@ ETTEMÕTE // 2024.04.10
KUUPÄEV
2024-04-10
PIKKUS
46m 31s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti majanduse hetkeseisu ja fookuse kadumise üle. Paavo Nõgene räägib Tallinki kriisijärgsest olukorrast, innovatsioonist laevanduses, rohelisemate kütuste kasutuselevõtust ning vajadusest ettevõtjasõbralikuma riigipoliitika järele.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Selle nädala Ettemõtte podcastis on Taavi Kotka ning Henrik Roonemaa külaliseks Tallinki juht Paavo Nõgene, kes rääkis nii sellest, millises seisus tema arvates Eesti majandus praegu ning lähemas tulevikus on kui ka sellest, kas Tallinki laevad võiksid hakata sõitma tuumakütusega ning kaptenite asemel võiks neid juhtida tehisintellekt. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Aga räägime korra sellest tehnoloogiast, et ma vestlesin hiljuti ühe teie kapteniga ja ma küsisin selle küsimuse iseenesest, et mis on muutunud viimase kahekümne, kolmekümne aasta jooksul, et noh, kui sa sõidad nende suurte ferritega, eks, et. Et jah, me näeme, nad on uhkemad, vaevad on ilusamad, aatriumid on teistsugused ja nii edasi, aga mis on peamine muutus, et noh, alati noh, ma põhimõtteliselt küsisin, et umbes need. Autod on hakanud ise tagurdama ja et noh, et kas on nagu mingi innovatsioon, mis on ühe kapteni jaoks nii-öelda noh, täielik nagu pauk. Ja ta tõi välja ainult ühe asja, ütles, et kütusekulu on läinud poole väiksemaks, et see on nagu põhiline olnud.
Jah, see on tegelikult suur areng, et Tallink on tänaseks kahe tuhande kolmekümnenda aasta nõutud eesmärgid kõik täitnud ja noh, lihtsalt ma võin väikse näite tuua, et eestlastele väga tuntud laev Baltic Queen, mis sõidab Tallinn-Stockholmi vahet, et me. Eelmise aasta lõpus vahetasime ära siis propelleri labad, mis on tehtud uue innovatsiooniga, uuest materjalist, teistsuguse kujuga. Ainuüksi see säästis kolmteist protsenti kütust. Et see innovatsioon toimub, aga see innovatsioon toimub jah, sellise noh. Täna ei ole võimalik öelda, et vesinikuga oleks võimalik sõita tulevikus Tallinnast Stockholmi, sest et veeldatud kujul vesiniku energiasisaldus on liiga väike. Ja lihtsalt seda kaasas vedada sellises koguses nagu vaja on, noh ei ole tehtav. See. Vesinikuga on kindlasti võimalik sõita Hiiumaale, elektriga on suure tõenäosusega võimalik muretult sõita Virtsust kuivastu. Aga noh, Megastar ja MyStar, mis kumbki suudavad generaatoritega toota nelikümmend kolm megavatti elektrienergiat tunnis. Neid ei ole võimalik. Noh, elektri või siis vesiniku peal pikal distantsil tööle panna, et kohtusin ka nüüd juba pool aastat tagasi, Saksamaa kõige suurema laevaehitus, Mayerberfi presidendiga ja küsisime, et noh, meil on. Viie aasta perspektiivis vaja teha otsus, et ehitada kaks uut laeva, kui me tahame Helsingi-Stockholmi vahele, seal tänased laevad lihtsalt muutuvad nii eakaks. Et mis on see kütus, nad ütlesid, nad ei tea. Et nad lihtsalt täna ei tea, et räägitakse ammoniaagist, räägitakse isegi nuclearist, aga noh, kui sa võtad siis selle. Noh, tõdemuse, et sul on kruiisilaev üleval, oled välitekil ja, ja teed väikest džinntoonikut ja siis. All sa tead, et sul on tegelikult mingisugune nuclear power plant, et noh, võib-olla ei lähe väga hästi kokku.
Noh, täna ta kindlasti väärtustab natukene rohkem kvaliteeti, et me oleme just siin saanud erinevaid analüüse meie NPS-i osas, kuidas see on siis erinevates vanusegruppides kasvanud. Ja, ja loomulikult noort me peame tegelikult ise kasvatama, et üldse saaks aru, mis asi see merekultuur on, et. Miks sõita laevaga? Üks asi on loomulikult see keskkonnasõbralikkus, millele saab ja tuleb panustada, sest et meretee on täna ikkagi kõige rohelisem tee, kui me võtame sellest, kui palju. Viiakse üle kaupa, kui palju viiakse üle inimesi. Aga reisi on selles mõttes muutunud loomulikult, et ega keskkond muutub, võimalused kaldal muutuvad, kunagi oli laev ikkagi see, kus noh, sai, ma ei tea, suurepärast toitu, mida kaldalt ei saanud täna, sa oled konkurentsis ju kogu. Kogu meelelahutus ja, ja teenindussektoriga, ka kaldal, aga loomulikult mingil, mingil määral jääb ka see transpordireisija vajadus, et. Ja noh, kui sa Tallinki mudel on ju see, et kui sa ka tuled reedel Soomest töölt tagasi, oled autoga, sa saad endale. Sealtsamast laevast ära osta ka kogu selle toidukraami, mis sul võib-olla nädalavahetusel vaja on, et me püüame seda aega, anda inimestele võimalust seda aega kasutada võimalikult nutikalt. Me oleme muide ka, me oleme muide ka innovatsioonist, rääkides noh, Läänemere kõige suurem telko, meil on omaenda suundantennid välja ehitatud selleks, et tagada laevadele kiire internet, et me. Me ei kasuta selleks enam nii-öelda SIM-kaarte, vaid selleks on eraldi mastid rajatud Läänemere piirkonda ja noh, me pakume omaenda kliendile kiiret internetti ka läbi selle.
Tallinki tulevik on helge, selles ma ei kahtle. Noh, tulevik on ikkagi innovatsioon, et kõige suurem eesmärk on, et kuidas. Mere reisimine teha veel puhtamaks kindlasti, kuidas ta teha veel mugavamaks, millised on need uue ajastu laevad. Ma ütlen, et siin on väga palju selgusetust just ennekõike seetõttu, et, et kuhu poole see. Nii-öelda energia areneb, et kas tegelikult me ikkagi räägime puhastest kütustest või me räägime mingisugusest täiesti uuest tehnoloogiast, et siin. Laevafirmad on ikkagi ise liiga väiksed selleks, et seda tehnoloogiat välja arendada, et siin on ennekõike ikkagi laevatehased ja tehnoloogia arendajad, kes siis neid. Vastuseid ja lahendusi otsivad, aga me ei tohi ära unustada siinjuures seda, et, et noh, laeva elukaar on nelikümmend kuni viiskümmend aastat, et. Kui me täna räägime näiteks sellest, et Tallinki laev Victoria sai just kahekümne aastaseks. Noh, siis täna enam ei ole võimalik teda retrofit'ida, sest see lihtsalt majanduslikult ei tasu ennast ära. Ehk siis meil on ikkagi alternatiiv, et kas me sõidame temaga veel kakskümmend aastat ise või me ühel hetkel müüme ta Euroopa Liidust välja. Et see on jälle selline markantne näide, et tegelikult seda roheteemat ei lahendata globaalselt koos. Noh, vaid, vaid teeb seda Euroopa Liit ja ma ei ole kindel, et. Et sellises vormis see konkurentsivõimele kõige targem ja kõige nutikam lahendus on nendes sektorites, kus tehnoloogiat veel ei ole.
Tallink kasutab jah, me kasutame ja, ja me järjest rohkem noh, Tallinkil on väga suur andmeladu, mida analüüsib ja kus meid aitab, AI ja. Ja, ja isegi ka turundus ja marketing tegevustes meie, meie Rootsi kallas on teinud AI abil juba ka ühe kampaania, nii et jah, me õpime seda valdkonda. Selles on kindlasti tulevikku, aga ma arvan, et kõige suurem tehisintellekti kasutamine ikkagi toimub meie laevadel just nimelt kogu selle. Tehnoloogia poolt, mis on laeva sisse ehitatud, mis analüüsib ja, ja talletab andmeid erinevat, kuidas lained, kuidas tuuled, kuidas laev saaks sõita kõige säästlikumalt, et noh. Tegelikult Meister ja Megastar on täis innovatsiooni ja erinevat tehnoloogiat, kus ENTI mängib igapäevaselt väga palju rolli ja tegelikult teeb ise juba neid säästlikke otsuseid, kuidas. Kuidas laev punktist A punkti B võimalikult säästlikult efektiivselt viia.