@ ETTEMÕTE // 2024.04.10
delfi_ettemote_0187.mp3
KUUPÄEV
2024-04-10
PIKKUS
46m 31s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti majanduse hetkeseisu ja fookuse kadumise üle. Paavo Nõgene räägib Tallinki kriisijärgsest olukorrast, innovatsioonist laevanduses, rohelisemate kütuste kasutuselevõtust ning vajadusest ettevõtjasõbralikuma riigipoliitika järele.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Selle nädala Ettemõtte podcastis on Taavi Kotka ning Henrik Roonemaa külaliseks Tallinki juht Paavo Nõgene, kes rääkis nii sellest, millises seisus tema arvates Eesti majandus praegu ning lähemas tulevikus on kui ka sellest, kas Tallinki laevad võiksid hakata sõitma tuumakütusega ning kaptenite asemel võiks neid juhtida tehisintellekt. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Ma nüüd jah, ma haaran siis sõnasabast, et ma ei ole kindel, et kas me täna salvestaksime seda podcast'i. Innovaatilise lahenduse kaudu üle internetti, võib-olla me istuks ikka veel kuskil ruumis koos, et noh, tegelikult ju see, see suur Covidi pandeemia ju tõigi selle. Muutis koosolekute pidamise vormi ja, ja, ja noh, kindlasti on ka sellel laiem mõju tänasele päevale, kuigi noh, ma. Ikkagi olen ise seda usku, et, et inimesed peavad aeg-ajalt ka koos käima, et, et asju arutada, mitte ainult ekraane vaatama. Tallinki jaoks algasid aga tõesti kolmtest märts. Paradoksaalsel kombel ka minu sünnipäev, algasid ellujäämiskursused, kui Eesti riik kuulutas välja eriolukorra. Ja, ja noh, ega meil oligi, meil oli esimene prioriteet loomulikult tagada meie likviidsus, sest meil oli sellel hetkel tööl seitse pool tuhat inimest. Me olime sunnitud koondama selles protsessis kolm pool tuhat, läksime siis alla nelja tuhande peale. Tänaseks oleme viie tuhande juures tagasi. Esimene prioriteet likviidsus, teine prioriteet kindlasti laevadele alternatiivse uue töö leidmine, mis tollel ajal oli loomulikult väga keeruline. Ja, ja siis ka tõesti uued ärisuunad, sest et noh, me ju keegi tegelikult ei teadnud, et kui kaua see jama kestab, et tagantjärgi tarkus on kindlasti see, et kui. Kui oleks teadnud, et kahekümnenda aasta sügisel läheb nagu täiesti hulluks, siis oleks võib-olla otsused teinud isegi oluliselt kiiremini, mis puudutab inimtööjõu kokkutõmbamist ja. Aga noh, kuna ka riigid ei teadnud ja riigid pakkusid erinevaid tööjõutoetusi, siis me läksime sellega kaasa. Aga, aga jah, olid, olid väga keerulised ajad, aga hea meel on selle üle, et me oleme elus ja et meil on tegelikult alles kõik meie laevad, et me alles nüüd, aasta alguses, müüsime ühe vanema laeva nimega Isabella.
No energia sisend on lihtsalt sisend hindades ikkagi väga, väga oluline sisend ja. Ja loomulikult noh, ega Eesti on ju igas mõttes muutunud kallimaks, et on ka tööjõud muutunud kallimaks ja me peame tegelikult leidma suurema lisandväärtusega tegevusi, milles siis oma eksport ümber suunata ja. Ja, et saaks edasi areneda, aga jah, energia sisend-hind on väga olulise määrava tähtsusega väga paljudes tegevustes. Siin ei ole midagi teha ja, ja noh, siit me tegelikult jõuame ka selle rohepöördeni, mis on ju sisulises mõttes väga õige ja väga oluline ja me peame, eks sinna panustama. Aga kui, kui maksud saabuvad enne, kui see, et me oleme valmis sellele kvoodile üle minema, siis see ju, rohelisele energiale üle minema. Siis see ju tegelikult tapab samamoodi majandust ja tapab ka meie piirkonna konkurentsivõimet.