Mis on ESG ja miks valiti selle valdkonna tööriist Esgrid hiljuti Eesti parimaks idufirmaks?

Proovin, aga ma korra veel hüppan tagasi selle eelmise jutu juurde, vaata, eks ju, jutt oli sellest, et kes hakkab jõustama või kes vaatab siis üle, et esimene instants on ikkagi audiitorid, on ju, kes täna auditeerivad majandusaasta aruannet, et lihtsalt nendele, kes lähevad selle. Suure direktiivi alla, tekib kohustus majandusaasta aruande kõrval anda välja ka kestlikkuse aruanne või teha seda integreeritud, integreeritult üsna nagu selgetes piirides ja struktuuris ja siis. Ja sulle, Henrik tahaks öelda, et kui sul on plaan minna sinna kakao ja kohvi treidijad, siis jätkusuutlikkuse sertifikaat on seal peagi must. Ehk siis see välistab või ütleme siis tagab selle, et sinu toormaterjalid on noh, nii-öelda. Ilma suuremate inimõiguste rikkumisteta ja, ja muude probleemideta siis saadud, mida sa oma toodetes kasutad. Aga see bürokraatia kolli juurde, et me ka Esgrid'i tehes tegelikult päris igapäevaselt peame. Kuidagi vastama nendele samadele küsimustele või, või vaidlema, et kas see siis on nüüd hea või halb või kas seda ESG-d on vaja. Et ma arvan, see vastus nagu mustvalge ei ole, et bürokraatiat no kahtlemata juurde tuleb, et täna seesama. Direktiiv, millest juttu oli, et seal all on kaksteist standardit, eks ju, mis puudutavad neid keskkonna, sotsiaalseid ja juhtimislikke teemasid. Ja seal omakorda hinnanguliselt on vist umbes tuhat või isegi rohkem data pointi, mis. Siis muidugi kõiges selles ei pea ettevõte super detailselt raporteerima, et siis tagasi selle olulisuse analüüsi juurde, et mis tema jaoks või tema ärimõttes, kus tema ärimõju suurem on, et ta, ta nii-öelda valib ja põhjendab sealt selle data ja seda siis. Raporteerib täpsemalt, aga sellegipoolest, et on palju ja noh, hetkel ta ongi parasjagu keeruline, ta on jube noh, nagu muutumises ka, et. Et ma arvan, et ta kindlasti läheb, see tasakaal läheb nagu paremaks. Et siin aastate jooksul hetkel on siis need kaksteist standardit välja antud, on ju, samas sektoripõhiseid standardeid ehk seda, et kui sa oled, ma ei tea, transport, logistika või põllumajandus või tekstiilitööstus või mis iganes siis, retail. Et mis sa seal nüüd täpselt arvestama ja, ja avaldama pead, et see ei ole veel selge ja need näiteks on lükkunud nüüd siin veel mitu aastat edasi. Ehk üks see osa sellest kriitikast on ka see, et ega täpselt ei teata, mida nüüd siis tuleb või ei tule öelda ja avaldada, et sa oleksid vastavuses kõige sellega. Et sellist inimjõudu ja ka investeeringuid ju igas mõttes, et see ei ole ainult raporteerimine, sa pead tegelikult ka näitama, et sa noh, päriselt hakkadki emissioone vähendama, ma ei tea. Kui sa oled logistikatransport, eks, et kuidas sa oma autoparki välja vahetad, kuidas sa oma mingisuguseid ringe optimeerid, mida sa sõidad, on ju, või mingeid biokütuseid kasutad, et seal on rahalised investeeringud, on ju, seal on ressursi investeeringud. Aga ma arvan, ühesõnaga positiivse poole pealt, et see läheb ajas nagu selgemaks ja paremaks ja ta peab ka turunõudlusele selles mõttes sealt Euroopa Liidu poolt nagu turunõudlusele vastu olema, et kui ikka surg ei suuda. Raporteerida sellisel kujul, see kõik on liiga keeruline, et ju ta kuskil nagu mõistlikus kohas läheb pidama. Aga mida ma olen ise päris palju kuulnud küsimusena, on see, et nonii. Et Euroopa Liidus hirmus bürokraatia, eks ju, noh, täpselt nõuab suuri ressursi paigutusi inimeste, rahade ja kõige muu mõttes. ESG osas, et Euroopa Liit kaotab konkurentsivõimes, et USA-s kaugeltki nii keeruline see kõik ei ole, noh, Aasias üldse keegi midagi ei tee, et kas. Et miks nii, et Euroopa Liit noh, piltlikult paneb oma äridele siis justkui mingisugused ise nagu liiga keerulised piirid peale. Et seal võib-olla nagu müütide kummutamiseks lihtsalt, et tegelikult tehakse ka USA-s ja Aasias päris palju. Küll USA-s on olnud jah, selline rohkem vabatahtlik lähenemine võrreldes Euroopa Liiduga, see regulatsioon, mis tuleb Euroopa Liidus, kindlasti on ka. Kindlasti nagu puudutab laiemat ringi ja, ja on detailsem, aga USA-s ka ikka samm-sammult noh, finantssektoril on päris korralikult raporteerimisnõuded, XSCC-d ja, ja kõik muud. Aga just eelmisel aastal California näiteks võttis vastu omapoolse nagu nõude siis ettevõtetele, kes seal tegutsevad, ei pruugi sugugi listitud olla, et seal oli siis revenue. Määr, need suured ettevõtted, äkki oli miljard, mis peavad siis ka väga selgelt oma kliima riske ja emissioone ja, ja seda otsa raporteerima, et see on see keskkonna ots eelkõige. ESG-st see võib-olla on suudetud tänaseks nagu kõige paremini nagu määratleda ka KPI-ID ja, ja kõige selle mõttes, eks ju. Ja noh, Aasia poole pealt ei ole võib-olla regulatsioon sellises kohas. Aga noh, näiteks Hiina täna on ikkagi tohutu kiiresti võtab taastuvenergiat, eks ju, kasutusele ja noh, elektriautode. Turg oli vist eelmisel aastal üldse kolmkümmend protsenti kõigist ostetud autodest, mis on noh, väga kaugel sellest, mis toimub Euroopas või USA-s, eks ju, et USA-s oli ala üheksa protsenti või kümme protsenti või midagi sellist. Et selles mõttes nagu toimub asju igal pool, neid võib-olla natuke nagu lükatakse veidi erineval moel, erinevate struktuuridega. Ja ma arvan, et see EU regulatiivne pool peab ka noh, maanduma kuskil natuke mõistlikumas kohas, et hetkel ongi veel segadust ja lahtise otsi palju.