Idufirmade seis: ka Eesti investorid peavad harjuma tõsiasjaga, et võivadki oma rahast ilma jääda

Tere tulemast kõigile kuulama selle nädala iduettevõtluse ja nutika ettevõtluse saadet Ette mõte, mille juhid on Taavi Lotka ja Henrik Roonemaa. Tere, Taavi. No tšau. Me äratame tähelepanu inimestes, mul on erakordselt hea meel, et meil oli Delfiga koosolek, oleme teinud neli episoodi, kui ma mälu ei peta, see vist on viies täna. Ja kuulajate numbrid olid nendele meelepärased ja eriti meelepärased olid neile need lugejate numbrid, need inimeste hulk, kes meie saadetest kirjutatud artikleid loeb, see neile meeldis. Aga minu näpud on väsinud vastamast kõigile, et kust meie saadet kuulata saab ja miks ei ole teda Spotify-s ja. Ja üldse kuidas sellega on, et siis ma mõtlesin, ma teen sissejuhatuse siin saates ära. Et ma räägin ära, et saab kuulata Delfi Tasku äpist. Ja kui keegi küsib, miks ei ole minu podcast'i äpis, siis see saade on eksklusiivne saade ja see on mõeldud Delfi tellijatele. Ja seda saab kuulata siis müüri tagant ja Delfi tasku on äpipoes olemas ja selle taskuga on paar nippi, ma ka enne ei teadnud. Esiteks saab vajutada meie saate juures olevale kellukese ikoonile, ma ei tea, kas sa oled seda teinud, Taavi.

Ma ei kuula meie saated järgi.

Siis see kellukese ikoon peaks saatma igal nädalal notification'i, kui meie saade on üleval. Ja teiseks, kui sa selle, no arusaadav võib-olla, et sa koeraga nii pikka tiiru ei tee, et terve saate ära kuulad, et kui sa pooleli jätad, siis seal äpis on all paremal on, siis ta oli nupp, minu sisu või mingisugune selline tab. Siis kõik need saated, mis sul pooleli on, kogunevad sinna ja siis sa saad neid sealt edasi kuulata, et seda ma ka ei teadnud. Aga ainuke asi, mis seal nagu täna suurematest puudu on, on see, et sa ei saa saadet alla laadida selleks, et kuulata seda pikal lennureisil, aga no ma saan aru, et töö käib igatahes. Mul on hea meel, et kuulajad on meiega tulnud ja, ja lähme siis tänase saate juurde, me. Oleme suhtelised siin aasta alguses ja, ja noh, endiselt tehakse vist kokkuvõtteid eelmisest ja natukene vaadatakse ette kahe tuhande kahekümne neljale. Ja need seisukohad selles osas, et milline see Eesti idufirmade eelmine aasta oli ja milline see aasta tuleb, et mina olen kuulnud hästi erinevaid. On, on hääled, kus, kes ütlevad, et kõik on erakordselt halvasti ja nii halvasti pole kunagi olnud. Ja siis on teised, kes ütlevad, et. Noh, et veidi, veidi nagu selline rahulik on. Aga noh, kõike arvestades isegi hästi oleme vastu pidanud ja pole hullu midagi. Ja siis on kolmandad, kes ütlevad, et jube hästi on kõik, et, et osad surevad, kera peavad surema, aga vähemasti see, mis turul on, et seda saab jube hea hinnaga kätte ja praegu peaks kõvasti raha sisse kütma. Et, et kolm nagu väga erinevat seisukohta ja me oleme kutsunud täna külla Eesti Asutajate Seltsi presidendi Allan Martinsoni, kes on kaasa võtnud kaustikuteie numbreid. Ja, ja, ja oma vaate sellele, et mis toimus ja mis toimub ja sellest me siis järgmised umbes kolmveerand tundi räägime, nii et hea meel on tervitada sind Allan.

Tere, mõlemad, tere poisid. Kõigepealt teist tundi puudus, et see pool aastat, kus restardi järel oli eetris vaikus. See vaikus oli väga kajav ja see, et te nüüd olete tagasi, see on super hea. Mis sest, et uue nime all, aga mulle väga meeldis ka Henrik seda, et sa seletasid, kuidas saadet kuulata inimestele, kes juba saavad kuulata.

Vaata, nad vajutavad seal veebis play ja siis panevad, lähevad arutelust ära ja siis nad ei saa enam aru, et kust see saade läks. Aga jah.

Aga räägime startup maastikust. Allan, kuidas startup sektoril läheb?

Et, Henrikol, sul oli kolm, kolm erinevat väidet ja ma arvan, et kõik kolm väidet on kellegi jaoks tõesed. Et on neid, kes või noh, saab seletada, et see läheb hästi, läheb halvasti, on neid, kes surevad, on neid, kes arvavad, et seal on juba ärivõimalused ja kõik on õige. Aga noh, kui otsustada startup sektori praeguse käekäigu üle selle järgi, mida lehest loed. Siis peaks nagu väga halvasti minema ja see on selline bad news biased nii-öelda, et noh, sellest, et kellelgi läheb normaalselt, tavaliselt ei lehta uudiseid nagu keegi midagi koondab, kinni paneb, lahti laseb. Siis see on uudisväärt. Ja paratamatult need negatiivsed uudised domineerivad, aga ma arvan, mida me peaks vaatama, peaks vaatama mingeid numbreid või mingit statistikat. Ja noh, kõige võib-olla parem ja absoluutselt ka võrreldav number on see, mida me näeme Maksuametist ja see on see, mida me oleme siin teinud noh, läbi aastate nagunii. Et neid erinevaid kohti, kus noh, Maksuameti andmed on avalikud, igaüks võib minna ja Maksuameti kodulehelt iga korter neid download'ida. Neid on seal kolm-neli numbrit, mida iga firma kohta näidatakse. Aga siis noh, seal on kõikide Eesti ettevõtete omad, mis on üle saja tuhande umbes võib-olla. Et sealt tuleb siis välja korjata need iduettevõtete omad ja selleks võib-olla kõige parem koht on selline sait nagu Super Angel viissada, mis on siis Eesti VC Super Ranger'i poolt majandatud. Ja ta võib-olla ei ole kõige täiuslikum, sest noh, Eestis on üle tuhandeidu ettevõtte. Aga ta on selles mõttes, katab ära kõik suuremad, noh, ülejäänud, ülejäänud viissada, mis ilmselt on mingi üheksakümmend viis protsenti kogu, kogu tegevusest. Ja teiseks, ta on nii-öelda tagurpidi compatible või võrreldav, et on üks teine andmebaas, on ka Startup Estonia oma. Mis praegusel hetkel on veel natukene katki, sest nad läksid uuele platvormile üle ja see kõik ei tööta seal. Aga nemad seal, kuna riigi definitsioon start-up'il oli see, et kümme aastat oled start-up olnud, siis see enam ei ole start-up ja siis nad viskasid sealt tagantpoolt juba suureks kasvanud ettevõtted välja, mis tähendab seda, et seal tekkisid huvitavad jõnksud sisse. Noh, näiteks Skype mingi hetk enam ei olnud, start-up ja nii edasi. Et Wise vist on kohe-kohe lõpetamas oma kümne aastast start-up'i staatust ja. Ja noh, tähendab seda, kui see suurettevõte läheb välja seal andmebaasis, siis kõik muutub võrreldamatuks. Aga Super Angel viissada näitab nagu võrreldavaid numbreid ja nüüd, kui vaadata näiteks käivet, mis on maksustatav käive. Jällegi väikse pika hambaga tuleb seda võtta, sellepärast et see on see käive, mis on Eestist läbi läinud. Mis on maksuameti reportrist läbi läinud, see ei pruugi alati olla sama, mis on majandusaasta revenue. Ja noh, on ettevõtted, kellel on tegelik, käib, käib kuskilt välismaalt ja Eestis on ainult arenduskulud. Aga ta on vähemalt võrreldav, et ta on võrreldav nagu aasta-aastaga, et, et kui ongi mingi viga sees, siis on see samasugune viga nagu läbi aastate. Ja selle numbri pealt eelmisel aastal oli Eesti siis iduettevõtete top viiesaja käive umbes kaks koma üheksa miljardit eurot. Ja see on siis umbes kaheksateist protsenti suurem kui eelmisel aastal. Et kui seda numbrit vaadata, siis tegelikult noh, selles olukorras, kus majandus on langenud kaks aastat järjest, on üks sektor kaks aastat järjest siiski kasvanud. Peab ütlema, et sellega läheb hästi. Et kui tahate vahele mingeid küsimusi küsida, siis turistage, aga muidu kommenteeriks siia veel paar numbrit veel juurde samast andmebaasist. Et teine asi on maksud, et kui vaadata, kuidas, kuidas startupid makse maksavad, mis on ka nagu mingisugune selline näitaja nii-öelda proxy selle koha pealt. Siis noh, eelmisel aastal tööjõumakse siis maksti kakssada üheksakümmend viis miljonit. Ja üle-eelmisel aastal sama number oli kakssada viiskümmend kaheksa miljonit. Et ka väike tõus, mitte nii suur, neliteist protsenti ainult, aga siiski maksud samuti tõusid. Ja samal ajal töötajate arv, mis on nendest ettevõtetest langes ühe, üheteistkümmend koma üheksalt tuhandelt, detsembris kakskümmend kaks üheteist koma ühe tuhandeni. Ehk siis seal oli väikene langus. Mis tähendab seda, et keskmine palk oli vahepeal tõusnud.

Aga ma ütlengi, et me saame publikust kohe lahti, kui me ütleme esimeses lauses kolm numbrit, et see oli vana kolhoosiesimehe trikk, et kui sa tahtsid, et keegi ei kuulaks sind, siis sa ütlesid kõigepealt piimakarja tootlusnumbrid ja siis. Oli publik kadunud juba, eks, et, et vaadaks seda korra nagu kihiti. Ja üks variant seda vaadata on ka nendes võtmetes, et mis on siis nagu erinevates elutsüklites olevate ettevõtete, kuidas ma ütlen siis, tervis. Et noh, meil on päris pisikesed, noh, need, kes on alles alustanud, kes otsivad seal oma esimest miljonit ja nii edasi, on ju. Ütleme siis nii-öelda ettevõtted, kes on enne A raundi. Siis meil on ettevõtted, kes on seal juba noh, nad on oma äri üles leidnud ja nad on selles aktiivses kasvufaasis. Ehk siis seal AB round ja siis on meil need suured pirakad, kes on noh, a la Veriffid, Boltid, Wise'id, on ju. Kes istuvad hoopis omaette liigas, eks, et kas sa, kui sa vaatad nüüd seda nagu selles võtmes ja hindaksid, et ükshaaval seda tervist. Siis, mis hinded sa annaksid?

No jällegi, ta natukene selline, ta ei ole nagu tsunami tüüpi olukorda, pigem nagu äikse tüüpi olukord, et no ei ole nii, et kõigil on numbrid punased või kõigil numbrid mingit teist värvi, et on üksikud, mis kukuvad ja kui võtta suuremat hulka, siis suurem hulk tõuseb. Aga seal ei ole nagu ühte sellist, et noh, väikestel läheb ainult halvasti ja suurtel ainult hästi. Kuigi me suvel tegime ühe küsitluse umbes siis vastas millal sada seitsekümmend start-up'i, mis katavad umbes noh, kuuskümmend protsenti meie ökosüsteemist. Ja sealt tuli välja, et noh, mida suurem seda suurem oli optimism ja, ja ka kasvunumbrid versus kahanemise numbrid ja nii edasi. Et suured valdavalt on paremini jalgadel, et nad on ennast varem ära rahastanud, nad on noh, suurema puhvriga. Nii et noh, mida suurem oli ettevõte, seda kindlamal jalal ta seisis.

Mõtlen, et Eesti start-up auhindade üritusel, see oli avalik üritus, saame kommenteerida kenasti. Meie nii-öelda siis äge start-up Maruste ütles, et kuidas nüüd tsiteerida niimoodi, et piiksoo ei peaks panema eetrisse, et.

Me ei ole eetris õnneks, sa võid öelda.

Nii, no ikkagi ei pane seda piiku, et noh, nii kehva aastad pole olnudki kui kaks tuhat kakskümmend kolm, eks ju, on ju. Ja tema oma erikogu kuulub sinna keskmisesse faasi tegelikult, eks, ja. Ja neid siin on ikkagi mitmeid olnud, kellel, kes pidid käivet ära ajama selleks, et kogu energia läks raha tõstmise peale ja mõned ettevõtted ei suutnud üldse raha tõsta, kes olidki seal, ütleme seal. Noh, A, B ja C raundi vahepeal, ehk siis vähemalt nagu noh, jällegi see on nüüd nagu biased on ju, võib-olla, aga tundus, et just see keskmine osa sai kõige rohkem pihta.

No jällegi nii ja naa, et tegelikult ma arvan, et kui võtta nagu noh, esiteks maruste ja, ja Comodule'i, siis ta on üsna raskes riistvara business'is, mis on veel lisaks ka see soonne ja mõjutatud tontja peal mingitest muudest sellistest faktoritest. Aga väga paljud ettevõtted, kes said, noh, kes ei suutnud raha tõsta näiteks, kes said pihta, siis noh, mis oli nende esimene reaktsioon, oli see, et nad tõmbasid oma kulusid kokku. Ja see, mis eelmisel aastal toimus ka nendes ettevõttes, kus oli tegelikult raha tõstetud päris korralikult, noh, näiteks Veriff on hea näide. Siis efektiivsuse tõus ja kulude kärpimine, see oli ikka igal pool võtmesõna. Ja see on selline asi, mis kohe statistikasse ei jõua, noh, me näeme aasta, majandusaasta aruandeid paraja viitega ja saame võib-olla, noh, ma ei tea, aasta lõpupoole targemaks. Aga on selge, et Eesti start-up'ide efektiivsust, noh, ütleme, mitu inimest on vaja näiteks ühe euro tootmiseks või saja tuhande euro tootmiseks. Siis see on ikka väga tugevasti tõusnud, ma arvan, see on mingi paarkümmend protsenti tõusnud eelmisel aastal, selle pealt vaadates, mida mina tean ettevõtete kohta praegu.

Ma tahaksin, Taavi, ju selle sinu seisukoha juurde joonduda, et nii palju, kui ma olen lugenud dokumenti aruandeid e-maile ja rääkinud inimestega, et siis mulle tundub, et just seal keskel, et need, kes peavad tõstma, ütleme noh. Suhteliselt suurt raha või palju suuremat kui mingi seemne raha. Nemad on väga mures ja neid joondatakse nagu selle järgi, eks ole, et, et kellel, kui kaugel see moment on, et kui raha, raha vaja läheb, eks ole, et need, need on siis nagu paremad, kes. Kes suudavad siin veel, ma ei tea, kaksteist või kaheksateist kuud tõstetud raha peal olla. Et mulle tundub, et seal päris alguse otsas seemne ja noh, sellise väikse raha faasis nagu pigem ei ole probleemi. Aga, aga just, et kui sa pead hakkama suuremat summat tõstma, et seda nagu kõik väga kardavad, ma ei tea, kas mul see selline tunne on õige.

No ütleme nii, et kui vaadata kogu, kogu fundraisingu sellist seisu üle maailmas, noh, mida suurem raund või mida hilisem raund, selle raskemaks ta läks ja seda halvemate tingimustega seda saadakse, et see ei ole mitte ainult nagu mitte ainult Eesti, vaid kogu maailm ja kogu Euroopa. Et noh, mis nagu väikses ettevõttes on võimalik, kui seal ongi nagu kaks meest ja koera, eks ole, siis noh, koer sööb vahepeal, mida kuskilt konteinerist saab ja ise lähed, teed mingit täistööd, eks ole. Et niipea, kui sa rääkida rohkem töötajaid, seal tekib juba mingi vastutus ja, ja kõike muud. Aga olgem tegelikult ausad, vaatame Eesti start-up'ide maastikku, siis meie ettevõtete suremus on olnud madal ka headel aegadel ja on madal ka praegu, et noh, tegelikult aasta tagasi või, või kolmkümmend aastat tagasi. Mina olin kindel, et me neid laipu näeme siin oluliselt rohkem. Tegelikult peale võib-olla Aurora ei ole olnud ühtegi suuremat siin inimkahju või firma kahju. Ja noh, pudinaid on, paljud on kokku tõmmanud, on inimesi natukene siin koondatud. Aga me tegelikult, meie suremusprotsent on väiksem kui tavaliselt start-up'i maastikul ka heas olukorras kombeks on. Nii et see on tegelikult üsna kõva Eesti fenomen. Ma ei ole kindel, et see alati hea on, tihtipeale on hea ära surra ja midagi uut tegema hakata, kui punnitada asja edasi. Aga ma siiski arvan, et me oleme suhteliselt heas seisus edaseminekuks.

Ma olen aru saanud, suurem allahindlus, et, et, et ütleme surmani me ei ole jõudnud, eks ole, aga, aga inimesed on raha auga kaotanud tegelikult, et, et väärtusi on korralikult allahinatud.

Sa pead silmas, investorid on raha kaotanud.

Jah, no nad on ka inimesed all olnud.

No see on jällegi natuke siin, kui, kui change ventures või mitte ventures, change siis see krüptofirma siin vahepeal tegi oma down-round'e ja siis seal oli juttu, kuidas keegi on kohutavalt miljoneid raha kaasanud. Või ka raha kaotanud ja siis tuli välja, et noh, tegelikult tal vahepeal oli enda ettekujutus, et tal oli väga kõrge valuation selle asja lihtsalt pidi alla hindama. Aga ütleme, reaalses raha mõttes noh, kaotust ei andnud. Et aga noh, kindlasti jah, oma portfellide tipust tuleb asju alla hinnata ja noh, see on sama igal pool, et ma ei arva, et Eesti startupid on rohkem alla hinnatud kui, kui mujal Euroopas.

Ma selles mõttes natukene oma pilti ka, et mul on üle viiekümne ingeline investeeringu, eks, ja. Ja selgelt Allan, jutt noh, jällegi minu pisikese portfelli pealt klapib, et. Ma olin üllatunud samamoodi, et kui jõulised on ikkagi sellesamas keskmises astmes olevad ettevõtted, ehk siis. Mis näitabki seda, et neil on ikkagi päris äri ja ei ole sellist mingit mulli kuskil, et noh, ettevõtted, kes teevad seitse milli, kümme milli aastas käivet, eks, et. Olukorras, kus nad ei saanud raha tõstetud, nad korraldasid töö ümber ja on break even's on ju, et nad suudavad ilusti nagu nina vee peal hoida ja, ja edasi pussida, eks, ja oodata see raske aega, raske ajal mööda minna. Sest tõesti, eelmine aasta oli raske, et noh, siin on ka meil ju olnud näited fondidest, kes ei teinud eelmisel aastal mitte ühtegi uut investeeringut, vaid keskendused ainult oma portfelli hoidmisele, eks. Aga ma arvan, et me peame siin sellega ilusa jutu taustal ikkagi mõne tõrvadil ka sisse pistma, vähemalt mida mina olen näinud, on see, et kui ikkagi ettevõte jõuab väga raske seisundini. Siis noh, võetakse uut raha sisse ja selles mõttes peavad noh, ütleme nii-öelda ta, ma arvan ka Eesti investorid kogevad esimest kordi seda tunnet, et ups, aga nüüd uus raha tuleb väga kalli hinnaga, mis tähendab seda, et olemasolevatele investoritele, nii-öelda. Ütleme nii, et pole ammu, noh, pole enam seda osalust, meil oli, et või siis nagu müüakse tehnoloogia maha ja sa ikkagi päriselt kaotad raha, mitte seda, et sa oled unistanud mingist noh, nii-öelda. Tulevikukasumist, vaid on ikkagi see, et noh, panid sada tuhat sisse ja saad viiskümmend tuhat tagasi, on ju, et, et noh, nii on. Ehk siis, et selliseid juhtumeid tegelikult ikkagi hakkab meil ka tekkima ja, ja see on normaalne start-up maailma osa.

Aga sa räägid nüüd, Taavi, eks ole, mitte võib-olla sellest faasist, mida selline keskmine avalikkus on startup investeeringu puhul nagu kartnud, et noh, et. Tulevad mingid rõõmsameelsed noored, eks ole, ma annan neile mingisuguse raha ja noh, siis tuleb välja, et nende nagu idee ei kandnud. Et aga sa räägid nagu järgmisest sammust, kus juba nagu asjad toimusid, juba on äri, kõik see mäng on nagu suurem ja siis tekib alles probleem.

Jah, see on nagu selles mõttes oligi see nii-öelda see keskmine faas, kus sul on ettevõtted juba seitse või kümme või natuke rohkem miljonit käivet, onju.

Noh, see, mida sa, Taavi räägid, on noh, down-round, eks ole, et tõsteti varem raha nagu kalli hinna pealt, nüüd odava pealt ja need, kes kaasa ei jõua mängida, ta ei lülitakse väiksemaks. Ja noh, see mäng käib igal pool, aga vaat ma olen nagu olnud start-up'induses erivormides. On üle kolmekümne aasta, et oma esimest start-up'i tegin. Kolmkümmend kolm aastat tagasi, et mis minust teeb tõelise dinosauruse, aga ma olen ka näinud õige mitmeid kriise ja majanduskriise sellel teel, et vähemalt kolme-nelja tükki. Ja see on üks huvitav asi, on see, et ja ma arvan, Taavi, sa oled ka mõlemal pool lauda andnud, eks, et sa start-up'is teed oma asja. Ja sa teed nagu oma asja nagu sõltumata sellest, kas nagu väljas on hea ilm või halb ilm, eks ole, ja sa ajad oma asja ja tavaliselt ka nagu see asi nagu areneb ja sa iga päev noh, keegi kirjutab koodi ja keegi müüb ja, ja nii edasi. Ja siis on ümberringi on mingi finantstööstus, riskikapital ja nii edasi, kellel on nagu oma mull ja seesama asi, mida sina iga päev teed, sa ei ole loll nimega targem ega parem ega halvem. On ühel päeval hinnatud kohutavalt kõrge hinnaga ja kõik topivad sulle raha ja siis noh, mingi aasta hiljem või kaks aastat hiljem on see väga vadalalt hinnatud ja keegi ei taha seal ainult raha anda. Ja see tsüklilisus ja see nagu perception või arvamus, et sellest, see, mis, millest, mis sinu töö väärt on. Selle üles-alla hüppamine, noh, see on majandustsüklitest tingitud ja nii edasi, aga ma arvan, see on eriti nagu võimendatud finantstööstuse poolt. Ja seal on see tugev sihuke karjaefekt, et karjas joostatakse, joostakse ühes suunas ja karjas teises suunas. Ja noh, sellega tuleb seda elada, et noh, paraku seda muuta ei saa, ilmselt on see niimoodi tulemas ja jäämas. Aga noh, kui sa oled finantsinvestori poole peal, siis sa pead ka selle nagu omale sisse võtma, selle riski, et asi käib üles ja asi käib alla. Aga sa võid suhteliselt mürki võtta, et, et need ettevõtted seal sees teevad oma asja ikka edasi.

Mida, mida sa mõtlesid selle, et finantssektor jookseb karjana ühel, ühes suunas teises suunas?

Noh, see on jällegi igaüks, kes on raha tõstnud ja on raha tõstmiste juures, eriti kui sul on nagu laiem pilt, et kui sul on nagu mingi portfell ja sa näed. Siis on olnud periood, aga noh, kaks aastat tagasi oli raha praktiliselt ilma, ilma rahata, ilma noh, raha hinda ei olnudki, et kõigile nagu enam-vähem anti raha ja valuation'id olid ikkagi super suured ja noh, neid valuation'e, mida võib-olla kuskil Ameerikas kellelegi pakuti. Noh, neid meile siia kunagi ei jõutudki, aga noh, ma olen näinud ettevõtet, kus oli noh, valuation kakssada korda käive näiteks, eks ole. Et noh, nagu ei ole mingit point'i. Ja siis ühel hetkel nagu see värku kõik arvavad peast kinni, et oi, me oleme noh. Kohutavalt suurte ootustega selle kõik sinna investeerinud, ühesõnaga ma olen selle mulli suureks puhunud, kuldse kuu selga võtnud, eks ole, ja tuleb välja, et kuldset kuud tegelikult ei ole ja nüüd peame kõik seda tagasi tõmbama. Siis toimub see laine nagu vastupidi, et ta käibki lainetena ja kuidagi noh, seal on seda. Seda nagu emotsiooni ja arvamust hästi palju sees versus see noh, mida sa nagu ratsionaalselt võiksid ära põhjendada, et ma arvan, et noh, see õige evaluation ja õige tase on kuskil seal keskel ja kui võtta nagu nende tsüklite noh, mingid keskmised aastad, siis ongi enam-vähem normaalne. Ta vahepeal käib väga kõrgelt ülesse, vahepeal kõrgelt alla ja noh, see minule isiklikult väga ei meeldi.

Kas selle olukorra põhjus on ainult intressid või mis me saame öelda, et selge see, kui intressid olid null, eks ole, noh siis, et midagi kuskil teenida, võtame kõrgemat riski. Ja nüüd, kui intressid ei ole null, riskivabalt saad viis ja kui riskid saavad rohkem, noh, et, et, et sest, et nagu Excel ei anna kokku start-up'i investeerimise mõtet. Kas, kas see on nagu see põhjus või kust me seda otsime?

Ma arvan, seal on intressidel kindlasti oma mõju, sest noh, intressid mõjutavad noh, üldse riburadapidi kõiki muid rahandusasju. Aga mida ma olen nagu näinud, on eelkõige see, et noh, milline on see noh, kui optimistlikult sind võetakse ja noh, oletame, kui on hea aeg ja siis on kellelgi mingi väga nagu just nagu kuum ette võtta, millele joostakse tormi. Ja tekib see FOMO efekt, et tuleb neid uksest ja aknast ja nii edasi, siis noh, ma rääkides VC-d, ma kuulen, oi kui noh, vinges ettevõte on, oi mis nad kõik seal teevad, eks ole, ja nii edasi, eks ole, ja siis noh, mingi kaks aastat hiljem sama ettevõtte kohta noh, on niisugune meh, eks ole. Ja kui selle ettevõtte samal ajal ise on. Suhteliselt sama asja teinud ja umbes samas joones läinud, eks ole. Lihtsalt see, kuidas, millise optimismiga või pessimismiga võetakse noh, mingit noh, normaalset arengut, eks ole, see on nagu nii-öelda perception muutub kogu aeg.

No start-up'i tsüklilisus tuleb ka tihti tehnoloogiast, noh, a la interneti mull. Rahahind oli kõrge tegelikult, aga uue tehnoloogiaga tuli noh, nii-öelda uue, uus usk, uus, uued võimalused, eks, noh. Krüptomulli me oleme näinud mitu korda. Nüüd on AI mull, ehk siis kui sa paned oma start-up'ile AI algoritmi või noh, mingi nipu juurde, et siis. Ups on kohe valuation korda kaks, on ju, et vähemalt on ju, et, et selles mõttes nagu Allan ütles, et see FOMO on tihti ka tehnoloogiline, et ei kardetaks nagu maha jääda, et sa noh, nii-öelda. Ise, ise sõitad seda autotest, jääda järsku maha, noh, Google tappis sinna sisse ju miljardeid, eks. Ei, aga

kas me siis, mis nagu, kuidas see siis nagu praegu probleem on, et kas mingi laine läks nagu mööda ja me, me istume praegu sellises nagu tehnoloogia optimismi puuduses või? No seesama, ei,

ei, ei on üks saareke, üks saareke selles, selles ookeanis, kus on asjad nagu hästi ja kindlasti on üksikud saared on veel. Aga jah, ei, asi käik üles-alla ja noh, ootame ära üks või kaks aastat ja me oleme jälle normaalsuses tagasi ja siis läheb kindlasti jällegi uus mull ja siis tuleb kukupalli alla ja võtame selle asja rahulikult, teeme oma asja lihtsalt seal keskel edasi.

Üks mull muidu sai läbi küll, Henrik, et üks oli see, et raha oli odav, eks, aga meil oli Covidi mull. Ehk siis avastati noh, ütleme noh, seesama, mis me praegu siin teeme, eks, et me ei ole stuudiosaadet lindistanud neli aastat. Et, et selles mõttes see mull on nüüd mööda läinud, et on aru saadud, et, et, et jah, Zoom on lahe, on ju, aga Zoomist ikkagi ei saa sellist ettevõtet, mis noh, lööb platsi puhtaks kõigi videokarjade maailmas, eks, on ju, et, et seal on palju tegijaid ja, ja polegi nii keeruline tehnoloogia, eks. Aga lähme edasi, mis me ikka seal minevikus sorime, vaatame tulevikku, et sa oled ikkagi uus Asutajate Seltsi president. Ja mida see nüüd tähendab siis, et loed numbreid edasi või mida üldse saab teha üks Asutajate Seltsi uus president?

No Asutajate Selts koosneb liikmetest ja, ja siis on seal ka juhatus, kes asju vajab ja lisaks juhatusele veel terve hulk aktiivseid inimesi. Et mida me teeme, me oleme umbes kahesaja, täna just sai kakssada inimest täis, täna on kahesajas liige, palju õnne meile. Ja umbes kahesaja inimese klubi, et ta ei ole tööstusharva assotsiatsioon kui selline, kus on tavaliselt liikmeteks ettevõtted. Meil on inimeste klubi, mis on kümme aastat vana, mis algas omal ajal, omal ajal lihtsalt ühes Skype'i chat'ist ja sealt edasi, edasi arenenud edasi. Ja tänaseks on noh, muutunud selliseks nagu institutsionaalseerunuks. Aga meil on jätkuvalt ainult null koma kakskümmend viis palgatöötajat ja väga palju sellist õhinapõhist community tööd. Ja mida me teeme, on kaks põhilist asja. Asi number üks on see, et me aitame oma liikmetel olla võimalikult konkurentsivõimelised. Ja siin peamiselt töötab nii-öelda seljad vastamisi panek ja, ja siis selline community üksteise aitamine. Ja see on täiesti unikaalne tegelikult, et just eile rääkisin siin Tšehhi nii-öelda asutajate seltsi pealikuga. Ja noh, meil on midagi unikaalset siis käimas, et meil see kakssada firmat ja tegelikult ka laiem start-up'i kogukond aitab üksteist väga palju. Parimate praktikatega, nõuannetega, investorite, introduction'itega, ise investeerimisega ja nii edasi. Et see on üks asi ja teine asi on siis see, et me oleme see, kelle poole pöördutakse, kui riigid või riik või poliitikud või teised liidud ja nii edasi tahavad midagi poliitika poole peal teha, et me esindame umbes kolme protsenti Eesti SKP-st.

Aga räägime sellest SKP-st, et see on ka olnud selline nii-öelda noh, nii-öelda vana majandus vaatab selle otsa, ütleb, et näe, on ju, te lubate siin kolmkümmend, on ju, nüüd on kolm, on ju, et noh, et, et pikk plaan, lühike plaan, et mis sa vastad sellele?

No kõigepealt tänasel hetkel me anname umbes kolm protsenti SKP-st, mis on vist umbes kuskil. No ühesõnaga, ma ei hakka praegu nüüd, sa aru, miljoni see välja käima, aga umbes kolme, ta on vist kaheksasaja miljoni kandis, kui, kui ma nüüd õieti mäletan. Ja kui panna sinna juurde laiem selline IKT kogukond, noh, Telekomid, tavalisemad IT ettevõtted, siis me jõuame kuskil kümne protsendini SKP-st. Nii et noh, see meie niisugune visioon või missioon on kümne aastaga sa viia kolmekümne protsendini. Et mitte, et me tahaks, et teised alla käiks, vaid me tahaks teisiga aidata, aga, aga me tahaks noh kiiremini kasvada, kuna meil on lisaväärtust inimese kohta rohkem. Ja noh, SKP on selles mõttes huvitav, huvitav loom, et just enne saadet huvi pärast rääkisin siis vanameister Heido Vitsuriga, et üle kontrollida, kas ma õieti arvutan neid asju. Ja kuidas üks ettevõte paneb SKP-sse oma panuse? No laias laastus kolme komponendi kaudu. Võtad majandusaasta aruande lahti, seal on tööjõukulud koos maksudega, seal on amortisatsioon ja omanike kasum. Need kolm numbrid liivad, liivad kokku, saad selle, mis on panuse SKP-sse. Nüüd naljakas asi on see, et võib-olla olukordi, kus üks iduettevõte võib SKP-d kahandada. See on see hetk, kui näiteks tööjõukulud on, on väiksemad kui ettevõtte kahjum. Ja üks väga suur ettevõte, näiteks Bolt, minu analüüside järgi majandusaasta aruandeid vaadates, näiteks oli aastaid, kus ta tegelikult vähendas meie SKP-d. Ja kuna kahju me oli suurem kui Eestis makstud tööjõukulud. Et mis on huvitav, on see, et kui praegu kõik ettevõtted start-up'is, valdkonnas tegelevad oma efektiivsuse ja kasumisse jõudmise kõige muuga. Tähendab seda, et see üks nagu negatiivne komponent, mis SKP-d nagu vähendas, on kiiresti kadumas. Aga samal ajal kui tööjõukulud ei ole vähenenud, vaid suurenenud. Siis tähendab seda, et juba ma arvan, eelmisel aastal, kui võtta kakskümmend kolm ja ilmselt ka see aasta veelgi rohkem. Siis tehnoloogiaettevõtete panus SKP-sse peaks tõusma üsna jõudsalt. Kuna see asi, mis nagu ära viib, seda SKP-d ehk kahjum on väga tugevasti ka alla, alla minemas ja no see on asendumas kasumiga paljudel juhtudel.

Okei, no see selleks, kokkuvõttes ma arvan, et selle numbri arutamine polegi niivõrd oluline, aga küsimus ongi pigem selles kasvanumbrites, mida sa saate alguses rääkisid, ehk siis siin. Neliteist kuni kakskümmend protsenti, kui me suudaksime sellist taset hoida igal aastal olukorras, kus terve Eesti tegelikult on majanduslanguses, on ju, siis me ikkagi oleme liikumas. Selle poole, et meil tekib mingi sektor, mingi tugevus, mis on noh, paljuski asukohast sõltumatu ja, ja hoiab meil konkurentsivõimelisena. Mis alati toob ka selle küsimuseni, et noh, et, et mida mina vihkan küll, aga noh, ma küsin siis ise ära, et ma ei pea ise vastama, aga Allan vastab, et. Et noh, kas siis me ikkagi jätkuvalt oleme oma oskustel ja, ja tehnoloogiateadmistel konkurentsivõimelised, et. Mis on nagu Eesti IT-ettevõtete nii-öelda siis, kas me oleme jätkuvalt oma tehnoloogilised imelapsed või ei ole?

Oleme küll jah, ja see on nagu vastus, mida ma saan täiesti ausa südamega anda, sest on terve hulk mingeid meetrikaid ja parameetreid, mis näitavad, kuidas eri riigid hakkama saavad. Ja Eesti on jätkuvalt number üks Euroopas. Ma arvan, ka paljudes parameetrites top kolmes maailmas koos Ameerika ja Iisraeliga. Näiteks sellest, selle numbrite pealt, kui palju on meil iduettevõtlust, palju on meil raha kaasatud. Ja nii edasi ja nii edasi, et ühe, ühe inimese kohta ja tihtipeale me ka lööme siin lähimaid naabreid, et siin mõni aasta tagasi me lõime Soomet üle absoluutnumbrites, noh, meil on viis korda suurem riik suurema majandusega. Ja me saime absoluutnumbritest neile nagu vastu. Ja ses mõttes Eesti tehnoloogia tööstus, ta võib-olla nii-öelda. Lihtrahvale nii-öelda ei, ei, ei ole nii hästi nähtav ja ta elab omas mullis ja millest on natuke kahju, aga meil on täiesti tipptasemel tehnoloogiatööstus, mis minu arvates ei ole hetkekski jätnud veel oma arenemist pooleli või käsirüppe lasknud. Et noh, see, mis praegune natuke raskem aeg tekitab, on see, et õpitakse efektiivsust. Aga mitte hetkekski ei ole jäänud seisma tootearendus, ettevõtete arendus ja nii edasi. Nii et mina olen väga optimistlik selle kae pealt.

No Sten rääkis meil siin mõni saada tagasi ka sellest, et Euroopa üldse on tõusmas. Erinevalt jälle sellest nii-öelda mullist või bias'ist, et Euroopa üldse on tõusmas tehnoloogias olulisemalt kõrgemale kohale ja intensiivsemaks, kui ta oli siin, ütleme kümme aastat tagasi. Et kas sul on sama pilt?

No ma arvan, meil Steniga on samad numbrid, mida me kasutame, et siin on seesama hea iga-aastane Atomico. Euroopa state of European tech, eks ole, see uuring, mida ka Sten siin Twitteris või X-is kommenteeris, kui see välja tuli. Ja Euroopa on praegu Aasia ja Ameerika kõrval väga paljudes parameetrites praktiliselt ainuke tõusev turg, kus on ettevõtete loomine kiirem. Kus on kapitali kaasamine, kui võtta noh mingi nelja aasta pealt, viie aasta pealt, eks ole, on ainsana tõusus. Kus jah, talenti tuleb rohkem, eks ole, ettevõtteid rohkem, et kõikide nende parameetrite pealt on praegu Euroopa üks kõige kiiremini kasvav maailmajagu tehnoloogiatööstuses. Ja siin olla liideri kohal nagu Eesti on, on super hea.

Ma küsiks hoopis teise kandi küsimuse, et meil on ainult kümme minutit veel saadet jäänud, et tihti sind Allan siia saatesse ei saa, et sa. Ise juba nimetasid selle ära, ma muidu mõtlesin, ma panen ise sulle seda tiitli, et sa oled start-up'i maailma dinosaurus, et. Me peaks vist isegi meelde tuletama, eks siis ka ise nagu üle käia kõik oma need, kust omal ajal, mis sa pihta hakkasid ja mis sa läbi oled käinud. Sul hakkab see, see lugu hakkab pihta sul ikkagi juba kaheksakümnendate lõpust, on ju.

Aastal üheksakümmend, jah, kui esimene start-up, mis on praegugi elus nimega uudist agentuur BNS, eks ole, et klassikaline start-upi story.

Nii, aga sul on BNS, siis oli sul MicroLink, siis olid sul. MicroLink

Delfi, siis ma olin kümme aastat investori ja venture capitalisti mütsiga. Starship, Xolo, no ja lisaks sellele olen investeerinud ise ka, et sul on seal portfell kolmekümnest, mul on võib-olla umbes kaheteistkümnest, viieteistkümnest ettevõttest, et kus ma kättpidi sees olen. Nii et jah, tehtud ja nähtud on igasuguseid.

Aga ma tahtsingi seda küsimust nüüd küsida, et olles kogu selle nii-öelda, sa oled seda masinavärki näinud ja sa oled näinud ka seda negatiivset poolt, see, kus asjad ei edene või ei, ei suuda raha tõsta ja nii edasi. Sa jätkuvalt oled siin sees. Miks sa siin oled?

No ma arvan, Taavi, ka sina oled seal sees. No ma, ma juhin

tähelepanu, ma olen oluliselt noorem ikkagi.

No ei ole ikka oluliselt, meie vahe vaheneb, väheneb protsentuaalselt iga aastaga, iga aasta protsentuaalselt meie vahele, et sa lähened mulle protsentuaalselt. Aga ei, see hoiab noorena, minu arust on see väga, väga vinge koht, kus olla, et noh. Ma mitte hetkeski ei tahaks vahetada tegevusvaldkonda lillekasvatuse või turismitalu vastu. Kuigi ma olen vahel mõelnud, aga ei, praegu veel mitte.

Aga see viibki nagu küsimusele, et ma olen sinuga nõus, et ta on ahvatlev ja ta on väljakutseid tegev ja nii edasi, aga. Aga just, et nagu kuulajale, ma arvan, et ei saa tihti seda küsimust küsida, et kui selline nii-öelda noh, start-upper teeb pausi, no võtab väikse vahe sisse, hingab, puhkab oma eelmisest teekonnast. Mismoodi üldse selline inimene? Hakkab mõtlema ja otsima muud väljakutsed, me kunagi ammu rääkisime sellest Steni, kui ta rääkis oma oma start-up'i valimise lugu, aga. Aga, aga ütleme, noh, ma tean, et sa tegeled ka uute ideedega ja vaadad erinevatest valdkondadesse sisse, eks, aga. Aga mismoodi see mõtteprotsess käib üldse ühel sellisel nii-öelda kogenud start-upperil?

See on väga huvitav küsimus ja ma olen sellest rääkinud päris paljude inimestega. Ma olen ka näinud, viimaste aastate jooksul oligi mitmeid inimesi, kes samaviisi, noh, ma olen näinud siin Martin Sokku omal ajal, kes enne siin mõtles, mida teha. Et see on selline tihtipeale teaduslik protsess, mille käigus pannakse kirja hunnik ideid ja siis tehakse mingisugune hindamissüsteem, noh, minu puhul on seal mingi seitse või kaheksa kriteeriumit, mille järgi neid hinnata. Ja sa hindad nad ise ära ja siis sa käid ka nii-öelda siis heade inimestega rääkimas, mida nemad arvavad. Ja noh, sihuke hea mõte on võib-olla mitte see, et sa lähed kümne ideega, üritad lõunasöögi ajal neile vastukaja saada, vaid võtad võib-olla üks-kaks ideed ja, ja siis vaatab, mis nad neist arvavad. Ja üritad ära, ära tappa neid ideid, et osad surevad, osad räiped ei sure, et siis pead sa, noh, mitte surevate ideede vahelt lõpuks siis otsustama. Ja päeva lõpuks võib juhtuda hoopis, et sa ikkagi vaatad neile näkku, et ei taha ühtegi neist teha ja lähed siis teed hoopis kellegi teise asja, kuhu sa ühined, eks ole, et ka see on võimalik variant.

See mõtteviis on ju sedapidi ikkagi, et noh, tahad, kas ta peab olema maailma parandav, noh, tõon nendest kriteeriumist mingeid näiteid.

Noh, noh, seal on palju, eks ole, peab olema kindlasti mingi mõju, ta peab olema põnev, sa pead ikkagi sellega elama äärmiselt viis või seitse aastat, eks ole. See peab kuidagi olema asi, mida sa oskad, omandama mõju maailmale. Et noh, millel iga, mis iganes kriteerium seal on, minul on näiteks niisugune kriteerium, et miljon võiks olla nagu miljon midagi ja võiks olla see, et noh, sa kuidagi miljoni inimese elu oled mõjutanud, siis hakkab nagu looma, et. Et see võib ka olla mingi väiksem nišš, aga kui sa leiad midagi, mis miljonit inimest võib aidata, et noh, siis sa just nagu oled midagi ära teinud.

Me siin korra vanust puudutasime, aga ma täitsa tõsiselt tahan küsida, et kas vanus on komponent või, et selles start-up'i sektoril on. Sellise, no ongi selline nooruse ja noh, tihti ka kakskümmend neli seitse töötamise, eks ole, nagu maine juures, et. Et kas nagu meiesugustel keskealistel, valgetel meestel on nagu kohane seal olla või mis see, mis see on, mida me seal nagu kõik nagu saame teha?

No keskmine start-up'i founder maailmas on vist nelikümmend neli aastat vana vist vä? Aga

ma olen

vaadanud ka muid, igasugused statistikaid, mis ütleb seda, et noh, keskmine on ka ikkagi sinna tuuris kuskil nelikümmend ja, ja noh, ütleme vanus. Ütleme, noorus ei korreleeru alati eduga, et tihtipeale otse vastupidi, et vanus koos kogemusega korreleerub eduga. Aga jah, loomulikult on energiatase täine. Aga see, kuidas sa seda energiat rakendad, noh, kogemus annab sulle selle, et sa oled efektiivsem oma energias rakendamises, et sul ei lähe nagu energia õppimise peale, vaid ärategemise peale.

See on muide naljakas, ma ühte asja ütlen küll, mis on muutunud ajaga. Naiivsus on ära kadunud ja sellest on kahju. Ehk siis kui ma mõtlen selle peale, mismoodi ettevõtet sai ehitada kakskümmend aastat tagasi, noh, ütleme tajumata üldse, mis ümberringi toimub, põhimõtteliselt, eks, et lihtsalt. Õhinäe pealt panna, et, et seda naiivsust võiks olla rohkem tänases vanuses, et ma mitmel korral ma pärast olen vaadanud, et. Kurat samme ja astmata, sellepärast et noh, et iga palju sai kalkuleeritud, et oleks võinud vähem kalkuleerida ja lihtsalt panna, panna pea ees sisse, onju.

Ma arvan, ma võiks viimased paar-kolm minutit kasutada selleks, et anda mingisugune praktiline suunis nagu selleks. Selleks ajaks, mis meid ees ootame, on see siis aasta või pool aastat või mina ei tea, kaks aastat või noh, sa enne ütlesid Allan, et küll see läheb üle, eks ole. Et no siis tuleb jälle nagu teistsugune aeg. Mis me nagu, meie üldse, ma mõtlengi laiemalt, ma ei tea, meie siin kolmekesi või meie eestl Või meie tehnoloogia inimesed või mis me nüüd peaksime tegema selle aja, et kas ongi, istume ja, ja ootame ja noh, seni anname oma parimat, eks ole, et õnnestuks kaasata ja kahju meid vältida või kas me peaks. Oota,

Henrik, üks hetke, ootame selle aja, mis, mis aega. Aeg on, aeg on täitsa okei. Ei noh, praegu ma arvan, ongi suhteliselt normaalne või noh, normaalsuse lähedal juba. Ei noh, see tee oma asja, et ma arvan, et täna on kõige vingem aeg, kus üldse ettevõtet alustada. Ja et no vot umbes kümme või viisteist aastaga see cloud hakkas tekkima, cloud computing ja noh, SaaS ja sa said osta nagu teenuseid. Ja noh, kümne euroga alguses ja siis nagu skaleerida. Nüüd on tekkinud tehisarv, eks ole, et sa võid väga paljusid asju, mida sa varem pidid andma, ma ei tea, mingile marketingijuhile. Nüüd sa võid anda tehisarvule, teha ja teeb täitsa korralikult ära. Et tegelikult täna ettevõtte alustamine on järjest odavam ja järjest lihtsam, sa pead ainult mingid tööriistad ära õppima. Ja minu arvates on see väga mingi aeg ja noh, ka paljudes kohtades, kus võib-olla peab ikkagi jätkuvalt tegema uurimistööd ja arendustööd, eks ole. Ma arvan, et mitte ükski fundamentaalne asi ei ole muutunud, et noh, alati parimad ettevõtted sünnivad tegelikult crazy aegadel. Vaadake, mis oli kaks tuhat kaheksa, kaks tuhat üheksa, kui palju häid ettevõtteid tuli nii maailmas kui Eestis, eks. Kui palju ettevõtteid tuli kaks tuhat kolm, kaks tuhat kaks, kui pärast .com crash'i kõik tundus olevat maas. Et founder'id ei tohiks nagu ükski hetk lõpetada founder'imist ja, ja oma ettevõtete arendamist, et. Noh, kõik see niinimetatud kriis väljapool tuleb ja läheb, noh, nii nagu lained tulevad, lähevad meres.

Aga, aga kas me näiteks peaksime mõne järjekordse, ma ei tea, saja, saja miljonilise väärtusega Eesti start-up'i ümberkukkumist kõik nagu community'na vältima või kas me peaks minema. Proovima sellest Riisalu kahe, kahesajast miljonist pool võtta resonantriigilt ära ja, ja katsuda kuidagi nagu Eesti. Noh, ma ei tea, smart cap, eks ole, kahe või kolme nagu mingi struktuuri tekitamisele, et, et neid aidata või kuidas sa mõtled sellest?

No iseenesest see kindlasti võimalik, et mingites hetkedel võib olla õla-allapanek kui väljaspool olevat investorid, kas või näiteks geopoliitilistel põhjustel ei taha tulla, võib omada mõtet. Et noh, ma toon näiteks näite, et see, kui Bolt nagu küsis riigi käest, noh, ääri-veeri, ta isegi mitte küsinud, ta mainis, et võiks ju olla abi ja riik talle suhteliselt rämedalt ütles, et ei, et ei saa. Ja siis noh, aasta hiljem tegelikult Bolt tõid sest nagu rohkem kui kunagi ennem, eks ole, minu arust riik oleks pidanud seda tegema ja riik oleks väga kõvasti võitnud sellest. Sest Bolti läks lõppkokkuvõttes palju-palju paremini. Et jah, kindlasti võiks seal olla mingisugune selline instrument, aga kui ei ole ka, siis ei ole ka midagi väga hullu, et me võib-olla mõned kohad, kus väga võiks haiget saada, võiks ära hoida. Aga noh, saame ka hakkama, kui ei ole. Nii et see on vastuse küsimus, Lenik.

Meil on üks pluss veel siinjuures on ikkagi see, et meil on kohalik kapital on enneolematus koguses ja ma selles mõttes loen siia sisse ka ikkagi Plurali, kes on ometi liigas täiesti. Aga kellega saab rääkida ja kes tegelikult noh, praegu tundubki, et on väga paljudele nii-öelda. Seal piiri peal olevatel ettevõtetel olnudki see nii-öelda noh, ütleme see lõplik vajalik abikäsi, mida lätlastele või leedukatele äkki ei olegi nii palju, sellepärast et meil pole sellises tasemel nagu fonde, et. Et see, et meil on aastatega tekkinud selline nii-öelda fondi kultuur ja fondi struktuur siia, et, et see on olnud nagu absoluutne vedamine ja võit, suur kummardus kõigile neile, kes selle raha on välja ajanud ja siia piirkonna toonud, et. Et suur aitäh teile, et võib-olla pole ikka riigile vaja, et see riik, noh, mis ta kunagi õigses eelmine tegi, selle fun of funs'i, et äkki, äkki see oligi see viimane tõuge, mis vajalik oli selle sektori jaoks.

Jah, ma isiklikult arvan, et riiklik Fondo Fund kindlasti võiks olla ja jääda kahel põhjusel, et esiteks on see, et sul ongi võib-olla vahetevahel vaja tasandada neid lohke ja, ja muhke. Aga teiselt ma arvan, et see võib olla hea äri. Et see võib olla tegelikult päris hea tootlikkusega viis, kuidas riik oma raha võiks kasutada. Nii otsese tootlikkuse mõttes kui ka siis kaudse, et noh, inimesed saavad tööd, maksavad makse, neil on teised inimesed nende ümber ja nii edasi. Nii et ma arvan, et noh, väga enamik riike, kes on edukad tehnoloogias, on kuidagiviisi kaudselt siis kopitalis sees. Ja ma arvan, see ei ole paha mõte üldse.

Olgu, meie tänane saateaeg on läbi, aitäh, Allan ja aitäh kõigile kuulajatele. Ja ma arvan, et sümboliseerimaks seda, et Eesti start-up'i sektoril läheb väga hästi, siis me Taaviga lubame olla järgmisel kolmapäeval ikkagi tagasi ja, ja leida, leida järgmise toreda loo, millest rääkida, nii et kuulmiseni.