Eesti kaitsejõud on alles nüüd hakanud droonide osas end kiiremini liigutama

käes on taas iganädalase idufirma ja muidu heade mõtete saate, Ettemõtte aeg. Saatejuhid Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ning meie tänane teema pärineb meie üle-eelmisest ehk meie esimesest saatest, kus meil oli külas Bolti juht ja kaasasutaja Markus Villig. Ja ta rääkis hingestatult sellest, kuidas Eesti paneb küll igal aastal väga palju raha kaitse-eelarvesse. Aga, ja sellest saab osta igasuguseid vahvaid asju ja enamus neist on vajalikud, aga tegelikult kõige selle kõrval võiksime me käima panna Eestis senisest palju suuremini oma sellise innovaatilise. Nutika kaitsetööstuse ja, ja tekitada meile ühe või miks mitte rohkem kaitsevaldkonna firmasid või idufirmasid, millest võiksid saada järgmised ükssarvikud, sest see teema on maailmas kuum ja üllatuslikult ülipalju selles valdkonnas ei toimu ja. Nagu meie, meile suhteliselt lähedal toimuv Ukraina konflikt näitab, siis. Nii sellistes häkkeri lahendustest, olgu need pisikesed isetehtud meretroonid või lendavatest lahendustest või, või, või kasvõi äppidest, mida rindel kasutatakse. Et nendest on tänapäeva sõjas tolku küll. Ja me oleme Taaviga täna kutsunud sellest teemast rääkima kaks külalist, meil on külas sellise firma nagu Crite Works juht Mattias Luha, tere, Mattias. Tere. Ja meil on külas sellise ettevõtte nagu Treod, juht Arno Vaik, tere. Tervist. Ja te mõlemad olete lendavast maailmast, ma saan aru, et nii Treod kui Crite Works teevad droone, me alustame Mattias sinust kahe lausega, palun seleta. Mida teeb Crite Works ja miks on firmal imelik nimi?

No hetkel on meil jah, fookus Ukrainal. Kui me alustasime, siis me rääkisime metsapõlengute kaardistamisest, aga nüüd on Ukraina sõda ja nüüd me teeme. Põhimõtteliselt kaitsetööstusele vahendeid.

Ja, aga ma ütlengi, et teeks korra ühe kõik suure pildi siin selgeks, et. Noh, nende samade erinevate tüüpi droonide osakaalud on viimaste aastate sõdadesse järjest, järjest kasvanud, eks, aga. Aga paneks korra selle kuulajale ikkagi selle pildi nagu ette, et. Kui vaadata praegu ka Ukraina kogemust ja vaadata seda, et noh, ma ei tea, ühe. Mürsu tootmine on sama hinnaga, mille eest saaks kümme rallitrooni, eks umbes, et või, või, või FBV-d, et. Et kui, mida see Ukraina sõda nüüd ikkagi kaasa on toonud, kui te vaatate, et mis on nagu muutunud, mis hakkab ikkagi, mis rolli hakkab see droon mängima?

No jah, et me siin sõjaudus oleme, et nüüd kindlalt vastust on raske anda. Et meie näeme seda, ütleme nagu väikeste multirootorite poolt võib-olla natuke paremini. Ja Arno äkki näeb siis seda kaugele lendavat lennuktüüpi asjade poolt. Et jah, et ründed droonid ilmselt on tulnud selles mõttes, et jääda, Ukraina toodab neid kuulu järgi kuskil kakskümmend tuhat tükki kuus, kõik kuluvad ära. Tabamisprotsent võib-olla seal üks kümnele, võib-olla. Et see tähendab ikkagi päris suurt hulka tehnikat või ka elavjõudu, mille pihta lennatakse ja see mõju on ju nagu kokkuvõttes ikkagi täitsa, täitsa suur.

No niimoodi räägitakse jah, et kes ütleb üks viiele, kes üks kümnele, kes veel noh, madalamat numbrit. Aga lihtsalt kui noh, vaadata seda hulka tehnikat, mida Ukraina hävitab ja siis mõelda, et nad kuskil kakskümmend tuhat tükki sinna rindele iga kuus võtavad viie sihukeseid. FBV ründedroone, et siis noh, see kõlab nagu isegi hästi, kui see üks kümnel on.

Noh, see sõltub sellest laengust, mis seal all on ja see noh, tundub niimoodi, et kogu see väikeste ründedroonide teema hakkas õigupoolest pihta sellest, et Ukrainal on suur või noh, nüüd võib öelda vist, et oli suur varu. Vanu veneaegseid RPG lõhkepäid ja selliseid, ma ei tea, kaheksa kuni ühe milliseid mürske. Mida nad enam torudesse panna ei julgenud, aga neid oli väga hea drooni pea, noh drooniga kohale viia. Et nad põhimõtteliselt utiliseerivad oma vana ladu ja teevad seda päris noh, nagu mõttekalt ja nutikalt. Ja, ja see efekt ei ole ju noh, selles mõttes suurem siis, kui tal oleks muidu, eks ju, et noh, RPG lõhkepea on RPG lõhkepea.

No meie ei tooda niisuguseid ründedroone, meie trooname vaatlusdroone. Ja eks selle tootmine on natukene, ründedroonide tootmine on natukene keerukam, siis on igasugused administratiivsed küsimused, see lõhkepeateema tekib sisse, et sihukene kompleksne teema, et. Et Eestis päris ründedroone ikkagi täna ei toodeta. Toodetakse võib-olla mingil määral ideid ja lahendusi, millega saab neid lõhkelahendeid kohale viia. Või sellega võib, võib-olla Mattias on rohkem äkki kokku puutunud selle poolega. Aga kindlasti mõte kui selline, see sõda nagu näitab ka seda, et vahendeid tuleb toota võimalikult lähedal sellele, kus see asi nagu toimub, et muidu. On väga keeruline, muidu sa pead naabritelt abi paluma ja natu, natukene kerjama ja nuruma nagu seda kõike, et, et seda näitab ka see Ukraina. Olukord, kus neid tootjaid on tekkinud ikkagi sadades ja sadades ja hästi detsentraliseeriselt ja toimub see asi niisuguse natukene ka sellise. Kuidas ma ütlen, sihukese vabatahtliku ja. Entusiastliku tegevuse baasil mingisugusel määral, teises otsas on ka professionaalsed ettevõtted, kes kõik nagu selle poolega tegelevad, asju on palju vaja ja neid on kohapealt vaja, et muidu, muidu ei ole varustust lihtsalt.

Jah, et meie põhimõtteliselt noh, me teeme Kaitseväel aga selliseid väga lihtsaid multirootori sihtmärke ja siis selline HPV ründeplatvorm on sellele hästi sarnane, et noh. Põhimõtteliselt me võiksime ka oma tehases kümme tuhat sellist platvormi välja pritsida kuus, noh, mitte küll homme, aga mõne kuu pärast. Et seal nagu see tootmine ei ole nii keeruline, pigem võib-olla see on nagu rahavoogude küsimus, eks ju, mis vajab lahendamist sellises, sellise tootmismahu puhul või nagu nii kiirem tootmismahu kasvatamise puhul. Aga noh, teine pool on see, et ukrainlased tõesti teevad seda tihti tasuta vabatahtlike tööjõuga ja meil ei ole nagu noh, hinnaeelist meil ei ole, et me Ukrainasse seda toodet müüa ei saaks. Võib-olla me saaksime müüa noh, mõnele lääneriigile, kes Ukrainale abi saadab. Ja siis selle argumendiga, et väidetavalt Ukraina tootmismaht on kuskil kakskümm Kuus, aga vajadus oleks viiskümmend, et noh, neil on ilmselgelt seal ka auk, mida võiks täita.

Jah, ja meil Cratt Works'is on sama, et kui me räägime oma, nii-öelda sellest targast multirootorist, siis seal on ostukomponente raadio, mis tuleb mitte Hiinast ja, ja ülejäänud peaaegu kõik on meie omatehtud. Aga kui me räägime nendest ründedroonidest, HPV Kamikatsedest, siis see on puhas niisugune hobikaup, mis tõenäoliselt tuleb kõik Hiinast ja ka ukrainlased ise ostavad Hiinast seda ja panevad Ukrainas kokku.

aga räägime nendest droonidest selle koha pealt ka, et see on mõnes mõttes nagu dopingu ja dopinguküttide võistlus ühelt poolt, et Mattias, sa räägid siin, kuidas sul on. Noh, sinu droonid käivad, ma saan aru, Ukrainas katsetamisel ka, on ju, et. Et sa ehitad midagi, testid neid noh, tabavad, on suurepärane, aga teiselt poolt ka meil Eestis minu meelest on olemas üks ettevõte vähemalt, kes tegeleb sellega, et neid droone segada. Et nad ei jõuaks oma sihtmärgini ja, ja noh, sõna otseses mõttes, kas võetakse üle või kukuvad alla, eks, on ju, et. Et kuidas see maailm täna nagu arenemas, arenemas on ja kas seal on üldse niimoodi, et kas see jääbki selleks igipiliseks võitluseks, kus nii-öelda droonitootjad on natukene eespool, kui need, kes maha võtavad. Või on siin ka see variant ikkagi kokkuvõttes, et tulevad mingid lahendused, kus tulebki välja, et nagu Arno ütles, et tuleb teha ikkagi mitu erinevat ründeinstrumenti, mitte ainult droonid, sellepärast, et. Mingi hetkel on vaenlane nii tark, et ükski droon ei lenda ühtegi meetrit.

Täna sõjaolukorras on lihtne, ütleme niimoodi, et sellepärast, et ega kui varustus läheb Ukrainasse, Ukrainasse keegi ei müü muud moodi kui ikkagi ettemaksu alusel, et. Et see olukord on rahalist olukorda kindlasti nagu leevendunud, sest et jah, keegi ei võta riske sõdivale riigile müüa mingisuguse järelmaksu peale.

Mina mõtleks sellest niimoodi, et meil pole üldse nii suurt kogust vaja. Et kui võtta selline Venemaa, Lääne sõjaväeringkond ja siis tankid, soomukid ja kaudtulerelvad, neid on umbes viis tuhat seal. Et siis noh, et mis me oletame tabamisprotsendiks võib-olla üks kuuele ja paneme natuke varuga otsa, et sõjaaja logistika on keeruline. Et noh, äkki me saame siis mingisuguse kolmekümne või kolmekümne viie tuhande drooniga korraliku heidutuse teha. Jah, korrutame see ja siis oletame, et nendel on ka see masinnägemise põhiline söös peale, et ei ole nii suuri piloodioskusi vaja enam. Noh, siis äkki see maksab kokku umbes viiskümmend miljonit ja see on viis protsenti Eesti kaitse eelarvest, et see ei ole selline väga müstiline summa tegelikult. Mis aga, mis aga noh, et, et see, et see matemaatika minu meelest niimoodi ei toimi, et me teeme need näiteks kolmkümmend tuhat drooni valmis ja siis ootame vaid minu meelest me peaksime need valmis tegema. Ukrainasse saatma, näitama, et need töötavad, aitama Ukrainal see sõda võita ja siis on see tegelikult see heidutus, et siis võib-olla me teeme kolmkümmend tuhat veel. Aga vähemalt on see. signaal saadetud, et noh, näiteks väikese Eesti riigi kaitse eelarvest viie protsendiga on võimalik päris tõsine pauk korraldada.

No midagi on töös, riigi poolt tõesti, et riik tegelikult teeb tööstusparki, kus saab hakata lõhkeaineid tootma, selleks on selline eri, eriplaneering ja nad loodavad seda küllaltki kiiresti menetleda ja see tähendab võib- Et ei ole päris kolm, aga ma tahaks sellele Arno jutule nagu siis sekundeerida, et selles mõttes on õige, et, et need ründedroonid üksi ei ole lahendus. Et neid ei saada keegi välja enne, kui sa oled ära, ära tuvastanud, kus vastane on ja noh, kui me võtame näiteks Triodi eos, eks ju, tema täna Ukrainas on ennast väga hästi tõestanud platvorm ja. Et siis on mingisugune sihuke, ütleme, ma ei tea, kaks-kolm tundi lendav. Viiekümne kilomeetri kauguse lendav luurelennuk on üks kiht, siis seal all on võib-olla mingisugune väiksem kiht, mis on mingid väiksemad multirootorid, mis teevad kahe või viie kilomeetri raadiuses oma tööd ja siis lõpuks see ründedroon on võimalik alles pärast seda, kui sul on sihtmärgi tuvastuse probleeme lahendatud. Ja, aga ma saan sellest,

Ma ütleks sedasama täpselt, et me oleme sõjas, aga nii see reaalsus, paraku see on, nii et sellest koha pealt ei ole veel mitte midagi muutunud, et me ise imestame nagu ka seda, kui saadad isegi. Mingisugust kaupa Ukrainasse, kes on sõjas ja sul see kaamerasüsteem istub seal kaks kuud tollis nagu kinni, noh, see on reaalsus, et Ukraina enda toll. Ei lase sisse seda, mida nüüd sõjas nagu vaja on, siis see administratiivne bürokraatia süsteemidega. Need toimivad sõja ajal täpselt samamoodi nagu rahuajal. Kohati hullemini veel.

Okei, see on Ukraina, aga mõtleme meie.

See on väga raske küsimus, sest noh, selle aja peale, kui see konflikt peaks siia tulema, siis võib-olla on ka sellele juba mingisugune vasturohi olemas. Ja sellepärast ma mõtlengi sellest pigem nii, et me peaksime, me ei pea neid kolmkümmend tuhat tükki tegema, peaksime neid tegema nii palju, kui meil siis iganes eelarvesse mahub ja neid Ukrainasse saatma. Ja siis me näeme, kas see töötab või ei tööta. Ja kui ta töötab, siis me saame neid ka endale toota ja kui ta ei, kui ta ei tööta, siis noh, nutikad kaitsetööstusettevõtted arendavad edasi ja teevad midagi, mis töötab.

No kindlasti Mattias ei öelnudki seda, et, et see nii-öelda toob radikaalse pöörde. Ma ikkagi ütleks selle oma lausese juurde, et see teeb väikse Eesti hirmsamaks. Ehk siis see ei tähenda veel seda, et me oleme nagu sama suur, kui see teine koroon, eks, aga. Aga kui me räägime praegu noh, selle, selle koha pealt ka, et olles siin päris külje all, et noh, sa veel ei tea, kas nad tulevad nagu. Idast, põhjast või lõunast, on ju, et. Omada sellist võimekust, mis on sõna otseses mõttes hops ja ma olen kohe nüüd teise külje peal, kui vaja, on ju, et. Et peame ühe merekonteineriga kuhugi teise kohta ja komplekteerime jälle nagu järgmise hunniku droone kokku ja läheb talle töösse, eks, et. Et see jällegi mulle kõrvale ka tundub ja võib-olla ma liiga palju Twitteris neid Ukrainas toimuvaid videosid vaadanud, eks, aga. Aga mulle tundub küll asi, mis tuleks kohe ära teha.

Aga räägime korra sellest ettevõtlusest ka, mis sellega kaasa tuleb, et okei, üks on meie enda kaitse ja kaitse võime, kaitse taha, kõik muutetud. Aga olnud olukorras, noh tõesti, kus ukrainlastel on. See, see kõlab õudselt halvasti, aga meil on selles mõttes nagu ka võimalus, et nad kogu oma toodangut, mis nad toodavad, et nad saavad ju seda ise kohapeal testida. Nad saavad kohe, kohest tagasisidet oma toote sisu, kvaliteedi, võimekuste kohta ja nii edasi. Mistõttu nagu mingist hetkest Ukraina ettevõtted, eriti drooniettevõtted. Kuidas sa neid biidid üldse nagu äritingimustes, et, et kui ikkagi üks ütleb templi peale, et noh, mina olen oma kolmkümmend tuhat drooni ehitanud ja testinud ja päris sõjas testinud nagu Ukrainas. Ja noh, sina oled teinud neid kuskil mingis muus riigis, eks, et, et ostjana tahaks ikkagi seda, mis on näidanud, et ikka töötab ka.

No ega need asjad, mis olemas on, mis töötavad, on ka Ukrainasse kõik jõudnud tegelikult ja sealt on ka ju välja filtreerunud, need, kes on tulnud sinna, pole töötanud. Ongi konkurents nagu tagasi põeganud sinna, et, et. Et sellel sõja esimesel ja praegugi aastatel muidugi iga korraga läheb raskemaks, sest Ukraina läheb tugevamaks, aga need, kes alguses olemas olid, kelle tootjatega töötasid, siis need võeti vastu ja, ja need on oma kanda kinnitanud seal, need on oma koda arenenud edasi. Ja saanud paremaks ja nad jäävad sinna.

Aga just mõtlen, et kui sa praegu mõtled konkurentsi peale, et kas noh, ütleme nii, et, et teie kogemused on nii palju suuremad ja loodate ikka, jääte selles võitluses nagu ette, ees käima. Ja või on ikkagi see, et kui see noh, eriti kui see seda peaks lõppema, et siis nagu Ukraina kogemused on nii suured, et seal ei olegi mõtet enam nagu konkurentsi pakkuda.

On ikka, eks meil on omad teadmised ja kogemused ja et see, kust tehtud on, ei ole nagu ime, määrav on see, mis meeskonsul on ja tehakse Ukrainas. Häid droone ja halbu droone, tehakse väljaspool Ukrainas häid ja halbu, et see ei sõltu nii väga sellest piirkonnast kui, või mis ettevõte see on, aga mis meeskonsul on ja kuidas sa teed oma asja?

Jah, no selles mõttes on see keeruline, on tõesti see temaatika, aga ma jällegi mõtlen, et Eesti IT-tööstus, kordan iseennast, ehitati ülesse Eesti koduturu nõuduse pealt. Ehk siis meil ei oleks e-Eestit ega e-Eesti edulugu, kui ei oleks koduturg tellinud tohutustes kogustes IT-d. Kogu see kogemus, kogu see oskus, kogu see võimekus, kuidas üldse nagu lahendusi ehitada, ehitada seda efektiivselt, kuluefektiivselt, noh, raha ka ei olnud üheksakümnendatel ja kahe tuhandel Eestil, Eesti ettevõtetel ja Eesti riigil. Et see kõik tuli sealt, et noh, siin täpselt sama lugu, et me tahame seda tööstust üles ehitada, see peab algama koduturust ka. Ehk siis jah, selge, me peame Ukrainale müüma ja Ukrainast Eestimaani edasi. Aga me ise olema ka valmis nagu rohkem ikkagi omaenda ettevõtetelt ostma, sellepärast et see tagab nende kasvu võimekuse noh, olla tõesti nagu parim oma valdkonnas. Et korrata sama edulugu, see iseenesest on jumal lihtne edulugu, teen copy.

Meil on hea näide, on siin kõrval, nii palju, kui ma olen aru saanud, siis rootslased toodavad täitsa vahvaid asju kaitsetööstuses. Ja teistpidi ma kogu aeg loen, miskipärast mulle Google näitab neid uudiseid, kui raske on Saabil oma lennukeid müüa. Meil on isegi raske neid Ukrainasse saata, kõik ütlevad, et need on põhimõtteliselt kõige paremad, et sobiks põhimõtteliselt kõige paremini sinna Ukrainasse. Ja F kuusteist sobiks nagu kind of kõige halvemini, isegi nendest variantidest, mis laual oli. Aga ikkagi lendavad Ukraina piloodid F kuueteistkümnega ja Me ei saa sinna, eks ole, ja ei saa ka mujal, et, et see tundub olevat ikkagi nagu ülikeeruline turg ja ma ei tea, kas, kas teil on usku Mattias Arno, et see asi. Noh, on siis nagu muutumises või on muutumas või võib muutuda lähiaastatel, et, et sõjavägedel, need inimestel, kes otsustavad, et neil tekib. Ma ei tea, võimalust või julgust proovida väiksemate tootjatega, innovaatilisematega, et kui ühiku hind on nii madal, äkki siis see on lihtsam, et. Saja, sada miljonit igaks juhuks õhku visata on nagu palju raskem kui, kui ma ei tea, sada