Idufirma juht raha kaasamisest: see oli veriselt raske ja oli hetki, kus oleks tahtnud juuksed peast kiskuda

delfi_ettemote_0192.mp3

KUUPÄEV

2024-03-06

PIKKUS

47m 04s

SAADE

ETTEMÕTE

AI_KOKKUVÕTE

Arbonicsi kaasasutaja Kristjan Lepik räägib idufirma rahastamise veriselt raskest protsessist praegusel turul. Arutletakse süsinikukrediidi turu väljakutsete, teaduspõhise metsanduse rolli ning Euroopa kliimaeesmärkide saavutamise üle.

KÜLALISED

Kristjan Lepik — kaasasutaja (Arbonics)

SAATEJUHID

Henrik Roonemaa

Taavi Kotka

TEEMAD

idufirmade raha kaasamise raskusedsüsinikukrediidi turg ja selle läbipaistvustehnoloogia roll kliimamuutuste leevendamiselinvestorite käitumine ja riskikapitali turg

ETTEVÕTTED

Arbonics Clima Cash Dialo Grupp Plural

ORIGINAALKIRJELDUS

Tänases Ettemõtte saates on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks idufirma Arbonics kaasasutaja Kristjan Lepik. Arbonics tegeleb süsinikuheite vähendamisega maailmas, pakkudes maaomanikele tasustatud võimalusi oma tühjad maalapid metsaga katta ja niimoodi süsinikku aastakümneteks siduda. Arbonics kaasas paar kuud tagasi 5,5 miljonit eurot ning tegeleb hoogsalt oma äri arendamisega, aga Lepik räägib tänases saates avatult, kui raske tänaselt turult tegelikult raha leida on. Saate teemad: * Milline on seis rohevaldkonna ja eriti süsinikuheitega tegelevate idufirmade maastikul: lootustandev areng, aga samas ka pettused, liigne optimism ja ülelubamine * Kui palju saab metsa istutamine planeeti aidata, kui me samas jätkame hoogsalt vanamoodi elustiili ja paiskame CO2 õhku edasi * Mis saab kasvavasse metsa seotud süsinikust siis, kui mets on valmis ja puud pigem lagunema hakkavad? * Kui raske on raha kaasamine ja milliste nippidega see õnnestub Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

TRANSKRIPTSIOON

94 SEGMENTI | 7,465 SÕNA

[03:11]Kristjan Lepik

Taavi, väga hea kokkuvõte sellest, kuidas sellest mõelda ja muutust tegelikult ei ole toimunud. Loogika on jätkuvalt pädev, aga mis iga uue turu puhul juhtub, me oleme näinud seda. Olgu ta internetipangandus, üheksakümnendatel Eestis, krüptomaailma arenguvalud, iga uus turg oma käima jooksmisel nagu sisaldab kasvuraskusi. Kuskil raha liigub, siis tuleb igasuguseid osapooli

[41:16]Taavi Kotka

Räägime ühte sellest veel, räägime krüptost, ehk siis väga palju neid samu süsinikkrediidi ettevõtteid krüpto laine peal tekkis. Ja ma arvan, et see oli ka väga palju pettust, just sellepärast, et seal taga ei olnud tegelikult mingit sisu, et oligi ainult idee või mingi paber ja tehti võib-olla ka mingid token'id ära. Et teistpidi jälle noh, krüpto kui tehnoloogia, iseenesest tema suuremaid väärtuseid on sama traceability, ehk siis sa suudad põhimõtteliselt kuni algosakesteni välja jälgida või, või, või aluseks võtta seda, et, et kustkohast siis nii-öelda tegevus on pihta hakanud või kas on see ikkagi see, mis lubati ja on ka päriselt ära tehtud ja nii edasi. Teistpidi jälle krüpto kui kõva saastaja, eks, et, et mis sinu vaade täna sellele on, et te ise ei ole krüptos, et.

[42:11]Kristjan Lepik

Ma olen ise krüpto fundamentaalne fänn, võib öelda, et, et ma arvan, et see, mis on see alusfilosoofia, et asju viia nagu on-chain ja, ja selle läbi tekitada väga paljudesse kohtadesse justkui nagu. Register võib-olla esimeses järjekorras ja siis lahendused sinna peale, selles on väga suur fundamentaalne võlu. Täna, kas meie maaomanik vajab seda? Ei vaja, kas see ostja vajab seda, teise turu pool? Ei vaja, et me kindlasti liigume selle suunas, aga meie nagu turuvalupunktid on mujal. Ja see oli mul endal võib-olla ka üks õppemoment, et mul üks esimene hurraa-mõtteid oli, et ehitame kõik. Blockchaini baasil ja kõik on, kõik sealt algab meie ühe võti. Siis, siis tegelikult seda peab millalgi tegema, aga esimesed valupunktid olid mujal, et noh, et jällegi see roadmaping, et sa pead suutma selle lükata lihtsalt natuke hilisemaks.

[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]