@ ETTEMÕTE // 2024.03.13
KUUPÄEV
2024-03-13
PIKKUS
41m 22s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates vestlevad Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa aasta investor Helery Popsiga. Juttu tuleb investeerimismaailma karjääriteest, raskustest väärtushinnangute ümberhindamisel seoses kaitsetööstusega ning naiste rollist iduettevõtluses.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Seekordses Ettemõtte saates on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks hiljuti aasta investoriks valitud Helery Pops, kes muuhulgas räägib ka sellest, kuidas ta on pidanud oma mõtteviisi muutma ja kui raske see on olnud. "Südamega investeerimine, maailma päästmine, green tech, põllumeestele edu juurde. Kõik need väärtused, mis mul on olnud, on pigem olnud kogukonna ja inimkonna edasi arendamise mõtted," rääkis Pops. "Minu jaoks isiklikult on see olnud väga raske muutus oma mõtteviisis." Jutt käib sellest, kuidas investorite raha on aina enam minemas kaitsetööstuse jaoks, kus lõppeesmärk on ühtlasi ka tappa. Saates veel ka sellest, kuidas Pops esindab Eestis leedukate investeerimisfondi Practica Capital, mis oma 80 miljoni euroga on suurim ainult Baltikumi idufirmadesse investeeriv fond. Kuidas nad oma valikuid teevad ja millised valdkonnad on nende arvates tulevikus suured, kuuleb saatest. Saate teemad: * Kuidas saab palgatöötajast investor ning milliseid oskusi või omadusi selleks vaja on? * Mis on Practica Capital ning kuidas ja miks nad Eesti firmadesse raha paigutada tahavad? * Millistest valdkondadest tulevad järgmised suured Eesti edulood idufirmade alal? * Tehnoloogia on olnud pikalt väga meestekeskne ala. Kas see on viimasel ajal muutunud? Millega peab arvestama ja mida teadma selles valdkonnas tegutsev naine? * Kuidas investeerida kaitsevaldkonda? * Kas praegu on idufirmade asutamiseks ja nendesse investeerimiseks hea aeg? Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Kuidas ma arvuti juurde sattusin, et mulle meeldib vaadata tagasi enda seda senist lugu ja näha, et ma tegelikult ei ole mitte ühtegi sammu sellest planeerinud, et see kõik ongi nagu väga. Väga juhuslikult mulle justkui kätte tulnud, et ma tõesti alustasin Pipedrive'is, ma õppisin ülikoolis finantsi ja raamatupidamist ja mõtlesin, et kohutav. Kindlasti ei taha sellise asjaga elus tegeleda ja. Pipedrive'is oli just võimalus minna müügitiimi ja sinna ma läksin, seal mulle väga meeldis, ma sain sellega väga hästi hakkama ja siis hakkasin sealt edasi ka arenema, tegin research'i. Turundustiimis, võib-olla tore ka ära märkida, et mõlemad Klausi asutajad, Kair ja Kõiva olid mu ülemused seal erinevatel aegadel. Et õppisin väga, väga heade inimeste all. Ja lõpuks olin tootejuht ka, sest ma olin Pipedrive'is põhimõtteliselt kõikide klientidega juba rääkinud. Ja, ja siis sealt edasi kutsuti mind Amplerisse, mis mulle jälle tohutult meeldis, sellepärast et Pipedrive on muidugi väga äge koht, kus õppida, aga. Kelle unistus on ikka nagu mingit müügitarkvara müüa, on ju, et mingit suuremat missiooni seal tegelikult ei olnud ja Ampleris oli vägagi see missioon, et. Rattaid tänavale panna ja inimesed autodest eemale ja ratastele panna, see mulle jällegi väga-väga kõnetas. Ja siis, ja siis Amplaris töötades mul ikkagi nagu tegin hästi palju teisi asju ka kõrvalt, et küll ma osalesin ühes Accelerate Estonia projektis ja korraldasin häkatone ja. Mentordasin neis ja osalesin ja kõik, mis nagu vähegi kuskilt nagu silma jäi, seal ma osalesin ja ilmselt siis Ragnar Sassile jäin ka tol hetkel niimoodi uuesti pärast Pipedrive'i silma. Siis oli ka aasta kaks tuhat kakskümmend üks oma, oma selliste valude ja võludega, et kõik tahtsid investeerida, kõigil oli hullult palju raha ja Ragnar helistas mulle, et oh kuule, alustame fondi. Mina naersin, ütlesin, et ei soovi, aitäh, mul on väga hea töökoht olemas, mulle rattad meeldivad ja pealegi mul ei ole aimugi, kuidas investeerimine käib, seega. Nii on, aga siis ikkagi Ragnar ei jätnud jonni ja siis lõpuks niimoodi Honey Badger'i me alustasime päriselt fondi, sellest kunagi ei sündinud. See setup oli selline, et mina siis investeerisin Ragnari, Martin Taiuri ja Martin Hengi raha. See formaat mulle väga meeldis, sellepärast et meil ei olnud sellist päris fondi pinget taga, et tuleb viie, seitsme või kümne aasta pärast mingisugune exit teha, pigem me saime investeerida nendesse ettevõtetesse, mis meile tundus, et päriselt väärivad elusolemist. Ja sealt läkski siis kaks-kolm aastat mööda, kaks tuhat kakskümmend üks sai läbi ja tähelepanu hajus tuli sõda, tulid teised ettevõtmised ja, ja siis minul oli ka aeg nagu leida endale kuidagi natuke suurem amps. Praktikakapital mulle seda pakkus ja tegelikult jõudas nüüd ringiga tagasi sinna auhinnani, et. Et ma arvan, et seda kaheksakümne miljonilist Leedu fondi raha Eestisse tuua on tegelikult päris lahe asi, mida teha, et. Et mitte ainult raha, vaid ka teadmist ja kõik see suunata lihtsalt Eesti founder'itesse on päris vinge, ma ütleks, aga jah, sihukene see teekond on olnud.
on? Kui ma vaatan tagasi endale eelmistele kogemustele, siis okei, IT-firma Pipedrive, peaaegu kõik mehed. Rattaehitamise firma, peaaegu kõik mehed, peaaegu kõik mehed, investeerimine, ka peaaegu kõik mehed, et mulle tundub, et mul on juba natukene nagu. Koduseks see saanud ja mul olekski võib-olla nagu võõras, kui mu ümber oleks. Ma ei tea, viis naist ja üks, üks mees, on ju, et võib-olla selles suhtes ma ei pane seda igapäevaselt ka nii väga tähele, et ma ei lase sellest ennast häirida ja võib-olla see ongi. Võib-olla see on edu võti, aga ma ütlen, võib-olla mul on ka lihtsalt vedanud, et need mehed, kes minu ümber on olnud, on olnud väga hea suhtumisega, ei ole mind vähemalt pannud tundma, et ma olen kuidagi halvem või nõrgem, sellepärast et ma olen naine, võib-olla just vastupidi.
Jah, ma arvan, et see kokkuvõte, mis sa tegid, on päris õige, et, et ma ei tea neid õigeid vastuseid, neid, siinkohal ma lihtsalt tõingi selle välja, sellepärast et see on midagi, millega ma ise natukene vaevlen igapäevases elus, et. Et nagu ma siin täna juba olen ka rääkinud, on ju, südamega investeerimine ja maailma päästmine. Ja, ja põllumeestele edu juurde ja et, et kõik need väärtused, mis mul on olnud, on pigem olnud sellised kogukonna ja inimkonna edasiarendamise mõtted ja kui me käisime hiljuti defense tech kogunemisel. Mille mõte oli siis Eesti kaitsevägi ja iduettevõtted kokku tuua. Siis, siis Allan Martinson küsis sellise küsimuse, et okei, et me kõik ettevõtted on täna siin ruumis ja, ja küsivad teilt, et, et mis see. Mis see asi siis on, mis me peaksime ehitama selleks, et seda, seda võita ja selle peale, Martin Herem ütles, et, et väga lihtne, et meil on vaja sellist masinat, mis tapab viiekümne ja viiekümne kilomeetri pealt inimesi. Ja sellega seoses siis minu kõik nagu väärtused, lihtsalt. Natuke nagu kukkusid kokku ja pidin hakkama sinna midagi uut peale ehitama, et ma saan aru, et see on vajalik, ma saan aru, et meie püsimajäämise jaoks praegu on vajalik mõelda, et kuidas seda viiekümne ja viiekümne kilomeetri pealt inimesi tappa, aga, aga minu jaoks isiklikult on see olnud lihtsalt väga raske, raske, muutus mindset'is.
Ma arvan, et tavainimesel ei tasugi start-up'idesse investeerida, et tavainimene peaks natuke vähem riskantsemaid investeerimisvalikuid tegema. Aga investorina on praegu start-up'idesse investeerimine. Selleks on väga hea aeg, et mulle tohutult meeldib võrreldes sellega, mis kaks aastat tagasi toimub, et me saame päriselt ettevõtjaga laua taha istuda ja võtta võib-olla. Võib-olla paar nädalat, võib-olla kuu, et aru saada, kas, kas me mõtleme sarnaselt, kas me saame koos töötada selle asemel, et reedel teed kõne ja esmaspäeval pead ära otsustama, kas annad raha või mitte, sest muidu on juba konkurendid kohal. Et ja investorina, ma arvan, on suurepärane aeg, sellepärast et palju parem kui kaks aastat tagasi on praegu investor olla.