Idufirmade seis: ka Eesti investorid peavad harjuma tõsiasjaga, et võivadki oma rahast ilma jääda

No Asutajate Selts koosneb liikmetest ja, ja siis on seal ka juhatus, kes asju vajab ja lisaks juhatusele veel terve hulk aktiivseid inimesi. Et mida me teeme, me oleme umbes kahesaja, täna just sai kakssada inimest täis, täna on kahesajas liige, palju õnne meile. Ja umbes kahesaja inimese klubi, et ta ei ole tööstusharva assotsiatsioon kui selline, kus on tavaliselt liikmeteks ettevõtted. Meil on inimeste klubi, mis on kümme aastat vana, mis algas omal ajal, omal ajal lihtsalt ühes Skype'i chat'ist ja sealt edasi, edasi arenenud edasi. Ja tänaseks on noh, muutunud selliseks nagu institutsionaalseerunuks. Aga meil on jätkuvalt ainult null koma kakskümmend viis palgatöötajat ja väga palju sellist õhinapõhist community tööd. Ja mida me teeme, on kaks põhilist asja. Asi number üks on see, et me aitame oma liikmetel olla võimalikult konkurentsivõimelised. Ja siin peamiselt töötab nii-öelda seljad vastamisi panek ja, ja siis selline community üksteise aitamine. Ja see on täiesti unikaalne tegelikult, et just eile rääkisin siin Tšehhi nii-öelda asutajate seltsi pealikuga. Ja noh, meil on midagi unikaalset siis käimas, et meil see kakssada firmat ja tegelikult ka laiem start-up'i kogukond aitab üksteist väga palju. Parimate praktikatega, nõuannetega, investorite, introduction'itega, ise investeerimisega ja nii edasi. Et see on üks asi ja teine asi on siis see, et me oleme see, kelle poole pöördutakse, kui riigid või riik või poliitikud või teised liidud ja nii edasi tahavad midagi poliitika poole peal teha, et me esindame umbes kolme protsenti Eesti SKP-st.

No kõigepealt tänasel hetkel me anname umbes kolm protsenti SKP-st, mis on vist umbes kuskil. No ühesõnaga, ma ei hakka praegu nüüd, sa aru, miljoni see välja käima, aga umbes kolme, ta on vist kaheksasaja miljoni kandis, kui, kui ma nüüd õieti mäletan. Ja kui panna sinna juurde laiem selline IKT kogukond, noh, Telekomid, tavalisemad IT ettevõtted, siis me jõuame kuskil kümne protsendini SKP-st. Nii et noh, see meie niisugune visioon või missioon on kümne aastaga sa viia kolmekümne protsendini. Et mitte, et me tahaks, et teised alla käiks, vaid me tahaks teisiga aidata, aga, aga me tahaks noh kiiremini kasvada, kuna meil on lisaväärtust inimese kohta rohkem. Ja noh, SKP on selles mõttes huvitav, huvitav loom, et just enne saadet huvi pärast rääkisin siis vanameister Heido Vitsuriga, et üle kontrollida, kas ma õieti arvutan neid asju. Ja kuidas üks ettevõte paneb SKP-sse oma panuse? No laias laastus kolme komponendi kaudu. Võtad majandusaasta aruande lahti, seal on tööjõukulud koos maksudega, seal on amortisatsioon ja omanike kasum. Need kolm numbrid liivad, liivad kokku, saad selle, mis on panuse SKP-sse. Nüüd naljakas asi on see, et võib-olla olukordi, kus üks iduettevõte võib SKP-d kahandada. See on see hetk, kui näiteks tööjõukulud on, on väiksemad kui ettevõtte kahjum. Ja üks väga suur ettevõte, näiteks Bolt, minu analüüside järgi majandusaasta aruandeid vaadates, näiteks oli aastaid, kus ta tegelikult vähendas meie SKP-d. Ja kuna kahju me oli suurem kui Eestis makstud tööjõukulud. Et mis on huvitav, on see, et kui praegu kõik ettevõtted start-up'is, valdkonnas tegelevad oma efektiivsuse ja kasumisse jõudmise kõige muuga. Tähendab seda, et see üks nagu negatiivne komponent, mis SKP-d nagu vähendas, on kiiresti kadumas. Aga samal ajal kui tööjõukulud ei ole vähenenud, vaid suurenenud. Siis tähendab seda, et juba ma arvan, eelmisel aastal, kui võtta kakskümmend kolm ja ilmselt ka see aasta veelgi rohkem. Siis tehnoloogiaettevõtete panus SKP-sse peaks tõusma üsna jõudsalt. Kuna see asi, mis nagu ära viib, seda SKP-d ehk kahjum on väga tugevasti ka alla, alla minemas ja no see on asendumas kasumiga paljudel juhtudel.