Saate toob teieni IT ja tehnoloogiaettevõte Dialo Grupp.
Tere, head kuulajad, on kolmapäev ning Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on tagasi järjekordse ettemõtte podcast'iga. Ja nagu ma siin eelmise saate lõpetasin mõttega, et me võiks olla, et me olime Delfid hoopis seitsmendal kohal, et võiks nädalaga koha võtta, siis me oleme kaks kohta võtnud, me oleme viiendal kõigist Delfi podcast'idest. Aga täna meil siis uus külaline ja uued teemad. Ning mõneti harjumatult me, meil on täna külas, ma ei teagi, kuidas öelda, tuntud kui riistvarafirma ja riistvara Eesti investoritele muidugi ei meeldi, aga eks me katsume läbi selle saate siis täna saada. Ja riistvara on suur ja võimas, meil on külas Tallinki juht Paavo Nõgene, tere, Paavo. Olen
küll, aga teenus mulle müüakse, mulle ei müüda ju laeva, mulle müüaksegi, kokkuvõttes nagu. Ei, see ongi väga moodne, ega
subscription, subscription'it veel ei ole, aga et on ju riistvara ja teenus peale müüdud, väga hea, äri.
Okei, no iga sellise saate puhul me peame alguses ikkagi küsima kohe ära selle klassikalise küsimuse, et kuidas läheb, et kui vaadata seda, kuidas. Puitmajategijad panevad ennast kinni, Rootsi majandusel läheb halvasti, meie sihtturgudel, meie kohad, kuhu me ekspordime, majandustel läheb halvasti, mistõttu see mõtleb ka meie majandust. Samas loeme Tallinki numbreid, need lähevad nagu hästi. Et mis nagu toimub, et kas sa, Paavo, oskad mõne lausega kokku võtta Tallinki tänase seisu?
Ja, no Tallink saab kuu aja pärast kolmekümne viie aastaseks, aga viimased neli aastat on olnud meile kriis, et kui, kui nüüd tõesti paljudesse sektoritesse jõuab kriis ja pannakse ennast kinni, siis me olime kinni vahepeal. Covidi ajal päris kõvasti, et meil ikkagi päevapealt kadus ära kaheksakümmend viis protsenti käibest ja see. Riistvarahunnik, millele viidati, millesse Tallink on investeerinud kaks pool miljardit aegade jooksul, et see seisis tööta. Hetkel läheb paremini, aga. Turismisektoris ja siis selles meie valdkonnas on ikkagi ärevad ajad, sest et. Eks reisijad teevad oma otsuseid, esiteks oma rahakoti peal, et kui palju seal on võimalik otsuseid teha ja teiseks vaadatakse ka siis kuhu, kuhu reisida ja mismoodi, et. Sõda meie regioonis kindlasti mõjutab kaugemalt Läänemere regiooni tulijate hulka. Ja, ja eks nüüd kõrgi inflatsioon, mis nüüd on jõudnud siis ka Soome ja Rootsi. Kindlasti mõjutab laiemalt nii turismi kui, kui Eesti eksport, et me ju teame, et eksporditurud Soome-Rootsi on, on kehvas seisus ja, ja see kindlasti Eesti majandust laiemalt mõjutab.
Aga kui palju Tallink täna on ikkagi turismiäris versus see, et sõna otseses mõttes toetada kogu sellist töörännet noh, mis lähiriikide vahel tahtmatult toimib?
No Tallinki panus enne kriisi oli üks koma kaheksa protsenti Eesti SKT-sse. Et noh, praktiliselt kahe protsendi juures. Enne kriisi oli kindlasti tööränne suurem, täna kriisi tõttu, kus me oleme jõudnud, tööränne on vähenenud, sest et eestlased käivad ka vähem tööl ja ka teised, teiste riikide kodanikud Skandinaaviasse sõidavad vähem. Allikale on üks suur nii-öelda vaal veel, see on kaubavedu, sest et meie laevad on kõik hübriidlaevad, saades pardale võtta, võtta nii reisijaid kui. Kui kaupa, et selles mõttes kindlasti on Tallink kõige suurema ekspordi alajäljega ettevõtte Eestis, kui me räägime sellest, et keda me kõik siit üle viime teistele turgudele. Nii et kaubapeos hetkel on, on ka sellised keerulised ajad, eksporditurud on languses, siis, siis kaupa liigub ka vähem. Aga noh, üldjoontes loomulikult võrreldes sellega, kus me olime kolm aastat tagasi, läheb ikkagi täna nagu suurepäraselt, et kolm aastat tagasi me olime praktiliselt lukus.
Enne veel, kui me tulevikku üldse vaatama hakkame, sa ütlesid, et teil kaheksakümmend viis protsenti ärist kukkus ära, noh, mis on loogiline, kui inimestel ka hästi kodus olla, ega siis keegi ju reisida ei saa. Sellel hetkel te muutusite, minu arvates vähemalt kõrvaltvaatajana, hüper kreatiivsed, eks. Noh, ma toon mingid näited. Te peaksite tegema omaenda e-poodi, hakkasite toitu isegi pakkuma müügis. Et räägi natukene seda aega nagu lahti, et, et kui sul selline pauk käib, et mismoodi üks juhatuse esimees üldse tegutseb, et. Sa ei saa isegi koosolekut kokku kutsuda, sa pead kodus olema, on ju, et. Ja, aga noh.
Ma nüüd jah, ma haaran siis sõnasabast, et ma ei ole kindel, et kas me täna salvestaksime seda podcast'i. Innovaatilise lahenduse kaudu üle internetti, võib-olla me istuks ikka veel kuskil ruumis koos, et noh, tegelikult ju see, see suur Covidi pandeemia ju tõigi selle. Muutis koosolekute pidamise vormi ja, ja, ja noh, kindlasti on ka sellel laiem mõju tänasele päevale, kuigi noh, ma. Ikkagi olen ise seda usku, et, et inimesed peavad aeg-ajalt ka koos käima, et, et asju arutada, mitte ainult ekraane vaatama. Tallinki jaoks algasid aga tõesti kolmtest märts. Paradoksaalsel kombel ka minu sünnipäev, algasid ellujäämiskursused, kui Eesti riik kuulutas välja eriolukorra. Ja, ja noh, ega meil oligi, meil oli esimene prioriteet loomulikult tagada meie likviidsus, sest meil oli sellel hetkel tööl seitse pool tuhat inimest. Me olime sunnitud koondama selles protsessis kolm pool tuhat, läksime siis alla nelja tuhande peale. Tänaseks oleme viie tuhande juures tagasi. Esimene prioriteet likviidsus, teine prioriteet kindlasti laevadele alternatiivse uue töö leidmine, mis tollel ajal oli loomulikult väga keeruline. Ja, ja siis ka tõesti uued ärisuunad, sest et noh, me ju keegi tegelikult ei teadnud, et kui kaua see jama kestab, et tagantjärgi tarkus on kindlasti see, et kui. Kui oleks teadnud, et kahekümnenda aasta sügisel läheb nagu täiesti hulluks, siis oleks võib-olla otsused teinud isegi oluliselt kiiremini, mis puudutab inimtööjõu kokkutõmbamist ja. Aga noh, kuna ka riigid ei teadnud ja riigid pakkusid erinevaid tööjõutoetusi, siis me läksime sellega kaasa. Aga, aga jah, olid, olid väga keerulised ajad, aga hea meel on selle üle, et me oleme elus ja et meil on tegelikult alles kõik meie laevad, et me alles nüüd, aasta alguses, müüsime ühe vanema laeva nimega Isabella.
Aga ikkagi ma lähen selle saja hetke korra ikkagi tagasi, et ma natuke kiusan seda kohta, et just juhi vaatenurgas, et sul ei saa olla endal alati parimad ideed, parimad mõtted, et. Ja kokkuvõttes on kõige hea meeskonna näide, kui meeskond tuleb nagu oma ideede ja pakkumistega välja, ehk siis. Kas seal ikkagi, kas sa tegid mingit, kuidas ma mõtlen, et kas seal oli mingi umbes vaba lava, et igaüks võis nagu igal hetkel helistada, et kui mingi mõte tuleb, et käi välja mingi idee, kustkohast võiks raha juurde olla. Või noh, ühesõnaga, küsimus on see, et kas see oli kuidagi koordineeritud, kas täna nagu ütleme, mis võib-olla organisatsioonikultuur selleks. Et sellistel hetkedel saavutada seda, et kuulge, jess, leidsime idee, näete, ühe laeva saame parkida Rootsi, sellepärast, et neil on vaja seda. Teisega teeme seda Soomes, sellepärast neil on vaja praegu just seda, on ju, et kuule, Mattjas just helistas, et nüüd, et kolmandal venel on seda vaja, et, et, et kuidas selles mõttes selline kriisi lahendamine ikkagi toimub nii suures organisatsioonis?
Ja noh, ütleme selle Covid kriisiga peab ütlema, et inimesed ju esiteks said aru, millises jamas on nii Tallink kui kõik ülejäänud ettevõtted üle maailma, et selles mõttes see kindlasti liitis väga palju. Tallink muutus oluliselt kiiremaks ja paindlikumaks. Tõesti, et me, me tegime otsuseid ühiselt väga kiiresti, et noh, kui avanes mingisugune võimalus kuskile sõita. Noh, Eestis see oli riskantne. Soomest uue turiste eest, et ei teadnud, mis siin tehakse. Läti ütles kaks tuhat kakskümmend suvi, et kõik on oodatud, et silla sereneid hakkas sõitma Helsingist Riiga. Need otsused, mis muidu võib-olla sünnivad noh, poole aasta-aastaga, siis sündisid päevade ja nädalatega, et. Et jah, meeskond, meeskond oli väga ühtne. Ma arvan, et selle saavutamiseks ei. Ei saa öelda, et nüüd tuleb kriis ja siis kõik muutuvad ühtseks, et see on ikkagi pikaajalise koostöö tulemus ja. Ja, ja noh, mind kindlasti olgugi, et ma olin suhteliselt uus sellel ajal, ma olin esimesel mail kaks tuhat kaheksateist alles ettevõttega liitnud. Noh, mind kindlasti aitas see, et ma esimesest päevast peale külastasin väga palju meie laevu, neid inimesi, kes seal töötavad. Nendel oli tekkinud mingigi usaldus uue juhi vastu. Et loomulikult brainstorming, kõik need asjad ka ja, ja väga, väga palju vahetut suhtlust inimestega, et me kohe Covidi alguses viisime sisse. Ka sellised kohvihommikud minuga, mis siis põhimõtteliselt Teamsi vahendusel said seitse pool tuhat inimest, kõik seal osaleda. Kõik said küsida kõiki küsimusi, mis neil oli hingel. Kõikidele nendele ma vastasin, nii et Tallink on kindlasti selles kriisis muutnud kiiremaks, paindlikumaks ja kaavatumaks oma. Paavo,
nagu Taavi vihjas, et me räägime siin saates palju tulevikust ja sellest, et noh, oleme küll ägedad, aga kuidas veel ägedamaks saada, eks ole, nii, ma ei tea, Eesti kui Tallink, kui, kui, kes meie külalised on. Ma tahaks küsida, mis on sinu arvates, milline praegu see Eesti olukord on, et mis seisus me oleme, et kui ma, kui ma meediat loen, eks ole, mõned müüvad. Kinnisvara ja ostavad Hispaaniasse, eks ole, mingid inimesed veedavad kõik vaba aja metsas kiivri peas ja ütlevad, et nad hakkavad Eestit kaitsma, on ju, mingi osa inimesi lihtsalt istub paigal, ootab sõda. Noh, mingi, mingi osa inimesi, ma arvan, elab mingi vana sellise või, ma ei tea, lootuse või inertsi peal, et noh, kümme, viisteist, kakskümmend aastat on meil majandus püstloodis üles läinud, keskmiste palkade ja kõigega, et noh, küllap läheb veel. Aga, aga kui ma räägin oma tuttavatega, et üsna palju sellist nõutust Või nagu sellist tühjust on nagu inimeste sees, et noh, et kust see nüüd siis hea tulevik nagu tulema peaks, et järgmised kümme aastat paistab kõigile üsna. Noh, pigem nagu heal juhul jätkub see, mis on, on ju, ja, ja mingit roosilist tulevikku keegi nagu ei julge loota, et. Kuidas sina Eesti olukorda kõige laiemas mõttes nagu kraadiks ja, ja, ja kuidas sellises olukorras nagu ettevõtte tulevikuotsuseid teha?
Jah, ma arvan, et Eesti on kaotanud hetkel ühe väga olulise fookuse, see on majanduse arendamine. Et see, et tõesti Eesti ettevõtlusel, mis ju peab tegelikult siis tagama ka töökohad ja riigimaksude laekumised, sellel läheks hästi. Et noh, ma ei tea, võtame siit mingi lihtsa näite, et alles. Nädala alguses oli, aprilli alguses oli, oli esimeses stuudios Tiit Riisalo. Siis meie majandusminister, kelle käest saatejuht küsis, et vaadake, et noh, siin on, läheb Läti ära üks seitsmesaja miljoni eurona tehas. Et kas te olete selle nii-öelda ettevõtte omanikuga, kes seda plaanib teha, ühenduses olnud peale seda uudist, et ütleb ausalt välja, et seda ei ole olnud. Noh, mina saan omast kogemusest öelda, et, et üle, iga kuu püüab Tallinkiga läbi rääkida keegi Läti valitsuse liikmetest selleks, et me avaksime taas Riiast laevaliini Stockholmi. Et mulle tundub, et see proaktiivne initsiatiiv, et, et näidata riiki, kes tõesti panustab ja aitab majandust taas elavdama hakata. Noh, kuni selleni välja, et miks meil tööstused on tõsises hädas, et noh, see, seda fookust hetkel ei ole, et see fookus läheb hetkel. Mulle tundub kriteeriumite täitmisel, et me mahuksime selle kolme protsendi eelarve defitsiidi sisse. Aga me tegelikult ei, ei tegele proaktiivselt sellega, et kuidas seda defitsiiti ikkagi siis majanduse elavdamise läbi vähendada.
Aga kuhu me selle fookuse kaotasime, et kas, noh, kas seal on mingi seos sellega, et me. Ma ei tea, tõesti tegeleme metsas istumise ja laskemoonaga ja meie, meie prioriteedid on, või meie aju on hõivatud Põhjamaade Iisraeliks hakkamisega, mis oleks hambuni relvastatud ja iga okas loeb. Kas see läks sinna või me oleme, või on see mingi muu asi, et ma ei tea, me oleme lihtsalt kuidagi väsinud või ei viitsi enam?
Ei, ma arvan, et see ei ole läinud sinna, aga meie fookus on noh, valitsuse tasandil tundub, et see fookus on ikkagi väga. Sõjakeskseks muutunud, et mis on ju selles mõttes hea ja õige, et noh, meie peaminister Kaja Kallas on kindlasti kõige suurepärasem välisminister, kes Eestil üldse kunagi olnud on. Et, et aga noh, ütleme see sisepoliitiline pool ja tõesti see, et see entusiasm aidata ka Eesti ettevõtteid ja Eesti majandust oleks sama suur, nagu me. Hetkel peamegi ja tahame aidata Ukrainat, seda entusiasmi ei näe.
Aga Paavo, sa ise oled kantsler olnud, eks siis, ja kantslerid, asekantslerid teavad seda, et ministrid tulevad ja lähevad ja ütleme niimoodi, et. Kui sa oled mõni aasta riigis, sa näed ikkagi nagu neli-viis ministrit üldjuhul ära tihti, et. Ja siis ikka küsimus, et kas see pikem ikkagi ei ole selles mõttes olnud ikkagi see probleem, et, et see majandus tegelikult on saanud ise hakkama? Ja see, mida praegu lätlased teevad, et kas seda üldse kunagi meil Eestis tehtud on? Kas on üldse olnud seda, et kantsler võtab ka telefoni või asekantsler võtab telefoni, okei kantsler ei pea võtma, aga. Asekantsler peaks võtma telefoni ja helistama läbi tegelikult, sest noh, poliitik mõjutab ühe asekantsleri töölauda ikkagi noh, ma ütleks allapoole.
Jah, aga ma tooks selle dimensiooni ka sisse, et ametnikud võivad olla tohutult tublid ja väga head ja püüda ka asju läbi rääkida ka siis, kui poliitilise kemplemise tulemusena. Üks poliitiline partner ühest või teisest erakonnast ütleb, et see, mis te kokku leppisite, ei lenda, sest et noh, see ei ole näiteks meie idee. Noh, siis see ju nullib kogu selle initsiatiivi ära, et teiselt poolt loomulikult. Ettevõtlus ja majandus ongi Eestis saanud hakkama väga palju ilma riigi sekkumiseta ja nii see peab ka olema ideaalses olukorras, aga noh, hetkel me oleme ikkagi noh. Hetkel me oleme ikkagi väga selgelt turumoonutus olukorras, kus noh, kus peab toimetama, et siin ei ole midagi teha, et, et. Noh, võtame kasvu, et mis on tööstustele ju väga suureks probleemiks osutunud, on ikkagi energiahinnad, et. Me ei ole suutnud tagada seda, et meie energiahinnad oleksid konkurentsivõimelised näiteks Kesk-Euroopas oleva energiahinnaga tööstuste mõttes. Et noh, siis me võimegi öelda, et kui me siin midagi toodame, siis meie konkurentsivõime saab kuskil Leedus otsa, sest et edasi enam ei ole mõtet seda kaupa vedada, kuna teiselt poolt Euroopast on seda kaupa odavam toota ja tuua.
Aga põhimõtteliselt, kui ma nüüd võtame kokku, siis noh, Tallinkil on iseenesest olnud riigist abi, eks, et see on vastastikune, et ühelt poolt olete eksporti edendanud ja majandust väga palju panustanud. Teistpidi, kui läks väga suureks kriisiks see korrak, mis see väike riigituhi oli, see oli teile ikkagi kasulik.
Loomulikult ja, me, aga noh, siin on oluline ära klaarida, et Tallink sai Eesti riigilt ja Soome riigilt laenu, me ei saanud toetust. Ja me oleme tänaseks selle laenu kõik kakssada miljonit eurot tagasi maksnud ja maksnud ka nii Eesti riigile kui Soome riigile intressid. Loomulikult see oli likviidsuse tagamiseks Covid kriisis olulise tähtsusega. Ja ennekõike olulise tähtsuse ka selleks, et meie teised finantseerijad usuksid meisse, et kui usuvad need riigid, kus kohas me tegutseme, tegutseme, siis aitab see kaasa ka sellel, et usuvad ka nemad.
Aga ma ütlen, see on ideaalne näide tegelikult sellest, et kui on vaja jalad kõhu alt välja võtta, on vaja muidugi ära teha. Kui see teha ära, siis kokkuvõttes noh, hea tulemus, et ju noh.
Tallink on elus, Tallink maksis eelmisel aastal Eesti riigile ligi seitsekümmend neli miljonit eurot erinevaid makse ja selles mõttes ja.
Just, et täpselt samamoodi me oleme rääkinud sellest, et noh, et a la kaitsetööstus ei saa areneda, kui oma riik ei telli või oma riik ei anna võimalust testimiseks, selleks et üldse saada aru, kas see toode või teenus noh, kõlbab või ei kõlba, eks, et noh. Jälle raske on minna välismaale müüma, kui esimene küsimus on, kas teie oma riik ka kasutab seda toodet ja vastus on, et ei, mitte mingil juhul nad ei usalda meid, on ju, et, et.
Loomulikult jah, aga noh, ütleme, et see kõik ju tegelikult taandubki sinna, et kuidas me siis ka püüame neid suuri, uusi, on see siis uus majandus või on see mõni vanem tööstus, kuidas me püüame neid siia Eestisse saada ja kui palju me sellesse oleme valmis panustama, kui palju me. Selle heaks oleme valmis tegema, et ainult lihtne maksusüsteem ettevõtteid kindlasti Eestisse ei too, et selleks peab ikkagi olema ka midagi, midagi muud.
No ma ütlengi, et me ise oleme, või noh, mina olen IT start-up'i sektorist ja ütleme, siin on ka tegelikult väga palju ära tehtud ja noh, ütleme selle sektori jaoks kindlasti parim, mis teha saab üldse, on. Kõik, mis on seotud nagu töö ja sissetoomise lihtsustamise. Noh, IT-l ju ei ole kvoote ja, ja on tehtud ka noh, reeglistiku ja, ja, ja digitaalsed mamaadi viisad ja kõik muud asjad selleks, et oleks võimalikult lihtne seda tarka tööd tuua ja, ja IT on sellest kõvasti võitnud. Aga ühesõnaga, kui sa praegu vaatad nii-öelda suurettevõtjana ja, ja suheldes teiste suurettevõtjatega, siis energia küsimus on ikkagi jätkuvalt kõige olulisem, mis sa näed?
No energia sisend on lihtsalt sisend hindades ikkagi väga, väga oluline sisend ja. Ja loomulikult noh, ega Eesti on ju igas mõttes muutunud kallimaks, et on ka tööjõud muutunud kallimaks ja me peame tegelikult leidma suurema lisandväärtusega tegevusi, milles siis oma eksport ümber suunata ja. Ja, et saaks edasi areneda, aga jah, energia sisend-hind on väga olulise määrava tähtsusega väga paljudes tegevustes. Siin ei ole midagi teha ja, ja noh, siit me tegelikult jõuame ka selle rohepöördeni, mis on ju sisulises mõttes väga õige ja väga oluline ja me peame, eks sinna panustama. Aga kui, kui maksud saabuvad enne, kui see, et me oleme valmis sellele kvoodile üle minema, siis see ju, rohelisele energiale üle minema. Siis see ju tegelikult tapab samamoodi majandust ja tapab ka meie piirkonna konkurentsivõimet.
Nüüd on ka see koht, kui Taavi ütleb tavaliselt meie saates, et meil on ju ikkagi start-upi saade, et nüüd ütlen mina ja siis tahaks küsida Paavo su käest, et. Talik oli ka
kolmkümmend viis aastat tagasi, start-up.
No vot, et Läänemere suurimaks laevandusettevõtteks kasvasid ta nagu hopsti, eks ole. Neilasite silelaini alla, eks ole, ja veel võtame laenud peale, ehitame uued laevad ja ongi nagu suurem. Et mis peaks juhtuma või kas on mingisugune põhimõtteline takistus ees, et Tallinki võiks olla näiteks, ma ei tea, Lääne ja Põhjamere või, või Euroopa suurim või, et kuhu see noh, et võiks ju küsida, et noh. Ma ei tea, sõite oskate laevadega, eks ole, bränd on, äri oskate teha. Piletimüügisüsteemid on, et miks siis nüüd mitte nagu uuesti kümne aastaga? Oota, oota, aga
kas, Paavo, kas te ei ole mitte maailma top kolm või omavaldkonnas või?
Ei noh, ferridest jah, et ferri, kus siis on hübriidlaev nii-öelda reisijad ja, ja Cargo. Aga noh, mis selleks vaja on, et Tallink on tegelikult püüdnud areneda selles rütmis, et me areneme nendele turgudele, mida me ise väga hästi tunneme. Et loomulikult on võimalik minna inglise kanalisse, panna käima laev. Aga noh, on näiteid, näiteks Silja Line kunagi enne, kui ta oli Tallinkama, seal fail'is. Ehk siis turgu sissesöömine on pikk protsess, on üsna kulukas. Tallinkil olid väga suured ambitsioonikad plaanid kaks tuhat üheksateist, kui, kui ka mind oli aasta varem ettevõttesse kutsutud, me. Me soovisime tegelikult laieneda hoopis Aasias, me osalesime Singapuri lennujaama suurel duty free hankel, kus me õnneks jäime teiseks, sest et. Kui me oleksime seal hankel olnud edukad, me oleksime olnud Covidi aeg veel suuremas jamas. Täna on meie põhifookus ikkagi oma selle põhiliinide ja äri võimalikult efektiivne täielik taastamine, me ei ole täna seal. Ja kui, kui see on tehtud, siis loomulikult me oleme valmis edasi arenema, aga me tahaksime ehitada ka laevu. Me üle-eelmise aasta lõpuseks tõime Eestisse liinile uue, täna siis kõige rohelisema laeva MyStar. Aga kui me täna läheme laevatehaste juurde küsima, et millist laeva ehitada, siis keegi ei tea seda vastust, sest et ei tea, mis on see energiaallikas, millega sõita. Mis on see tulevikukütus? Ja noh, tegelikult siit me jõuame ka üsna kiiresti Euroopas muutuvate regulatsioonide juurde, et üsna hiljuti oli veel gaas ja LNG hea. Noh, nüüd juba seatakse selle headus kahtluse alla, et ma arvan, et kui me räägime majanduskeskkonnast ja kui me räägime ka start-up'ide sellisest ootusest riikidele või, või riigile, siis see on ikkagi. Etteaimatav majanduskeskkond ja see, et kuhu sa oma investeeringuid ja tegevusi tegema hakkad, et sa saad olla selle etteaimatuses kindel. Meie täna ei saa olla kindlad selles, et millisesse energiaallikasse panustada, et ehitada järgmine laev, mis peab töös olema nelikümmend kuni viiskümmend aastat.
Aga räägime korra sellest tehnoloogiast, et ma vestlesin hiljuti ühe teie kapteniga ja ma küsisin selle küsimuse iseenesest, et mis on muutunud viimase kahekümne, kolmekümne aasta jooksul, et noh, kui sa sõidad nende suurte ferritega, eks, et. Et jah, me näeme, nad on uhkemad, vaevad on ilusamad, aatriumid on teistsugused ja nii edasi, aga mis on peamine muutus, et noh, alati noh, ma põhimõtteliselt küsisin, et umbes need. Autod on hakanud ise tagurdama ja et noh, et kas on nagu mingi innovatsioon, mis on ühe kapteni jaoks nii-öelda noh, täielik nagu pauk. Ja ta tõi välja ainult ühe asja, ütles, et kütusekulu on läinud poole väiksemaks, et see on nagu põhiline olnud.
Jah, see on tegelikult suur areng, et Tallink on tänaseks kahe tuhande kolmekümnenda aasta nõutud eesmärgid kõik täitnud ja noh, lihtsalt ma võin väikse näite tuua, et eestlastele väga tuntud laev Baltic Queen, mis sõidab Tallinn-Stockholmi vahet, et me. Eelmise aasta lõpus vahetasime ära siis propelleri labad, mis on tehtud uue innovatsiooniga, uuest materjalist, teistsuguse kujuga. Ainuüksi see säästis kolmteist protsenti kütust. Et see innovatsioon toimub, aga see innovatsioon toimub jah, sellise noh. Täna ei ole võimalik öelda, et vesinikuga oleks võimalik sõita tulevikus Tallinnast Stockholmi, sest et veeldatud kujul vesiniku energiasisaldus on liiga väike. Ja lihtsalt seda kaasas vedada sellises koguses nagu vaja on, noh ei ole tehtav. See. Vesinikuga on kindlasti võimalik sõita Hiiumaale, elektriga on suure tõenäosusega võimalik muretult sõita Virtsust kuivastu. Aga noh, Megastar ja MyStar, mis kumbki suudavad generaatoritega toota nelikümmend kolm megavatti elektrienergiat tunnis. Neid ei ole võimalik. Noh, elektri või siis vesiniku peal pikal distantsil tööle panna, et kohtusin ka nüüd juba pool aastat tagasi, Saksamaa kõige suurema laevaehitus, Mayerberfi presidendiga ja küsisime, et noh, meil on. Viie aasta perspektiivis vaja teha otsus, et ehitada kaks uut laeva, kui me tahame Helsingi-Stockholmi vahele, seal tänased laevad lihtsalt muutuvad nii eakaks. Et mis on see kütus, nad ütlesid, nad ei tea. Et nad lihtsalt täna ei tea, et räägitakse ammoniaagist, räägitakse isegi nuclearist, aga noh, kui sa võtad siis selle. Noh, tõdemuse, et sul on kruiisilaev üleval, oled välitekil ja, ja teed väikest džinntoonikut ja siis. All sa tead, et sul on tegelikult mingisugune nuclear power plant, et noh, võib-olla ei lähe väga hästi kokku.
No see on jah ikkagi ohutuse küsimus, aga insener, insener tehniliselt mulle kõlab küll, et läheb hästi kokku, et seda paremini see kokteil helendab, ütleme niimoodi. Aga, aga paresse veel, et lennunduses on otsitud seda hõbekuuli, et noh, et kas saaks kuidagi niimoodi, et. See klassikaline üle, üle Atlande reis ei oleks ikkagi noh kolm tundi, mitte seitse tundi, nagu ta praegu on või kipub olema siin Euroopast, et. Laevade puhul optimaalne sõit Helsingisse oleks neli tundi, praegu on kaks enamikul sellest kahest allapoole tulla tegelikult mõistlikult niimoodi, et kütusearved ei läheks nagu läbi, läbi katuse. Tulla ei ole võimalik, et põhimõtteliselt sina praegu ei näe, et järgmise kümne aasta jooksul Soome sõit kestaks vähem kui kaks tundi.
No ega me oleme suutelised ja üsna mõistliku hinnaga tegelikult ka täna sõitma vähem kui kahe tunniga, aga, aga noh, siit tulevad ette ka juba kohalikud piirangud, kunagi ju sõitsid tiiburlaevad ja AutoExpressid poolteist tundi, et siis tekkisid suured lainetusmured ja selle tõttu ju ka tegelikult pandi piiranguid. Sadama akvatooriumi sisenemisel ja väljumisel, mis võtab aega. Aga noh jah, see kaks tundi nii suurel laeval, mis ikkagi võtab tegelikult pardale kaks tuhat kaheksasada reisijat ja üle kolme kilomeetri autosid. Noh, see on optimaalne, et ei ole vaja jõuda selleni, et see, et noh, see on oluliselt kiirem, et see. Noh, see ei loo väga suurt lisandväärtust, kui sa jõuad siis tõesti pool tundi varem, aga sa jah, sinu jalajälg on oluliselt suurem, et. Pigem ma arvan ikkagi, et lahendus on see, et kui Tallinkil on täna kaks shuttle laeva, siis noh, mingil hetkel on need lihtsalt rohkem, et see. Et see võimalus Helsingi vahet sõita oleks samasugune nagu Tallinnast Tartusse, iga täistund.
Räägi palun sellest reisijast, kas reisijatega on ka midagi nagu muutunud, nende käitumises on midagi muutunud või milline on see tulevikureisija üldse, mida tema väärtustab täna? Või noh, mida, mida ta minevikus väärtustas, võib-olla oli, ma ei tea, odav alkohol oli ja mida ta täna väärtustab ja, ja mida ta tulevikus väärtustab?
Noh, täna ta kindlasti väärtustab natukene rohkem kvaliteeti, et me oleme just siin saanud erinevaid analüüse meie NPS-i osas, kuidas see on siis erinevates vanusegruppides kasvanud. Ja, ja loomulikult noort me peame tegelikult ise kasvatama, et üldse saaks aru, mis asi see merekultuur on, et. Miks sõita laevaga? Üks asi on loomulikult see keskkonnasõbralikkus, millele saab ja tuleb panustada, sest et meretee on täna ikkagi kõige rohelisem tee, kui me võtame sellest, kui palju. Viiakse üle kaupa, kui palju viiakse üle inimesi. Aga reisi on selles mõttes muutunud loomulikult, et ega keskkond muutub, võimalused kaldal muutuvad, kunagi oli laev ikkagi see, kus noh, sai, ma ei tea, suurepärast toitu, mida kaldalt ei saanud täna, sa oled konkurentsis ju kogu. Kogu meelelahutus ja, ja teenindussektoriga, ka kaldal, aga loomulikult mingil, mingil määral jääb ka see transpordireisija vajadus, et. Ja noh, kui sa Tallinki mudel on ju see, et kui sa ka tuled reedel Soomest töölt tagasi, oled autoga, sa saad endale. Sealtsamast laevast ära osta ka kogu selle toidukraami, mis sul võib-olla nädalavahetusel vaja on, et me püüame seda aega, anda inimestele võimalust seda aega kasutada võimalikult nutikalt. Me oleme muide ka, me oleme muide ka innovatsioonist, rääkides noh, Läänemere kõige suurem telko, meil on omaenda suundantennid välja ehitatud selleks, et tagada laevadele kiire internet, et me. Me ei kasuta selleks enam nii-öelda SIM-kaarte, vaid selleks on eraldi mastid rajatud Läänemere piirkonda ja noh, me pakume omaenda kliendile kiiret internetti ka läbi selle.
See oli muide üks asi, kui ma ise olin asekantsler, et vaata sama küsimus, et noh, et mida saab ametnik teha selleks, et majandust aidata, et, et meil oli teiselt laual idee, et me toome Naissaare tippu ära selle ülikirja kaabli, et saaks võimalikult suuremasti panna nagu võimalikult lähedale teie teedele.
Jah, aga noh, ütleme, me oleme muidugi need mastid mitte rajada ainult see Tallinn-Helsingi, vaid ka Helsingi-Stockholmi vahele, nii Helsink Valley või see suunal kui Stockholmi saarestikku, nii et, et seda tööd on päris palju tehtud.
Kui me siin tarkvara start-upidega räägime, siis üks märksõna, mis nende kogu elu iseloomustab, on see selline ebakindlus ja hästi kiired muutused, eks, ma ei tea, tehnoloogia muutub, turg muutub. Kliendi vajadus muutub, on ju, ja noh, võib-olla ülehomme ta üldse ei vajagi seda, mida ma siin kõvasti ehitan. Kuidas see sinu sektoris on, kuidas, kas, kas sina kulutad oma päevi mõtlemisele, et kas seitsme aasta pärast inimesed tahavad sõita Helsingi ja Stockholmi vahel või. Või kas, kas viie aasta pärast on meil samasuguses mahus liiklus Tallinna ja Helsingi vahel, kas sa üldse mõtled sellele või on? Või on see nii kindel, et inimesed on, riigid on, et noh, ju nad ikka sõidavad, et minu asi on lihtsalt neile seda laeva pakkuda.
Eks me ikka mõtleme, et noh, Tallinn-Helsingi või Eesti-Soome vahel sõitmine pigem ikkagi kasvab, see nagu ei kahane, sest et kui me vaatame ka kaupade liikumisi ja seda, et Soome on tegelikult ju saar. Noh, siis nende jaoks üle üheksakümne protsendi kaubast liigub meritsi. Kui me vaatame, millised on ka strateegilised riiklikud arengud, kasvõi Rail Baltic'u näol, siis ühel hetkel jõuab, eks rong Kesk-Euroopast siia Eestisse ja siit läheb see kaup kuidagi edasi. Kõik ülejäänud liinid, kui me räägime Tallinn, Stockholmist või Helsingi, Stockholmist, seal puudub naturaalne nõudlus. Naturaalne nõudlus on olemas ikkagi ainult Eesti ja Soome vahelisel liinil. Teistel liinidel naturaalne nõudlus on olemas kaubapeole ja noh, väga väikses osas inimestele, et seal me ikkagi peame. Ise seda nõudlust tekitama, seda hea kvaliteedi, hea teenuse, huvitava teenusega, et see inimene. Meritsi tahaks reisida ja mitte ei lähe õhtul kinno, vaid tuleb õhtul laevale, et seal me oleme ikkagi väga selgelt konkurentsis. Kogu muu meelelahutusmaailmaga, aga aga jah, meretraditsioonid Soomes, Rootsis on ikkagi väga, väga pikaajalised ja. Ja eks see, eriti soomlastel see geenides on, nii et me sellepärast väga ei muretse, et nad ühel hetkel ütlevad, nad enam merel üldse ei taha tulla.
Nüüd, kui ma räägin oma Rootsi sõpradega, või kui noh, arutatakse, et millised on Eesti-Rootsi suhted või eestlaste-rootsaste või. Et siis üsna kiiresti saab selgeks, et, et eestlast, ütleme, Eesti-Rootsi suhted on olemas, aga Rootsi-Eesti suhtesid väga ei ole. Et, et kui jube vähe on ikkagi seda rahvast, kui ma ise ka käin seal, räägin, et kes üldse on kunagi Eestis käinud või kes nagu mõtleb, et oo, et ma ei tea, ma tuleks suvel Tallinnasse või suvel Pärnusse, et seda ikka väga ei kohta.
See on üks huvitav teema, millest ma ka üsna hiljuti ühes, ühel laiemas koosoleku formaadis rääkisin Välisministeeriumi töötajatele, et. Et noh, see on tegelikult ka Eesti tuntus ja Eesti turundamise küsimus, et me, me kipume ennast turundama. Noh, sellistes kohtades, kust Eestisse saada, on väga keeruline. Aga me unustame ära need kõige lähemad sihtkohad, kus tegelikult iga päev võib-olla tuleb siis kahe tuhande inimese jaoks laev, et jõuda, jõuda kohale, et noh. Mingi aasta Eesti turundas ennast kuskil Norra väikelinnast, kust Eestisse sai lennata siis kord nädalas, no milleks? Või noh, võtame see, et jah, Saksa turg on hästi oluline, aga kui me vaatame ikkagi, et noh, võtame kas või Lufthansa näite, siis Lufthansa lennuk on täis eestlasi, mitte sakslasi. Ehk siis me peaksime ära kasutama ennekõike ikkagi neid sihtpunkte Eesti turundamiseks, kust on olemas mahukas transpordikapatsiteet meile tulla, aga seda. Selle järgi miskipärast nagu plaane ei seata, et see on see hea näide, et eestlased käivad oluliselt rohkem Rootsis. Kui kümme pool miljonit rootslast Eestis, et noh, see, see on meie jaoks kasutamata potentsiaal.
Aga sellesama reisija koha pealt veel, et sa ütlesid, et see noh, jalajälg ikkagi on üha rohkem oluline sellesamale lõppkliendile ka, eks, et. Kas see tähendab ka seda, et mingil hetkel noh, ma ise olen näinud näiteks meil samast start-up perekonnast Saksa ettevõtjad näiteks tuli Pariisi Berliinist rongiga. Mis võttis kaheksa tundi, mitte ei läinud lennukiga, mis või oleks võtnud tunni, eks, et. Kas, kas siin võib olla ka see variant, et soomlane ühel hetkel ütleb, et kuulge, et me vajame Helsingist Hamburgi laevaliini, et me tahame olla rohelisemad või ikkagi nii, nii radikaalseks see asi ei lähe?
See liin on juba olemas, enam kuhugi sinna Hamburgi konti ju läheb Helsingist.
Jah, noh, need on sellised kauba biosuunitlusega laevad, et jah, ma eilegi nägin ühte uudist, kuidas Kanadas on üheksakümmend kuus tundi. Kestev rongireis siis läbi Kanada ühest sihtpunktist teise ja ka sellele on tarbijaid. Aga noh, võtame sinnapoole selle teise, et noh, sa ju kulutad ka oma aega ja milline on siis sellele mõju tegelikult majandusele või. Või arengule laiemalt, et kui sa istud üheksakümmend kuus tundi rongis, mitte ei lenda, siis võib-olla kümne tunniga teise kohta. Ja, ja noh, me täna ikkagi veel sellist, sellisel tasemel seda ei näe, sest et noh, Tallink on. Ainuke, kes kasutab täna Eesti-Soome vahel LNG-d, ehk siis on kõige puhtam, aga noh, meie konkurentidel on reisijaid piisavalt, nii et ei ole näha, et inimesed ainult selle rohe järgi. Oma valikuid teeks, et siis enam konkurendid siin Tallinna ja Helsingi vahet ei saaks sõita.
Aga Tallinkil ei ole seda, et sa saad, ma panen selle linnukese, et maksan neli, viiskümmend juurde selleks, et olla kohalisem.
Me ei ole seda teinud, sest et noh, meie jaoks on see ikkagi selline rohepesu, et noh, kui me vaatame seda statistikat, et näiteks Finnair vist ju sai lausa tarbijakaitselt Soomes päris kõvasti pragada, et nad. Nad justkui jätsid mulje, et inimene sõidab rohelise kütusega, tegelikult see moodustas nende kütusest vist null koma protsenti, et noh. Jah, tahaks nagu ausad olla klientide suhtes ja, ja tõesti noh, täna me saame lihtsalt öelda, et nii Megastar kui MyStar sõidavad üheksakümmend viis protsenti LNG-ga, mis on kolmandiku võrra puhtam kui diisel.
Nii, aga tulevik, Tallinkil.
Tallinki tulevik on helge, selles ma ei kahtle. Noh, tulevik on ikkagi innovatsioon, et kõige suurem eesmärk on, et kuidas. Mere reisimine teha veel puhtamaks kindlasti, kuidas ta teha veel mugavamaks, millised on need uue ajastu laevad. Ma ütlen, et siin on väga palju selgusetust just ennekõike seetõttu, et, et kuhu poole see. Nii-öelda energia areneb, et kas tegelikult me ikkagi räägime puhastest kütustest või me räägime mingisugusest täiesti uuest tehnoloogiast, et siin. Laevafirmad on ikkagi ise liiga väiksed selleks, et seda tehnoloogiat välja arendada, et siin on ennekõike ikkagi laevatehased ja tehnoloogia arendajad, kes siis neid. Vastuseid ja lahendusi otsivad, aga me ei tohi ära unustada siinjuures seda, et, et noh, laeva elukaar on nelikümmend kuni viiskümmend aastat, et. Kui me täna räägime näiteks sellest, et Tallinki laev Victoria sai just kahekümne aastaseks. Noh, siis täna enam ei ole võimalik teda retrofit'ida, sest see lihtsalt majanduslikult ei tasu ennast ära. Ehk siis meil on ikkagi alternatiiv, et kas me sõidame temaga veel kakskümmend aastat ise või me ühel hetkel müüme ta Euroopa Liidust välja. Et see on jälle selline markantne näide, et tegelikult seda roheteemat ei lahendata globaalselt koos. Noh, vaid, vaid teeb seda Euroopa Liit ja ma ei ole kindel, et. Et sellises vormis see konkurentsivõimele kõige targem ja kõige nutikam lahendus on nendes sektorites, kus tehnoloogiat veel ei ole.
Räägime korra sellest tunneliteemast ka, et see on vähemalt nagu ideena ikkagi väga innovaatiline, väga ettemõtlev, et. Et te kindlasti enda jaoks olete selle ka nagu mingi seisukohaid kõik kujundanud või vähemalt enda jaoks läbi mõelnud, et. Et kui naiivne või utoopiline see idee nagu on?
Noh, ma arvan, et olukord, kus Tallinn-Helsingi vahel on sõita laevaga võimalik kahe tunniga, see rong ei loo sellist või tunnel ei loo sellist lisandväärtust, kui ta. Noh, loob näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mille, mis tunnel on ju käinud kaks korda pankrotis selleks, et üldse. Toime tulla ja, ja noh, teine aspekt on ikkagi, on see, et kui palju see kõik maksab. Kui me täna ei suuda õpetajate palkadesse leida kaheksa miljonit eurot, siis kust peaks tulema see initsiatiiv, et leitakse mingi kakskümmend, kolmkümmend miljardit eurot selleks, et see tunnel ehitada? Ja siis sadu miljoneid, et seda iga-aastaselt ülal pidada, pluss selle ohutus tagada, et ma arvan, et ka Balticconnectori katkitõmbamine mere all. Noh, tõi paljudele selle reaalsustaju, et noh, aga mis siis, kui see tunnel seal on ja keegi pahatahtlikult sinna sisse sõidab, et. Et noh, ma, ma millegipärast ikkagi usun, et see kõige rohelisem sild jääb aastakümneteks laevade näol üle mere.
Kui laiali on või ei ole võimalik sinu arvates Tallink äri tõmmata, noh, Taavi siin juba alguses ütles, eks ole, et on e-pood tulid ja, ja toidud tulid ja ikkagi noh, hotellist ja taksod. Teil on asju, mis ei ole, mis ei uju mere peal, eks, kas me? Kas me võiksime mõelda, ma ei tea, lennukitest või, või elektri tootmisest või noh, mille, millestki, mis läheb täna natukene eemale sellega, mis tegelete, aga noh, natukene ei lähe ka.
Need on tegelikult kõik teemad, millega Tallink on moel või teisel tegutsenud, et aastaid tagasi soovis Tallinki suuromanikud, soovisid ära osta Estonian Airi selleks, et teha siis Tallink Air. On olemas ka mudellennuk juba logoga ilusti. Tollel hetkel ametis olnud poliitikud arvasid, et äkki keegi saab riiga rikkaks, et ei ole mõtet ikkagi Tallinki meestele seda müüa. Seda ideed täna enam pole, et täna huvi ei ole. Elektri tootmisest mina ise poolteist aastat tagasi, siis kui kogu see ka energiakriis algas, pakkusin välja Eesti riigile. Nii majandusministeeriumile kui Eleringile, et, et Tallinki laevad Megastar ja Maistar suudavad kumbki toota nelikümmend kolm megavatti elektrit, et. Kui ikkagi on jama käes, et siis Tallinna sadamasse seisma jääda ja noh, Tallinn vähemalt on valge. Noh, suunati Eleringi ootesaali, suurt initsiatiivi sealt ei tulnud, et, et äkki, äkki mõtleks out of box, et. Look siis tõesti võimalused, et laevalt saaks selle elektri välja anda ja et kaldal oleks olemas kaabel, et see vastu võtta. Et me oleme neid ideid pakkunud, see ei ole kindlasti meie põhitegevus. Aga jah, ütleme meie see ampluaa on väga lai, noh. Võib tuua sellise naljaka näite lihtsalt, et noh, meie tarbime pardal. Nii palju mune, et meil ei ole mitte ükski vaba kanala valmis neid tootma. Et, et noh, see Tallinki suurus on suur ja me tegelikult ju teeme koostööd täna üle nelja tuhande erineva ettevõttega, kellest enamus on Eestist. Ja noh, pakume nendele siis seda tarneahela funktsiooni, aga jah, Tallink on suur ja lai, meil on palju võimalusi. Ilmselt mõnel, mõnes mõttes võtab see meie poolt aega, et kõikide nende asjadega tegeleda ja, ja teiselt poolt ka siis vastuvõtlikus riigi poolt mõelda out of box.
Kas AirBalticu osalust on sulle juba keegi helistanud kuskilt Riast ja pakkunud või?
Ei ole ja ma arvan, et see oleks väga mõttetu ost, sest et noh, vaadata ikkagi, kuidas AirBaltic on toime tulnud. Noh, sinna on ikkagi ämbritega valatud alati raha sisse. Ja, ja noh. Ei, ei ole usku, et kunagi saab olema AirBalticu eraomandus suurem kui, kui riiklik omandus, et lihtsalt ma arvan, et ta ei elaks seda üle.
Aga, aga noh, samas fakt on see, et need rohelised lennukid lendavad, eks, lendavad nii Eestist kui, kui Leedust kui Lätist. Ja, ja meie piirkond on nagu suhteliselt hästi varustatud. Mul, mul on küll nagu tunne, et ma mäletan aasta, ma ei tea, kümme aastat Eesti poliitikud rääkisid, et. Noh, et need lätlased, et see on ju kõik ebaseaduslik, kui sealt tuleb suur pauk neile ja noh, meie küll sellise jamaga ei saaks tegeleda, et, et see on üks. Üks rehepakkumisega peab ainult jombkindlus, aga nad lendavad siiamaani.
See ebaseadlikkus, ebaseaduslikkus tegelikult oli tingitud sellest, et lätlased omal ajal andsid korraga ja suure summa raha. Mis oli lubatud, eestlased tilgutasid, andsid mitu korda ja väikestes kogustes ja sellepärast muutus Eesti. Vähemalt minule teadaolevalt, siis Estonian Airile antud riigi appi ebaseaduslikuks. Aga loomulikult, las nad tegutsevad, et lätlastel on AirBaltic, eestlastel on Tallink.
See on jah, üks suur lätlaste võit selle koha pealt, et mina ei saanud isegi aru, ma olin sellel ajal ministeeriumis ka, et ma ei suutnud nagu mõista, et kuidas on võimalik, et. Et kui keegi annab rohkem raha oma elufirma toetusest, eks ju, kõik on kosher ja ei saa mingeid trahve ja meie, kes me nii-öelda nagu andsime näpuotsa kaeluta, on ju. Sa lähme sihukese kohlepi, et noh, et kus on loogika, on ju, et. Saata
Et ju siis täätlased ikkagi saatsid ilusama inimese sinna Brüsselisse seda asja kõike siluma ja meelitama, et muud võimalused ei saa seal olla. Nii, aga kas sul on, Paavo, midagi, kui meil ikkagi on sihukene nagu vähe nihuke kiiksuga saade ja, ja, ja start-up'i mõttes, ma ei hakka su käest vist küsima, et kas sa AI ikka kasutad kuskile, on ju, et. Kusjuures
Tallink kasutab jah, me kasutame ja, ja me järjest rohkem noh, Tallinkil on väga suur andmeladu, mida analüüsib ja kus meid aitab, AI ja. Ja, ja isegi ka turundus ja marketing tegevustes meie, meie Rootsi kallas on teinud AI abil juba ka ühe kampaania, nii et jah, me õpime seda valdkonda. Selles on kindlasti tulevikku, aga ma arvan, et kõige suurem tehisintellekti kasutamine ikkagi toimub meie laevadel just nimelt kogu selle. Tehnoloogia poolt, mis on laeva sisse ehitatud, mis analüüsib ja, ja talletab andmeid erinevat, kuidas lained, kuidas tuuled, kuidas laev saaks sõita kõige säästlikumalt, et noh. Tegelikult Meister ja Megastar on täis innovatsiooni ja erinevat tehnoloogiat, kus ENTI mängib igapäevaselt väga palju rolli ja tegelikult teeb ise juba neid säästlikke otsuseid, kuidas. Kuidas laev punktist A punkti B võimalikult säästlikult efektiivselt viia.
Aga sa ise oled elus kokku puutunud väga palju ka ikkagi meelelahutusarjiga, et. Ja vaadates seda, noh, siin viimased päevad on väga palju elevust tekitanud muusikaautomaatne tootmine, mis siin isegi raadioeetrites. Ma olin kaks, mis tegi testi, ütleme niimoodi, et kahekümne sekundiga loodud masinlugu oli parem kui ma ei tea, enamus Eesti artistide loomingut viimase aasta jooksul, no okei, ma natuke utreerin siin, eks, aga. Aga arvestades, kui kiiresti see valdkond areneb. Ja võtame, võtame, unustame korra, Talink ära, et kui palju sa nagu tunnetad seda, mismoodi see mõjutab loomeinimesi ja loomevaldkonda?
Ta kindlasti mõjutab, aga mina olen ikkagi seda usku, et, et kui on selline tõsine looming, mis on hea, mida inimesed tahavad nautida, siis noh, nad tahavad minna siis kas ka. Kontsertsaali või, või staadionile seda artisti vaatama, et vaevalt, et see robot sellel inimesel ja seal staadionil nagu mitu korda väga ägedat elamust esitab, et. Noh, ma ei tea, kui sa oled Taylor Swifti fänn, kui sa oled Elton Johni fänn või kellegi teise, noh siis sa lähed artisti kuulama, et. See, et loomingus kasutatakse tehisintellekti abi, noh, sellest see on ilmselt tulevik ja siin ei olegi midagi teha, aga. Aga ma arvan, et selline naturaalne inimene empaatia on ka ikkagi vajalik selleks, et, et tulevikus läbi lüüa.
See on üks koht, kus ma vaidlen vastu, lõpuks ometi ma leidsin midagi kus vaielda, sest maailma suurimad kontserdid, mis on korraldatud, on ikkagi siiamaani olnud nii-öelda. Virtuaalsed, ehk siis noh, kas või needsamad Fortnite'i näited, kus siis mängurid kümned miljonid üle maailma tulid kokku selleks, et, et olla siis nii-öelda eksklusiivsel. Kontserdil konkreetse artistiga, kes oli noh, päris inimene oma laulus, aga esines nii-öelda virtuaalsena, no kõige selle juures. Ei, selles,
et päris inimene esineb virtuaalselena, selle, ma olen nagu päri, aga noh, see, et ma sain aru nii, et, et noh, kogu. Artist ja muusika on loodud E&I poolt, et noh, tahaks nagu seda füüsilist kuju ka nagu näha.
Okei, jah, ma siin uhkem vaidlema ei hakka. Henrik, meil on saade läbi kahjuks. Mine
teatrisse, vaatan Tšehhhovi kolm õde robotitega.
Jaa, mina tea, äkki tuleb hoopis mingi uus rekurss, et.
No ma arvan, sinu käest Paavo peaks küsima, et kaua sa neid kapteneid ja, ja tüürimehi seal palgal kavatsed pidada üldse?
See on huvitav küsimus, et ma arvan, et me näeme ikkagi ennekõike autonoomseid laevu, selliseid jõelaevu, kus. Kus on distantsid väga väiksed ja kus ei ole päästevõimekuse vajadust, et. Ikkagi reisilaevadel reeglid tekivad ikkagi päästevõimekuse olemasolust, kui sul on inimesed peal. Aga ma arvan, et kaupa sellistes distantsides, kus ei ole distantsid väga suured ja, ja võib-olla jõgedel, et seal me võime ikkagi näha tulevikus ka. E&I'd, aga ka see ei, ei välista selliseid õnnetusi nagu oli Baltimore'is, kus laev sõitis silla maha, sest et laeval lihtsalt kadus ära energia. Et noh, ei ole vahet, kas sul on siis pardal kapten või robot, kui energiat ei ole, siis laev ei liigu.
Hüva, aga aitäh, Paavo Nõgene ja rääkisime, tuletame meelde, rääkisime kolmveerand tundi Tallinkist ja olevikust ja tulevikust ja sekka Eestist ka. Minu ja Taaviga kohtute jälle järgmisel kolmapäeval, kui meil on uus külaline, nii et kuulmiseni.
Hendrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks teha. Ettemõte.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]