Mis on ESG ja miks valiti selle valdkonna tööriist Esgrid hiljuti Eesti parimaks idufirmaks?

No ma hakkan äkki otsast siis kuskilt veeretama, ma arvan, see algusdialoog vales suunas kindlasti ei läinud. Et E ehk keskkond, S ehk sotsiaalne vastutus ja G ehk selline mõistlik, avatud, transparentne, eetiline juhtimine. Ja siis selle kolme tähe koond, ma ei tea, lihtsalt öeldes äkki võiks tähendada seda, et ettevõte, olgu ta suurem või väiksem. Hindab ja juhib oma tegemisi läbi just nimelt keskkonnamõju, eks ju, sotsiaalse vastutuse ja. Ja selliste heade juhtimistavade prisma ja kui Taavi enne rääkis näiteks ES-ist, noh, sotsiaalne vastutus ongi väga õige. See on ju ettevõte jällegi, olgu ta start-up, scale-up või suur korporatsioon, suhe oma kõige olulisematesse sihtgruppidesse. Suhe ja suhtumine ja noh, sinna tuleb siis selline laiem kogukonna vaade ka juurde, eks ju, et ja noh, keskkonna puhul. Ma ei tea, lihtsalt öeldes ressursi kasutus ja emissioonid vist, kui hästi lihtsalt kokku võtta ja, ja governance on juhtimine, nagu juba öeldud.

Suures plaanis ja, et ta ikkagi adresseerib siis suuri probleeme ja võib-olla see E pool, nagu sa ütled ka, on seal äkki siis kõige rohkem tähelepanu saanud ja. Ja noh, kliimamuutustega vist on ka keeruline väielda nüüd tänasel hetkel juba neid on igal sammul ja ümberringi tunda, eks ju. Aga samamoodi need sotsiaalse vastutuse teemad ja juhtimise teemad, et kõigis nendes valdkondades on olnud mingisugused oma jamad, oma skandaalid, eks ju, et pandi siis see. Noh, ikkagi ma tulen tagasi selle juurde, et minu meelest nagu natukene teisest nurgast vaade kogu oma ärile kokku. Aga sisuliselt seesama ESG, et noh, mina väga selgelt usun seda, et ta ei ole mingisugune eraldi track, mingi eraldi silo, mida lahendab ettevõttes. Üksi või noh, kaksi või mitmekesi siis üks spetsialist või tiim, kes sinna on palgatud, eks ju, kuidagi eraldiseisvalt kirjutab strateegia ja siis hakkab seda andmeid kokku otsima ja. Ja, ja mingisuguseid protsesse muutma, et sisuliselt ta ikkagi peaks liikuma üsna kiiresti sinna suunda, et see on loomulik osa ettevõtte äristrateegiast ja protsessidest, eks ju.

Oota, minul on ikkagi natuke segane see asi, et kas see ESG tegeleb keskkonnaga või, või need tähed ongi kõik omaette nagu valdkonnad, et, et, et see teema on see, et. Et see, mida me teeme, oleks keskkonnale sõbralik, et ta oleks sotsiaalselt, ma ei tea, vastuvõetav ja sõbralik ja. Ja see G siis, et, et kogu see kremper oleks kuidagi normaalselt nagu valitsetud või, või normaalselt juhitud, et kas, kas see on nagu kokku üks asi või nad on kolm erinevat asja?

Proovin, aga ma korra veel hüppan tagasi selle eelmise jutu juurde, vaata, eks ju, jutt oli sellest, et kes hakkab jõustama või kes vaatab siis üle, et esimene instants on ikkagi audiitorid, on ju, kes täna auditeerivad majandusaasta aruannet, et lihtsalt nendele, kes lähevad selle. Suure direktiivi alla, tekib kohustus majandusaasta aruande kõrval anda välja ka kestlikkuse aruanne või teha seda integreeritud, integreeritult üsna nagu selgetes piirides ja struktuuris ja siis. Ja sulle, Henrik tahaks öelda, et kui sul on plaan minna sinna kakao ja kohvi treidijad, siis jätkusuutlikkuse sertifikaat on seal peagi must. Ehk siis see välistab või ütleme siis tagab selle, et sinu toormaterjalid on noh, nii-öelda. Ilma suuremate inimõiguste rikkumisteta ja, ja muude probleemideta siis saadud, mida sa oma toodetes kasutad. Aga see bürokraatia kolli juurde, et me ka Esgrid'i tehes tegelikult päris igapäevaselt peame. Kuidagi vastama nendele samadele küsimustele või, või vaidlema, et kas see siis on nüüd hea või halb või kas seda ESG-d on vaja. Et ma arvan, see vastus nagu mustvalge ei ole, et bürokraatiat no kahtlemata juurde tuleb, et täna seesama. Direktiiv, millest juttu oli, et seal all on kaksteist standardit, eks ju, mis puudutavad neid keskkonna, sotsiaalseid ja juhtimislikke teemasid. Ja seal omakorda hinnanguliselt on vist umbes tuhat või isegi rohkem data pointi, mis. Siis muidugi kõiges selles ei pea ettevõte super detailselt raporteerima, et siis tagasi selle olulisuse analüüsi juurde, et mis tema jaoks või tema ärimõttes, kus tema ärimõju suurem on, et ta, ta nii-öelda valib ja põhjendab sealt selle data ja seda siis. Raporteerib täpsemalt, aga sellegipoolest, et on palju ja noh, hetkel ta ongi parasjagu keeruline, ta on jube noh, nagu muutumises ka, et. Et ma arvan, et ta kindlasti läheb, see tasakaal läheb nagu paremaks. Et siin aastate jooksul hetkel on siis need kaksteist standardit välja antud, on ju, samas sektoripõhiseid standardeid ehk seda, et kui sa oled, ma ei tea, transport, logistika või põllumajandus või tekstiilitööstus või mis iganes siis, retail. Et mis sa seal nüüd täpselt arvestama ja, ja avaldama pead, et see ei ole veel selge ja need näiteks on lükkunud nüüd siin veel mitu aastat edasi. Ehk üks see osa sellest kriitikast on ka see, et ega täpselt ei teata, mida nüüd siis tuleb või ei tule öelda ja avaldada, et sa oleksid vastavuses kõige sellega. Et sellist inimjõudu ja ka investeeringuid ju igas mõttes, et see ei ole ainult raporteerimine, sa pead tegelikult ka näitama, et sa noh, päriselt hakkadki emissioone vähendama, ma ei tea. Kui sa oled logistikatransport, eks, et kuidas sa oma autoparki välja vahetad, kuidas sa oma mingisuguseid ringe optimeerid, mida sa sõidad, on ju, või mingeid biokütuseid kasutad, et seal on rahalised investeeringud, on ju, seal on ressursi investeeringud. Aga ma arvan, ühesõnaga positiivse poole pealt, et see läheb ajas nagu selgemaks ja paremaks ja ta peab ka turunõudlusele selles mõttes sealt Euroopa Liidu poolt nagu turunõudlusele vastu olema, et kui ikka surg ei suuda. Raporteerida sellisel kujul, see kõik on liiga keeruline, et ju ta kuskil nagu mõistlikus kohas läheb pidama. Aga mida ma olen ise päris palju kuulnud küsimusena, on see, et nonii. Et Euroopa Liidus hirmus bürokraatia, eks ju, noh, täpselt nõuab suuri ressursi paigutusi inimeste, rahade ja kõige muu mõttes. ESG osas, et Euroopa Liit kaotab konkurentsivõimes, et USA-s kaugeltki nii keeruline see kõik ei ole, noh, Aasias üldse keegi midagi ei tee, et kas. Et miks nii, et Euroopa Liit noh, piltlikult paneb oma äridele siis justkui mingisugused ise nagu liiga keerulised piirid peale. Et seal võib-olla nagu müütide kummutamiseks lihtsalt, et tegelikult tehakse ka USA-s ja Aasias päris palju. Küll USA-s on olnud jah, selline rohkem vabatahtlik lähenemine võrreldes Euroopa Liiduga, see regulatsioon, mis tuleb Euroopa Liidus, kindlasti on ka. Kindlasti nagu puudutab laiemat ringi ja, ja on detailsem, aga USA-s ka ikka samm-sammult noh, finantssektoril on päris korralikult raporteerimisnõuded, XSCC-d ja, ja kõik muud. Aga just eelmisel aastal California näiteks võttis vastu omapoolse nagu nõude siis ettevõtetele, kes seal tegutsevad, ei pruugi sugugi listitud olla, et seal oli siis revenue. Määr, need suured ettevõtted, äkki oli miljard, mis peavad siis ka väga selgelt oma kliima riske ja emissioone ja, ja seda otsa raporteerima, et see on see keskkonna ots eelkõige. ESG-st see võib-olla on suudetud tänaseks nagu kõige paremini nagu määratleda ka KPI-ID ja, ja kõige selle mõttes, eks ju. Ja noh, Aasia poole pealt ei ole võib-olla regulatsioon sellises kohas. Aga noh, näiteks Hiina täna on ikkagi tohutu kiiresti võtab taastuvenergiat, eks ju, kasutusele ja noh, elektriautode. Turg oli vist eelmisel aastal üldse kolmkümmend protsenti kõigist ostetud autodest, mis on noh, väga kaugel sellest, mis toimub Euroopas või USA-s, eks ju, et USA-s oli ala üheksa protsenti või kümme protsenti või midagi sellist. Et selles mõttes nagu toimub asju igal pool, neid võib-olla natuke nagu lükatakse veidi erineval moel, erinevate struktuuridega. Ja ma arvan, et see EU regulatiivne pool peab ka noh, maanduma kuskil natuke mõistlikumas kohas, et hetkel ongi veel segadust ja lahtise otsi palju.

See, mida meie nüüd teeme, Esgridis on siis ühe suure ettevõtte, olgu ta ma ei tea, tehnoloogia, telko. Pank või midagi muud, tema siis väärtusahela või partnerite tarnijate kaardistamine, hindamine ja käppanalüüs, mis puudutab ESG teemasid. Ja miks, sest see on osa tegelikult tema siis kogu sellest ESG mõjust, eks ju. Ja võib-olla siin ma korra tuleks tagasi selle juurde, et see võrdlus, eks ju, GDPR-iga, et kas, kas läheb samamoodi. Et võib-olla siin äkki, kuigi ka privaatsus kahtlemata sisuliselt äärmiselt oluline teema, on ju. Et siin äkki see vahe ongi turu ja avalikkuse surmes ka, et see ei ole tegelikult need teemad ei ole püsti kaugeltki mitte ainult raporteerimise pärast, et nüüd tuleb see. Regulatiivne keskkond peale ja see on kindlasti tagant tuul noh, kaasa arvatud Esgridile, sest noh, paratamatult paljud, kes veel ei tegele, peavad hakkama tegelema. Aga noh, ma ise tulen või olen ju suurte ettevõtete taustaga, eks ju, ja sellesama kestlikkuse valdkonnaga tegelenud. Erinevates ja kas või töö omab partnerite tarnijatega nendes teemades, eks ju, et kuidas teie keskkonna mõju on, kuidas teie oma töötajaid kohtlete, sest meil on oluline olla partner sellistega, kes kohtlevad hästi, eks ju. Tüüpi, sest me näeme selles, ma ei tea, kui see nii ei ole, siis me näeme selles oma äririske, on ju, paratamatult, see on ju meie tarneahel. Siis see on käinud juba aastaid ja see ei ole olnud regulatiivne surve, see on tegelikult olnud turusurve. Seesama, millest enne juttu oli investorid, aga ka kliendid hästi palju, kusjuures ja kasvavalt töötajad, kes tahaksid töötada selliste ettevõtete juures, et, et selles mõttes see on laiem kui regulatsioon. Ta võib-olla erineb natuke nüüd Baltikumist, sest Baltikumi turg selles teemas üldse on suhteliselt vähe arenenud veel, ma vaatasin siin ka mingisuguseid uuringuid, mis viimati on tehtud, et üks nendest on. Selline asi, mille nimi on sest, sustainable bränd indeks, tehakse Skandinaavias ja Baltikumis ja võrreldakse siis suurt hulka bränd, brände. Küsitakse lõpptarbija käest, et mis ta arvab, eks ju, seal on siis nii need keskkondlikud kui sotsiaalsed faktorid. Et kui olulised need talle on, eks ju, keda ta eelistab, kas ta üldse teeb oma otsuseid ostus või eelistusi kuidagi selle, selle teema järgi ja nii edasi. Siis see on olnud viimased kolm-neli aastat on tegelikult pilt üsna kehv ja natuke isegi õudne olnud Baltikumis, et. Vanasti, enne seda oli Eesti rohkem Põhjamaade poole kaldu oma mentaliteedis, et kui palju siis. No võib-olla reaalsetesse otsustesse, ostuotsustesse see ahel ei jõua, aga ütleme vähemasti mõttelaadis ja kuidagi selles, et mida tahaks ja mida võiks, eks ju. Et siis viimastel aastatel kuidagi ei tea, miks, et kas need muud struktuursed probleemid on nii suured ja nii kõikehõlmavad või midagi muud, et kuidagi Eesti tarbija ja tegelikult Läti-Leedu samamoodi on. On ikkagi järjest vähem tunneb huvi nende teemade vastu. Seal mingid protsendid on sellised noh, viiskümmend Eestis isegi natuke väiksem, kes ütlevad, et nad arutavad neid, noh neid huvitab, neil on oluline. Aga no samas jällegi mingisugused muud graafikud ja küsitlused näitavad, et ikkagi ostuotsused kestlikkuse järgi või noh, kuidas see bränd käitub, eks ju, nendes teemades. On tasapisi, aga siiski kasvamas, et lootust on, aga noh, mis ma vist tahan öelda kokkuvõttes, et Eesti ja, ja Baltikumi vaates seda niisugust nagu kliendinõudlust veel väga suurt ei ole. Aga sellegipoolest, kui sa tegutsed, sul on investorid, sul on partnerid mujalt maailmast, siis nende käest on.