Mis on ESG ja miks valiti selle valdkonna tööriist Esgrid hiljuti Eesti parimaks idufirmaks?

See, mida meie nüüd teeme, Esgridis on siis ühe suure ettevõtte, olgu ta ma ei tea, tehnoloogia, telko. Pank või midagi muud, tema siis väärtusahela või partnerite tarnijate kaardistamine, hindamine ja käppanalüüs, mis puudutab ESG teemasid. Ja miks, sest see on osa tegelikult tema siis kogu sellest ESG mõjust, eks ju. Ja võib-olla siin ma korra tuleks tagasi selle juurde, et see võrdlus, eks ju, GDPR-iga, et kas, kas läheb samamoodi. Et võib-olla siin äkki, kuigi ka privaatsus kahtlemata sisuliselt äärmiselt oluline teema, on ju. Et siin äkki see vahe ongi turu ja avalikkuse surmes ka, et see ei ole tegelikult need teemad ei ole püsti kaugeltki mitte ainult raporteerimise pärast, et nüüd tuleb see. Regulatiivne keskkond peale ja see on kindlasti tagant tuul noh, kaasa arvatud Esgridile, sest noh, paratamatult paljud, kes veel ei tegele, peavad hakkama tegelema. Aga noh, ma ise tulen või olen ju suurte ettevõtete taustaga, eks ju, ja sellesama kestlikkuse valdkonnaga tegelenud. Erinevates ja kas või töö omab partnerite tarnijatega nendes teemades, eks ju, et kuidas teie keskkonna mõju on, kuidas teie oma töötajaid kohtlete, sest meil on oluline olla partner sellistega, kes kohtlevad hästi, eks ju. Tüüpi, sest me näeme selles, ma ei tea, kui see nii ei ole, siis me näeme selles oma äririske, on ju, paratamatult, see on ju meie tarneahel. Siis see on käinud juba aastaid ja see ei ole olnud regulatiivne surve, see on tegelikult olnud turusurve. Seesama, millest enne juttu oli investorid, aga ka kliendid hästi palju, kusjuures ja kasvavalt töötajad, kes tahaksid töötada selliste ettevõtete juures, et, et selles mõttes see on laiem kui regulatsioon. Ta võib-olla erineb natuke nüüd Baltikumist, sest Baltikumi turg selles teemas üldse on suhteliselt vähe arenenud veel, ma vaatasin siin ka mingisuguseid uuringuid, mis viimati on tehtud, et üks nendest on. Selline asi, mille nimi on sest, sustainable bränd indeks, tehakse Skandinaavias ja Baltikumis ja võrreldakse siis suurt hulka bränd, brände. Küsitakse lõpptarbija käest, et mis ta arvab, eks ju, seal on siis nii need keskkondlikud kui sotsiaalsed faktorid. Et kui olulised need talle on, eks ju, keda ta eelistab, kas ta üldse teeb oma otsuseid ostus või eelistusi kuidagi selle, selle teema järgi ja nii edasi. Siis see on olnud viimased kolm-neli aastat on tegelikult pilt üsna kehv ja natuke isegi õudne olnud Baltikumis, et. Vanasti, enne seda oli Eesti rohkem Põhjamaade poole kaldu oma mentaliteedis, et kui palju siis. No võib-olla reaalsetesse otsustesse, ostuotsustesse see ahel ei jõua, aga ütleme vähemasti mõttelaadis ja kuidagi selles, et mida tahaks ja mida võiks, eks ju. Et siis viimastel aastatel kuidagi ei tea, miks, et kas need muud struktuursed probleemid on nii suured ja nii kõikehõlmavad või midagi muud, et kuidagi Eesti tarbija ja tegelikult Läti-Leedu samamoodi on. On ikkagi järjest vähem tunneb huvi nende teemade vastu. Seal mingid protsendid on sellised noh, viiskümmend Eestis isegi natuke väiksem, kes ütlevad, et nad arutavad neid, noh neid huvitab, neil on oluline. Aga no samas jällegi mingisugused muud graafikud ja küsitlused näitavad, et ikkagi ostuotsused kestlikkuse järgi või noh, kuidas see bränd käitub, eks ju, nendes teemades. On tasapisi, aga siiski kasvamas, et lootust on, aga noh, mis ma vist tahan öelda kokkuvõttes, et Eesti ja, ja Baltikumi vaates seda niisugust nagu kliendinõudlust veel väga suurt ei ole. Aga sellegipoolest, kui sa tegutsed, sul on investorid, sul on partnerid mujalt maailmast, siis nende käest on.

Ja see, see, see on põhiline küsimus tegelikult, mida investorid ka meie käest küsivad, ESG teema on kuum. Turk on väga kiiresti kasvav, kuigi nagu aus, aus vaade turule on praegu see, et digitaalsed. Tuulid teevad ainult kaksteist protsenti kogu tööst nagu, mida tegelikult on vaja ära teha täna, ehk siis nagu tundub, et kasvuvõimalusi on ka väga palju. Ja teiseks on see, et, et, et see turk on ka para, polariseerunud, ehk siis kui sa vaatad Skandinaaviat ja Saksamaad näiteks, kus on juba selle teemaga tegelikult ikkagi no kümme aastat vähemalt, seal on juba välja kujunenud ka nagu lahendused. Mis on väga suured juba. Samas, kui sa vaatad näiteks Baltikumi taolisi turke, mis alles nuusutavad seda teemat, siis siin nagu väga palju selliseid domineerivaid mängijaid vähemalt ei ole. Eks me oleme nagu stardijoonel praegu paljude start-up'idega, kes nagu põhimõtteliselt mõtlevad samas suunas ja minu jaoks see on execution game. Ja execution, mitte tehnoloogiline isegi, vaid see, kui kiiresti sa saad tegelikult kasutajaid oma platvormile. Ja selle tõttu me olemegi strateegilised ikkagi võtnud sellise suuna, et me ehitame platvormi ja mida me tahame avada kõikidele turuosalistele, et see ei ole nagu töövahend ühele ettevõttele, sest see limiteeriks meid nagu väga palju kaklemas, see on nagu ühe ettevõtte. Eilarvega, vaid me ikkagi ehitame välja platvormi, mis võimaldaks hästi lihtsasti koguda ja jagada ESG datat nagu kõigil turuosalistel, noh. Nagu selle näide, mis mulle meeldib too, on krediidiinfo. Et kui te mõtlete, kuidas tänapäeval krediidiotsustes tehakse, siis tegelikult väga tihti ikkagi nagu tehakse pairing sinna krediidi infosse, võetakse vajalik info, reaalajas väljastatakse laen välja. Et no minu visioon ongi see, et umbes viie aasta pärast me võiksime jõuda sinna, kus Esgrid ongi selline nagu. Suure regiooni juhtiv jätkusuutlikkuse data krediidi info, kuhu siis nii finantssektor kui ka ettevõtted teevad oma omavahelikud päringud ja teevad kvaliteetsed otsused.

Aga kui te olite seal start-up awards'ide konkursil, mida investorid veel küsisid, kas nad ütlesid teile ette ka, et noh, iseenesest tundub ju Baltikumist ju ei piisa, et kui sa oled ainult Baltikum, saad lõpuks oled teenuse ette võtta ja, ja start-up investor ikka otsib seda, et sa suudad tema raha vähemalt kakskümmend korda suuremaks teha, eks, et. Et mis te veel lubasite, lubasite Rootsit, lubasite Saamet või noh, midagi te pidite ikkagi lubama nendele investoritele, et kuhu te kõik jõuate nüüd oma lähimate aastate jooksul?

Ida-Euroopa või, või siis Lõuna-Euroopa isegi, et noh, siin vaadata, rääkides mõnede investoritega, me oleme saanud päris häid vihjeid, et näiteks Itaalia, Hispaania võiksid olla nagu sellised huvitavad turud ja, ja kuna seadusandlus on üks. Siis tegelikult ainuke vaev, mida peab tegema järgmisele turule minekuks, on lokaliseerimine, kuna ikkagi nagu ettevõtted ei saa inglise keelest aru, et me juba täna teeme seda lokaliseerimist Baltikumis. Ja väga tugev nagu müügimuskel. Ega midagi muud ei olegi.

Just, et no Balti pangad, kellega me ka, ka siin vestleme, kindlasti oleks väga huvitav case, kuidas see koheselt üle Baltikumi need teenuseid pakuvad, et selles mõttes me väga loodame, et me saame seda koostööd varsti kokku lepitud ka.