Baltikumi suurim päiksepargi ehitaja näeb, et teeme täna mitmeid valesid otsuseid

Head kuulajad, on kolmapäev ja see tähendab, et on ettemõtte saateaeg, ettemõte podcast, mis ilmub igal nädalal Delfis ja kus Taavi Kotka ning Henrik Roonemaa räägivad. Eesti suurtest ideedest ja, ja sellest tegelikult, kui suur ja äge riik Eesti on ja Eesti võiks olla ning ettevõtetest ja inimestest, kes mõtlevad suurelt. Tere, Taavi. Tsau, meie tänane külaline on ettevõte, mida ma ei tea, kuidas sul, Taavi, aga mina olen väga tükk aega tahtnud siia saatesse kutsuda ja kuidagi ei ole jõudnud selleni. Ja kui ma loen selle ettevõtte kohta, paned selle ettevõtte nime Google'isse, siis põhiline, põhiline sõna, mis vastu tuleb, on suurim, et ettevõte avas suurima selle. Siis natuke aega hiljem avas suurima mingi järgmise asja, siis kaasas mingisuguse suurima asja ja plaanib teha veel suurimat, seda ja toda. Ja see ettevõte on Sunly ning meil on külas Sunly tegevjuht ja kaasasutaja Priit Lepasepp, tere Priit.

Tervitus, ilustat päeva.

Ma ei tea, kas me, mis sa oled, Taavi, kas ma traditsiooniliselt palun sul teha Elevator Pitch, et mis asi on Sunly või me laseme Priidul seda teha?

Ma pean vist ära ütlema selle disclaimer'i siia, et kui sa tegid selle ettepaneku Sunly kutsuda, siis noh, loomulikult panin kahe käega poolt, aga ma pean tunnistama, et. Et täitsa sõltumatu sellest saatest, me oleme Sunly ka ärilises suhtes, ehk siis me aitame Sunly. Lahendada nimi probleemi, et millest me võime ka saates nagu rääkida, aga otseselt ma mingi investor ei ole, et selles mõttes mingi huvide konflikti siin ei ole, et. Aga ühte väikest lõiku Sunly loos me aitame teha jah. Et selles mõttes ma tean, mis ei saanud, on.

Jah, sa pead Priit vist ikkagi ise rääkima, et kui ma teie kodulehe avan, et siis vaatab sealt vastu selline pilt päikseparke ehitavast energiafirmast ja teiselt poolt, ma ei tea, investeerimisfondist või invest, start-up investorist, et, et mis asi te siis olete ja millega te tegelete?

See on keeruline küsimus olnud ka meie majas, et meil on täna kolmsada inimest ja me oleme kasvuettevõte ja see on täpselt sama segane nagu teie jaoks on see ka meie jaoks tegelikult, kuigi seal on teatud põhimõtted. Kui ma oma pitsiga alustaks, siis me oleme või soovime olla energiaettevõte neljal turul Baltikumis ja Poolas. Ja meie, meie on gigavattide maailm ja selles gigavattide maailmas oleme meie otsustanud, et me soovime olla neli koma kuus gigavatti ettevõte, mis see tähendab, see on. Nii-öelda start, start-up'ilikult ütleks selle kohta, et mul on vaja selleks kaasata kaks miljardit eurot omakapitali ja pangad peaksid umbes sama palju juurde andma. Et see on selline harjutus ja me oleme siin selleks, et lahendada kogukondliku energia küsimust, siin piirkonnas, mis. On saanud osaliselt alguse kliimamuutusest, aga teise, teise aspektina on saanud alguse sellest, et siin piirkonnas. Elektrijaamad, mis on ehitatud, on ehitatud põlvkonna poolt, kes rajas asju viiekümnendatel ja kuuekümnendatel ja need asjad, mida nemad siis rajasid, need on lihtsalt tänaseks amortiseerunud. Ja aina rohkem ja rohkem amortiseeruvad ja selle tagajärjel Sunly on siin, et lahendada siis seda tühimiku, mis selles süsteemis on tekkimas, selleks, et tuli põleks ja, ja arvutid töötaksid.

Aga põhimõtteliselt ikkagi te rajate päikeseparke, tuuleparke ja investeerite nendesse ettevõtetesse, kes loovad sellega seotud kas tarkvara või

riistvara. Nii on, et meie oleme elektrifitseerimise poolt, mis see siis tähendab omakorda seda, et. Kui sa võtad nii meie start-up investeeringud kui ka investeeringud, mida me teeme siis taristusse või infrastruktuuri. Siis selle mõte kõik on toota veel rohkem elektrit, muuta elektritarbimine veel efektiivsemaks või õigemini energiatarbimine veel efektiivsemaks, viiad see üle elektrile. Ja selle kaudu siis saada säästu ka, et meie eesmärk ei ole ainult uusi tootmisvarasid ehitada, vaid meie eesmärk on. Meie eesmärk on tegelikult see, et teie tarbiksite ka rohkem elektrit, mis on efektiivsem energiakasutus kui ükski teine energiakasutus, näiteks sooja, soojamajanduses. Oleks mõõtekam minna üle elektrile ja siis mina üritaks katta seda elektrivajadust, mis teil on, ehk siis kogu ahela mõte, et Sunly tegelikult täna pakub ka äriklientidele elektrit ja meie eesmärk on siis. Viia tarbijani ja see mõte, et, et kuidas ta võiks elektrit niimoodi tarbida, et tema elektri hind ei oleks kuus kuusse või päevast päeva või tundi tundi kõikuv.

Arusaadav, aga mõtlengi, et teistpidi olete ikkagi äriettevõte, eks, et mis tähendab seda, et kui sa oled fond, siis sul on investorid ja investoritel on mingi ootus saada oma raha mingi aja pärast tagasi. Ehk siis noh, on siis, et kas selles mõttes ta on klassikaline fond, kus see ootus on, et noh, ainult esimese raundi raha või ütleme nagu fondi aeg on seitse kuni kümme aastat või see on pigem pikemaajalisem, kuna tegemist on energiavaldkonnaga, et see ootus on nagu ma ei tea, viisteist kuni kakskümmend viis aastat.

Isegi nendel investoritel, kellel on pikk ootus, nad sooviksid oma raha ikkagi mingi moment varem näha. Et, et meil on üle seitsmekümne viie lõpliku kasusaaja investori erinevate ühingute, et kui vaadata, kes on meil investorid, siis seal on väga palju. Eestlasi, lätlasi, leedukaid, poolakaid ja, ja siis teiste riigi, riikide energiaettevõtteid või fonde, kes sellistesse ettevõtetesse investeerivad. Ja nende eesmärk kõigil täna ja meie eesmärk ja kokkuleppe aktsionäridega on see, et meie soovime siis esimesed kümme aastat kasutada kogu seda kapitali, mis me teenime ainult siis selle probleemi lahendamisse. Ehk siis investorid teavad, et nad ei saa oodata esimesel kümnel aastal dividende. Kui see tuleb, on super, aga, aga eesmärk on see, et kogu raha, mis me teenime, läheb ehitusse ja siis selle uude väärtusloomesse.

Okei, aga see on dividendifond või see on ikkagi kasvufond selles mõttes, et noh näiteks Saale, kui ma investeerin täna näiteks mõnesse, noh näiteks karmasse, siis ma. Ega ma väga dividende ei oota, et ma ootan ikkagi see, et sisse pandud rahast tehakse kaks korda või kolm korda raha tagasi, eks ju, on ju, et.

Täna ma arvan, et need, kes olid Sunly alguse juures, nendele on, oleme me teinud juba kaheksa ja kümme korda selle viie aasta jooksul. Et aktsia hind on meil üsna kõrge täna, tänase seisuga. Neid, kes eelmises raundis sisenesid, noh nendel on väiksem kordaja kindlasti, aga, aga selle lühikese aja jooksul me oleme kaasanud omakapitali mitu korda. Ja ma arvan, et kuskil kaks kolmandikku investoritest on siis, on, on täna rahul, teiste jaoks me peame veel näitama, et see väärtus on tõusnud. Ja noh, me oleme ikkagi energiaettevõte, mina ütleks, meil on meie juures on erinevad fondid, näiteks, näitena, kes investeerivad start-up'idesse, sest et meil on selline põhimõte, et kui mina kaasan raha. Infrastruktuuri ehitamiseks, siis viis protsenti sellest rahast läheb läbi Sunly siis selle näiteks iduettevõtetesse selles sektoris ja ma olen nagu founder'itena otsustanud, et see on üsna karm nõue. Et kui sa tahad minusse investeerida, siis sa pead mul lubama viis protsenti investeerida tagasi siis ideedesse. Ja see on üsna praktiline. Probleem, sellepärast et mõned tooted, teenused ei ole veel kättesaadavad turul. Regulatsiooni tõttu, selle tõttu, et neid ei ole testitud turul ja me arvame, et noh ägedaid tiime tuleb toetada. Ja, ja kui nad selle tehnilise probleemi viivad nii kaugele innovatsiooniahelas, et seda saab, et on lõpuks turuküps, et siis. Siis me saame seda oma põhiääris ka kasutada tulevikus, et see on see mõttelajad, mis on.

Priit, sa ütlesid enne ühe asja, kus mul jäi kohe kõrvu kinni, et, et sa tahad, et me kõik tarbiksime rohkem elektrit ja. Ja, ja kui me tahame endale looduskaitsjad ja tulevikule mõtlevad, planeedi tulevikule mõtlevad inimesed enda kallale ässitada, siis tuleb, tuleb midagi sellist öelda, eks. Enam paremat lauset on raske välja mõelda. Et miks sa ütled, et sa tahad, et me tarbime kõik rohkem, et kogu jutt käib ju sellest, et inimkond peab tarbima vähem.

Nüüd ma valisin väga konkreetselt selle, et ma soovin, et tarbiksite rohkem elektrit, elekter on üks. Huvitav toode selles osas, et see on üks paremaid ja efektiivsemaid. Energialiike liigutama noh, tootmiseks ja ka tegelikult edastamiseks. Kaod on väiksed, elektrimootor tarbib ära elektri väga efektiivselt, ehk siis kogu ahela mõttes see, see energia, mida siis inimene on tootnud näiteks selle tuulikuga. Ja kui me vaatame, et see lõpuks jõuab elektriautosse. Et palju siis inimene kasutab seda nii-öelda elektrienergiat selleks, et läbida sada kilomeetrit ja, ja kui palju siis sellest energiast kogu selles ahelas kaduma läheb. Kõikides teistes aspektides, olgu ta siis näiteks vesinik või olgu ta sisepõlemismootor, enamus energiat läheb ära soojusesse või kadudesse. Aga elektrienergia kogu ahel on selline, kus kohas energia, mida me oleme tootnud ja näinud vaeva, seda toota, selle kasutamine. On lihtsalt mitu korda efektiivsem, et ta on ideaalne energiaviis.

Jah, Priit ei öelnud seda, et me peaksime rohkem tarbima, vaid me peaksime asendama. Põhimõtteliselt kas põlevkivi või nafta sellise elektrienergiaga, mis on tehtud kas tuulest või päikesest.

Aga, aga ma tahtsingi siit sabast kinni võtta, Priit, kas sa arvad, et näiteks, kui ma vaatan oma kodus ringi, eks, et. Kas keskküte tuleks asendada elektriradikatega, kas gaasiboilerit tuleks asendada elektriboileritega, autod elektriautodega, lennukid elektrilennukitega, et kõik see, mida me täna näeme, kust me energiat tarbime. Et, et kas sina arvad, et see tegelikult oleks mõistlikum ka Eestis ja Eesti oludes kõik elektri peale viia, sada protsenti?

Et lennukitega, see, see on nimekirjas ainuke asi, millega ma nõus ei ole, lennukitega on natuke keerulisem, aga kõik teised asjad jah.

No mõtlen ka su enda näite, et mina läksin maaküttel üle, siis gaasilt ja ikkagi kuna ka paneelid toovad päikeseenergia kohale vähemalt mingil määral enamus aastast positiivse bilansiga. Siis noh, ütleme nii, et võit on vähemalt pool kui mitte rohkem.

Jah, no nagu Taavi alguses vihjas, et ma olen viimasel ajal viibinud Lõuna-Hispaanias ja siin on suur mure veega, et inimesi on palju juurde kolinud, eks ole, vihma sajab vähem kui peaks ja, ja basseine on rohkem kui peaks. Ja duši all käijaid. Ja, ja me oleme kogu aeg arvanud, et. Et me teame tegelikult, kuidas teha Vahemerest joogivett, eks, et tehnoloogia on olemas, aga noh, põhimõtteliselt tähendab see elektri sissepanekut sellesse protsessi, no energiaga, noh, valdavalt siis ma arvan, elektri. Ja, ja, ja ma üldse mõtlen kogu aeg. Kuidagi selles plaanis, et, et minu jaoks see elektrienergia probleem, ütleme loodussõbraliku elektrienergia probleem on tegelikult põhimõtteliselt nagu lahendatud. Et noh, kui ma mõtlen pikale tulevikule, et me teame, kuidas seda teha. Meil on täna olemas nagu tehnoloogiad, eks ole, meil on. Väga suurtes, suurtes skaaladel see tegelikult juba ju ellu viidud, et, et nüüd on nagu selline implementeerimise faas, et me ei pea istuma ja muretsema, et oi-oi-oi, et mis saab või et noh, kuhu see elu küll läheb, et me tegelikult teame, mida teha. Ja nüüd on siis ainult nagu vaja noh, eurot konvertida megavatideks või gigavatideks. Kas, kas sa oled nõus minuga, et me, et see lahendus on meil käes ja nüüd on ainult ehitamine?

Jah, aga sellega on üks asi, et väga palju on seda poliitilist jõudu, mis küll, et me kuuleme, kuidas Euroopa Liit soovib. Minna kliima neutraalsusega edasi, väga palju asju, mida poliitikud ütlevad ja teevad, need on natukene alati destruktiivsed, et kui. On nihuke ütlemine, et kui poliitik reageerib, siis, siis ta, siis on enamasti hilja ja, ja siis ta kas regu, enamasti reageerib üle. Et ja, ja, ja me oleme nagu energeetikas, põhiprobleemid on selles, et see vanakone energeetika. Temas on veel mingised probleemid, näiteks meil on kaugkütte regulatsioon, meil on võrgud, nad on üles ehitatud põhivõrgud ja autos võrgud süsteemile, seal on mingisugused erinevad. Tasu loogikad, sul tuleb arve koju teenuse eest, mida sa täpselt ei tea, kuidas see nagu üles on ehitatud, kõik, kõik sellised nihukesed keerulised asjad. Mis tegelikult takistavad neid tehnoloogiaid kasutusele võtta, näiteks just sellele eesmärgile, mida sina kirjeldad, et kuidas puhastada vett, et. Ma toon näitena, et kui regulatsioon laua pealt ära võtta, siis mis ideid saab teha siis näiteks päikseenergeetikaga, et. Hiina ehitab täna päiksepaneele ühel konkreetsel põhjusel ja nemad on avastanud seda, et. Et nendel on nii-öelda mägedest tulenev joogivesi mööda neid suuri jõgesid, see, see liustikestruktuur on hakanud sulama liiga kiiresti. Mis tähendab, et kuskil viieteist aasta perspektiivis Hiinas on väga suur probleem joogiveega. Ja kui sa loed, täna paigaldatakse Hiinas väga palju päikseplaneeele ja nad, ja nad teevad seda ühel kindlal eesmärgil, nende eesmärk on tagada see, et see, kui see moment kätte jõuab, siis selle. Odava päikseenergeetikaga või energiaga, mis seal on, siis täpselt niimoodi, et puhastada inimestele joogivett. Sest et on, on tõsiasi see, et see olulisuse tase, et puhas õhk, puhas vesi, puhas toit ja energia, et need on olulised asjad, mille peale ühiskonnad peavad mõtlema pikka aega ette. Et kas nad on olemas, et meil on neid kõike vaja, et selleks, et ellu jääda. Mõnda nagu iga minut või iga sekund, mõnda, mõne tunni tagant ja mõnda paar korda päevas või päevade tagant ja nii edasi. Et tehnoloogia on olemas, ma ütlen, küsimus on veel regulatsioonis.

Siim Musk on öelnud, et tänu magevestamise tehnoloogiatele veeprobleem ei ole maailma probleem enam. Aga, aga tuleme siit nagu kodule veits lähemale, ehk siis kui ma mälu järgi ütlen praegu, et vist oli neli riiki Euroopas, ma ei ütle, Euroopa Liidus. Nüüd vist oli Euroopa Liidus ka, et Austria, Taani, Rootsi ja Eesti, kes vist on võtnud nendele eesmärgiks kaks tuhat kolmkümmend olla. Puhas, roheline ja nii edasi, et. On see realistlik, kaugemale oleme sellest ja mis rolli mängib Sunly selle eesmärgi saavutamisel, mitut protsenti?

Seda, nüüd on see küsimus, et mis see rohelisus tähendab, et kindlasti me ei näe kahekümne, kolmekümnendal aastal seda, et sisepõlemismootoriga autod tänavatele ei sõida. Me kindlasti näeme plastikpakendeid, me kindlasti näeme neid detaile ka, ma arvan, et see. Kas me

põlevkivielektrijaama näeme töös veel?

Järgmist auveret näeme.

Seda, see kõik sõltub, kelle poolt hääletate kaks tuhat kakskümmend seitse aastal. Aga, aga ma arvan, et me kõiki neid asju näeme, et üks asi, mis tuleks ikkagi nagu oma pähe nii-öelda kinni taguda, on see mõte, et kui me oleme ikkagi midagi valmis ehitanud ühiskonnana, siis me ei tohiks sellega käia ringi nagu. Noh, suvalise, ma ei tea, investeering, või nii-öelda emotsiooni investeeringuga, et ostsid neile poest jalanõud ja ah, nüüd need mulle ei meeldi, ma ei kanna neid enam. Et me oleme ühiselt sellele mingised investeeringud Eestisse teinud ja, ja tegelikult kui me räägime sellisest ringmajandusest, siis üks põhimõte on see, et kasuta ära need asjad, mis sul on. Võimalikult kaua ja, ja mõtle selle peale, et kuidas need asjad, mis siis on sellel näiteks energiaturul. Kuidas teha niimoodi, et me, me suudaksime oma selle üldise plaani ellu või ehk siis. Kutsume seda siis rohepöördeks ja sellest pöördes peaks ikkagi olema niimoodi, et noh, me oleme võtnud eesmärgiks, no toon näite, et sõnademängud, aga need on hästi olulised. Eesti eesmärk on toota sama palju taastuvenergiat aastas, kui me tarbime. Aga seda mitte iga sekund, iga minut, iga tund, vaid et me üritame siis. Põhimõtteliselt osta krediiti selle kaudu, et me toodame siis vähemalt nii palju, kui me tarbime aasta peale kokku. Ühesõnaga,

talvel jääb, talvel jääb meid puudu ja selle siis täidame ära põlevkiviga ja suvel jääb meil üle. Ehk siis ma saan aru, et juba eelmisel aastal meil oli päevi, kus kogu Eesti Energia tarbimine kaeti ära päikeseenergiaga, see oli küll üks või kaks päeva, aga. Jah, neid päevi hakkab

olema, neid päevi hakkab olema aina rohkem ja rohkem, et see on kindlasti üks, üks tehnoloogia valdkond, mille. Mõju alahinnatakse analüütikute, ekspertide poolt kogu aeg ja on alahinnatud mitmeid kordi iga aasta, et see on, see on kindel. Au, ma toon näite sellest Auverest ja, ja, ja põlevkivi vanadest plokkidest, et. Ma arvan, mida me targana, targa ühiskonnana võiks teha, on see, et jah, kakssada tuhat kolmkümmend on nad seal olemas. Jah, see maksab meile midagi, aga meil peaks olema, et seatud teine eesmärk ka. Mis asendab seda näiteks kaks tuhat kolmkümmend üks või kaks tuhat kolmkümmend kaks, otsustaks selle nüüd ära, et seal toimub mingi oksjon. Ja kõik need asjad, mis siis seda asendada võiksid, siis alustame nende planeerimist täna. Ma võin öelda, et pärast nagu energiasalvega väga palju ei ole pikaajalisi tootmisi salvestamisüksusi Eestisse niimoodi planeeritud, et.

Aga tuumajaam, Priit, tuumajaama plaanitakse.

Tuumajaaba plaanitakse ka, aga noh, sellega on, energeetikas on üks huvitav asi, et kui siin start-up boom oli, siis energeetikasse tulid ka tagasi teatud nagu tehnoloogiad, mille. Mida mina kutsun selliseks tehnoloogiaks, mida, mida ei ole sellisel kujul olemas, nagu neid müüakse, inglise keeles on selle kohta eraldi definitsioon, et ta on paberil olemas, aga tegelikult nagu. Slaidware

on, inglise keeles on slaidware.

Täpselt, et, et see loogika nagu sellest tuumatehnoloogiad on olemas, aga täna on ikkagi. Kõige väiksemad jaamad ja reaktorid on tuhat viissada megavatti, tuhat viissada megavatti on, on natuke suurem kui Eesti nii-öelda. Kui me võtaksime selle tootmise, siis sellist tootmist Eestisse ära ei mahuks, et me ei suuda seda nii-öelda. Suvepäevadel ise nagu ära tarbida, et ma ei tea, mida me tegema peame siis, et see, aga see on täna see tehnoloogia, mis on olemas, eks, tuumatehnoloogia on olemas ja see, millest kõigest muust räägitakse, on selline asi, et noh. Ma lugesin just ühte artiklit, kus öeldi seda, et toote tehnoloogiline, tehniline arendustase või siis. Technology, technology readiness level, et tuumatehnoloogias ei tohiks seda vaadata, ma olen ise.

Jah, ma natukene tempot tõstma, ma arvan, sellepärast energeetika valdkond on nii suur, et. Seda, et noh, kui me üldse tuumaenergiast räägime, siis me peaksime tegelikult rääkima Baltikumi peale ühest jaamast üldse, on ju.

Ma isegi ei tea seda, et kas see on vajalik, ma ütlen otse välja, et ega, ega kui ma vaatan seda, mida mingil põhjusel mina ei ole tuumatehnoloogia mõttes kunagi tegelikult kriitiline olnud, et on üks CO2 neutraalne tehnoloogia, mida selleks, et seda üleminekut teha ühiskonnana, ma mõtlen mitte siis Eesti ühiskonnana. Meil on seda tehnoloogiat ka vaja, aga rääkida näiteks small, medium. Reactor nii-öelda tehnoloogiatest ja nendest väiketehnoloogiatest, et kuidagi need sobivad Eestisse. Ma arvan, et selleks momendiks, kui see tehnoloogia valmis on, on meil gigavatt päikest, gigavatt tuult ja küsimus on, et mis tundidel see tuumajaam siis tööle saab minna, sest et päikseelekter on sellel momendil ju tasuta, ta tuleb lihtsalt, ta läheb võrku, et. Kes siis maksab selle kinni, et see tuumajaam samal ajal töötab?

Mis on see, et me ühendame ennast varsti lahti siin oma vastikust naabrist, on ju. Täna me seda veel teinud ei olnud, ei ole, noh, põhjuseks on selge raha, eks, on ju, mis noh, ütleme nii, et kui me seda lahti ühendame, siis meil tekib üks kulurida juurde ja see on ikkagi päris suur. Ma arvan, see mingi kuuskümmend kuni sada milli võib-olla isegi aastas on ju, vaadates naabreid siin. Aga vaadates ka seda meie olukorda, et noh, siin on nüüd kaablid Soomega, üks on katki. Ja teine kaabel, mis meid üldse mõjutab ja aidata saab, tuleb läbi Poola, see on mingi punn, sõnavatuses mõttes, sealt ei tule midagi eriti läbi. Vaadates meie militaarsituatsiooni ja kogu meie energia üles, tarista ülesehitust, et noh, põhimõtteliselt pane nelja suurde alajaama purakase ära ja ongi kogu Eesti pikali, on ju. Siis mina küsiks niimoodi, et noh. Kui sa seda kõike arvesse võtad, siis mingi isemajandamine peab saama meil toimuma, mistõttu sellised nagu lokaalsed energiaüksused noh a la Pärnumaa katab Minski asja ära, Saaremaa katab Minski asja ära, et. Mulle tänases situatsioonis tundubki see ainuvõimalik lahend, kas ma mõtlen väga valesti ja väga mööda?

Ei mõtle, just ja see on ka tegelikult see, sinu mõtlemine kahjuks ei ole jõudnud kohale väga paljudele neile inimestele, kes omavad neid varasi täna. Nemad tahaksid seda vara, mis on, mis näiteks on, näiteks see kuulub täna Eleringile ja nii edasi, ehitada veel suuremaks, sellepärast et noh. Seda on kõike vaja, aga tegelikult oli seda asja vaja selle jaoks, et Narvast Kõpu tippu ära viia see elekter, mida tarbida oli vaja seal. Aga täna see, kui sa mõtled, et sa teeksid seal seda, ise seda päikseenergiat teeksid seal kohapeal, salvestaksid seda seal kohapeal siis. Ja sa oled seal, viibid seal suvel ainult, talvel noh, ma olen seal käinud, et väga vähedad auto või autorattajäljed viivad sinna, et, et. Et noh, et sul on tegelikult väga vähe teatud kohtades Eestis nagu elektrit vaja, vist nihukesed maakohad, kus kohas kunagi meie vanemad või vanavanemad elasid, aga meie käime seal võib-olla kord, kord aastas. Nädal aega, et sellised kohad on täpselt sellised kohad, kus kohas on võimalik need võrgud ära kaotada ja mitte maksta seda kinni. Näiteks, et kui me oleme Tallinnas, me maksame tegelikult väga palju kinni seda võrku, mis üle Eesti laiali on. Aga see on mõtetes kinni kahjuks ja, ja sul, aga sul on sada protsenti õigus, et sa mõtled väga õigesti ja see ei ole kuidagi seotud rohepöördega, see on seotud, inglise keeles on hea sõna, on resilience. Et see on seotud just sellega, et tormid kliimamuutustega tulevad, tulevad kaasa. Rohkem selliseid tugevamaid torme, tegelikult su kõige suurem probleem on Eestis ikkagi kliima. Järgmisena on kliimast tulenevad, tulenev migratsioon, tegelikult terrorism ja alles siis Venemaa. Ja, ja nende kõikide asjadega on võimalik tegeleda nii-öelda ühiselt ja mis see tähendab siis seda, et. Et just, et kui me ehitaks oma võrgud niimoodi ülesse, et kui midagi juhtub püssi alajaamaga, siis Hiiumaal jääb elekter ikka alles ja. Ja kõik sellised näited või, et kui keegi tuleb ja sõidab ankroga üles ja nende kaablit, et ikkagi süsteem nagu toimiks, et vähemalt kuskil osas Eestis. Ma arvan, see on parem süsteem kui see süsteem, kus kohas kogu Eesti on väljas, et.

No ma saan aru, et energeetika on niisugune valv kalkunud, mille kohta öeldakse, et kõik valetavad on ju, sest noh, nii on lihtsam, et. Just. Kas sa ise oled seda rohepöörde käsiraamatut lugenud või?

Ei ole, ma olen otsustanud oma elus, et ma ei paanusta inimest, ma ei viitsi vaielda teatud kohtades. Et niimoodi on lihtsam, et energeetikas on nagu religioon, et. Täna on see kommunikatsioon läinud Eestis väga lihtsaks, et, et rohepööre on kommunism, maksud on kommunism. Ja, ja kõik suured asjad, need on kapitalism, et mina ütleks selle kohta, et ma olen ka väga kapitalistlik ettevõte, et ma tahan ikkagi. Ehitada neli koma kuus gigavatti, see on ikkagi mitu miljardit eurot ja see on ikkagi kapitalism, et mina soovin ka, et. Need elektrijaamad oleksid kasumlikud ja töötaksid, aga siis sa ütled mulle, et kuule, aga kuidas sa tegeled sellega, et. Et need null euroga hinnaga tunnid, et noh, eelmine aasta oli ka nädal aega. Mul oli eelmine aasta seitsekümmend kolm eurot megavatt tunni eest keskmine hind kogu aasta peale. Ma suudan oma laenud tagasi maksta, on ju, ja, ja see äri on normaalne äri, on ju, ja iga päev ma tegelen sellega. Nagu millega ühiskond ütleb, et kommunism, et ma tegelen sellega ja, ja noh. Aga, aga ma ei ole, ma ei aktsepteeri seda, et inimesed räägivad selle näiteks rohepöördest kui kommunismist.

Aga kui sa ütled, et sina suured sellistkümne kolmega ära teha, siis anna mulle andeks, ma võin sind väga nüüd mööda panna mingi asjaga, aga kas mitte merepargi tuulepargi toetuseks ei olnud juba planeeritud, et vähemalt sada kümme on tagatud?

Jah, noh, seal on nagu ma, ma nagu nii palju seda meretuult nagu ei peksaks, et see arutelu hakkab pigem sellest pihta, et ma ütleks niimoodi, et Sunly's me ka tegeleme meretuule arendusega. Aga meil on noh. Meie mõte hakkab sellest pihta, et meil on väga palju ruumi maismaal veel olemas. Võrgud on vanast ajast ka veel maismaal kõik olemas, infrastruktuur maismaal on kõik olemas. Ka inimesed, kes oskavad neid asju ehitada, on maismaal olemas, seal peab mingi erilaevu hakkama ehitama selleks, et need seda, seda üles ehitama hakata, et. See ülesande püstitus on palju lihtsam kui merel. Kindlasti kõik ütlevad, jah, see on võimalik, jah, see on võimalik, aga, aga noh, täna on ikkagi niimoodi, et kui me vaatame. Euroopas oksjone meretuul või maismaa tuul päike, siis hinnad on kuskil seitsmekümne, üheksakümne euro vahel megavatt-tunni eest. New Yorgis tehti nüüd uus oksjon meretuulele, see hind, mis seal lõpuks siis sai, oli sada viiskümmend eurot megamatt tunni eest. Kui sa vaatad, et kui palju siis see suur meretuulepark seal rohkem toodab ajast, siis kuidas on mõistlik teha täna selline asi, et sul on üks toode olemas. Näiteks maismaatuul ja päike koos suudavad toota mahtude mõttes peaaegu sama, ütleme kümme protsenti vähem kui meretuul. Ja nad on kaks korda odavamad kokku ehitatuna ühiskonnale ja meile ja noh, pank vaatab ka, kõik vaatavad seda nagu ökonoomikat ikkagi samamoodi. Siis miks me seda meretuult praegu teeme, et järsku nagu vaataks, kuhu see innovatsioon läheb, järsku need laevad ehitatakse valmis. Järsku siis näiteks kümne, viieteist aasta pärast, teeme need asjad ära, sest meil on vaja seda teha.

Okei, aga see on nüüd tootmine. Kui palju ja kui tähtis on ikkagi see, et me võtame näiteks meie eramajapidamised jälle ei paranda mind, kui ma panen täiesti mööda, aga ma peast ütlen, et kas umbes seitsmeteist tuhandel eramajal äkki on juba peal mingi päikesepaneeli lahendus? Ja. Okei, seitseteist tuhat, mis tähendab seda, et kui me paneksime sinna juurde ka salvestamisvõimekuse ehk siis, et me suudaksime need majad viia. Nii-öelda ise toimima peale, pluss nad tavaliselt on sellise varuga ehitatud, et ütleme niimoodi, et kui sa nurku tagasi müüd, siis tegelikult see nagu füüsikaliselt läheb su naabrimehe majja ka, eks on ju, et. Et jällegi, mina vaatan seda nüüd nagu siin meie Kustisalmi ja teiste sõnavõttude raames, tekib sihuke tunne, et kurat küll, mehed, on ju, et see ongi ainuõige tee, et. Et me peaksime kokkuvõttes selliseid mikro isegi noh, ongi mikroenergia lahendusi tegema, noh, mul endal ka, mul on päiksepaneelid. Mul on saja kahekümne kilone salvesti ja mul on kuue kilovatine generaator, eks, et. Ja noh, ütleme nii, et tulgu või mis iganes on ju, et noh, et, et peame vastu, on ju. Et maaküte ja oma siis vesi ka oma küla peale, et, et noh, ühesõnaga, et selles mõttes nagu. Millist rolli nagu need kodumajapidamised ja seesama näiteks sa juhid seda nagu. Noh, ala, et sul on ainult energia ülejääk, tunniks ajaks on vaja panna kõik akud ja autod salvestavad, on ju. Ja, või vastupidi, et kui sul on see. Teistpidi, et sul jääb puudu, et selle asemel, et jälle mingi gaasijaam käima ajada, et sa ütled nüüd, et tund aega boilerid ei soojenda ja autosid ei lae. Et kui palju selline asi üldse nagu päriselt, ütleme sellist nagu Eesti-sugust väikest turgu aidata saab? Tundub see nagu, on see üldse?

Ei, see on väga õige ülesanne, vaata need paneelid ja akudega on selline asi, et nad on huvitavad tooted oma loomu poolest, aku sinu kodus üks kilovatt-tund maksab enam-vähem sama palju kui suures massis põllu peal. Et kujutad ette, et sa saad päris suure aku või salvestuse ehitada niimoodi, et me paneme kõik üksteise, üksteise koju selle süsteemi ja. Ja liidame nad näiteks Fuseboxi äpiga ja, ja siis müüme seda flex, nagu flexible nii-öelda tootmist siis. Või tarbimist turule ja, ja mis sellega on võimalik saavutada, on see, et mõni kallis reostav elektrijaam ei lähe tööle. Ja me ühiskonnana säästame sellest meeletult. Mis ongi kõige huvitavam on täna, et Eestis on jooksnud paika kõik ütleme, tooted, teenused on olemas ja regulatsioon ja regulaatorite mõtlemine on ainuke asi, mis hoiab seda tagasi. Ma toon näite, et Eesti Energia tahab ehitada gaasjaama. Seda gaasjaama pole mõtet ehitada, sellepärast et kui me teeksime, need targad seitseteist tuhat tarbijat. Pannakse turule niimoodi, et nad oleks võimalik Eleringi poolt kontrollida. Siis me saavutaks sama eesmärgi, me võiks ka neile peale maksta, me ei peaks investeerima vanasse gaasijaama või vanasse tehnoloogikasse.

Need maju pannakse juurde iga päev, et selles mõttes, et see on praegune seis, aga ma arvan, juba selle suvega pannakse siin kümme tuhat juurde nagu.

Ei, kõik uued majand peavad energiaklassi tõttu, et hoida energiaklassi, siis nad peavad panema endale peksipaneelid katusele. Ja see on ka üks asi, mida, mida ma ütlesin, et päris mitu minu jaoks olulist inimest, keda mina jälgen, üks mehe, ühe mehe nimi on Michael Librak, kes on. Bloomberg New Energy Finance'i asutaja, tema on just öelnud seda, et ta tekib, tõi välja, et kolm nii-öelda super teemat, mis näitavad, et me saame hakkama selle pöördega, kindlasti. Ja kolm siis nihukest negatiivset või vabandust, viis negatiivset aspekti. Ja üks nendest asjadest, mida ta eraldi välja tõi, oligi just see, et kuidas. Mikrotootmine või siis nii-öelda kodumajapidamiste juures olev salvestus, õhksoojuspumbad ja tootmine. Kuidas need kliendid hakkavad mõõtama üldiselt energiaturgu? See tegelikult võib, võib minna nii kaugele, et noh, sinu näitel siis sul ei olegi elektrivõrku üldse vaja. Ja, ja kindlasti ma võin sulle öelda, et, et sina võid olla üsna kindel, et jah, väljas on elektri hind hakkab olema järgnevatel aastatel ikka veel väga volatiilne. Aga sina võid öelda, et minu jaoks see on väiksem kulu, aga minu jaoks on see stabiilsem kulu. Ja ta, ja, ja, ja minu jaoks ta ei ole volatiilne ja, ja aga teised ei saa seda öelda kahjuks. Volatiilsus on läinud täna nagu viiekümne euro juurde ja ta läheb aina laiemaks ja laiemaks keskmiselt. Ja me õige pea jõuame sinna, kus see on sada eurot ja see on oluline raha ja ressurss. Ja mina näen küll, et noh, me peame, üks põhimõte, mis on ikkagi kuidagi. Peades ikka veel inimestel on see, et tarbijatele me ei tohi säästmise eest preemiaid maksta, see on selline vanakooli põhimõte, et vanadele, suurtele elektrijaamadele selleks, et tööle minna. Me oleme nõus maksma, aga, aga Priit küll kindlasti ei tohi selle eest raha saada, et ma nüüd teen siin. Vajutan enda toas lülitit ja kustutan tule ära, et miks mitte, et kui sa küsid mu käest, et kas mu külmutuskapp, mis ta peab praegu tarbima, et mis see hind tal on, on ju. Ja sa ütled mulle, et tead, et kui sa lülitad selle nüüd välja siin, siis sa säästad tuhat eurot näitena. Siis, siis ma teeksin seda, ma vajutaksin seda nuppu, miks mitte?

Kas see tulevik, Priit, millest sa räägid? Kas see eeldab inimestele mingit suuremat käitumise muutust ka, tarbijatele? Täna me oleme harjunud, eks ole, lähen, vajutan lülitit, lamp läheb põlema, teen kraani lahti, vesi jookseb, on ju, soe, külm, kuidas soovin, või lõige. Aga, aga selle tulevikku, kas me peame arvestama, et noh, nagu Taavi siin ütles, et mingi kolm tundi, ma ei tea, ei ole elektrit või ei tarbi või, või ei tee seda või ei pese pesu või. Või, või see jätkub nagu inimese vaatest, sinu arvates samamoodi nagu täna on, lüliti, klõps, tuli.

Ei, ta ei jätka, see läheb aina targemaks, et ma arvan, et see ongi, kui sa küsid, et millised on need suured. Uued energiaettevõtted, kuhu võiks investeerida, et kui keegi tuleb sinu juurde mingi ideega, siis. Siis just selle probleemi ära lahendamine, et muuta elekter selliseks nagu, ma ei tea, kosmeetikabrändiks või midagi taolist, et sa ei mõtle ka selle peale. Et sinu akumulatsioonipaak suudab teha niimoodi, noh et asi ei ole mitte ainult selles, et see akumulatsioonipaak, vaid kõik detailid näiteks su. Su aku, su külmutuskapid, et sul on kõik niimoodi ühtse süsteemi peale üles ehitatud, et see kõik toimiks niimoodi, et sina isegi ei tea, et see juhtub. Aga sina, sinu mugavus jääb alles sulle, et ma toon, ma kasutan kodus ise näiteks demo põrandakitte lahendust. Ja, ja sa tegelikult ei saa, kui seal on nii-öelda selline graafikusüsteem, kus kohas sa isegi ei saa aru, et ta teeb seda, põrandal on alati soe, siis kui sina seal oled. Ja muul ajal ei ole, lihtsalt, et kui sa üritad väljuda oma igapäevasest rutiinis, siis sa pead natukene muutma seda süsteemi. Aga, aga kui sa täidad oma rutiine, et hommikul lähed tööle, siis sa kasutad vanni tõba ja siis sa tahad, et oleks soe ja õhtul, kui sa kasutad, sa tahad, et oleks soe. Siis seda ta teeb täpselt, täpselt ja teeb väga hästi, ehk siis siis, kui sina tarbid seda, siis ta on olemas.

Meil on olnud mingi, ma ei tea, nii palju, kui mina olen tehnoloogia ajakirjanik olnud, seda on juba kahjuks väga pikka aega, no üle kahekümne aasta. Ma mäletan neid demosid ja ma mäletan neid jutte ja ma mäletan neid pressiteateid ja isegi mingisuguseid toote moodi asju, et. Tark kodu ja intelligentne võrk ja ma ei tea, kardin sõidab ette, kui päike. Päike ei paista ja sõidab eest ära, kui päike paistab ja see soojendab su maja ja sa ei pea ise midagi tegema ja, ja, ja noh, tohutu efektiivsus on peidus, et see jutt on käinud üle kahekümne aasta. Ja no ma vaatan ringi, mina, võib-olla sinu kodus on, sest sa oled ilmselt fänn, on ju, võib-olla Taavi kodus on, sest ta on ka fänn, aga kas ta tegelikult ju ei ole olemas?

Ta sul on, ma ütlen sulle ausalt, sul on, sinu perspektiiv on täiesti õige ja see õigus ongi selles, et. Energiaettevõtted tulevikus ei pea olema, noh me sarnaselt ütleme ka, et me tegelikult oleme salvestus ja tarbimise äris, et me toodame või. Me toome turule neid megavate selle eesmärgi, et rahuldada kliendi elektrienergia vajadust. Ja aga me üritame seal ka, et noh, ja, ja, ja me, mida me tegelikult teeme, me suurendame tema elektrienergia nii-öelda tarbimist. Just selliste tarkade toodetega ja me, ja meie see, me näeme, mis on see kõige suurem probleem, just see fakt, et need seadmed ei tööta kokku omavahel. Ja sa ei taha selle valuga tegeleda, miks sa peaksid teadma, kui suur on mingi aku, ma tahan, et mul oleks elekter kogu aeg olemas. Ja sa ütle mulle, palju maksab see toode või teenus, et see niimoodi oleks, et proovi ehitada endale täna maja ja saada sinna tarka lahendust, see on võimatu.

No ma ütlen selle, me oleme seda Hendrik varem ka öelnud, et eks ole, teemas sees, siis sul ongi teemast oksendamiseni, enne kui see üldse küpseb kuhugi,

et ma. Mina

mäletan, et aastal kaks tuhat kaheksa pilvetehnoloogiatest ja pilvetehnoloogia teemast, mul oli kõriauguni. Noh, kõrjaaguni, kõik koodad olid täis. Instagrami ma lasin enne maha oma telefoni, siis kui ta kuumaks sai üldse on ju, et noh, et ühesõnaga, et seal on, sa peadki nagu, oledki nagu sina omast ajast ees. Aga ühte ma ütlen käitumise koha pealt küll, et enne kui mul salvestit ei olnud, siis meil oli majas väga see teema, et mis hetkel sa paned pesumasina tööle, mis ei pane. Et kas on päikest, ei ole, kas on öine, elekter, mis iganes, ikkagi noh, sa tahad olla natukenegi nagu maailma jaoks midagi paremaks teha, eks. Salvesti juurdepanek. Tähendas see, et nagu mugavuse mõttes see teema kukkus ära. Meil on ööpäevas kogu aeg energia olemas, sellesama nagu päikse pealt toodetud, eks. Ja vahepeal pole, millal me selle masina tööle paneme, sellepärast et kui päikest ei ole, siis ta nüüd kokkuvõttes võtab sama päikseenergiat sealt samast patarii seest, eks, et. Et selle koha pealt see asi läheb tegelikult päris kiiresti, päris palju paremaks. Aga ma tuleks tagasi ikkagi selle näpuga näitamise juurde, sest mulle see meeldib, mulle meeldib näpuga näidata ikkagi, kus need viga need laite, seal tuleb laitma Ja teistpidi ma töötasin ministeeriumis, kuhu alla kuulus ka energeetika. Selle kohta on olemas ikka vastutav asekantsler. Kes täna küll seal enam ei ole, aga ajad vahepeal väga erinevaid poose läbi teinud, aga ütleme nii, et ka see tuumik seltskond on suhteliselt sama olnud, seal on ju alles nüüd hiljuti vist üks võtme inimene lahkus jälle selle koha pealt. Ja lihtsalt nagu toob kuulajale võib-olla mingi üks või kaks sellist näidet. Kui me ütleme, et regulaatori taga on asi kinni, et mis asi on nagu kinni, no ma ise tooks ühe näite välja, mis mulle endale hingelähedane on see, et mul jääb suvel energiat üle. Ehk siis ma toodan liiga palju. Ja kui ma selle naabrile, ühesõnaga, kui ma selle võrku tagasi müün, siis. Ja ma tean, et see tegelikult läheb naabrile, et see ei lähe vahepeal Narva ja ei tule Narvast tagasi, on ju. Siis samas nagu nii-öelda juhtmetasu. Või ülekandetasu maksab ikkagi naaber ikka kinni, eks on ju, nagu tuleks Narvast. Et samas noh, Austria-Saksamaa on teinud sellise muudatuse ära, et noh, ütleme nii, et ühe alajaama piires ülekandetasu noh, ei küsita, et ühesõnaga kui läheb naabrile, siis läheb ilma ülekandetasuta. Ma olen nõus, et ma pean nagu maksma sinna samasse Elektrilevisse mingit koefitsienti või mingit noh, ühesõnaga, et võrku oma üleval hoida, saiks oma sellest aru, eks. Aga et sa ei laksata põhimõtteliselt korda-kaks selle arvele. Ehk siis noh, see on üks asi, mis tegelikult võiks ju võimendada selliste väikeste koguondade energiaühistute teket sellega, et me teemegi nii palju tootmist endale ja salvestust vaja, kui palju meie külal vaja on. Ja see on sellele, kuna meil noh, ülekandetasud on väiksemad, jah, mingit koefitsienti me maksame. On võit kõigi jaoks olemas, eks, ja see oleks nagu täiendav motivatsioon ka noh, üldse paneele panna. Et kas see on üks näide näiteks sellest, kus regulatsioon kinni on või sul on mingid printsipiaalsemad ikkagi nagu näited, kus väga suured võidud on tulemata jäävad?

Ma, see on üks näide sellest, et see. Taastuvenergia direktiiva mitu erinevat versiooni on täna, me oleme vist kolmanda juures tänaseks. Anna, on andnud liikmesriikidele palju erinevaid võimalusi, kuidas selliseid asju teha. Näiteks kuni sinnamaani välja, et kogukonnal võiks olla õigus Elektrilevilt võtta ära siis nii-öelda nende võrk kasutusse, teha see ise korda. Ja kasutada seda niimoodi ja siis vajadusel, kui, kui siis on vaja Elektrilevist, siis noh, kuskil ta on ikka, jääb ikka Elektrileviga ühendusse, et. Et siis kasutada või noh, osta sealt siis elektrit ja maksta teistsuguse võrgutasuskeemi alusel, selline võimalus on täna Euroopa Liidus olemas. Meil seda siin Eestis ei ole, aga see on üks paljudest näidetest sellest, kuidas süsteemis ei mõelda või ei taha, et ta mõelda teistmoodi. Ja ma arvan, et see algab ühest üldisest põhimõttest, Baltikumi kõige suurem probleem on see, et igal riigil on oma energiaettevõte, see on nagu. Ja, ja igal riigil on siis nagu ütleme, et on nagu oleks nagu selline halb. Lasteaiakasvataja, kes oma last alati poputab, mis ta alati üritab regulatsioonidega teha midagi sellist, et, et need kuidagi suudaksid oma. Kuidagi suudaksid hakkama saada ja, ja, ja selle taha on täna jäänud kinni väga, väga palju erinevaid asju. Sest et noh, kui sa võtad omaniku ootused Eesti Energiale, omaniku ootused Eleringile, siis omaniku ootustes on seal kirjas, et noh, et kuna nad on äriühingud, siis nad peavad teenima kasumit ja maksma dividende. Minu küsimus on selles, et kas tegelikult põhivõrk ikka nagu peaks, et mille pärast ta nagu olemas on, et, et. Kui põhivõrk on strateegiline asi, siis ta peaks olema seal sellepärast, et teenindada Eesti ühiskonda. Teha seda niimoodi sellise skeemi alusel, et ta saaks kuskilt pangast laenu võtta. Et ta saaks meile ühiskonnale need asjad valmis ehitada. Et me saaks siin luua lisandväärtust, mille pealt me suudaksime maksta sealhulgas siis lasteõpetajatele. Priit,

me peaksime selle kavalega välja ütlema, ära sina ütlema, ütlen ise välja sulle, et, et tegelikult meil on energiamaks. Lihtsalt see on peidetud ära nii-öelda ülekandetasu taha ja kuna seda ei tehta nagu kuluhinnaga, vaid öeldakse, et sealt peab alati tulema dividendi ja mingi kasu. Et siis noh, lihtsalt on nii-öelda täiendav. Sisetuleku allikas riigile, mis on tegelikult ette nähtud, et te peate selle tootma ja seetõttu saab ka ministeerium ühesõnaga, kuna rahandusministeerium korjab selle kokku, ütleb, et sihukest raha on meil vaja selleks, et teele ära püsiks tasakaalus ja kõik muu jutt on ju. Siis MKM saab ülesande, et olge head, palun tehke regulatsioon niimoodi, et see summa ära ei kaoks. On mul õigus?

Seal on tuhandeid ridu, esiteks ja teiseks ongi see, et see mõte on meid lihtsalt ära korrupeerunud, et kui, kui me vaatame, võrdleme Eestit Leeduga, siis leedukatelt võeti tuumajaam ära. Ja kui vaatame täna, kus kohas on nagu Ignitis, milliseks ta on nagu kasvanud ja mida ta plaanib teha. Nemad ei ole põetanud seda ära mingistesse rumalatesse asjadesse või hakanud ehitama mingist teist tuumajaama või. Või hakanud tegema veel midagi, midagi sellist, nemad on näiteks tegelenud klientidega, nendel on olemas sellised võrgupiirkonnad. Nendel on olemas niimoodi näiteks, et kui sul on Tallinnas Lasnamäel korter, siis sa saaksid. Näiteks Sunly päiksepargis rentida need paneelid ja see läheb näiteks sinu maja. Energiamärgise jälje, jälje sisse, seal on maksusoodustused, seal võrgutasus ei ole need sellistele energialiikidele. Kõik need asjad on olemas, sellepärast et nad on aru saanud, et okei, kui tootmist meil ei ole, aga taastuvenergia kasvab, siis me tahaks kuidagi targasti need taastuvenergia tootjate tarbijad omavahel siduda, et me ka neid tarbijaid ei kaota, sest see on ju tegelikult väärt kraam. Nagu igal turul on tarbijad hästi nagu olulised isikud. Ja sa ei taha neid kaotada ja nemad on väga palju sellega vaeva näinud ja ma, ma arvan, et minu hinnang on, et see, kuidas leedukad on kümme aastat tegutsenud tänaseks, just selle tuumajaama puudumise tõttu. Järgmise kümne aasta jooksul nad võtavad üle nagu nendest riigiettevõtetest, nemad on täna kõige innovaatilisemad. Just selle tõttu, et neil ei ole seda vana taaka küljes, millele noh, nagu öeldakse, et noh, riigienergiaettevõtetes on väga tavaline see, et. Et nagu, mis on nagu inimesed õpivad, kui nad investeerivad start-up'idesse, et ära kindlasti halva investeeringusse veel rohkem raha peale pane. Aga, aga, aga selles maailmas tehakse seda kogu aeg. Et nüüd on see läinud nii valusaks, et kui sa loedki nagu uudiseid nüüd see nädal, siis Eesti Energia ongi väga halvas olukorras. Ja nüüd on see olukord, et me peame sinna panema raha sisse, sellepärast et võrku ehitada. Aga samal ajal nemad on auvereid nagu on poole, on poole toobine elektrijaam, mingist gaasijaama tahetakse kuhugi ehitada. See on läinud uskumatult, uskumatult keeruliseks ja siis on kõik pahased, poliitikud on pahased. Okei,

aga me tõmbame siit, peame tulema korra nagu suure pildi juurde tagasi, et ikkagi Leedul, kui ma eksi, on lausa omaette energiaministeerium, et ta ei ole mitte MKM-i all, vaid ta on päris omaette üksus ja nad on sinna sinipäraselt tegutsenud, väga õige. Aga teine, mis on, millest me ei tohi ära unustada. Kui ma jällegi õigesti mäletan, meil on selge korrelatsioon selle vahel, mis on energia hind ja mis on selle konkreetse riigi tööstusvõimekus ja majanduslik võimekus. Ja energia ettesaadavus, et noh, ühesõnaga, mida rohkem on energiat, seda rohkem on sa majandust, on ju. Et ja mis hinnaga see sulle kätte tuleb, et, et selle koha pealt, kui me siin väga jokutame ja, ja noh, ütleme nii-öelda ikkagi noh, Balti turul me oleme üks kolmest, on ju. Kuhu investeering saab tulla või mitte tulla, eks, et. Iseenesest kogu see jokutamine, see jutt, mis sa räägid, lõpuks sööb meie enda majanduslikku konkurentsivõimet.

Sul on õigus, aga ma tahaks nagu, nagu seda ei taha, nagu sellise. Pessimistliku noodiga sellel osas ikkagi nagu olla, et ma näen seda, et see, et riigid toimetavad selles maailmas niimoodi, nagu nad toimetavad. Noh, ma näen seda, kuidas ühiskond üldse, inim, inimkond on lahendanud ära ühe asja. Need tehnoloogiad, päikse tehnoloogia, akutehnoloogia, need tulevad nii suure kiiruga peale ja nad muutuvad iga päevaga aina paremaks ja aina odavamaks ja seal on nagu kordajad on meeletud, kui kiiresti need kukuvad. Mul on hea meel, et, et, et nad aeglaselt toimetavad, sellised gerondid, kes aeglaselt toimetavad, need surevadki välja ja äris on see üsna tavaline. Et kunagi oli CI ka suur ettevõte, täna ta ei ole viiesajas kõige suurema ettevõtte seas enam, et äri ongi selline asi, et kui sa innovatsiooniga ei tegele, kui sa sinna aega ei pane. Tegeledki rumalustega, üritad vanas ajas kinni jääda, siis, siis juhtub see, mis lõpuks juhtuma peab. Lihtsalt küsimus on, et, et noh, me peame iga kord ühiskonnana küsima, et kas me tahame seda veel ja veel kinni maksta. Et meil hoitakse kuidagi nagu pantvangis, et näete, et elektrilevi on ka nagu selles kontserni osa, et me ikkagi nagu peaks, sest et noh, ma ei tahaks ju, et kodust tuled põlevad, on ju. Siis noh, teeks nii, et okei, anname neile seekord uuesti raha. Aga lepime kokku, et elektrilevi on siis, ei, ei kuulu neile, kuulub otse riigile või midagi. Teeme ühe korra veel ja vaatame, kuhu me jõuame. Et aga ma, ma ei tea, ma olen, ma olen sinuga sada protsenti nõus, et sellest võib pikalt rääkida, aga, aga, aga nii on jah.

No me pikalt rääkida ei saa, see, ma, ma pean järje küsima selle, sellepärast et ma tean tausta on ju, sa olid tuleva sünni juures. Ehk siis sa nägid seda, kuidas, kui kamp inimesi võtab asja ette ja ütleb, et ülikõrged fondi haldamistasud on, on saatanast. Et kui sa võtad nagu kambainimesi kokku, siis tegelikult on muutus võimalik ja see noh, ütleme ausalt, et see on läbi aegade Eesti kõige parem. Kogukonna projekt lisaks Teeme Ära initsiatiivile, eks. Aga sa sama mõtteviisi kasutad oma uute projektide juures. Ja unustame siin praegu selle üldse selle koositeema ära, aga, aga miks sa, miks sa ei taha teha niimoodi, et sa lähed oma detailplaneeringuga enne jõule kohaliku omavalitsuse juurde ja paned rahulikult selle sisse, kuna kõik söövad jõuluparaadi, keegi ei pane tähelegi, et tekkis vaidlustusaja lõpuks kenasti üks tuulepark. Et miks sa teed seda niipidi, et sa kõigepealt üldse kogukonnale käest küsima, et, et kas võib? Sa oled ju kapitalist, sa võiks teha siin teerulli, nii et seda nägu.

Jah, sellega on tegelikult hästi lihtne asi, et need projektid, mida mina ehitan, need jäävad Eestisse väga kauaks ajaks, kolmkümmend, kolmkümmend viis aastat. Ja selle käigus demokraatlikus riigis ma eeldan seda, et iga valimistsükkel võim muutub ja nägemus sellest, mida mina teen või. Kui oluline see, mida ma teen, see muutub ka ja ma ei näe, et oleks võimalik teistmoodi asju teha demokraatlikus süsteemis, kui seda teha läbipaistvalt. Ja, ja mitte nii-öelda lobistades, lobistades ringi ja mitte käia siis ülikonnastatuna ja näidata, et ma kuidagi, et energeetika on hästi oluline ja noh. See põhijutt, mis energeetikas on ikka veel kinni, see on, see on, see tegelikult ei ole nii, energeetika ei ole tõsine küsimus. See, see on nagu nii tõsine nagu panganduses oli ka, et kui me alustasime sellega teha, et kuule, et. Et noh, te ei ole pank ja ei ole nagu ressursse ja, ja see on nii keeruline asi, et miks te nagu tegelete sellega, et. No parem, ärge üldse tegelege, et noh vaata, need tasud on ikka kõrged, sellepärast et noh, me sinna ka arvutame ja teeme nav'e ja mida iganes, et noh. Meil ikkagi riskid on kõrgel ja no tuleb nagu tuleb, tuleb, tuleb. Ja regulatsioon on meeletu, noh tegelikult ei olnud, kui sa saad regulatsioonist aru, miks sa midagi teed. Pensionifondide puhul mina hoian teiste inimeste rahasääste selleks, et nendel oleks pensionipõlv. Ja ma pean neile andma ülevaadet sellest, kuidas nende pensionivaral läheb. Ja, ja täpselt nii ongi, ma saan, see, see põhimõte, miks ma seda tegema pean, on see, et noh. Et sa oleksid kindel, et sul see vara on olemas ja samamoodi on energeetikas, energeetika jah, seal on sagedused, seal on vatid, seal on megavatid. Kõik need detailid, aga ta ei ole keeruline, seal on hästi palju sellist regulatsiooni, mis takistab inimestel sellest aru saada. Ja, ja, ja see on ainukene teema, mis, kui sa küsid minu käest, mina tahan rääkida Energiast lihtsasti. Ja ma tahangi just saavutada Sunly läbi ka täpselt sedasama olukorda, tegelikult see ei ole keeruline. Ja, ja, ja me peame sellest aru saama, turule tulevad uued lahendused. Meie soov oleks, et, et hind oleks mõistlik ja meil ei juhtuks sellist asja, et ühiskond peab täiesti ootamatute sündmuste tõttu maksma sadu miljonaid, rohkem järsku ühel detsembril.

Arusaadav, ja ka Priit ikkagi, seadus näeb täna ette, et kui sa tuuleparki teed, sa pead andma selle mõju alas elavatele inimestele tagasi, eks ja kohalikul omavalitsusel selle ka on ju. Aga sellest hoolimata saan nad veel rohkem tagasi, et meile, vabandust, aga meile kuradi pärast, et noh, et, et. Sellepärast,

et sellega tuleb kaasa üks selline lihtne asi nagu vastutus selle eest, et sa ju tegelikult lähed sinna ja sa muudad. Sa muudad visuaali, sa muudad seda, kuidas inimeste elu seal piirkonnas on siiamaani olnud, et eestlased on olnud üsna mugavad, et me oleme saatnud siin nii-öelda. Maailmale sõnumeid, et vaadake, meil on siin ilusad rabad ja hommikud on nii ilusad rabades ja nii edasi ja siis samal ajal oleme seal Ida-Virumaal nagu noh, ma ei tea, mida me teinud oleme, aga põhimõtteliselt maapinna oleme keeranud teistpidi, on ju. Ja, ja me nagu arvame, et see ongi okei, ei ole okei ja me peame, kui me nüüd lähme hakkame neid tuulikud ja päikseparke igale poole rajama. Siis ma arvan, et on üsna viisakas seal arutada see teema läbi, et kuidas siis teie elu nüüd tulevikus hakkab teistmoodi välja nägema. Ka nagu füüsiliselt välja nägema, sest et tuulikuid sa näed füüsika, füüsiliselt ja. Ja kindlasti noh, mina aktsepteerin selliseid argumente, kus kohas mulle meeldivad tuulikud. Nad näevad ilusad välja, on lapsele meeldivad tuulikud, aga ma tean ka inimesi, kes arvavad, et nad on visuaalselt koledad. Võib-olla liiga valged, võiks olla natuke teist tooni, aga, aga kui sa seda diskussiooni pead ja siis noh. Ma arvan, et seda on mõistlikum pidada, kui jätta pidamata ja siis üks päev inimesed avastavad, et tuulikute rajataksegi juba. See tekitab sellist vimma, mis, mis lõpuks nagu plahvatab ja sa saad kuskil tulevikus lihtsalt sellega vastu nägu, sa arvasid, et sa võitsid. Aga energeetikas sa võidad siis, kui tegelikult sa selle elektrijaama saad kunagi nagu likvideerida ja siis sa saad öelda, et näed, et see oli positiivne lugu, et see algne võit, et ma isegi sain tuulepargi püsti pandud. Noh, kui ma peaksin seda tegema niimoodi, nagu sina ütled, siis mina arvan küll, et tulevad valimised kakskümmend seitse. Saab võimule jälle mõni erakond, kes ütleb kodukulud alla. Ja, ja siis hakkab pihta see, et tõmbame need tuulikud maha ja. Ja, ja see on selline ja kui sa seda teed, nii nagu sina ütled, et nii-öelda jõulude ajal ja kasutad ära ühiskonna neid aspekte. Siis see võib sinuga väga vabalt juhtuda. Võib ka juhtuda siis, kui on nii nagu mina teen, aga mul on endal on eeldus, et kui ma teen seda niimoodi, siis vähemalt rohkem inimesi ütleb, et kuulge, et see ei ole mõistlik. Ja noh, demokraatlikus riigis on see ikkagi oluline, et inimesed käivad valimas ja otsustavad asju.

Ja ma arvan, me peame hakkama otsi kokku tõmbama, Priit, kui sa vaatad nüüd, ma ei tea, enda Eesti Energia Sunly tulevikku. Ärme kümmet aastat pane, see vist võib-olla kuulub rohkem nagu unistamise valdkonda, sest me täpselt ei tea, mis võib juhtuda. Aga selline kolm, neli, viis, kuus aastat, et kuhu sa Sunlyga oled jõudnud või milline näeb Eesti pilt välja siis, kui, kui Sunly saab teha seda, mida te tahate teha?

Sa küsisid viis aastat või,

mitu aastat või?

Ütleme niimoodi, et viie aasta pärast näeb Eestis niimoodi välja, Eesti niimoodi välja, et kui sa sõidad Pärnu poole. Siis sa näed paremal, vasakul pool hakkad nägema tuuleparke alates noh, Märjamaa või nii-öelda jah, Märjamaast või sealtkandist. Ja neid on kindlasti ja samamoodi hakkab neid tulema, kui sa sõidad Viljandisse ja igal pool mets, metsade vahele on tuuleparkid ehitatud, kui me räägime viie, viie aasta pärast. Kümne aasta pärast sa näed neid veel rohkem, aga, aga nad on täiesti sinna loodetavasti targasti, mis tähendab seda, et nad ka, see neid visuaalseid aspekte on arvesse võetud, et, et, et ta näeks kuidagi esteetiliselt ilusam välja. Ja, ja noh, ma neid suuri päikseparke sa tegelikult ei näe, need on tehtud metsade vahele nende põldude peale, kus kohas kunagi põllumajandus toimis. Ja, ja Sunly on ehitanud nendest siis ütleme nelikümmend, kolmkümmend protsenti. Et see on see koht, kus mina arvan, nagu viie aasta pärast me oleme. Ja, ja mujal on täpselt samamoodi, et, et Läti, Leedu, Poola, Poola natuke võtab kauem aega, aga viie aasta perspektiivis ikkagi me juba ehitame ka sinna uutel tehnoloogiatel põhinevaid tuuleparke. Ja kümne aasta perspektiivis ma päriselt arvan, et kümne aasta perspektiivis on, tarbijate vaates on ikkagi. Hinnavolatiilsusega oleme me suutnud tegeleda niimoodi, et me oleme jälle tagasi sellises olukorras, kus kohas hind on stabiilne. Aga sinnamaani järgmised viis aastat on küll selline, et see volatiilsus on meeletu ja see volatiilsus läheb ja läheb aina laiemaks. Ja kuskil see moodi, ütleme viiendal, kuuendal aastal see läk hakkab muutuma, sellepärast et inimesed lihtsalt noh, inimestel on, hakkab liiga valus. Ja, ja nad ise hakkavad nagu mõtlema selle peale, et palju nad siis seda elektrit ja millal nad seda elektrit nagu tarbivad, et see umbes elu näeb niimoodi Eestis välja, et. Mul just eile ühe ürituse raames küsiti, et mis minu arvates elektri hind järgmine aasta on. Ja me ostame väga palju professionaalseid teenuseid sisse ja. See volatiivsus, mis meil on selle tõttu, et elektrijaamad lähevad turult välja oma vanuse tõttu ja selle tõttu, et Vene gaas on läinud turult välja. Siis kõige hullem asi ongi see volatiilsus, ettenähtamatus, palju maksab sealt mõõdikus sinu poole tulev elekter, praegu sellel minutil. Ja, aga sul on rumalad seadmed kodus näiteks ja, ja nad tarbivad täiesti suvalisel momendil seda. Ja sa võid niimoodi pihta saada, et sa avastad üks moment, et sa olid arvanud, et veebruarikuu elektriarve on selline, järsku on see kümme korda suurem. Ja see tuleb sulle tagantjärgi, sellepärast et see süsteem lihtsalt töötab niimoodi, et tagantjärgi ja keegi võtab inimesed lihtsalt säästud käest ära. Ja, ja kui selle aspektiga ei tegeleta, siis ma arvan, et see on selline emotsioon riigi tasandil, et kui sa ei taha, arvad, et see on ebaoluline asi. Siis mina arvan, et kui see volatiilsus jääb liiga pikaks ajaks, siis. Meil võib ka tekkida probleem kaks tuhat kakskümmend seitse aasta valimistel, sellepärast et. Väga lihtne on inimestel sealt edasi tekkima tunne, et, et riik ei tee tegelikult nende kaitseks mitte midagi. Ja, ja see on väga ohtlik tee, kuhu minna.

Kas sa näed reaalselt näiteks sellist võimalust, et võib-olla mitte Eestis või mitte ainult Eestis, vaid näiteks laiemalt Euroopas? Valijatel saab lihtsalt kõrini sellest elektri ja tuule ja päikese jutust ja sellest, et nende, nende heinamaale ehitatakse midagi ja nende vaade rikutakse ära ja, ja nad ei tohi sõita selliste autodega, nagu nad tahavad ja, ja et. Meie, ma ei tea, Euroopa konkurentsivõime on madal, sest et mingid rämedad maksud on peal ja me ei saa kasutada oma, oma põlevkivi ja, ja et, et valija lihtsalt jõuga pöörab selle kõik tagasi, millest sa oled siin tund aega rääkinud. Seda tulevikku ei tule.

See, see on, see võib tulla ja ma arvan, et hea näide on, võta see muster on nagu mulle meeldib nii-öelda selline poliitiline aspekt ja, ja siis selline demokraatlik aspekt selle asja juures ka. Need jõud, kes toetasid taastuvenergeetikat, on olnud ühed suuremad taastuvenergiavedurid Euroopas. On olnud, on olnud Portugal ja port, Portugali sotsiaaldemokraadid, kes kaotasid just valimised, just selle aspektiga. Et kus see siis kõik on, aga kõige hullem selle asja puhul on see, et mingil põhjusel mitte ükski juht ja liider. Üheski riigis ei taha tunnistada seda, et energeetika ongi raske. Mina võin öelda, et kui ma saaks siin kopa maha panna, siis tuulepargi ehitamine on kaheksateist kuud, päiksepargil on see kaksteist kuud. Aga kõik mingi paberimajandus ja kogu see aspekt võtab nii meeletult kaua aega, et need inimesed, kes on seal teisel pool, kes tahaksid siis seda elektrit juba tarbida. Nendel, nendel on, nad ei kannata ära oodata seda olukorda, nad ei kannata oodata seda odavat hinda ja nad lähevad lõpuks valima ja niimoodi see asi käibki. Aga nagu ma ütlesin ka enne, et need, need neli aspekti. Kui poliitik ei tegele puhta õhu, puhta vee, toidu ja energeetika küsimusega, siis ta saab valimistel vastu näppe ja ta ei saa minna nihukese jutuga, et. Nüüd teeme nagu noh, Eestis on ajalooõpikutes koolis õpetati, et näed, et üheksateistkümnendal sajandil eestlased käisid valget laeva ootamas. Et see on täpselt selline sama asi, lõpuks nad, nad usuvad seda lugu, nad lähevad siis isegi sinna nii-öelda rannikule ja jäävad ootama ja lõpuks noh. Puu aja möödudes nad lihtsalt lähevad lõpuks koju, on ju, et ja noh, usuvad midagi muud siis on ju, aga, aga see. Noh, siin on täpselt samamoodi, et inimesed ei kannata ja seda lihtsalt ära oodata. Aga aspekt on ka see, et inimesed peavad, keegi peab inimestele ütlema, et kõikide nende asjade ehitamine võtab aega. Ja vahet ei ole, kas see on tuumajaam, vahet ei ole, kas see on mingi muu jaam, mingi muu tehnoloogiaga, kõik need asjad võtavad aega ja ressursse ja selle tõttu ma ütlesin ka alguses põlevkivi küsimus oli, et kas me peaksime. Põlevkivijaamadega, kas me peaks nad kinni panema, see peaks olema, mõttelaud peaks olema niimoodi, et kasutame. Vanad asjad ära, mis me oleme teinud, ütleme, millal me lõpetame nende kasutamise ja siis, kui see aeg tuleb, siis ka lõpetame nende kasutamise. Selleks, et uued asjad saaksid tulla. Et kui seda kommunikatsiooni pole ja ma, ma ei, ma ei tea, miks, miks nagu. Just poliitikute tasandil on see, et inimesed nagu kardavad sellel teemal rääkida, sest et nad justkui nagu viitab sellele ebakompetentsusele. Mis on olnud siis, aga ma ei tea, juhi üks aspekt on aru saada ja hea juht eristab teistest juhtidest just selle tõttu, et. Ta tunnistab seda pikaajalist viga, mida ta teinud on ja ta ütleb, et okei, ma sain aru, et ma olen seda viga teinud, lähme nüüd siit edasi kuidagi teistmoodi. Ja seda momenti pole Eestis energeetikas olnud ja lihtsalt räägime, et teeme taastuvenergia sada, teeme taastuvenergia sada kakskümmend. Kuhu me paneme selle energia, lahendaks esialgu selle probleemi ära, et täna inimestele ja ettevõtjatele ei oleks volatiivset hinda, see on hästi lihtne harjutus ja hästi lihtne probleemi lahendus. Sa ei hakka ehitama endale uut tehas, kui sul eelmine tehas põleb samal ajal. Et see on nagu noh, võiks ju kõigepealt selle tulekahju ära kustutada ja siis hakata seda teist asja ehitama. Aga meil käib niimoodi, et maja põleb, mõtleme, mõtleme juba sellest uuest asjast ja kogu aeg mõtleme sinna nagu, et mis fassaadivärv võiks olla ja. Ja milline nagu noh, kui suur võiks olla see, ma ei tea, ventilatsioonisüsteem ja nii edasi. Aga teine maja samal ajal lihtsalt ise põleb edasina, et nagu kahju on vaadata kõrvalt ja, ja, ja see on see põhjus ka, miks Sunly on mitmel turul korraga. No ei kannata ära oodata, millal mõned asjad juhtuvad. Tahaks teha noh, tahaks ehitada ja tahaks aidata.

Me oleme teinud oma siin kahe poolekuulise karjääri kõige pikema podcast'i, pannud, ma vaatan kella umbes kolmandikuga niimoodi üle.

Ja ma arvan, see on tõestus sellest,

kui korraga keeruline ja lihtne valdkond on energeetika. Sest, et saatematerjali, ma arvan, on siin veel selliseks Müstilise Venemaa jagu sarjaks, et. Iga pühapäeva hommikul, Priit, võib tulla tund aega mikrofoni ette ja rääkida energiast. Aga me saame lubada, et me kutsume sind tagasi. Täname ja minu ja Taaviga kohtute järgmisel kolmapäeval, kus teema on tõenäoliselt midagi muud, mitte energeetikaga, aga seda, seda me veel näeme, nii et kuulmiseni.

tuhat korda suuremaks teha. Ettemõte.