Baltikumi suurim päiksepargi ehitaja näeb, et teeme täna mitmeid valesid otsuseid

See on keeruline küsimus olnud ka meie majas, et meil on täna kolmsada inimest ja me oleme kasvuettevõte ja see on täpselt sama segane nagu teie jaoks on see ka meie jaoks tegelikult, kuigi seal on teatud põhimõtted. Kui ma oma pitsiga alustaks, siis me oleme või soovime olla energiaettevõte neljal turul Baltikumis ja Poolas. Ja meie, meie on gigavattide maailm ja selles gigavattide maailmas oleme meie otsustanud, et me soovime olla neli koma kuus gigavatti ettevõte, mis see tähendab, see on. Nii-öelda start, start-up'ilikult ütleks selle kohta, et mul on vaja selleks kaasata kaks miljardit eurot omakapitali ja pangad peaksid umbes sama palju juurde andma. Et see on selline harjutus ja me oleme siin selleks, et lahendada kogukondliku energia küsimust, siin piirkonnas, mis. On saanud osaliselt alguse kliimamuutusest, aga teise, teise aspektina on saanud alguse sellest, et siin piirkonnas. Elektrijaamad, mis on ehitatud, on ehitatud põlvkonna poolt, kes rajas asju viiekümnendatel ja kuuekümnendatel ja need asjad, mida nemad siis rajasid, need on lihtsalt tänaseks amortiseerunud. Ja aina rohkem ja rohkem amortiseeruvad ja selle tagajärjel Sunly on siin, et lahendada siis seda tühimiku, mis selles süsteemis on tekkimas, selleks, et tuli põleks ja, ja arvutid töötaksid.

Jah, ma natukene tempot tõstma, ma arvan, sellepärast energeetika valdkond on nii suur, et. Seda, et noh, kui me üldse tuumaenergiast räägime, siis me peaksime tegelikult rääkima Baltikumi peale ühest jaamast üldse, on ju.

Ma, see on üks näide sellest, et see. Taastuvenergia direktiiva mitu erinevat versiooni on täna, me oleme vist kolmanda juures tänaseks. Anna, on andnud liikmesriikidele palju erinevaid võimalusi, kuidas selliseid asju teha. Näiteks kuni sinnamaani välja, et kogukonnal võiks olla õigus Elektrilevilt võtta ära siis nii-öelda nende võrk kasutusse, teha see ise korda. Ja kasutada seda niimoodi ja siis vajadusel, kui, kui siis on vaja Elektrilevist, siis noh, kuskil ta on ikka, jääb ikka Elektrileviga ühendusse, et. Et siis kasutada või noh, osta sealt siis elektrit ja maksta teistsuguse võrgutasuskeemi alusel, selline võimalus on täna Euroopa Liidus olemas. Meil seda siin Eestis ei ole, aga see on üks paljudest näidetest sellest, kuidas süsteemis ei mõelda või ei taha, et ta mõelda teistmoodi. Ja ma arvan, et see algab ühest üldisest põhimõttest, Baltikumi kõige suurem probleem on see, et igal riigil on oma energiaettevõte, see on nagu. Ja, ja igal riigil on siis nagu ütleme, et on nagu oleks nagu selline halb. Lasteaiakasvataja, kes oma last alati poputab, mis ta alati üritab regulatsioonidega teha midagi sellist, et, et need kuidagi suudaksid oma. Kuidagi suudaksid hakkama saada ja, ja, ja selle taha on täna jäänud kinni väga, väga palju erinevaid asju. Sest et noh, kui sa võtad omaniku ootused Eesti Energiale, omaniku ootused Eleringile, siis omaniku ootustes on seal kirjas, et noh, et kuna nad on äriühingud, siis nad peavad teenima kasumit ja maksma dividende. Minu küsimus on selles, et kas tegelikult põhivõrk ikka nagu peaks, et mille pärast ta nagu olemas on, et, et. Kui põhivõrk on strateegiline asi, siis ta peaks olema seal sellepärast, et teenindada Eesti ühiskonda. Teha seda niimoodi sellise skeemi alusel, et ta saaks kuskilt pangast laenu võtta. Et ta saaks meile ühiskonnale need asjad valmis ehitada. Et me saaks siin luua lisandväärtust, mille pealt me suudaksime maksta sealhulgas siis lasteõpetajatele. Priit,

aga me tõmbame siit, peame tulema korra nagu suure pildi juurde tagasi, et ikkagi Leedul, kui ma eksi, on lausa omaette energiaministeerium, et ta ei ole mitte MKM-i all, vaid ta on päris omaette üksus ja nad on sinna sinipäraselt tegutsenud, väga õige. Aga teine, mis on, millest me ei tohi ära unustada. Kui ma jällegi õigesti mäletan, meil on selge korrelatsioon selle vahel, mis on energia hind ja mis on selle konkreetse riigi tööstusvõimekus ja majanduslik võimekus. Ja energia ettesaadavus, et noh, ühesõnaga, mida rohkem on energiat, seda rohkem on sa majandust, on ju. Et ja mis hinnaga see sulle kätte tuleb, et, et selle koha pealt, kui me siin väga jokutame ja, ja noh, ütleme nii-öelda ikkagi noh, Balti turul me oleme üks kolmest, on ju. Kuhu investeering saab tulla või mitte tulla, eks, et. Iseenesest kogu see jokutamine, see jutt, mis sa räägid, lõpuks sööb meie enda majanduslikku konkurentsivõimet.