Paavo Nõgene: Eesti valitsus on kaotanud majanduse arendamise fookuse

No Tallinki panus enne kriisi oli üks koma kaheksa protsenti Eesti SKT-sse. Et noh, praktiliselt kahe protsendi juures. Enne kriisi oli kindlasti tööränne suurem, täna kriisi tõttu, kus me oleme jõudnud, tööränne on vähenenud, sest et eestlased käivad ka vähem tööl ja ka teised, teiste riikide kodanikud Skandinaaviasse sõidavad vähem. Allikale on üks suur nii-öelda vaal veel, see on kaubavedu, sest et meie laevad on kõik hübriidlaevad, saades pardale võtta, võtta nii reisijaid kui. Kui kaupa, et selles mõttes kindlasti on Tallink kõige suurema ekspordi alajäljega ettevõtte Eestis, kui me räägime sellest, et keda me kõik siit üle viime teistele turgudele. Nii et kaubapeos hetkel on, on ka sellised keerulised ajad, eksporditurud on languses, siis, siis kaupa liigub ka vähem. Aga noh, üldjoontes loomulikult võrreldes sellega, kus me olime kolm aastat tagasi, läheb ikkagi täna nagu suurepäraselt, et kolm aastat tagasi me olime praktiliselt lukus.

Eks me ikka mõtleme, et noh, Tallinn-Helsingi või Eesti-Soome vahel sõitmine pigem ikkagi kasvab, see nagu ei kahane, sest et kui me vaatame ka kaupade liikumisi ja seda, et Soome on tegelikult ju saar. Noh, siis nende jaoks üle üheksakümne protsendi kaubast liigub meritsi. Kui me vaatame, millised on ka strateegilised riiklikud arengud, kasvõi Rail Baltic'u näol, siis ühel hetkel jõuab, eks rong Kesk-Euroopast siia Eestisse ja siit läheb see kaup kuidagi edasi. Kõik ülejäänud liinid, kui me räägime Tallinn, Stockholmist või Helsingi, Stockholmist, seal puudub naturaalne nõudlus. Naturaalne nõudlus on olemas ikkagi ainult Eesti ja Soome vahelisel liinil. Teistel liinidel naturaalne nõudlus on olemas kaubapeole ja noh, väga väikses osas inimestele, et seal me ikkagi peame. Ise seda nõudlust tekitama, seda hea kvaliteedi, hea teenuse, huvitava teenusega, et see inimene. Meritsi tahaks reisida ja mitte ei lähe õhtul kinno, vaid tuleb õhtul laevale, et seal me oleme ikkagi väga selgelt konkurentsis. Kogu muu meelelahutusmaailmaga, aga aga jah, meretraditsioonid Soomes, Rootsis on ikkagi väga, väga pikaajalised ja. Ja eks see, eriti soomlastel see geenides on, nii et me sellepärast väga ei muretse, et nad ühel hetkel ütlevad, nad enam merel üldse ei taha tulla.

Jah, noh, need on sellised kauba biosuunitlusega laevad, et jah, ma eilegi nägin ühte uudist, kuidas Kanadas on üheksakümmend kuus tundi. Kestev rongireis siis läbi Kanada ühest sihtpunktist teise ja ka sellele on tarbijaid. Aga noh, võtame sinnapoole selle teise, et noh, sa ju kulutad ka oma aega ja milline on siis sellele mõju tegelikult majandusele või. Või arengule laiemalt, et kui sa istud üheksakümmend kuus tundi rongis, mitte ei lenda, siis võib-olla kümne tunniga teise kohta. Ja, ja noh, me täna ikkagi veel sellist, sellisel tasemel seda ei näe, sest et noh, Tallink on. Ainuke, kes kasutab täna Eesti-Soome vahel LNG-d, ehk siis on kõige puhtam, aga noh, meie konkurentidel on reisijaid piisavalt, nii et ei ole näha, et inimesed ainult selle rohe järgi. Oma valikuid teeks, et siis enam konkurendid siin Tallinna ja Helsingi vahet ei saaks sõita.