Idufirma juht raha kaasamisest: see oli veriselt raske ja oli hetki, kus oleks tahtnud juuksed peast kiskuda

Tere, head kuulajad, eetris on järjekordne Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa juhitud podcast Ette mõte, kus me räägime idufirmadest ja sellest, kuidas maailma muuta ja kuidas seda võiks teha Eestis ja, või eestlaste poolt. Ja räägime tänases saates loodusest ja kliimast ja, ja üks põhjuseid tegelikult oli ka see, et siin mõni nädal tagasi ilmusid artiklid, kuidas. Meie endise hea kolleegi, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ja, ja tema kaaslaste asutatud idufirma Clima Cash pani, pani oma uksed kinni ja pakkis kotid kokku ja siis Erik Moora andis intervjuusid ja selgitas, et. Et ega see mõte, et, et mingite krediitide eest kliima või selliste inimeste kliimakäitumist muuta, et see vist ei ole ikkagi nagu pikaajaliselt jätkusuutlik mõte ja niimoodi asju teha ei saa. Aga Eestis on kliima või selliseid süsinikukrediidiettevõtteid ju mitmeid ja me oleme endale kutsunud külla Arboonicsi kaasasutaja Kristjan Lepiku. Tere, Kristjan.

Tere ka teile. Tere, Taavi.

No tšau. Kas hakkan kohe mina pihta või?

No aga miks mitte, sa, sa oled seal ilmale lähemal. Võib-olla rohkem isiklikku huvi, kuigi vaata meil siin ikkagi kirjutatakse üle päeva, loetakse kokku, et mitu liitrit vett veel kogu sellise Eesti suuruse või suurema piirkonna peale, kus elab kümme korda rohkem inimesi, et mitu liitrit vett alles on? Ja noh, tänane seis on see, et kui nelikümmend ööd päevas ajaks ja ma peaks minema linna peale isaseid, emaseid loomi otsima ja neid kuhugi laeva lükkama. Et, et sugu edasi kanda, et vot siis oleks veetase selline, et noh, et kannataks Lõuna-Euroopas ka elada. Aga seda keegi ette ei näe, nii et, et meil on ütleme, ühed probleemid ja teised probleemid, aga, aga palun hakka peale, Kristjan, Kristjan on valmis kõike seletama.

Aga lähmegi kohe selle juurde, et, et räägime korra selle süsinikukkrediidimaailma hetkeseise uuesti lahti, on ju, et. Iseenesest on ju üllas mõte, et kui me tahame kliimaprobleemidega tegeleda, et kõik need, kes saastavad, need peavad noh, a la ühest otsast saastad. Aga kui sa teisest aasta, teisest otsast nii-öelda maailma paremaks muudad, et noh, siis nagu matemaatikas ikka, taandub välja, eks, et. Mistõttu sellised süsinikkrediidid iseenesest tundusid väga hea lahendus, et sa ei suuda ju lennundusäri näiteks päevapealt muuta, et see on loogiline, et. Et sa oled saastaja ja, ja samas ajal, kui sa suudad oma süsiniku ja jalajärge vähendada, kas või siis nagu ostes seda, ehk siis keegi teine sinu eest taastab seda loodust ja teeb seda loodust paremaks. See tundus kuidagi nagu väga mõistlik ju mõtteviis, kas selle mõtteviise on jätkuvalt alles või siin on nüüd mingi radikaalne muutus toimunud viimase aasta jooksul, Kristjan?

Taavi, väga hea kokkuvõte sellest, kuidas sellest mõelda ja muutust tegelikult ei ole toimunud. Loogika on jätkuvalt pädev, aga mis iga uue turu puhul juhtub, me oleme näinud seda. Olgu ta internetipangandus, üheksakümnendatel Eestis, krüptomaailma arenguvalud, iga uus turg oma käima jooksmisel nagu sisaldab kasvuraskusi. Kuskil raha liigub, siis tuleb igasuguseid osapooli

kokku ja, ja sageli on ju see, et sellist raamistikku või head dünaamikat, olgu kasvõi tegemist kullakaevandajatega Ameerikas aastaid ja aastaid tagasi.

Siis seal oli ka üsna palju segast, ennem kui see turg kuskile normaliseerus, nii et iga uus turg tegelikult sisaldab enda arengu raskustes igasugust jama. Ja mõneti süsinikuturgudel on ka olnud probleeme ja, ja kindlasti tuleb veel. Aga siiski ta on täna mitme miljardi turu, mitme miljardi euro suurne turg aastas. Et ta tegelikult on tänaseks päris turg, aga selleks, et ta oma sadade miljardite juurde jõuaks, kus ta päriselt nagu tööle hakkab, selleks tuleb veel teha tublid arenguhüpped, ma arvan, nii et. Et iga turu puhul ka öeldakse, kirjutatakse mitu korda maha seda, iga uue tehnoloogia puhul kirjutatakse mitu korda maha seda, ennem kui ta kuhugi jõuab. Ja seda on võib-olla juhtunud ka süsinikuturgudel, et aga see fundamentaalne alusloogika on minu arust väga pädev. Et on osapooled, kes on valmis finantseerima. Tegevusi, mis planeedile päriselt head teevad ja on osapooli, kes seda teevad ja süsinikuturud viivad need kaks kokku. Ja lihtsalt seal taustaks on olnud siis probleeme selles, et, et. On olnud ka osapooli, kes pole teinud päriselt piisava kvaliteediga projekte ja selle tõttu on näiteks tekkinud probleemid, et ilmneb, et on ka mõned lahendused, mis planeedile head pole teinud. Ühesõnaga,

mingi, mingi ettevõte kuskil riigis teatab, et meie istutame metsi ja teeme asju rohelisemaks. Palun ostke meie krediiti, ostetakse ära, siis keegi läheb vaatab, et kas siis päriselt ka on metsa istutatud või tehtud mingi rohelisemaks ja tuleb välja, et mitte midagi pole tehtud. Et noh, põhimõtteliselt oligi nagu pettus, et väideti, et nii võiks, noh, et võiks toimida, aga, aga ei ole toiminud. Et see on siis see, kuidas tehakse teie äris peamiselt seda pettust või on mingid kavalamad viisid veel?

Või näiteks ka seda, et ta ei pruugigi isegi pettus olla, ta võib olla lihtsalt üle lubamine, et öeldakse, et meil on siin kolm tuhat hektarit. Meil tuleb siin järgneva kolmekümne aastaga nii palju süsinikutonne seotuks. Kuid ilmneb tegelikult, et kas analüüsid on liiga optimistlikud, kas on seal midagi muud valesti tehtud, võib-olla isegi kvaliteetselt istutatud ja siis seda ei tule piisavalt. Ehk et tegelikult, mida meie oleme võtnud nagu eesmärgiks teha, et me tahamegi selle süsinikuturu järgmist lainet ehitada. Kus teaduspõhiselt on esiteks tõestatud, tehnoloogia läbi on kõik läbipaistev ja, ja praktiliselt välistame rohepesu. Ja see on midagi, mis, mis meie jaoks on, võib-olla. Eestlasliku tehnoloogia mõtteviisiga midagi, mis nagu silma särama paneb, et mulle tundub, et see on päriselt tehtav ja võib-olla paljud projektid, kus seda tehnoloogilist kompetentsi sees ei ole, ma isegi ei kujuta ette, kuidas nad teevad seda.

Ühesõnaga, paned nii palju kaske, saad nii palju tootlust tagasi, paned nii palju mändi, saad nii palju tootlust tagasi, juhul kui puudu on kasvanud nii ja nii kõrgeks, selle, sellise ajaga. Et põhimõtteliselt selline on see tehnoloogia.

Ja, ja sisuliselt näiteks ka mulla tüüpide järgi öelda, kus tasub midagi teha, kus üldsegi võib-olla ei ole mõtet istutada, kus sul on muu tegevus mõistlikum. Et, et minu üks võib-olla selline tekkinud tees viimastel aastatel on, et inimkond peab iga. Võib-olla sadat ruutmeetrit maad oskama targemalt kasutada, noh, siiani ta on olnud väga palju juhuslik. Aga see, mis on näiteks siin Eestis mõistlik, ei pruugi olla Hispaanias, eks ju, Henrik, kus sa praegu oled. Et mula tüübid on erinevad, ka pead arvestama sellega, mis juhtub järgneva kolmekümne aasta pärast, et siin tegelikult on väga palju tahke, mille, mida me peaksime oskama targemalt andmete abil teha.

Vaatan ikka korra seda suurt pilti veel, et iseenesest suure hurraaga pärast Pariisi kliimakokkuleppeid see maailm pihta hakkas. Hakata sinna suunas vaatama, meil on nüüd siin ESG raportid, audiit, auditid, mida tuleb siin täita ja teha. Ja ettevõtetel jalajälgi tuleb mõõta, jalajälgi peab vähendama, kõik see on väga äge. Aga no kostma hakkan ikkagi ka mingeid signaale, et ikkagi nii päris ei saa, et see lööb ikkagi ettevõtte majanduslikult väga palju. Langeb nende konkurentsivõime, ma ei tea, Ameerikas on toonud siin kõvasti signaale, et äkki peaks neid tingimusi ikkagi vähendama. Saksa autotootjad on teatanud, et kui aasta tagasi oli kõik kirjasid, et kaks tuhat kolmkümmend kõik toodavad ainult elektriautosid. Siis nüüd on öelnud ka Mercedes välja näiteks lause, et ei ole, et jätkuvalt toodame ka aastal kaks tuhat kolmkümmend kindlasti veel diiselmootoriga autosid ja nii edasi. Tälgita natuke seda, mis siin nüüd nagu juhtunud on, et. Et kas seda noh, võetakse ilmselt puhtalt majanduslikust konkurentsivõimest lähtuvalt natuke hoogu maha. Kas siin on oht, et üldse ikka loobutakse, et, et võtke ja pistke see Pariisi kokkulepe sinnasamasse, on ju. Et, et mis see suur pilt selle koha peal on?

See on üks väga põnev võitlus, sellepärast et ega selleks, et me kliima soojenemise suudaksime peatada, ka seal nagu tasuta lõunaid enam ei ole. See on selge, et keegi peab selle eest maksma ja see on sageli nii, et kui on teoreetilised arutelud, mida võiks teha, siis on jube tore lubada, siis kui tuleb sinna hinnalipik kellelegi külge, siis jutt muutub, on ju. Nii et, et tegelikult minu arust selge, hästi alusfilosoofia on hästi lihtne. See, kes reostab, peaks maksma. See, kes rohkem reostab täna seda, paraku on lääneriigid ja näiteks kõik naftatootjad. Ega nad ei taha maksta, nii et, et kuidas see maksmine hakkab jõustatud saama, see on eraldi küsimus. Aga tegelikult alusfilosoofia on hästi lihtne, kes reostab, peab maksma. Nüüd üks huvitav mõte tuli mul reisides pähe, et, et sageli võib-olla eurooplased lähevad kas Aafrikasse või Aasiasse kuskile, ütleb, et kuidas need inimesed niimoodi reostavad, et prügi on nagu maas igal pool. Ja, ja tõsi, noh, et, et kui inimestel võib-olla leiva lauale saamisega on raskus, siis nad mõtlevad selle prügi asukoha peal natuke vähem. Aga teine mõte, mis mul tuli sellele otsa, on see, et, et see CO2 või süsinikureostus, mis on nagu teaduslikult igal pool tõestatav, et on see autosõit, on see, on see lennureis, on see ükskõik mis asi. See on, see on alati arvutatav, aga ta on nähtamatu. Sa ei näe seda prügi, järelikult see nagu huvitab sind vähem, kui see CO2 keegi võib-olla kõige suurem võitsaks olla, tee, tee see nähtavaks kuidagi ja siis inimesed hakkavad hirmunult vaatama, et nii ei saa. Aga ta on nähtamatu, eks ju, et ta on õhus. Et tõsi küll, nagu matemaatiliselt ja teaduslikult tõestatav, aga teda ei näe, et see on võib-olla üks suurimaid väljakutseid, et, et natuke see, et minu lastel on tulevikus halvem planeet, et see on nagu võib-olla. Noh, ei ole mugav mõte, aga samas nagu. Enamus ühiskonnast ei ole nagu drastiliselt valmis oma käitumist muutma.

No laste saamine üldse on kõige raskem, planeeti hävitav tegevus, et vist oli, kui me võtame mingi punktiskaala, siis a la kõik su lennureisid kokku saastavad elu jooksul umbes viisteist punkti ja kui sa saad lapse, siis see on viiskümmend punkti, et noh, ühesõnaga, et laps on kõige halvem asi üldse, mis teha saad, planeeni jaoks. Aga ma ikkagi vastan mu küsimusele, et just selle konkurentsivõime koha pealt, et kuna nagu noh. Ikkagi Hiina näiteks ei panusta niivõrd palju ja suudab tänu sellele hoida omaettevõtluse nagu kogukulud odavamad, eks. On Hiina autod konkurentsivõimalisemad kui Saksa autod, Hiina poolest, eks, ja mis noh, tahtmatult hakkab mõjutama ikkagi seda pilti, et kuulge, et. Et me ei müü oma autosid enam, et meil on ikkagi, me ei saa tegeleda niivõrd palju sellise jalajälje ja bürokraatia ja, ja selle vähendamisega, on ju, et meil on vaja kulusid kokku hoida, on ju, et me ei saa olla nii ESG.

Ja, konkurentsivõimele ta jätab jälje, see on selge, sellepärast, et sa justkui lood endale ühe kulukihi juurde. Et ma mõtestan oma keskkonna jalajälje, arvutan ja siis ka maksan selle. Küll on seal paar nüanssi ümber. Euroopa liit on tegelikult väga jõuliselt viimased kaks-kolm aastat tegutsenud selle suunas. Ilmselt enamik Euroopa ettevõtteid ei teagi sellisest lühendist nagu Cbam. Mis tegelikult on Euroopa uus projekt, millega maksustatakse näiteks Aasiast tulenevad tooraineid. Ehk et kui sul ei ole selle näiteks terase kaevandamisel see CO2 kulu arvutatud, sa pead selle tollina kinni maksma. Ehk et ta tegelikult hakkab välistama. Hiina või mõndade teiste riikide mittekäitumise sellel suunal, sest sul tollil sissesaabudes kaup peab maksustama ja Euroopa ja Ameerika turg on päris väga suure tähtsusega jätkuvalt nende jaoks. Ja teine tegur, mis on. Hiina on ise ilmselt aru saanud, et neil mingid elupaigad lähevad mitte elatavaks varsti ja nad on tegelikult olnud kõige agressiivsem päikseenergiainvestor viimastel aastatel, nad tegelikult tegutsevad täna väga tugevalt. Ehk et seal on ka, ütleme, viimase kahe-kolme aastaga toimunud muutus, nad on hakanud tegutsema, sest nad näevad, et mingi osa sellest CO2 heitest on ikkagi väga konkreetselt neil sõna otseses mõttes toas varsti, kui nad ei tegutse.

Okei, aga lähme siit Harboonicsi juurde, tuletame meelde üldse, mis äridel on, et ma katsun siin siis nii-öelda. Mitte founder'ina, vaid ütleme siis kõrvaltvaatajana tõlkida, mis ma aru olen saanud, et. Et kui sul on täna mitte metsamaa ja kui sa pöörad selle metsamaaks. Siis on seal võimalik põhimõtteliselt selle kasvama metsa pealt tekkinud süsinik krediiti müüa sellel samal turul, millest me saate alguses rääkisime. Ja Arboonics on põhimõtteliselt see tarkvara või see start-up, kes aitab sul aru saada, et punkt A, kas see üldse on pööratav nii-öelda süsinik krediidiks. Ja kui on, siis mis taimeid, mis kohta tuleks panna, kui palju, et saada nii-öelda maksimum kasumit ühe hektari kohta kätte. Kas ma enam-vähem seletasin õigesti, Kristjan?

Just, ja me oleme mõtestanud seda niimoodi, et kui maaomanik on valmis uue metsa istutamisega planeedile head tegema. Mis on matemaatiliselt väga selgesti tõestatav, et üks hektar seob seal ligikaudu nelisada tonni süsiniku oma kasvutsükli jooksul. Ja see on tegelikult väga palju. Ehk et minu selline hästi makromõte alguses algaski sellest, et mõtlesin, et millised on üldse sammud, et inimkond saab planeedi heaks midagi teha. Ja kui kokku reostatakse ligikaudu viiskümmend kolm gigatonni süsinikku aastas. Siis roheline energia on üks suur sammas, mis suudab äkki umbes kümme teha kokku paremaks. Ja metsad on ligikaudu kaheksa kuni kümme, ehk peaaegu sama suur, aga praegu nad ei tee seda. Ehk et tegelikult, kui me suudame metsade taastamise ja uute loomisega rohkem tegeleda, lihtsalt maailmas on rohkem metsasid. Siis see on planeedi nii-öelda päästmise mõttes üks suuremaid ja kõige efektiivsemaid võitlusi. Nüüd, kui me paneme sinna tarkvara juurde, et osata täpselt mõtestada, kust seda teha. Ja me nimetame ennast võib-olla projekti arendajaks, et seda võib võtta ka justkui nagu kinnisvara mõttes kinnisvara arendajat. Meie oleme see, kes struktureerib täpselt selle selliseks, et see Lääne-Euroopa ettevõtja ütleb, et okei, et minu võib-olla. Süsinikueelarve kulu mõttes on kakskümmend kolm miljonit eurot, ma olen valmis Eesti metsaomanikele viis iga aasta eraldama. Ja kui me selle targalt struktureerime, arendame õigesti, siis nad on valmis seda maksma, need summad, mis tegelikult Lääne-Euroopas paigutatakse selliseks tegevuseks. On suuremad, kui Eestis jõuatakse eales metsa kasvatada, nii et on küsimus, kuidas me seda struktureerime.

Kristjan, te olete kindlasti arvutanud või, või kasutanud kellegi teise arvutusi, et, et kus selle, kus sellise CO2 sidumise nagu lõppmäng on, et noh, kui ma kiiresti sinu jutu ajal näppude peal sõber Google'iga arvutasin. Siis noh, umbes tuleb niimoodi välja, et, et hektar metsa seob aastas noh, suurusjärgus samasuguse koguse CO2-e, kui ma oma sõiduautoga paiskan üles maailma, eks ole. Ehk hektar metsa aasta sõitmist, iga aasta, et kui ma, mul on hektar metsa, siis ma võin nii-öelda rahuliku südametunnitusega sõita Disney-ga edasi, aga. Aga nagu sa ütlesid, need numbrid on väga suured, palju me seda CO2, eks ole, maailma paneme. Ma ei usu, et me saaksime kõike seda metsaga nii-öelda tasandada, eks, et noh, et Taavi lendab perega puhkusele, eks ole, paneb jälle mingisugune kolmkümmend ruutmeetrit puid kasvama, lendab tagasi teine kolmkümmend ruutmeetrit. Et lõpuks meil on väga palju puid. Et, mis me sellega noh, nagu teeme, et kui me kuhugi mädanema laseme, siis see CO2 on selle tagasi või ma arvan, et nii palju raamatuuri võibuleid meil ka vaja ei ole, kui me nagu lõpuks teeme, et noh, et. Et, et millalgi peaks ju ka, et mulle tundub see selline nagu lahenduse edasilükkamine, et, et me, okei, me seome ära nagu mõneks ajaks selle CO2, aga noh, et me peame ikkagi jõudma selleni, et me teda nüüd juurde ei tooda. Sest noh, vastasel juhul meil ei ole ruumi enam puid kuhugi panna.

Ma arvan, et see on väga hea küsimuse suund, et me ei saa lihtsalt samamoodi edasi elada ja siis kusagile muudkui puid juurde panna, me peame mõlemat tegema, me peame kindlasti, metsasid on maailmas rohkem vaja. See on üks asi ja teiseks on see, et me peame suutma. Aga, aga ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et ma arvan, et. Kliimatehnoloogia sektoris, väga palju nagu toetatakse üksteist, isegi kui mingi konkurentsiruum on kuskil õhus. Et siis võib-olla minu jaoks nagu Erik Mora seisukoht oli ka natuke nagu arusaamatu, et, et kui endal nagu ettevõte ei õnnestunud, et siis, siis, siis tulla ja öelda, et see ei töötagi. Et seda nagu selles kliimatehnoloogiates sektoris muidu väga palju ei esine, et. Minu seisukoht on üsna selge, me peame kõiki asju tegema, me peame inimeste käitumist aitama targemalt muuta, et kuidas, sageli me ei teagi, mis meie tegevustes teeb suurema jalajälje, mis vähem. Me peame ettevõtete käitumist muutma, ka riigid peavad muutma, et, et tegelikult ma ütleks niimoodi, et. See on võib-olla inimkonna ajaloo kõige keerulisem väljakutse, sest see ei ole nagu ühe sektoriga, ühe riigiga, isegi ühe kontinendiga lahendatav, vaid inimkond peab tegelikult kuidagi suutma koos seda teha. Et mul on päevi, kus ma kaotan lootuse, et see on võimalik ja mul on päevi, kus ütlen endale, et tuleb teha ja küll saame, ma ei tea.

Meil kõigil on selliseid päevi, aga, aga, aga mis see, ütleme, kui see mets valmis saab, ma ei tea, kas selleks läheb, eks ole. Kolmkümmend, nelikümmend, viiskümmend, kuuskümmend aastat, noh, mingid kümned aastad. Nii, kas täna on mingi kokkulepitud selline teaduslik mingi käitumisviis, mis me teeme selle metsaga siis, on ju, et ta enam CO2 ei seo, on ju, siis ta hakkab vaikselt seal lagunema ja noh, et siis. Kuhu me paneme need puud, et, et see CO2 ikkagi sinna nüüd päriselt sisse jääks ka viiekümne, kuuekümne aasta pärast?

Vot see on tegelikult, see on veel keerulisem väljakutse, aga see on väga põnev. Me hakkame, suurendame tiimi see aasta, hakkame just seda ehitama, juba tiim tegelikult ehitab. Ehk et kui mets on nüüd valmis, mis on kõige targem käitumine sealt edasi? Näiteks, kui me suudame tõestada ka Eesti puitmajade näol, et selle asemel, et võib-olla IKEA mööblisse see puit panna, et teeme korraliku puitmaja, kus see püsib kauem. Kui me selle otsaga ära tõestame, siis tegelikult sealt on võimalik täiendav süsinikutulu tekitada. Nii et, et mulle tundub, et see on palju keerulisem, aga seal on väga suur võit just ka Eesti-suguste riikide jaoks peidus.

Aga sellist mudelit ei ole või sellist lahendust ei ole, et me teeme selle vetsa valmis ja noh, siis ta põhimõtteliselt nüüd igaveseks on see CO2 eraldatud atmosfäärist, ta on seal puidus ja nii on ja noh, me võime nii-öelda selle rahuliku südamega maha lahutada.

Ega mets on dünaamiline jah, et me päris ei saa öelda, et nüüd ta niimoodi jääb, kui me sellega midagi ei tee. Aga samas, kui sa näiteks suudad selle panna palkmajasse, kus ta püsib, ma arvan, sada aastat vähemalt. Siis see on juba väga suur samm sellest edasi, et see näiteks ära põletada, planeedi nii-öelda võitluse mõttes. Aga see nõuab väga tarkat. Tõestamist, et see päriselt nii ka juhtub, mis protsent sellest puidust, ta ei saa olla sada, on ju, kas ta on sul nelikümmend üks, kas nelikümmend kolm. Et, et see on vaja täpselt, täpselt paika panna, sest see, kes seda finantseerib, see ettevõtte pool, kes on siis valmis kliima jaoks panustama. Nad on päris kõvasti pihta saanud viimastel aastatel ja nad on väga tundlikud kõikvõimalike riskide suhtes, et need, kui me räägime selliste suurte Lääne-Euroopa korporatsioonidega. Siis nende nõudmiste nimekiri on meeletu, aga me oleme seal ka arvestanud ja toode on nagu selleks valmis. Aga see tähendab seda, et see ei ole, lihtsaid lahendusi seal ei ole, see on väga-väga põhjalik.

No jah, siinkohal muidugi tahaks tervitada Otepää kanti, et kui mina kui vastustundlik kodanik tahtsin metsa istutada, siis tuleb välja, et see. Maailma päästmine ikkagi veel nii oluline ei ole, et ajaloolised vaated põllumaadele on tähtsamad kui, kui maailma päästmine on ju, et isegi kui sa oled, elad täiesti täiesti kõrvalises kohas ja. Ja nii edasi, aga noh, see selleks, las see ole minu isiklik tragöödia. Ühesõnaga, Henrik sulle teadmiseks, et ma tahtsin ka Arboonicsi kaudu metsa istutada, aga. Aga kohalik keskkonnaamet keelas selle ära, et ei tohi. Et peavad säilima põllumaad, et. See selleks, nii, aga. See on üks, aga

see on üks keeruline dünaamika, millega me tegeleme, et tegelikult meie tarkvara peab arvestama lisaks globaalsete reeglitega, ka kohapealsete reeglitega, mis on igas Euroopa riigis erinev, võib mõelda küll, et Euroopa Liit ei ole. Ja, ja ma ikkagi omal lootust, et me võib-olla kahe aasta pärast sellel Taavi maatükil saame ka. Selle teha, mis me plaanisime, aga see eeldab juba kohaliku regulatsiooni nagu kaasajastamist kliimavõitlusega, et mulle tundub, et Eesti riigis ka kohati. Ma rääkisin, see tuleb

ikkagi, Henrik Kristjan, see on, asi algab alati mõtteviisist, et ükski seadus ei teki iseenesest, et see hakkab mõtteviisist, kui mõtteviis leiab piisava heakskiidu, siis tuleb ka seadus, on ju, et. Ma õigesti ütlen, et Eesti ideaalsemaid, kui kiiresti on võimalik Eesti seadusi muudata, muuta, siis tuletame meelde, et käibemaksu tõus kaheksateistkümne pealt kahekümne peale toimus kahekümne tunni jooksul, nii et, et selles mõttes, et see ei ole üldse mingi probleem. Teha asju, kui on väga suur taha ja tahtmine olemas. Aga ärme sellest rohkem räägi, lähme selle juurde, et. Arboonics oli üks väheseid start-upe, kes eelmisel aastal raha tõstis. Ehk siis eelmine aasta oli väga raske aasta ja, ja ütleme, raha tõstmine oli nagu tõeline väljakutse. Et sul see ikkagi õnnestus. Kahe sõnaga kommenteerid, et kui lihtne või raske see protsess oli?

Tead, ta oli, ma arvan, et siin ei ole mõtet ilustada, et eks ta oli nagu veriselt raske. Et, et oli hetki, kus kõik oma juuksed peast tahaks välja kiskuda, sest sa näed, et sa, sa, sa, sa räägid oma enda meelest väga tugevat plaani. Iga nädal saad mingitele Euroopa investoritele, et ei, et see küll ei tööta, et. Aga see on nagu mudel, eks ju, millega me ühest küljest asutajatena nagu leppima peame. Teisest küljest on huvitav see, et kui turg on hea, sa teed võib-olla kolmekümne investoriga jutuajamised ja saad sellest neli pakkumist. Kui turg on halb, siis need jutuajamised on nagu justkui samasugused, teed kolmekümne investoriga jutuajamisest, saad null pakkumist ja siis noh, loomulikult, kui sul neli pakkumist laual, sa võid tunduda endale geenius ja kui on null, siis maailma kõige rumalam inimene. Aga tegelikult, sageli on asutajana võib-olla raske näha, kui palju me oleme turu üldisest keskkonnast kinni. Ma ühe näite toon selle kohta, et. Kui hakkasime kevadel raha kaasama, siis läks tegelikult päris tükk aega, ennem kui meil nagu tekkis seal teatav, nagu oli näha, et mõned investorid hakkasid kaasa tulema. Ja, ja siis tuli nagu justkui asutajana õppida aru saama, et mis siis turul teistmoodi on. Ja tegelikult päris huvitav on see, et, et sa võib-olla räägid väga maineka Euroopa riskikapitalistiga. Ta teeb su ka neli kõnet ja siis ütleb ei. Ja siis sa pärast kuulad natuke turu pealt ringi ja teised ütled, kuule, tal ei ole ju raha. Et häda on selles, et riskikapitalistidel on palju raskemaks läinud endal raha kaasamine, mille tõttu nad ei taha kuhugile suunda öelda, et mul ei ole raha. Ja ta testib sinuga kõned ära, aga tegelikult ta ju esimese kõne ajal teab, et ta mitte mingil juhul seda deal'i ei tee ja sa raiskad oma aega. Ja selliseid kõnesid oli päris palju, nii et ma lõpuks suvel tegin nagu teatava pöörde, ütlesin, ma räägin ainult nendega, kes on hiljuti raha tõstnud. Ja lõpuks meil tuli kolm investorit, kellest kõik olid hiljuti ju fondi tõstnud, nii et, et see oli nagu taktikaliselt õige. Et ma suutsin nagu fokusseerida teatud kohta. Ja, ja kliimasektor ka selgelt on kriitikat olnud omajagu, on selgelt, et lahendused töötavad, aga turul nagu ei teata, mis nendest ellu jäävad, nii et, et oo kliima finantseeringud selgelt eelmine aasta kukkusid. Nii et mul nagu mõneti iga founder, kes on väljas ja tõstmas raha, et, et. Et see on täna kindlasti väga palju raskem, et selles, ükskõik kellega ma räägin, kõik kinnitavad, kui sa teed tehisintellekti, siis ei ole. Kas siis, siis, siis lihtsalt saadad slaidid ja kontonumbri, aga, aga kõik muu kannatab, et see on, noh. Mõneti ma arvan murettekitav, sest ma arvan, et väga häid ettevõtteid on tõsises raskuses, kuna ikkagi idufirma mudel on ju seotud sellega, et sa aeg-ajalt saad raha tõsta. Ja kui turg kokku kuivab, siis on, siis on mõned head ettevõtted ilmselt ei ela üle seda.

Aga ma ütlenki, et sa oled ikkagi avalduski investor olnud ja oskad seda pilti vaadata, et mis siis ikkagi on probleemiks, selles mõttes sina ka, et. Ma saan aru, et vitamiini ettevõtetele on raske, et noh, nemad peavad tõestama, et, et miks ikkagi ei, peaks nende toodet võtma, on ju. Või on ettevõtteid, kes alles loovad uut turgu, eks, aga, aga harboonics oli ikkagi olene, olid olemas ju reaalsed kliendid, kui ma ei eksi, siis tõstmishikudel oli võib-olla üle saja vähemalt neid, kes olid oma. Oma põllumaad muutma hakanud. Selgelt on vajadus olemas, on olemas suured ettevõtted, kes vähe sellest, et on nii-öelda seadusega nõutakse, et sa pead olema roheline, aga et noh, kes tahavadki sisuliselt olla nagu rohelised, ehk siis, et. Ja tahavadki teha nagu midagi maailma päästmise jaoks. Ehk siis kõik nagu on olemas, et mudel on olemas, kindlasti on ta skaleeritav teistesse riikidesse ka, et, et issand jumal, noh, see on nagu noh, ainult vala peale ja tuleb. Et kuhu tahad see kinni jäi peale selle, et, et sa rääkisid valade investoritega, see on okei, see on nihuke. Administratiivne nagu vajakajäämine, aga noh, kindlasti on sul ka probleem ikkagi ka sisulise vajakajäämisega, et, et. Miks sellised business'id, mis tegelikult ei olnud vitamiini business'id, miks nemad ei suutnud tõsta järgmine aasta?

Hea küsimus ja, ja mõneti ma arvan, et hästi oluline kogu idufirma ehitamisel on ka kiirus, et kui me eelmine kevad tõstma hakkasime, siis me olime praktiliselt täpselt üks aasta vana. Olime juba kolmel turul laivis, tehnoloogiline platvorm valmis, et me olime väga kiiresti suutnud liikuda ja reaalselt nagu ikkagi. Väga palju kliente, kes on allkirjastanud pikaajalise raskelepingu, et meil tegelikult, fundraisingut alustades ma olin nagu väga enesekindel, et see, see jookseb ilusasti ja ei jooksnud nagu väga lihtsalt. Ja siis oli mingi hetk ikkagi küsimus endale, et mis nüüd siis toimub, aga lihtsalt turul siis ka ringi küsides, ega, ega keegi. Ega keegi founder'itest ka väga palju ei räägi, et noh, kui tuleb fundraising uudis, siis, siis on see ju, et. Saime megadiili, oleme tegijad ja nüüd paneme edasi, noh, et see on selline kõik kokkuvõte tänavasti, et keegi neid nutetud öid sinna vahele ei maini. Isegi natuke oleks pidanud, mul on ikkagi mõttes, et ma kirjutaks sellest protsessist veidi, äkki kellelgi on kasu. Aga, aga see oli ikkagi, mingi hetk oli väga masendav, sest sa näed, et sa, sa, sa ei kõneta ära kuidagi ja siis tururaskus ilmselt koosneski kahest asjast, et koosnes seda, et kliima. Kliima suhtes tahetakse teha, aga ollakse väga ettevaatlikud konkreetsete sammude osas ja teine asi see, et turg tervikuna oleks raskemaks. Me isegi alenda, alandasime natuke alguses, hakkasime nelja miljonit eurot tõstma, alandasime selle soovi kolme peale. Aga lõpuks ikkagi leidsime õiged investorid üles, selle asemel, et rääkida planeeritud kolmekümne viie investoriga, ma arvan, et ma rääkisin sajaga. Mis tähendab seda, et ma sain üheksakümmend kaheksa ei-d ja siis kaks jah, või noh, kolm. Ja see, mis tähendab, et nagu õnneks on elu karust karastanud, aga see eeldab üsna head sihukest, et su ego väga kõrgel ei ole, sest muidu sa, muidu sa nagu keerukas, on ju.

Sa ütlesid, et riskikapitalistidel ei ole raha. Mis see põhjus on, kas see on ainult see, et intressimäärad on kõrged ja noh, saab mujalt ka nagu teenida, et kas see on ainus asi või, või näed sa seal midagi veel, et mis, mis on, mis toimub?

Tead, ma arvan, et see on üks huvitav tegur, see vääraks, vääriks võib-olla isegi eraldi saadet, sest ega, ega seal on nagu palju põnevat toimumas, sellepärast, et ega ükski neist ei ütle, et mul ei ole raha. Kui sa mõtled korraks seda, et oletame, et tal on saja miljoniline fond, milles ta ütleb, et ma olen poole ära pa Nüüd ta peab olemasolevatesse ettevõtetesse juurde panema raha, mõnda peab neist ka päästmata, ta, ta tajub juba, et noh, tema, nemad näevad väga palju rohkem kui punases mingid ettevõtted on või kui piiri peal, on ju. Ja lisaks ta peab mõned uued investeeringud tegema, et täitsa võimalik, et oleneb kui palju ta juurde, et paneme, et tal võib-olla viiskümmend miljonit on kontol, aga tegelikult tal ei ole raha. Tal ei ole rahaväliseid tehinguid juurde teha. Et päris palju oli selliseid ka, et seda tuli nagu ridade vahelt välja lugeda ja, ja, ja nad ise ei suuda raha tõsta pensionifondidelt ja muud suurematelt. Sest vaata, üks tegur, mis juures on, et ei ole nagu likviidsussündmusi enam. No kaks aastat tagasi kõik läksid börsile, keegi jälle tegi exiti. Kuna turg on raskem, siis seda nagu tervikuna toimub vähem, järelikult need fondid, kes investeerivad riskikapitali fondidesse, nemad ei pane raha juurde. Ehk et tegelikult riskikapitali fondidel endal on raha tõstmine ka raskemaks, millest palju ei räägita. Ja siis tegelikult ongi see, et turul on tegelikult väga palju vähem raha, aga samas, kui sa mõtled seda, et ettevõtetel läheb raha tõstmine raskemaks, periood pikemaks, siis neid ettevõtteid, kes tõstab, on rohkem. Et sul on turul nagu tasakaal paigast läinud. Ja, ja eks näis, mis lähiaastad toovad, aga ma kahtlustan, et ta nagu väga kiiresti paremaks ei lähe.

Mis, kui palju sa kohtusid, ütleme, et selline keskkond tekitab kindlasti soovi või sellise kiusatuse mõnedel investoritel hakata sellist šaakali mängu mängima, et ütlevad, et kuule, Kristjan, et paneks raha küll, aga noh. Meile tundub, et sinu väärtus on kümme protsenti sellest, mis sa ise arvad, et kui häda sul on või et noh, katsuvad mingit väga-väga suurt allahindlust endale rääkida.

Jaa, absoluutselt seda on ja tegelikult, kui sa mõtled aastat kaks tuhat kakskümmend üks, ega siis paljud investorid olid väga vihased founder'ite peale. Sellepärast, et, et sel hetkel oli tohutu deal'ide tagaajamine, kõik investorid pidid teistega võidu trügima, et kuhugi üldse sisse saada, et nüüd on natuke nagu. Kättemaks on veidi tugev sõna, aga nüüd on nagu see pall teistpidi ja, ja näiteks. Hästi oluline on praegusel turul esimese term sheet'i saamine. Sellepärast, et kui sul midagi juba on, siis saad teistele investorite juurde nagu minna. Aga kõik investorid teavad seda, keegi ei anna sulle seda esimest term sheet'i niisama kergelt. Nii et, et, et see palju on nagu täiesti pöördunud aasta kahekümne ühega, võrreldes praeguseks. Ja, ja see toob kaasa selle, et, et praegu selgelt jõud on investorite käes, nad kontrollivad. Ja siis founder'ina on tegelikult ülesanne, et kui sul tuleb täpselt selliseid pakkumisi, nagu Henrik mainis. Sa pead selgroogu omama ja ütlema, et kuule, ma tean, mis ma väärt olen, see on siin ja mõnikord sa võib-olla tood selle ära, mõnikord ei too, aga seal keskel olla. Kus sul on vilets pakkumine laual ja muud väga ei ole, omada seda nagu enesekindlust, et ma lähen lihtsalt edasi ja teen järgmised kakskümmend kõnet naeratades. See on

muidugi hoopis teine asi, mis nüüd kaasa tuleb, me peame vist sellest Hendrik mingist saates eraldi rääkima, aga. Praegu, kes pihta saavad tõenäoliselt kõige rohkem, on hoopis just need, kes alguses kõige rohkem riskisid. Ehk siis angelid ja esimese investorid. Sellepärast, et sa ei saa väga seda founder'it pigistada, sest kui sa founder'it liiga palju pigistad, founder ütleb sulle keskmise näpu ja, ja läheb minema ja siis istu oma business'i otsas, on ju, et noh, et, et siis ta on ikka punases ja sureb ka veel, on ju. Sul on vaja tegelikult jätta see founder alles, et see founder oleks motiveeritud seda äri nagu ikkagi edasi ehitama ja edasi viima. Mis tähendab seda, et kui sa nüüd discount'i tahad, siis kelle arvates see discount tuleb? Ja discont tuleb selle arvelt ikkagi, et tehakse down-round ja tehakse mingi selles mõttes tingimuslik. Ehk siis noh, a la needsamad väikeinvestorid, kes alguses nagu riskisid ja need lotopiletid ostsid, on ju. Et neile öeldakse, et kui te nüüd praegu suurt raha sisse ei pane, siis põhimõtteliselt olete kõigest ilma, on ju, et noh, et või ma ei tea, kirjuta üheksakümmend protsenti maha, on ju, et, et. Et see discont viiakse teise kohta, sest noh, founder'it on kokkuvõtt sellele investorile ikkagi vaja, et mõtlen neid lugusid me veel kuuleme, mismoodi need. Väikeinvestorid pihta said, kes tegid nüüd mitte läbi fondi investeeringuid, siis kui sa fondist kaasa oled, siis on hästi, on ju, aga kui sa läbi tegid. Fondist mööda, et see võib olla nagu väga valus, aga see on teine saade. Või tahtsid Kristjan öelda midagi veel?

Ja ma ütlesin, tehke sellest kohe eraldi saadest, see on palju huvitavad, sest tegelikult sellest peaks rääkima ja räägitakse tänasel maailmas nagu vähe, et ma räägin ka praegu ikkagi väga avatud kaartidega teiega, sest noh, mis see nagu, et. Ma arvan, et see on mõistlik, et see parandab turgu ja, ja, ja siis ma usun, et kajastage seda, see on, see on tegelikult oluline, sest, sest ma arvan, et varsti hakkavad founder'id järjest rohkem alla andma, sest sul on, osalus väheneb ja, ja, ja turg on nii raske, et, et see lihtsalt on lihtsam mõnikord öelda, et aitab.

Nii, aga meil on hoopis ikkagi harboonicsi saade ja meil on ikka ettemõte, ehk siis me oleme nüüd saanud aru, et ESG-d ja kogukogu kliimavärki maailm pole veel maha kirjutanud, kuigi signaale tuleb, et võiks nagu lõdvemalt, lõdvemalt võtta. Mis harboonics siis saab nüüd ikkagi, te saite oma raha tõstetud. Valemid on selge, et põhimõtteliselt by the book peaks olema lihtsalt, et järjest võtate uusi turge, müüte rohkem lepinguid ja valmis. No

see on plaan, lihtsalt öeldes, tegelikult meil on kaks olulist tegurit, me ehitame teist toodet, mis on hästi keeruline. See, et me olemasoleva metsa kohta, mida Henrik enne küsis, et kuidas te täpselt ütlete, mis, kui on viiekümne aastane mets, mis sealt edasi saab või mis oleks mõistlik käitumine. Selleks kaasame teadlasi tugevalt, meil on tehnoloogia tiim, kes seda ehitab ja see on ausalt öeldes. Founderina tahaks olla ehitaja, mitte rahakaasaja, nii et see eelmine aasta oli natuke nagu. Mingi tükk oli sellest raisatud, on ju, aga nüüd, nüüd siis selleks on nagu eelarve, et, et teha asju. Ja, ja uued turud ka, et ma arvan, et päris äge on näha, et tegelikult sellisest, nii süsinikuturgude kui kliima mõttes laiemalt Eestist tuleb järjest asju, mis Euroopas teevad teemasid ja mitmed investorid seda eelmine aasta ka mainisid, et kuule, teil on Eestis midagi nagu huvitavat toimumas. Et minu arust see on tegelikult äge. Nii et meil on ikkagi plaanis kasvada metsa osas Euroopas nagu väga suureks, see kõlab nagu kaunilt, aga meil on ka nagu üsna konkreetne tee selleks. Ja ma arvan, et meie võti on see, et me põhineme tehnoloogial, et me suudame seda tehnoloogia abil teha ja igat, võib-olla sadat ruutmeetrit maad kõige paremini kasutada.

Kas me saame mingi analoogi tõmmata, kui sa ise ka vaatad Eesti start-up'i maastikult, et kas see teekond, mis te teete, on mõnes mõttes nagu, ma ei tea. Vidal field's oli, et sa haarad enda kätte mingi hulga põllumaad ja ühel hetkel siis keegi suur ostab su ära, eks, et. Või mille moodi, kui sa nagu peaksid nagu võrdlusse panema sedasama Arboonicsi teekonda, et kellele te kõige sarnasemad olete?

See on hea küsimus, sest ma olen seda isegi mõelnud, et ja, ja me mõneti tegelikult tekitame justkui nagu marketplace'i, kus me viime kokku maaomaniku, kes on valmis midagi tegema. Ja ettevõte, kes tahab, et oleks tõendatud tugev lahendus vastas, et me peame looma selle struktuuri. Võib-olla ta isegi on nagu Airbnb, kus sul on ühel pool inimesed, kes oma vaba korteri välja annavad ja teisel pool, kes sinna tulla tahavad, et noh, et ta tegelikult on justkui poolte kokkuviimine, turu tekitamine, mida täna ei eksisteeri.

Aga fookus on sul täna ikkagi selle peal ikkagi, et ole hea, ehita oma korteri valmis, kõigepealt nüüd saaks üldse rentida, on ju, et, et sul on see fookus praegu, sest noh. Sul on vaja see põllumaa ikkagi teha enne kõigepealt süsinik krediidiks, nagu seda müüma saad hakata.

Täpselt nii, ja see on sellepärast, ta näitabki, et ta on väga pikk projekt, et me ise võtame väga pika vaate siin. Aga, aga mulle tundub endale, et vaatas, et kaks nädalat tagasi juhtus üks väga huvitav asi. Euroopa Liit tegi väga tugeva sammu süsinikuturgude reguleerimise suunas, et samal ajal, kui sul on võib-olla kriitikat mõnes kohalikus meediakanalis, kuskil mujal. Siis see oli üks väga jõuline samm veendumusega, et see saab nagu väga suureks päristuruks. Ja kaks tuhat kakskümmend kuus on see ilmselt juba operatiivne programm. Ehk, et me tegelikult liigume selles suunas, et ma ise arvan, et ja ma päris ausalt ei ole nüüd nagu see nii-öelda asutaja selle kitsa vaatega oma tuleviku suunas. Ma arvan, et kuskil kakskümmend seitse, kakskümmend kaheksa toit, toimub teatav plahvatuspositiivses mõttes, kus saadakse aru. Et need sammud kliima suhtes on olnud ebapiisavad, päris lahendusi on vähe ja kui kellelgi on pakkuda midagi, mis päriselt tõendatud ja töötab ja Euroopa Liidu raamistiku sisse sobib. Siis ma arvan, et selle eest tekib maksmise osas trügimine, nii et, et, et aga me ehitame seda pika vaata, ega see tõenäoliselt ei juhtu veel järgmine aasta. Aga kuskil kakskümmend kuus, kakskümmend seitse hakkab see dünaamika juhtuma, et siis me peame olema selleks hetkeks piisavalt suured. Sest ma arvan, et see tähendab seda, et kui sellest aru saadakse, siis tekib turul ka konkure

Kui palju sinu tänased investorid ja noh, me oleme samast perekonnast, et, et Plurali iseenesest on väga hea partner, et kui palju täna sind suurestataks selle koha pealt, et sa ikkagi pead olema oma tegevuse planeerimisel nii-öelda? Halvesti öelda, aga majanduslikult mõtlev, mitte start-up'lik, aga start-up'ilikult mõtlev, ehk siis. Sa pead kasvama nii, et sa oled põhimõtteliselt, no ma ei ütle, et break-eveny piiri peal, aga ikkagi, et sul peab olema mingi seos nagu tulude ja kulude vahel.

Mitte survet ei ole, surve tuleb palju enda sees tegelikult, sest, sest ma olen võib-olla sihukene programmaatiline inimene. Et ma tegelikult, kui ma aus olen, siis seda ettevõtet ma teen sellepärast, et mulle tundub. Et see on midagi mingi tükk, mis on puudu. Kui panna nagu eestlaslik, loodusesõbralikkus ja tarkvaratehadlikkus kokku, siis see on võimalik mingi plaavatust tekitada. Ja, ja, ja, ja tegelikult, et, et see siht on teha seda justkui ka planeedi pärast. Aga kui ma ei ehita seda skaleeriva ettevõtte, skaleeritava ettevõttena, ehk siis kui see ei ole nagu äriliselt süsteemne ja kiiresti kasvamisvõimega, siis see mõju jääb sihukeseks kohalikuks pudistamiseks, et tegelikult selleks, et teha seda üle Euroopa tugevalt, ta peab olema äriliselt juba kohe nagu. Töötav ja sa pead suutma, noh, kui ma rääkisin ka seda, et ma usun, kuskil kahekümne seitsmendaga aasta kandis tuleb palju suurem nõudlus, kui keegi täna ootab. Ma pean selleks ajaks elus olema, ettevõttena ja kõik meie maaomanikud peavad olema hästi teenindatud. See on paras roadmap'imise ülesanne, aga, aga ma ehitan, ma ehitan nagu selle loogikaga. Et, et, et, et ideaalis muidugi tahaks ka ehitada nagu hästi suurt ettevõtet, aga kui sa ei tee, ma arvan, et idufirma asutaja üks kõige kriitilisemaid. Edu või ebaedu tunnuseid on see, tal peab olema see pikk visioon, aga ta peab suutma ehitada tükikesed, kuidas ta seda teeb. Mida ta teeb see aasta, mida ta teeb järgmine aasta, mida ülejärgmine aasta ja mis järjekorras, kui ta suudab seda enda peast seda suure visiooni panna kokku nende tükkidega, mis järjekorras ta teeb. Siis, siis nagu miski ei peata, aga kui need tükid lähevad vales järjekorras või see, sa ebareaalselt hindad mingi tüki valmimise kiirust, siis sul on raskem õnnestuda. Et võib-olla see roadmap'ing on tegelikult üks kriitilisemaid asju.

Räägime ühte sellest veel, räägime krüptost, ehk siis väga palju neid samu süsinikkrediidi ettevõtteid krüpto laine peal tekkis. Ja ma arvan, et see oli ka väga palju pettust, just sellepärast, et seal taga ei olnud tegelikult mingit sisu, et oligi ainult idee või mingi paber ja tehti võib-olla ka mingid token'id ära. Et teistpidi jälle noh, krüpto kui tehnoloogia, iseenesest tema suuremaid väärtuseid on sama traceability, ehk siis sa suudad põhimõtteliselt kuni algosakesteni välja jälgida või, või, või aluseks võtta seda, et, et kustkohast siis nii-öelda tegevus on pihta hakanud või kas on see ikkagi see, mis lubati ja on ka päriselt ära tehtud ja nii edasi. Teistpidi jälle krüpto kui kõva saastaja, eks, et, et mis sinu vaade täna sellele on, et te ise ei ole krüptos, et.

Ma olen ise krüpto fundamentaalne fänn, võib öelda, et, et ma arvan, et see, mis on see alusfilosoofia, et asju viia nagu on-chain ja, ja selle läbi tekitada väga paljudesse kohtadesse justkui nagu. Register võib-olla esimeses järjekorras ja siis lahendused sinna peale, selles on väga suur fundamentaalne võlu. Täna, kas meie maaomanik vajab seda? Ei vaja, kas see ostja vajab seda, teise turu pool? Ei vaja, et me kindlasti liigume selle suunas, aga meie nagu turuvalupunktid on mujal. Ja see oli mul endal võib-olla ka üks õppemoment, et mul üks esimene hurraa-mõtteid oli, et ehitame kõik. Blockchaini baasil ja kõik on, kõik sealt algab meie ühe võti. Siis, siis tegelikult seda peab millalgi tegema, aga esimesed valupunktid olid mujal, et noh, et jällegi see roadmaping, et sa pead suutma selle lükata lihtsalt natuke hilisemaks.

Me võime klubi teha. Jah. Ma arvan, saate lõpuks, Kristjan, ma ikkagi tahaks tulla, aga ma alustasin selle Clima Cashiga ja neil oli, ma saan aru, pigem oli nende mõtte ka muuta selle Cashiga siis minu kui väikese inimese käitumist, eks ole, kuidagi läbi, läbi mingisuguste vahendajate. Ja see ei tundunud neile väga paljulubav nagu suund, sina oled rohkem sellise B2B turul, eks ole, et tuleb suur lennufirma või, või jumal teab kes. Aga noh, põhimõtteliselt see kaup, mida sa müüd, on, eks ole, süsiniku sidumine või noh, vähem süsinikku on nii-öelda see sinu kaup. Ja ma tahaks küsida, et kui palju meil, et kas me võime oodata, et siin lähemad aastad võivad tuua veel? Huvitavaid kohti, kust seda vähem süsiniku tüüpi kaupa saab otsida turult. Noh, mul tuli lihtsalt meelde, et meil mõni nädal tagasi oli siin kaerapiimatootja, on ju, Katrin Kõvask ja ütles, et, et noh, ühe liitri kaerapiima tootmiseks kulub noh, mõõtmatult vähem vett kui tavalise piima tootmiseks ja, ja kordades kindlasti vähem tuleb süsinikuheidet. Et noh, kui ma niimoodi mõtlen, et siis nagu liiter seda jooki kaerapiima on ka põhimõtteliselt nagu süsinikukrediit.

Absoluutselt. Ma

jätan piima ostmata, et noh, Katrin Kõvask võiks seda müüa ka mingil teisel turul, eks ole, et palju te tahate, et ma toodan seda jooki, et. Et jube kasulik on loodusele, noh, ja ilma naljata, et, et tõenäoliselt neid kohti, kui me nagu hakkame enda ümber vaatama, et kust seda nii-öelda vähem süsinikutüüpi kaupa saab. Et neid on ju veel, sina oled leidnud tühjana seisva potentsiaalse metsama Kuhu, kuhu see asi nagu läheb, et, et kas, kas sa näed, et siin võib toimuda mingi selline vähem süsinikuplahvatus aastate jooksul ja, ja me kõik leiame enda ümbert kilo või paar, mida saab kuskile nagu börsile müüki panna?

Absoluutselt, absoluutselt täiesti õige, sellepärast et, et, et nagu ma ütlesin ka, et mets on üks suur tükk, mis saab palju aidata, aga ta ei suuda üksi teha seda kõike, meil on vaja inimkäitumise muutust, meil on vaja äriloogikate muutust. Ja, ja võib-olla üks asi, mis ma arvan, et üks plahvatus ka tuleb positiivses mõttes, on see, et ega see ClimaClassi suund oli õige, et, et, et tegelikult me tahaks inimestena kliimasõbralikult käituda, aga andke meile andmeid, et väga palju seda ei ole. Ja miks ma ise seal midagi ehitan, sellepärast et mulle tundub, et see B2B on. Uuel turul enamasti koht, kus on kõige suurem raha liigub, et me näeme, et need Lääne-Euroopa korporatsioonid on nii suurte reaalsete eelarvetega, et mul on mõtet seda sihtida, et Eesti maaomaniku finantseerida, tema käitumises, mitte nagu proovida Eesti kodanikult minna võtma, kus need summad on väiksemad. Nii et, aga turg läheb suuremaks, et ta läheb palju suuremaks, kui täna oodatakse ja on ruumi seal kõigile, kaasa arvatud ettevõtetele, kes ütlevad, et kuidas Valgamaal paremini kliima suhtes käituda. Kuidas oma koolis paremini käituda ja, ja me See kõik on mõõdetav, aga need andmetega töötamine lihtsalt võtab aega, aga vaadates seda, mis tempos Euroopas neid ettevõtteid juurde tuleb. Noh, nad kõik ei saa lihtsalt ellu jääda, neid on nii palju, aga samas. Need, kes jäävad, need teevad mingi muutuse, et meil on muutusi vaja nii paljudes kohtades, et see on tegelikult ausalt öeldes väga põnev. Et me läheme kõikides suundades andmetega targemaks ja on kohti, kus see efekt on süsiniku mõttes väiksem, neid pole mõtet teha. Kuidas me suudame targalt minna kohtadesse, kus see efekt on suurem?

Hea küll, meie saateaeg on tänaseks läbi ja tänan sind, Kristjan, tuletame siis meelde, et meie tänase ettemõtte külaliseks oli idufirma Arboonics kaasasutaja Kristjan Lepik ning Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa on siin järgmise külalisega tagasi nädala aja pärast, nii et kuulmiseni.