oma väärtusega, eks ole. Ja samas meie oleme täna oma väärtust kogu aeg tõstnud läbi selle, mis hinnatasemelt me plaanisime börsile minna ja millega täna nagu need strateegilised partnerid on sisse tulnud, eks ole. Et ja, ja, ja ega see börsile minemise mõte ei ole täna veel kusagile kadunud, me peame lihtsalt leidma sellise. Noh, mõistliku momendi selleks, et kui me näeme, et turud noh, on sellises olukorras, et, et me oma aktsionäridele kahju ei tee, börsile minnes ja noh, siis ju tegelikult see näitab ettevõtte väärtuse päeva lõpuks ära.

Tulevase börsibirma juhina enne ei saa välja anda siduvaid lubadusi ja, ja vihjeid selle kohta, et milline aktsia hind olema ja ettevõtte väärtus olema saab. Aga, aga saate lõpuks. Ma nagu kuulan sind ja, ja vaatan siin ka oma kodus ja tänaval ringi ja, ja noh, ma näen lõpmatult neid kohti, kuhu ma tahaks kõike seda tehnoloogiat panna kasutusse, millest sa räägid, on ju. Kus see on, kaua me nüüd peame ootama, mis aastal ma näen, et diiselautod sõidavad Elcogen'i tehnoloogiaga ja lennuk lendab Elcogen'i tehnoloogiaga ja, ja mul siin kodu läheb külmemaks või soojemaks Elcogen'i tehnoloogiaga ja kõik, kõik ongi nagu toredam.

No see sõltub. Paranduseks diiselautod ja lennukid ei hakka meie tehnoloogiaga, selleks on teised kütused ja tehnoloogiad, aga, aga ülejäänu sõltub meie klientidest, et meil on täna. Klientidest on kommertsiaalsete toodetega väljas paar tükki, on Euroopas ja Aasias. Aga jällegi küsimus on selles skaleerimise kiiruses. Kõik esmajärjekorras keskenduvad oma koduturgudele loomulikult, eks ole, ja millal siis. Raha on vaja, et see toodang igal pool üles skaleerida ja see ei ole mitte isegi miljard, vaid see on sadu miljardeid, on tarvis. Et, et see, see on üks põhiline noh, tegur täna, mis nagu takistab kiiret turuletulekut.

Ma mõtlen, et teie põhiäri on igal juhul nagu kasumlik ja selles mõttes te mingeid grant'e enam ei vaja, et okei, praegu on investeeringuid vaja selle uue tehase jaoks, aga. Aga see, et omal väiksel skaalal piisavalt on kliente, et põhimõtteliselt olla nagu üks tavaline korralik ettevõte.

Ja ei, no selles mõttes nagu ma ütlesin, et kui me vaatame nagu cross-profit'i tasemelt, siis loomulikult me oleme kasumlikud, aga noh, joone ei ole täna jää, kuna me nii palju kulutame ikkagi, noh. Lihtsalt meie nii-öelda käibenumbrid on väiksed, mis on piiratud, eks ole, meie tänase tootmismahuga, aga muud, ütleme, arenduskulud ja, ja, ja ütleme, need on täna ikkagi niivõrd palju suuremad, kuna me ehitame tulevikku. Aga uues tehases tegelikult meil on juba esimeses faasis tänase mudeli järgi, mis me oleme siin arvutanud väga põhjalikult, on juba kusagile nii-öelda ka kõige alumise joone alla, nagu hakkab rohelist värvi tekkima.

Päris raske on niimoodi kakskümmend aastat ehitada ilma, et joone alla väga palju jääks. Põnev on.

Ma tahtsingi, Taavi, sellest sinu küsimusest kinni võtta. Ennul on see kogemus olemas, eks, et mida, mida peaksid sa ütlema enne investoritele või ütleme teistele sellistele väga teadusmahukate deep-tech ettevõtete asutajatele, et noh, sa oled kakskümmend aastat. Istunud laboris ja tootnud ja prototüüpinud ja noh, kogu selle jama läbi teinud ja praegu paistab, et, et vist sai asja või et vist saab asja. Aga neid ettevõtteid on ju palju, mis peavad kogu aeg lubama investoritele või ma ei tea, mis juttu rääkima, et kuidas sa lähed, investorid ju ütled, et ole kakskümmend, kolmkümmend aastat, noh, fondi eluiga on heal juhul kümme, eks ole. Et, et see tundub nagu selline lahendamatu ülesanne või, või kuidas me saaksime siis sinna järgmist, järgmist Elcogeni ehitada või järgmistesse deep-tech'idesse antud tänaste nagu mudelite juures raha peale?

Ja aga see ongi tegelikult ju noh, selles mõttes nagu usu küsimus. Et noh, ma olen kõikidele oma kolleegidele ka öelnud, et kui sa ei usu, mida sa teed, siis mina ära, et, et noh, meil ei ole nagu mõtet nagu koos asju teha, kui sul mingi väike kahtlususs on sees, eks ole, et sellest midagi äkki välja ei tule. Pole mõtet aega raisata, sa pead uskuma ja, ja, ja noh, ütleme siin on ka investori küsimus on selles, et. Kes seda teeb ja, ja mis on tegelikult turupotentsiaal, et me ei saa nagu minna ärisse sisse, sellepärast et tundub jube, jube kihvt ja seksikas ja, ja noh, vaatame, mis sellest tuleb, eks ole, tantsime seal ümber. Ja, ja, ja selle kaudu tegelikult investorid on väga palju raha ju kaotanud, eks ole, aga, aga tegelikult see ekspertide kuulamine. Et, et kui sul on valdkonna ekspert, kes ütleb, et jah, tegelikult me näeme, et seal on potentsiaal, sellepärast et fundamentaalselt ütleme seal mingit takistus ei ole tehnoloogias, ei ole fundamentaalseid takistusi selles, et ta oleks majanduslikult tasuv. Et küsimus on skaalas. Ja kui see nagu ära suuretakse hinnata tegelikult, siis tasub sellesse ärisse panustada ja, ja sõltuvalt nüüd valdkonnast, eks ole, noh, ta võibki kaua aega minna. Aga mida, mis on nagu meie edu olnud see, et me tegelikult oleme suutnud see kakskümmend pluss aastat nagu. Jätkuvalt oma asja edasi arendada. Ja, ja, ja sellepärast me oleme nagu kaugemal ka, kui on suurkontsernid tegelikult, kes on tulnud sellesse valdkonda umbes sama. Samal tasemel, nagu meie, on teinud seda kolm aastat, siis on ju tõmmatud juhe välja sellepärast, et noh, ma ei tea, seal C tasemel mingisugune juhtkond muutub, ütleb, et see ei ole, ei ole kasumlik, lõpetame ära. Ja sellepärast ei olegi ükski suur kontsern täna tegelikult seda nii-öelda core. Tehnoloogiat suutnud sellisele tasemele viia.

Aga sa ise paneksid järgmisse Elcogeni raha või võib-olla oled pannud, võib-olla tulevad noored, noored Endel Lippmaad, eks ole, sellepärast ja ütlevad, et Enn, et meil on, ma ei tea, viissada tuhat puudu, aga meil läheb nelikümmend aastat.

No ma ei ole pannud ja vist tõenäoliselt ei pane ka, et, et ma tahaks selle asja nagu korralikult ära teha ja. Ja sellega kusagile nii-öelda jõuda niimoodi, et ma võin öelda, et pühin käed puhtaks.

Elutöö on tehtud.

Noh jah, selles mõttes jah, kakskümmend viis aastat saab varsti mul täis. Samal hetkel, muuseas, kui mul tuleb ametlik pensioniiga kätte, nii et noh, ma ei tea.

See on hea sõnum kõigile neljakümne aastastele, et ei ole hilja alustada.

Hea

reklaam ka, et Eesti fondidest DeepTechi kõige rohkem on praegu minu teada investeerinud Plural. Ehk siis, kui teil ikkagi on maailma muutev idee ja tegelikult Eesti saavutate selle tähelepanu, et teie asja viita, viitsitakse sisse, vaadata siis Pluralil on portfellis kõige rohkem neid investeeringuid täna.

Olgu, aga aitäh, tuletan meelde, et meie tänane külaline oli Elcogen ja, ja selle juht ja asutaja Enn Õunpuu ning. Ma arvan, et me, ma ei tea, kaua me siis peame ootama, aga me Taaviga igatahes ootame, ootame, et, et Elcogeni logodega, ma ei tea, mis asjad kuskil siis hakkaksid liikuma ja et see, see asi jõuaks ka tehasest ja katsetehasest ja katse-katse tehasest päriselt meie elu muutma. Aga meiega kohtute jälle nädala aja pärast, kus meil on uus külaline ja uued teemad, nii et kuulmiseni.