Eesti kaitsejõud on alles nüüd hakanud droonide osas end kiiremini liigutama

Ma saan aru, et teema on meile mõlemale huvitav, et, et tõepoolest, vaata Sten ka eelmises saates ju ütles Sten Tamkivi, et. Et praegu nagu tema arvates veidi vaiksem aeg Eesti idufirmanduses ja, ja tundub üliloogiline, et kui me otsime mingit uut käiku, et siis. Noh, vaadates ringi, mis maailmas toimub, et kaitsevaldkonda juba läheb rohkem raha, kui vanasti läheks väga paljudes riikides ja ilmselt lähematel aastatel hakkab veel minema, et. Et mitte ainult riigikaitseliselt, vaid ma arvan ka äriliselt tundub väga loogiline küsimus.

Jah, et meie põhimõtteliselt noh, me teeme Kaitseväel aga selliseid väga lihtsaid multirootori sihtmärke ja siis selline HPV ründeplatvorm on sellele hästi sarnane, et noh. Põhimõtteliselt me võiksime ka oma tehases kümme tuhat sellist platvormi välja pritsida kuus, noh, mitte küll homme, aga mõne kuu pärast. Et seal nagu see tootmine ei ole nii keeruline, pigem võib-olla see on nagu rahavoogude küsimus, eks ju, mis vajab lahendamist sellises, sellise tootmismahu puhul või nagu nii kiirem tootmismahu kasvatamise puhul. Aga noh, teine pool on see, et ukrainlased tõesti teevad seda tihti tasuta vabatahtlike tööjõuga ja meil ei ole nagu noh, hinnaeelist meil ei ole, et me Ukrainasse seda toodet müüa ei saaks. Võib-olla me saaksime müüa noh, mõnele lääneriigile, kes Ukrainale abi saadab. Ja siis selle argumendiga, et väidetavalt Ukraina tootmismaht on kuskil kakskümm Kuus, aga vajadus oleks viiskümmend, et noh, neil on ilmselgelt seal ka auk, mida võiks täita.

Mina mõtleks sellest niimoodi, et meil pole üldse nii suurt kogust vaja. Et kui võtta selline Venemaa, Lääne sõjaväeringkond ja siis tankid, soomukid ja kaudtulerelvad, neid on umbes viis tuhat seal. Et siis noh, et mis me oletame tabamisprotsendiks võib-olla üks kuuele ja paneme natuke varuga otsa, et sõjaaja logistika on keeruline. Et noh, äkki me saame siis mingisuguse kolmekümne või kolmekümne viie tuhande drooniga korraliku heidutuse teha. Jah, korrutame see ja siis oletame, et nendel on ka see masinnägemise põhiline söös peale, et ei ole nii suuri piloodioskusi vaja enam. Noh, siis äkki see maksab kokku umbes viiskümmend miljonit ja see on viis protsenti Eesti kaitse eelarvest, et see ei ole selline väga müstiline summa tegelikult. Mis aga, mis aga noh, et, et see, et see matemaatika minu meelest niimoodi ei toimi, et me teeme need näiteks kolmkümmend tuhat drooni valmis ja siis ootame vaid minu meelest me peaksime need valmis tegema. Ukrainasse saatma, näitama, et need töötavad, aitama Ukrainal see sõda võita ja siis on see tegelikult see heidutus, et siis võib-olla me teeme kolmkümmend tuhat veel. Aga vähemalt on see. signaal saadetud, et noh, näiteks väikese Eesti riigi kaitse eelarvest viie protsendiga on võimalik päris tõsine pauk korraldada.

No midagi on töös, riigi poolt tõesti, et riik tegelikult teeb tööstusparki, kus saab hakata lõhkeaineid tootma, selleks on selline eri, eriplaneering ja nad loodavad seda küllaltki kiiresti menetleda ja see tähendab võib- Et ei ole päris kolm, aga ma tahaks sellele Arno jutule nagu siis sekundeerida, et selles mõttes on õige, et, et need ründedroonid üksi ei ole lahendus. Et neid ei saada keegi välja enne, kui sa oled ära, ära tuvastanud, kus vastane on ja noh, kui me võtame näiteks Triodi eos, eks ju, tema täna Ukrainas on ennast väga hästi tõestanud platvorm ja. Et siis on mingisugune sihuke, ütleme, ma ei tea, kaks-kolm tundi lendav. Viiekümne kilomeetri kauguse lendav luurelennuk on üks kiht, siis seal all on võib-olla mingisugune väiksem kiht, mis on mingid väiksemad multirootorid, mis teevad kahe või viie kilomeetri raadiuses oma tööd ja siis lõpuks see ründedroon on võimalik alles pärast seda, kui sul on sihtmärgi tuvastuse probleeme lahendatud. Ja, aga ma saan sellest,

Aga räägime korra sellest ettevõtlusest ka, mis sellega kaasa tuleb, et okei, üks on meie enda kaitse ja kaitse võime, kaitse taha, kõik muutetud. Aga olnud olukorras, noh tõesti, kus ukrainlastel on. See, see kõlab õudselt halvasti, aga meil on selles mõttes nagu ka võimalus, et nad kogu oma toodangut, mis nad toodavad, et nad saavad ju seda ise kohapeal testida. Nad saavad kohe, kohest tagasisidet oma toote sisu, kvaliteedi, võimekuste kohta ja nii edasi. Mistõttu nagu mingist hetkest Ukraina ettevõtted, eriti drooniettevõtted. Kuidas sa neid biidid üldse nagu äritingimustes, et, et kui ikkagi üks ütleb templi peale, et noh, mina olen oma kolmkümmend tuhat drooni ehitanud ja testinud ja päris sõjas testinud nagu Ukrainas. Ja noh, sina oled teinud neid kuskil mingis muus riigis, eks, et, et ostjana tahaks ikkagi seda, mis on näidanud, et ikka töötab ka.

Jah, no selles mõttes on see keeruline, on tõesti see temaatika, aga ma jällegi mõtlen, et Eesti IT-tööstus, kordan iseennast, ehitati ülesse Eesti koduturu nõuduse pealt. Ehk siis meil ei oleks e-Eestit ega e-Eesti edulugu, kui ei oleks koduturg tellinud tohutustes kogustes IT-d. Kogu see kogemus, kogu see oskus, kogu see võimekus, kuidas üldse nagu lahendusi ehitada, ehitada seda efektiivselt, kuluefektiivselt, noh, raha ka ei olnud üheksakümnendatel ja kahe tuhandel Eestil, Eesti ettevõtetel ja Eesti riigil. Et see kõik tuli sealt, et noh, siin täpselt sama lugu, et me tahame seda tööstust üles ehitada, see peab algama koduturust ka. Ehk siis jah, selge, me peame Ukrainale müüma ja Ukrainast Eestimaani edasi. Aga me ise olema ka valmis nagu rohkem ikkagi omaenda ettevõtetelt ostma, sellepärast et see tagab nende kasvu võimekuse noh, olla tõesti nagu parim oma valdkonnas. Et korrata sama edulugu, see iseenesest on jumal lihtne edulugu, teen copy.

Jah, seda võib küll öelda teistel, suurematel riikidel, ma ütleksin, pigem ütleksime julgustanud rohkem oma ettevõtteid nagu toetada ja need suured kaitsetööstusriigid USA, Iisrael, nimetaks kõik, keda on ikkagi. Sellise koduturu baasil ehitanud üles ja Eestis on see kas väga väike või peaaegu puudub, et.