Sten Tamkivi: Valdav enamus riskifonde võib LHV võlakirjadele sarnasest tootlusest ainult unistada

Head kuulajad,

tere tulemast kuulama podcasti või raadiosaate või saate, Ette Mõte teist osa. Saatejuhid on Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ning me käsitleme igal nädalal suuri mõtteid, mis Eestit teevad Eestist endast suuremaks ja meie. Tänane külaline on investor ja pikaajaline idutegelane, võib öelda, Sten Tamkivi. Ja tänane uudis on see, et Sten Tamkivi ja Taavet Hinrikuse asutatud investeerimisfond Plural on pannud kokku investeerimis uue fondi. Mahuga nelisada miljonit eurot, mis tõenäoliselt Eesti oludes on. Kas ajaloo kõige suurem või, või kindlasti seal väga, väga tipuligidal. Ning me räägime täna Steniga sellest, kuidas kaasata nelisada miljonit eurot ja kuidas seda siis kiiresti kulutama hakata, nii et sellest on. Kasu ka ja, ja mis idufirma maastikul üldse toimub, aga esmalt, mul on hea meel öelda, tere, Taavi. No tšau, tere-tere. Ma ei tea, kas sina said esimese, eelmise podcast'i kohta tagasi esidatud, mina sain väga palju ja inimestel oli väga hea meel, et me oleme jälle eetris tagasi, nii et tervitame oma kuulajaid.

Ja tervitame Risti ema, ehk siis Steni abikaasat antud juhul, kes selle sõna, ette, mõtte meile siis laenas või välja pakkus. Nii, aga tere, Sten. Tere, tere. Kas me peame Henrikut kuidagi parandama, et kas see väide, et see on nii-öelda Eestiga seotuse koha pealt noh, Plurali ei ole ainult Eestis, eks, aga ütleme, et ta on Eestiga seotuse koha pealt siiamaani suurim fond, mis on tõstetud või?

Ma ütlesin suurim või üks suurimaid, igaks juhuks.

Jah, ei ole Eesti, Eesti kontekstis. Seda, seda võrdlust teinud, aga ju, ju ta tõsi on, et ma arvan, et Eesti suuremad fondid siia, neil on olnud sellised saja miljoni kanti. Aga, aga noh, me teemegi ju tegelikult üleeuroopalist fondi või Plurali, Plurali kogu point on selles, et võtta üle Euroopa ettevõtjad, kes on ise ettevõtteid ehitanud ja nüüd tahavad investeerida ja anda neile mehhanism, kuidas nad saavad järgmist lainet ettevõtjaid. Raha ja nõu ja jõuga toetada ja juba esimeses fondis tegelikult me oleme investeerinud kuues riigis Euroopas, et. Et Eesti küll nende seas, aga ka mitte ainult. Aga

ma siis mõtlengi, et Plurali teeb see asi eriliseks, et põhi nii-öelda. Investorid ja partnerid on ise olnud suurte start-up'ide ülesehitajad, noh, osaliselt selles protsessis. Et kas vist Atomicumist üks väheseid, kes saab ka väita midagi sellist oma ajaloo pealt?

Niklas saab, aga Atomicos on ka partnerid, kes on tulnud teise tausta pealt ja kes ei ole ehitanud ettevõtteid. Et, et see oli meie jaoks tegelikult, kui me kaks aastat tagasi Plurali plaani pidama, pidasime, et siis, siis oli tegelikult päris suur üllatus, et. Ameerika Ühendriikides näiteks on kuskil kuuskümmend protsenti investoritest, nendest isikutest, kes investeerivad suurte riskikapitali firmade kaudu, on ise kunagi ettevõtet ehitanud või juhtinud, ehk siis nad on olnud CEO-d või asutajad. Ja, või tippjuhid vähemasti ja kui me hakkasime vaatama sama statistikat Euroopas, siis selgus, et see protsent on kaheksa. Ehk siis, et valeajase faasi tehnoloogiaettevõtetesse investeerivad inimesed, kes üheksakümmend protsenti pole ise ühtegi ehitanud. Ja, ja meile tundus, et seal on selline tühimik, mida on võimalik täita ja hakkasime uurima, et miks see siis nii on ja miks, miks need inimesed, kes on kogenud ettevõtjad, millegipärast ei taha minna WIS-i fondi tööle. Ja, ja selle, selle tegevuse tulemus on Plural. Et jällegi võib-olla seda Eesti mõõdet sisse tulles, et Eestis on kuidagi oluliselt paremini läinud, et kui sa võtad Eesti varajase faasi riskikapitalistid, siis enamik neist on tegelikult ettevõtte teinud, et võib-olla, võib-olla sellepärast see tuli ka nii suur üllatusena, et üle Euroopas ei ole üldse nii tavaline.

Aga selles mõttes ja, see on suur väärtus, et ise startupperina rääkida investoriga keeles, millest tõesti aru saab, saades aru sinu nii-öelda ka nii võitudest ja veelgi enam võib-olla kaotustest, eks, et see on meeletu lisamäe, lisandväärtust. Aga aasta on kaks tuhat kakskümmend neli ja kaks tuhat kakskümmend kolm oli noh, nii surnud ja vaikne aasta start-up maastikul, et Eestis oli fonde, kes ei teinud aasta jooksul mitte ühtegi investeeringuid, näiteks. Pluraltegi ja lisaks sellele, Pluraltegi, te tõstsite ka nüüd noh, ilmatuma hunniku raha ikkagi nelisada miljonit, et. Sihuke tunne oli, et, et see start-up'ide laine noh, on vahepeal nüüd läbi saanud, et oli mingi kuum hooaeg. Raha sai ainult presentatsiooni pealt. Igasugused ideed hüppasid kivi alt välja ja tundus, et noh, nüüd on rahvas kaineks saanud ja jälle hakanud mõtlema ja investeerib ainult kasumlikesse ettevõtmistesse. Ja nüüd tuleb Plurale ütleb, et ei ikka ei ole, et ikkagi riskinvestmenti pole kuhugi kadunud, kõik on alles. Et kui sa vaatad sellele aastale tagasi, vaatad Plurali investeeringutele, et mis seisus praegu siis nii-öelda ütleme, Euroopa start-upi maastik on?

Pole kunagi olnud paremas seisus, et me oleme Euroopa osas erakordselt elevil ja, ja optimismi täis. Kui sa võtad kakskümmend, kakskümmend, kakskümmend üks olid kindlasti ja mingil määral kakskümmend kaks olid kindlasti selline anomaalia. Et mis läheb ilmselt niisuguse maailma majandusajalukku, et kui, kui sa võtad rahalt hinna ära, kui raha kontol hoidmine maksab, et sa ei, sa ei, sa ei teeni intressi, vaid sa pead sellest maksma, siis see raha hakkab otsima mis iganes võimalusi selleks, et, et vähegi tootlust näidata ja selle üks kõrvalnähte oli see, et ka väga. Mitte sellised tausta või kogemusega inimesed hakkasid, otsustasid, nad lähevad varase tehnoloogiamängu mängima ja vahet pole, mis hinnaga nad neid ettevõtteid ostavad. Ja et need kakskümmend, kakskümmend üks graafiku peal on selgelt sellised buumiaastad, mis, mis kadusid. Et kui sa vaatad sellel taustal, kakskümmend kakskümmend kolm toimus väga järsk kukkumine. Aga kui sa võtad kakskümmend aasta ja kakskümmend kolme aasta võrdlus, siis jätad noh, selle selle nagu järsu-joonksu, jätad sealt välja, vaatad üle kolme aasta seda kasvu, siis Euroopa kasvas ikkagi kaheksateist protsenti. Ja mis on veelgi huvitavam, on see, et Euroopa kasvas ja Ameerika Ühendriigid langesid, Hiina ehk siis Aasia tegelikult riskikapitalism vähenes sellesama kolme aasta peale, et ehk siis Euroopa tegelikult on see. Nagu selline haruldane näide, mis, mis on tulnud läbi nendest nagu buumi või, või õhatükki aastatest tegelikult tugevamana, kui ta enne seda oli. Aga Sten,

miks see niimoodi on, selles mõttes, et kui ma kuulan, ma ei tea, Peeter Koppeli podcast'i või loen ükskõik mis majandusuudiseid, on ju, siis noh, nädalast nädalasse käib see jutt, et Euroopas on kõik halvasti, vanad majandus, vanad tööstused, eks ole. Ma ei tea, kukuvad või lonkavad, Saksamaal energiakriis, teindustrialiseerimine, noh, AI-s oleme maha jäänud, robootikas oleme maha jäänud, eks ole. Seadused on ajast ja arust, kõik on väga selline jäik, et noh, mitte mingit lootust nagu Euroopas ei ole ja nüüd sa ütled, et Euroopa on olnud siin aasta aega paremas seisus kui teised. Kuidas, kuidas või miks, või kas see on mingi osa Euroopast ja tegelikult ülejäänud Euroopa ei ole olnud parem?

Ja, aga see on samal, mida me oleme Eestis vaata rääkinud aastaid ja aastaid, et kui meil on Eesti majanduses nurgake, mis need idufirmad tunduvad nagu mänguasjad senikaua, kui nad on kolmandik majandusest ja nad ongi majandus. Et ma arvan, et seesama, sama tsükkel käib ka Euroopa tasemel, et, et kõik need probleemid, mida sa loendasid, need on nagu päris, et, et energiaga on kriis ja kaitsega on kriis ja, ja tootmisettevõttes on kriis. Aga need ettevõtted, kellest mina räägin, need varase faasi tehnoloogia innovaatorid, on need, kes neid kriise lahendavad. Ehk siis, et kui vaadata, kuhu täna läheb Euroopas riskikapital, siis, siis need suuremad kategooriad on, huvitav on see, et kliima ja energia on tõusnud esimeseks. Et ei ole AI, kuigi AI-st räägitakse oleks rohkem, et kapitali mõttes läheb palju rohkem kliimaprobleemid lahendamisse. Ja need on sellised toredad asjad, et kui me, kui me lahendame ära fundamentaalset, kuidas energiat toota, talletada, jagada, optimeerida, siis see aitab ka kogu seda ülejäänud nii-öelda seda vana majandust ja rasket tööstust onju pärast. Või, või täpselt samamoodi, et, et see mõju, mis on olnud Ukraina sõjal mitte ainult selles, et kuidas töötab, toota müske, vaid millised on ka need järgmise põlvkonna kaitsemehhanismid, mida, mida meil on vaja leiutada ja mida võis ka ometigi teha Euroopas, mitte ainult sisse importida, et. Et see on andnud tohutu boost'i või buumi jälle sellesse sektorisse ka. Aga ma arvan, et kõige alus, mis on minu jaoks ka olnud meeldiv üllatus. Atomico annab välja oma iga-aastas seda, seda raportit Euroopa tehnoloogia hetkeseisust või state of the European tech. Ja mis on huvitav, on see, et viimased viis aastat Ameerikast Euroopas luuakse rohkem ettevõtteid kui Ameerikas, absoluutarvudes. Kui see number oli minu arust oli nii, et igal aastal Euroopas on kuskil viis tuhat asutajat, kes asutab uue ettevõtte, kes on seda varem ka teinud, ehk siis korduvasutajad ja USA-s on neli. Ja siis vaatad, et kus veel talendiga on nagu mingeid üllatavaid asju, et siis eelmisel aastal kolis Euroopasse umbes kümme tuhat tehnoloogiatöötajat rohkem kui USA. Ehk siis kõik see, mida sa lehest loed, et kui, kui USA-s ehitatakse müüa ja on, on tõenäoliselt jälle teel postiotsa president, kes ütleb, et kõik immigrandid on saatanast. Et siis, kui sa oled noor ja andekas arendaja kuskilt Indiast või Sri Lankalt ja siis sa vaatad, et ohoo, et Eestis saab startup visa esmaspäevaks. Et kuhu sa siis lähed, et, et selgub, et hoopis need inimesed tulevad ka Euroopasse ehitama. Ehk siis selline Euroopa pidev nagu hädaldamine, et. Et ma arvan, et minu iseloomuga ja Plurali meie seltskonnaga läheb rohkem kokku see, et otsida siis need, need taskud selles kohati masendavas suures maksopildis, kus tegelikult asjad toimuvad ja on äge ja on ta nii palju hoogu kui võimalik, et kogu pilt muutuks.

Aga siin on ikkagi mingi dissonant, sellepärast, et Euroopa regulatsioon on bürokraatlik, kui me teame, Euroopas pole ühtset turgu, meil on kakskümmend kaheksa erinevat, või siis kakskümmend üheksa erinevat turgu, võtame UK-ga juurde. Erinevad keeleruumid ja nii edasi, no sada häda, miks see kõik on nii halb, et puuduks nagu igasugune loogika, miks peaks siin buumima praegu, et kas siis. Ikkagi see, et needsamad Euroopa probleemid ongi see tõuge, miks nad, miks see, miks see sektoriga buumima hakkab. Või hakka, või on hakanud. Või see on ikkagi, ma ei tea, USA on juba ära näinud, et ikkagi start-up on saatanas ja tulebki sealt raha ära võtta, sest Euroopa pole aru saanud veel.

Euroopa, sul on täiesti õigus, Euroopa on hästi killustunud ja seetõttu ongi Euroopas erinevad sellised kohad, kus toimub juba täna oluliselt rohkem kui, kui enamikes Ameerika linnades, kui, kui mitte kõiges. Ja siis on need kohad, kus ei, ei, ilmselt ei toimu kümne aasta pärast ka ja kus noh, ma ei tea, kõige lihtsamini nähtav telkaardi peal on see, et, et põhjas toimub palju rohkem kui lõunas. Et kui keegi noor asutaja tahab teha ägeda tehnoloogiafirma, siis tõenäoliselt, kui ta on Kreekast või Itaaliast või Hispaaniast, siis ta tõenäoliselt läheb, teeb seda kuskil põhja poole, ta läheb, teeb seda Berliinis või Stockholmis või Londonis või loodetavasti Tallinnas. Et lihtsalt sellepärast, et ühes kohas võtab firma asutamine kümme minutit ja teises kümme kuud. Ja selle noh, kõige madalamal tasemel nagu bürokraatia on tõesti Euroopas kohati nagu päris suur probleem. Samas, kui ma vaatan selliseid. Suhtarve veel, et, et Eestiga me oleme noh, see on see vana nali, et elaniku kohta Eesti alati võidab, ükskõik mis võistlus on, on ju. Aga, aga et kui vaadata, et mis need vahed täna on, et siis elaniku kohta näiteks Eestis või riskikapitali kaasatakse ja ehitatakse ettevõtteid umbes kaks korda rohkem kui Londonis elaniku kohta. Aga samal ajal kümme korda rohkem kui Poolas või Itaalias. Ehk siis need noh, käärid on nagu katastroofiliselt suured ja need kohad, kus juba juba see, see hoog on sees, et ma arvan, et nendest mudelitest õppimine mujal Euroopas ongi võib-olla see, et. Pluralist teeme ka päris palju nalja, et kuna tõesti meie viiest partnerist kaks on juhtumisi Eesti passiga, et siis. Siis Eesti on nagu Euroopa jaoks niisugune MVP või miinimum, mitte siis toode, aga minimaalselt vajaliku suurusega riik, et näidata, et. Viisteist aastat tagasi ei olnud idufirmasid, täna on mitmeid ja mitmeid protsendipunkte Euroopa majandusest või Eesti majandusest, et siis selle. Selle tausta pealt me ütleme ka teatavalt no keskmist surma enesekindlusega, et kuulge, sõbrad, me teame, kuidas seda teha, me oleme juba teinud seda, et teeme seda Euroopa tasemel ka, et. Et Plurali üks niisugune sõnastavaid eesmärke ongi, et kuidas me muudame tehnoloogia peale Euroopa SKT-d. Aga ma räägin

Pluralist, ma räägin Pluralist ja noh, see on teine fond, ehk siis esimene fond on teil juba peaaegu investeeritud, eks, et. Et fondidel üldjuhul ikkagi on mingi suundumus, mingi fookus. Pluss ajaperiood. Olles mängus sees, ma tean, et Pluralil on see periood pikem võrreldes tavapärasega, et ei vaata klassikalist sihukest seitsmeaastast perioodi või pigem kümme viisteist aastat perioodi. Miks see nii on ja teine küsimus sinna sappa kohe, et räägige nendest Plurali fookustest, et te ikkagi päris igale poole seda raha ei pane.

Pluralil kui fondil ei ole fookust. Aga me oleme platvorm selleks, et igal meie juhtival investoril, igal meie partneril oleks võimalik teha neid ettevõtteid ja neid investeeringuid, millele, mis teda elevil ajavad, et meie, meie investeeringu memo esimene küsimus on see, et miks just sina sellest ettevõttest elevil oled. Ehk siis seal on selleks, et panna kogenud ettevõtja ja, ja, ja kas siis ka kogenud, aga uut ettevõtet alustab või, või siis uus alustab ettevõtja kokku ja paari niimoodi, et nad omavahel üksteist toetaksid ja tööd teeksid. See, et ettevõte oleks edukam, et selle jaoks on vaja, et seal on mingisugune isiklik kirg või klikk selle asja juures. Ja, ja niimoodi, et kui vaadata Bluja või partnerit pidi, et siis, siis noh, IEA-n on, on olnud kümme-viisteist aastat juba üsna nagu eesliini AI mõtleja ja investor ja loomulikult ta näeb väga palju AI teemalisi. Ettevõtteid, aga, aga nagu ma arvan, täna üks suur ettevõtteid, millest kõige uhkem elevil on, on Proximate Fusion, mis teeb. Fusion energeetikat Saksamaal. Või Taavet, kes on ehitanud küll väga suure ettevõtte Wise'i näol finantstehnoloogia maailmas, et siis, siis teda saada tänava, täna Elevile, et ta teeks veel ühe fintech'i. On palju-palju keerulisem, aga kuna talle lähevad ka kliima- ja tervishoiuteemad näiteks väga korda, et siis Teaton, AI on üks tema ettevõtte Taanis, mis, mis. Automatiseerib hooldekodude tööd, et vabastada medõdede ressurssi, et medõdede tööjõuprobleem on väga suur ja lahendab seda AI abil. Ja, ja nii edasi, et Karina Nami, kes on, kes on meie partner, kes on ise asutanud ühe varajase MRNA baasil biotehnoloogia ettevõtteks kümme aastat tagasi, hiiliks näno. Täna jällegi ta biotehnoloogia slatti hoiab väga-väga kõrgel, sest ta teab, mis seal on hästi ja mis on halvasti, mis võib katki minna. Aga, aga ta võib investeerida näiteks Robin.ai, mis on Justide tööd automatiseeriv AI firma. Ja, ja sellest tekibki selline päris lustlik eklektiline portfell, kus meil on mitmeid riike, mitmeid valdkondi, mõned asjad, kus me tegutseme oma mugavustsoonis rohkem oma taustaga seotud, aga mõned, mõnes ka peame investoritega väga palju õppima uute valdkondade kohta, et see ongi, see ongi lõbus.

Aga see kümme-viisteist aastat.

Ja see meie fondid on kaheteistaastase tähtaega, et tavaliselt pannakse neile kümne aastane tähtaeg, kui investeerite peaks tagasi viima, et me panime selle natuke pikema, sest. Sest ongi, et kui me teeme sellised investeeringuid nagu, nagu Proxima või VS Particle, mis teeb nanomaterjale Hollandis või. Või field, kes ehitab elektrivõrgu nagu tasakaalustamiseks suuri akupankasid Inglismaal. Et selliste ettevõtete puhul sa ei lähe kahe-kolme aastaga sisse-välja, et see on, see on pikk, pikk ehitamisaeg.

Kes on Sten, need, kes sellisesse fondi raha panevad, et noh, kui sa kaasad mõnikümmend miljonit, siis me võime Eestis enam-vähem nagu ringi vaadata ja ära jagada sellega, nelisada on ikkagi noh, suurusjärgu võrra suurem summa, eks, ja. Ja seal ütleme, saja tuhande kaupa seda raha tõenäoliselt küsima ei käi, et kes, kes need on, kes sinna tulevad ja, ja miks?

Üldiselt maailma riskikapital toimib nii, et sinna omakorda nende suurte fondide taga on veelgi suuremaid rahaalduid, kes, kellel on väga-väga pikk vaade, näiteks pensionifondid või ülikoolide rahastud või, või kindlustusseltsid, kellel on miljardites ja miljardites kapitali, mida nad peavad pikalt paigutama. Ja nii see on ka meil. Meie kapitalist väga suur osa tuleb ikkagi Ameerikast. Kuna seal on see kultuur ja, ja, ja selle varaklassi vastu või suutlikkus investeerida sellesse varaklassi on palju pikema ajalooga kui Euroopas. Aga Fond kahes on, on meil rohkem juba Euroopa, ka Euroopa ülikooli teine andmete ja nii edasi. Ja mõned pensionifondid ka, kuigi näiteks see on üks asi, kus Euroopas on. On väga selgelt näha, et Euroopa pensionäride raha pannakse pikaajalistesse, korrutades ikkagi vähem kui, kui seda tehakse Ameerika või Kanada pensionäride rahaga. Ja tegelikult meil on noh, see. Summad ei ole ka ainus asi, et, et meil on ka selline nagu paljudel teistel investeerimisfondidel, et meie, me hea meelega võtame vastu ka oma. Ettevõtetega seotud asutajate raha ja on teisi Eesti ja Euroopa ettevõtjaid, kes on, keda me tahaks lihtsalt, et see võrgustik kuidagi ka kokku töötaks ja. Ja mõnedki neist on investeerinud siis ka väiksemaid summasid lihtsalt selleks, et, et. Siis saab iga koha, et tal Plurali raporteid ja kui mõni Plurali ettevõte eelistab natuke huvitavam aidata.

Ja, jah, mis sellise fondi tootlikkuse eesmärk on, et sa ütled kümme-viisteist aastat, eks ole. Et noh, kui, kui otsida netist üles ja no Taavi alustas selle küsimusega, et majanduskeskkond on muutunud, eks ole, ja noh, me vaatame siin ise ringi, et. Okei, kui sa tahad viiskümmend miljonit paigutada, et siis LHV võlakirju kümne poolega on nagu keeruline osta, eks, aga. Aga noh, kui sa oled väiksem investor, et siis noh, selline kümme, üksteist tundub täna olevat protsenti aastas nagu selline summa, mida noh, suhteliselt rahulikult saab nagu kätte Et, et kas, kuidas suhestub sellises investeerimisfondi tootlikkus nüüd selle kümne ja üheteist protsendiga aastas?

Suhestub nii, et valdav enamus, ma pakun kuskil üheksakümmend protsenti võib sellest ainult unistada. Ja siis kümme protsenti teevad sellest kordadest üle. Ehk siis, et, et see on natuke sarnane ühe start-up'i puhul, et on see amplituud on väga suur, et kas ta. Üheksal juhul kümnest läheb tuksi. Ja kui sa teed portfelli start-up'idest, siis on ka see, et sul nagu mõned üksikud start-upid toovad sul fondi tagasi ja pooled lähevad pankrotti näiteks. Ja kui sa nüüd võtad VC fondid üle aastate, siis, siis see, mis on nagu tootluse vahe keskmisel fondil või top veerandil fondil või top kümnel protsendil fondil on kordades ka samamoodi. Et selline, kui sa sinna ülemisse otsa vaatad, sihuke ülemine detsiil toodab selline kakskümmend, kakskümmend kaks, kakskümmend viis protsenti keskmiselt aasta kohta. Ja, ja need maailma suurimad ja kuulsamad fondid on see siis mingid või on suutnud seda teha üle aastakümnete stabiilselt. Aga see, selle, selle järel on selline pikk saba tuhandeid ja tuhandeid fonde, kes on hädas ilmselt selle LHV võrakirja kättesaamisega.

Aa, nii, et sa ütled, et investeerid, investorile on siis lisaks sellele, et start-up'id on üliriskantsed ja tuleb seda hajutada saja start-up'i vahel, et siis ka fondid on riskantsed ja tuleb oma investeeringut hajutada, ma ei tea, kümne või saja fondi vahel.

Täpselt nii, on olemas fondi-fondid ja, et, et see, see maailm läheb nagu kihiti edasi, et, et üldiselt. Aga, aga ütleme

sellest maailmast siis nagu sa ütlesid, et noh, see Kwaya, sellest on ju kirjutatud raamatuid ja, ja ma ei tea tehtud kolmetunniseid podcast'e, eks ole, et kuidas. Kuidas need suured Ameerika fondid noh, on ikka päriselt raha koju toonud ja, ja on, on neid imetulemusi teinud, eks, ja see on natuke selle idufirma nagu legendinduse alus ka, et noh, vot kus ikkagi panid Google'isse ühe dollari ja, ja noh, vastu tuli, ei tea, kui palju. Et kuidas selles fondi maailmas, näiteks sina ja Taavet, tõstate uue fondi või noh, alustate investeerimistegevust, et, et. Kas sellest piisab, et sa oled öelnud, et ma, ma olen, ma ei tea, juhtisin siin Skype'i Eestis ja Taavet ehitas Wise'i ja siis kõik ütlevad, et ja-ja, et noh, siin on minu viiskümmend miljonit, et palun või kuidas sa sellist kredibiilsust. Fondi maailmas rahvusvaheliselt lood, sest sul ei ole võimalik öelda nagu see Kwayal, et me Taavetiga oleme juba mingi kolmkümmend aastat, eks ole, toonud iga aasta eksimatult raha, sul peab mingi muu argument olema.

Esiteks, ma arvan, on Plurali puhul see, mida me müüsime eelkõige, on see lugu ja faktipõhiselt lihtsalt see, see näide sellest, et ettevõtete tekkimine Euroopas kiireneb. See investorite klass, kes oleks ise enne ettevõtteid ehitanud, on puudu, et seal on tühiming. Ja, ja siis me suutsime välja või, või ära kirjeldada, miks me arvame, et see nii on. Ja, ja kuidas me seda kavatsime lahendada. Ja loomulikult need, kes julgevad minna esimesse fondi, et tegelikult ma ausalt öeldes me isegi tegime, tegime natuke sellist filterdamist, et kui ka me rääkisime suurte institutsioonidega, siis me sageli uurisime taustalt. Et näiteks, kes nendest institutsioonidest julgesid minna Y Combinator'i esimesse fondi või, või noh, kes on, kes on, kes on enne näidanud, et nad ei karda uut mudelit, sest me kindlasti nagu. Ei, ei ole hea fond, ei olnud esimene fond hea nendele, kes näiteks ei usu Euroopa tulevikku ja arvavad, et ettevõtjad on kehvad investorid. Ja, ja et seda, seda lugu pidi lahti pakkides, mis meid üllatas, me ausalt öeldes arvasime, et väga-väga suurte institutsioonidega, need, kes kümnete miljonite suurusi panuseid teevad igasse fondi. Et nendega läheb meil aega kauem, et me näeme. Kõigepealt me räägime nendega tühja esimene kord ja siis teine kord ja siis kolmandasse fondi tulevad. Aga meil oli kuidagi sellist õnne, et päris mitmed sellised maailma mõttes tipud selle valdkonna nagu autoriteedid juba panustasid meie esimesse fondi. Ja mis meid eriti näiteks üllatas, mida me absoluutselt ei oodanud, et meil oli mitu Ameerika institutsiooni, kelle jaoks me olime esimene varjase faasi Euroopa tehnoloogia investeering. Ehk siis kõik see, mida nad varem olid näinud, nad olid otsustanud, et ah, see on suva ja seal ei ole huvitav ja et me paneme pigem siin Ameerikas edasi. Ja kuidagi meie see positsioneering ja lugu ja, ja väärtuspakkumine nagu neile tund, pani nad üle selle piiri, et mitte ainult me teeme Bluveri, vaid okei, lähme Euroopasse. Ja, ja ma arvan, et see jällegi toetab seda suuremat Euroopa tõusulugu natuke.

Aga lähme ikkagi praktiliseks, et see nüüd on uus raha olemas, investeeringud ja sa oled näinud seda ikkagi pilti laiemalt. Ehk siis, kui sa täna vaatad üldse Euroopa start-up maastikule peale, kas need põhimõtted, mille järgi start-up'i hinnatakse, see, mis mul sinna raha pannakse. Kas see pilt on ka muutunud? Ehk siis ma tean seda, et noh, a la kui sa oled juba selle ütleme, B raundi tõstmas või C raundi tõstmas. Et nendele ettevõttele on väga raske tõsta täna, sellepärast et investorid nõuavad ikkagi väga selgelt ka juba joone alla häid numbreid, eks. Anna mingi hinnang, mingi ülevaade, kas midagi on muutunud täna sellel investeerimismaastikul, kas ettevõtted peavad olema kuidagi teistmoodi ette valmistanud või midagi?

Ma arvan, et Euroopas on olnud viimased aastakümned on olnud teatud kategooria ettevõtteid, mida on olnud lihtsam rahastada. Et kui sul on B2B SaaS ärimudel, sa ehitad tarkvara, müüd seda sellele segmendile, iga kuu esitad iga kasutajast arve ja siis seda on võimalik ette prognoosida ja siis sa saad vaadata, kas turundusse pandud raha on väiksem kui see, mis sealt tagasi tuleb ja siis seda on võimalik otsustada ja investeerida. Ehk siis need on nagu nii-öelda need ettevõtted, kus, kus. Sadat, sajakordset kasvu on raske uskuda, väga halva juhtub. Kahe või viiekordse kasvuga exit'it on üsna turvaline prognoosida. Ja ma arvan, et on päris palju nagu olnud investorid, kes seda, seda segmenti sellist talupoja mõistuslikku lihtsast ja arusaadavat äri suudavad rahastada ja, ja sellest valdkonnast on ka Euroopast ettevõtteid tund või noh, kus vaata, et ma ei tea. Pipedrive või Veriff on ju Eestist, et. Oota, see, mida sa kirjeldad,

on Eesti idufirmanduse, noh, leivanumber ju. Teeme, teeme Saadi rahulikult, väga ei riski, eks ole, aga noh, põhimõtteliselt kui läheb, siis läheb okeilt.

Me olemegi

Euroopa suurimad, nii et selles mõttes on loogiline.

No just ja, aga noh, tegelikult, kui vaatad, et kui palju on näiteks Saksamaal, kui täna Eestist keegi tahab oma B2B Saasi ärile tõsta järgmist viite või kümmet miljonit, siis ma olen väga palju näiteks Saksa investorid siin, sest nemad on aastakümneid seda teinud, et sihukesed hästi lihtsad arusaadavad, ärimudelid. Ja on mõned asjad näiteks nagu sellised consumer ärid, mis nagu mingil hetkel anti, anti nii-öelda ameeriklastele ära, et noh, et keegi Euroopas ikka Instagrami või Facebooki üritab üks suhteliselt harva teha. Ja, ja see laine kuidagi läks USA lääne kaldale. Aga nüüd mulle tundub, et mis on, mis on selline avang. Ja kus, mis mängib väga tugevalt Euroopa tugevusele on, on sellised hästi teaduspõhised asjad, just seesama, et kliima investeeringuid tehakse rohkem kui, kui ma ei tea, fintech'i täna. Et siis, siis see tähendab seda, et Euroopas on väga tugevad ülikoolid, väga tugevates ülikoolides on, on kõvasti publitseeritud teadust, rahvusvahelised meeskonnad, sest üle maailma tahetud käia Euroopa ülikoolides teadust tegemas. Ja, ja juhtumisi, kui sa nüüd hakkad leiutama uut tüüpi mingit akut või uut tüüpi mingit materjali või uut tüüpi mingit sünteetilise bioloogia asja. Et siis selle jaoks nagu inimkapital on olemas ja mida seal on nagu vähem, on ettevõtte ehitamise kogemust. Ja noh, see on näiteks üks see asi, mida me suudame Pluraliga pakkuda, on see, et, et kui sa võtad seitse või kümme aastat laborist väljas olnud ettevõtjatest team'i, kes kõik on nagu teaduskraadiga. Et siis nad noh, näiteks minu investeering viies partikali Hollandis, et, et nad teavad inorgaanilisest keemiast elu lõpuni rohkem, kui mina kunagi teada saan, on ju. Aga nad, see on nende esimene ettevõte, nad ei ole ühtegi varem teinud, ehk siis, et selline järgmine, iga järgmise faasi, kuidas skaleerida seda, kuidas tõsta seda järgmist raundi, kuidas. Teha turundust, kuidas palgata müügiinimesed, mis võiks olla Hiina ja USA müügistrateegia erinevus. Et kõik need asjad on need, et kus ettevõtlustaustaga inimesed saavad tuua väga palju nagu teadmist ja abilauale või õigeid kontakte, et. Et see, ma arvan, on selline asi, kus Euroopas on viimase viie aastaga hästi tugevalt näha, et, et see sektor on õitsele puhkenud ja seda teadmist, kuidas selliseid ettevõtteid rahastada, on päris hoogsalt juurde tulnud.

Aga samas sellistes nii-öelda teadlaste ettevõtetes see investeerimine on alati olnud kerge hirmuga. Ma vist ei eksi, kui ma ütlen, et me sinuga Sten oleme ka vist nii-öelda. Kaotanud raha sellistes ärides, eks, et me ikkagi, kui see on teadlane selleks nii-öelda ettevõtte juhiks ja, ja pole varasemat kogemust, et kuidas sinu kogemus nagu on, et. Mina ütlen ausalt, et minul on hakanud jalg värisema, ei julge väga sinna panna raha enam sellepärast, et tundub selline ikkagi, et. Noh, teadust oskavad teha, aga, aga klienti leida ja õiget toodet ehitada ikka, ikka ei oska. Mismoodi Plura seda aidata saab üldse?

No seal võib-olla üks eristaja, et, et need ettevõtted, mille sa viitad, need on ilmselt pärit meie nagu ingliperioodist, et kui sa passiivse inglina paned kümme või kakskümmend tuhat eurot mõnda selline teadlane, eile tuli laborist ja tõstis kolmsada tuhat ja hakkab nüüd otsast nikerdama, et noh. Seal ongi keeruline, et Pluraliga, kuidas me selle, seda probleemi adresseerime, on see, et me peame olema natuke hilisemad. Kui me tahame igaüks teha üks või kaks investeeringut aastas ja sinna reaalselt aega panna, mõnikord nagu päev nädalast tüüpi aega. Et siis see tähendab, et neid ettevõtteid saab olla meil vähem. See omakorda tähendab, et meil on vaja panna igasse ettevõttesse rohkem kapitali, et kogu see fondimudel nagu tööle hakkaks. Ja vot, et kui sa lähed. Sellisesse kõrgteadusliku või hästi teadust tihedasse ettevõttesse sisse, mitte tema esimesel, vaid viiendal eluaastal. Investeerid sinna kümme miljonit näiteks ja paned sinna reaalselt aega iga nädal või kuude või aastate viisi. Et siis see, see nagu panustamise suhe või see, kui sügavuti sa esiteks saad jõuda veendumusele, et seal midagi on. Ja teiseks saad panustada sellesse, et, et selle ettevõtte trajektoori katsuda natukene nügida. See on midagi hoopis muud kui sellise ingli tasemel, et, et ma arvan, et, et sul on väga õigus sellise laiapõhjalise või nagu. Pihustava ingliportfelli osana on need väga keerulised ettevõtted, eriti kui sa esimesel aastal sisse lähed, ettevõtte elluaeg peab viieteistkümnendal, et siis läheb väga kaua aega, et ka heal juhul sa oma noh, ei ole näha.

Aga kuidas ütleme, see on nagu hea küsimus, et kas nende rasketel aegadel ka Plural on juba pidanud ühtlisti maha kirjutama?

Päris maha mitte. Meil on kakskümmend kuus ettevõtet ja noh, see portfell on selline alla kahe aasta vana. Ehk siis, et, et meil on päris suur kogus nendest ettevõtetest on jõudnud juba ka oma järgmise ringini või, või kasvanud kapitali või teinud märgatavat äri või käibekasvu. On mõned, kes on pidanud oma mudelit muutma, mis on ka hästi tavaline ja loogiline ja otsivad alles seda, et mis see järgmine on, aga neil kapitali on. Ehk siis neil on aega eksplenteerida. Ja siis, siis on, on, on selline grupp ettevõtteid, kellel ei ole tekkinud sellist läbimurjata, nagu nad lootsid ja kapital hakkab ka otse saama, et, et see grupp on olemas, aga päris nagu kaardilt pole veel keegi kadunud, et. Et eks me tegeleme nendega kõigiga, et seal need, mis laadi abi vaja on, on üsna erinevad, aga, aga selline see start-up'i maailm tegelikult statistiliselt ongi.

Aga ma siis mõtlen, et me vist ei ole väga palju sellest üldse rääkinud Henrika vanast heas Restardi saates, et mismoodi üldse investor mõtleb seda, et kui sa ütledki, et noh, et, et kapital hakkab otsa saama ja, ja no ütleme, käibenumbrid ei ole veel piisavalt suured, et ettevõtet üleval pidada, et mis siis saab, mismoodi investor mõtleb üldse?

Võib-olla Stenil on mingi vihik, on tal mingi selline rule book umbes, et sa võtad, võtad lahti, loed, aasta on see, käive on see. Ei no kindlasti on seal,

no selge on see, et see on nagu case by case, aga, aga mingi, mingi raamistik nagu mõtteviisil ikkagi on olemas.

Nojaa, emotsiaalseid otsuseid ilmselt ei tehta sellel hetkel, ma ei tea, äkki tehakse.

Jah, eks, eks nendest kõige keerulisematest ettevõtetes viskavad ka emotsioonid ülesse kohe, et ega seal ikkagi neid teevad ju inimesed, aga, aga ma arvan, et seal mõned sellised üldistatavad asjad on, et üks asi investorina, see jäme ots on ikkagi asutaja käes. Et investorina sa tavaliselt ikkagi ei ole esimene, kes juhtme seinast välja tundub. Sa võid küll olla aus ja öelda, et sulle tundub, et okei, siin ei ole mõtet enam, et noh, et hakkake kokku pakkima, aga selle otsuse teeb ikkagi asutaja. Ja, ja see siis ka riskikapitali maailmas, et kui nendel ka kõige suurematele investoritele on kümme-viisteist protsenti, kakskümmend protsenti osalust ettevõttes, et siis tõenäoliselt selle otsuse, kui kaua nagu läbiseinte asutaja tahab seda ehitada, teeb asutaja. Nii et, et investori roll on ikkagi nagu toetada asutajat, sest tema valitud tees ja anda nii ausat sisendit ja tagasisidet, kui ta suudab. Aga, aga üks näiteks hästi levinud asi, mida nagu siin viimasel paaril aastal on kindlasti hästi palju kuulda, kohutult palju käib ettevõtteid ringi ja tahavad tõsta endale silda, silda, mis finantseeringut või inglise keeles, breach round'i. Vot see, selle juures on üks, alati üks niisugune hästi ilus metafoor, mille peale minu arust mõeldakse liiga vähe, on see, et, et siis, kui see silla teine ots lõpeb ei kuskil või, või pimeduses, siis see on paadisild ja see, seda ei ole väga hea rahastada. Aga kui see on teha, reaalselt sild kuhugi, et, et me peame ära viima, peame seal turul veel viis klienti ära müüma, siis see investor ütles, et ta nüüd tuleb, on ju, või, või, või selleks, et tõestada oma mudeli kuluosa, me peame veel tuhat asja tootma selleks, et see kulu jõuaks sinna, kus see asi mudel tööle hakkab. Ja vaat selleni läheb meil nii palju kapitali ja selle sillal peab olema algus ja lõpp-punkt või jõel peab olema kaks kallast, et seda saaks sildamisega nagu kasutada. Või, või sildamisega kuidagi nagu üle selle jõe saada. Et see on hästi palju, et ettevõtja selline, kui raha on otsas, mudelitoimijad sellist paanikat, et nagu investorid peaksid panema sinna raha lihtsalt sellepärast, et raha on otsas, et, et alati peab olema sellel, sellel hädas, raha küsimisel ka mingisugune plaan, et kuhu see sillaotus teine, teisel pool maha läheb.

Kas me Eestis oleme sinu arvates liiga aeglased nende mittetoimivate idufirmade pankroti laskmisega, no ma, ma ei hakka nimetama, aga ma põhimõtteliselt võin nagu taskust võtta neid, ma ei tea, viis kuni kümme kohe välja, kelle puhul mulle tundub, et no need inimesed võiks midagi muud teha. Aga mingi eestlaslik jonn või ma ei tea, mis see on, et ikka paneme edasi.

Jah, noh, see on jällegi see, et, et olles ise olnud selle tänamatu ettevõtja tooli peal. Et kus sa, sulle vaatavad otsa kümme inimest, kellel on kodus pered ja siis sinu, sinu töö on neile palgaraha kuskilt välja lüüa, et mõne järgmise kliendi käest ettemaksuga või mõne investor käest. Ehk siis, et see, see mul on väga palju nagu austust ja empaatiat inimeste vastu, kes on nõus selle hulluse nagu ette võtma üldse. Ja seetõttu ma ka nagu väga ei kritiseeriks neid, et kui nad püüavad veel või püüavad kauem, kui, kui ülejäänud turg neile seda ütleb. Ja tegelikult maailma nagu suurte ettevõtete ajalugu on ka palistatud nendest lugudest, kus, kui kaks või kolm aastat oli see varjusuurmas ja siis tuli oodatud läbi mul, et, et neid lugusid on ja neid, neid selliseid. Läbimuudeid tehakse ka. Aga üks asi, niisugune suurem makroprobleem, mida see minu arust näitab, on see, et mida rohkem on meil korras varajase faasi investeeringutega. Et kui sa Eestis tahad näiteks kaasata kakssada tuhat või viissada tuhat või ühe miljoni mingit varjast investeeringut, siis sul on kümneid fonde ja sadu ingleid, kellega rääkida. Aga mida rohkem on meil see varajane faas lahendatud, seda rohkem need probleemid nihkuvad sellesse hilisemasse faasi. Et tegelikult, kus kohas see Euroopas oma ettevõttega IPO teed. Kes on need teised Euroopa ettevõtted, kes su asja ära ostaksid, juhul kui sa vaatad, et see asi läheb nagu külje peale, ei ela ja ei sure, aga ma tahaks nagu väljuda, et läheks, päris mingi teise firmaga kokku. Et kus on need hilise faasi investorid, kes ei tee mitte ühe või kümne miljonist raundi, vaid teevad saja või kahesaja miljonist, et tavaliselt need asuvad kaugemale kui Euroopas, et. Et, et noh, see on selline natuke ütleme, ökosüsteemide või nende ettevõtluskeskkondade kasvus selline nagu loomulik tsükkel, kus nüüd mida varasemad asjad on ära lahendatud, siis tuleb hakata tegelema nende hilisemate asjadega, et näiteks milline on Eesti, Eesti või Euroopa väljumiste turg ja kuidas seda kiiremaks ja paremaks teha.

Markus tõi välja oma saates, et tema on jätnud siiamaani vetoõiguse enda kätte, et noh, kuigi läbi erinevate raha tõstmiste, tõstmiste on osalus. Siis nii-öelda vähemaks läinud, tema jättis ikkagi nagu sarnaselt Zuckerbergile, et noh, lõppsõna on tema käes. Kuidas üks investor näeb sellist asja, noh, selge just nagu Eesti investor?

Noh, see on üks igipõline selline filosoofiline vaidluskoht, et kas investor peaks olema lojaalne ettevõttele, kuhu ta investeeris või nendele inimestele, kes selle ettevõtte asutasid. Ja, ja ma arvan, et Markus on nagu ilma naljata, selliseid asutajaid on mitte ainult Eestis, vaid Euroopas või maailmas nagu mõned igas aastakümnendis. Ja, ja selle, selle. Läbimuude suutlikkusega sellise kasvukiirusega ettevõtteid ehitavatele asutajatele on natukene rohkem lubatud kui aju keskmisele, et kes, kes saavad seada neid tingimusi, no see on Bolti puhul on neid teisi asju veel, on ju, et kui sa, kui sul käivad USA ja Hiina investorid, käivad. Eestis notaris, siis noh, selleks peab ka väga eriline ettekond olema, mille pärast nad viitsivad. Et, et see, ma arvan, et kas Zuckerbergi või, või Marcusel on, on ütleme keskmisest erinevad õigused või kontroll oma ettevõtte üle ka väga suureks kasvades, et see ongi tavaliselt väga eripärane. Et ma arvan, et keskmises idufirmas või kasvavas ettevõttes on see palju nüansirohkem ja komplitseeritum, et kus sul on. Võib-olla juba on tulnud uus kogenud CEO ja võib-olla on kellelegi veel antud mingeid aktsiaid ja siis on nõukogus mingisugune kaks kohta ühele investorile, üks koht teisele investorile, üks on iseseisev ja siis on kaks veel. Founder'il ja siis iga raund vaieldakse seda läbi, et kas kuskile jõujooned peavad kalduma või uus investor tahab ka sõnaõigust ja kuidas nüüd seda lahendada ja, ja sellist nagu pusa, et kuidas. Kuidas nagu ettevõtted mitte ainult rahastatakse, vaid ka juhitakse ja mis on selle governance või niisugune otsustusõigus mingites küsimustes, et. See on võib-olla ka üks asi, näiteks kus me näeme, et me Plural'iga saame päris palju aidata neid esimesi ettevõtjaid, kes ei suuda seda kaks või kolm sammu ette mõelda. Et see ongi nagu väga spetsiifiline ja, ja trikikas asi, et kuidas. Kuidas ette näha võimalikke sõnaõiguse jamasid kaks või kolm ringi ette, arvestades, et tavaliselt sõnaõiguse asju läheb vaja siis, kui asjad on halvasti, mitte siis, kui asjad on hästi. Et tavaliselt neid, noh, kes ikka halbast asjadest ette tahab mõnda.

Meil on ikka ettemõttesaade, et kui sa juba tulevikust hakkasid rääkima, mis on need kaks teemat, mis sind praegu kihe vile ajavad, et kui sa mõtled saabuvate aastate peale.

Ma olen viimasel ajal, ütleme viimased pool aastat päris tugevalt sisse elanud teemasse, et milline on AI mõju füüsilisele ruumile. Ehk siis, et on see siis väljundiks mingi robootika või tootmine või noh, et, et kui me tuleme ajastust, kus näiteks ma ei tea, robotkäsi kuskil tehases oli jube kallis, maksis sadu ja tuhandeid, sellepärast et see tuleb ida haaval ette programmeerida, et kust ta midagi võtab ja kuhu ta paneb. Et kui sa võtad nüüd sellise üha rohkem avatud tarkvarana kättesaadava, üldistava masinõppe. Et, et kui sa need kaks asja kokku paned, kui kiiresti läheb võistvara hind alla ja kui palju, kui kiiresti saab automatiseerida asju, mis meil veel aasta või kaks tagasi tundusid, et nad ei ole. Noh, et see on veel mingi inimese eritabane omadus või. Ja noh, seesama, ma ei tea, eelmainitud Deetoni näide, et kus, kui metodesid on puudu, siis noh. Väga väikese kihi õistvara ja suure kihi tarkvaraga on võimalik lahendada seda probleemi, nii et tegelikult inimene aitab inimpatsienti palju paremini. Ja, ja teine, mis mul on juba olnud niisugune aastakümne pikkune huvi ja, ja mida ma kindlasti praegu väga palju jätkuvalt jälgin, on kogu selline Web3-e maailm. Et see on ilgelt tore, et sel ajal, kui, kui Bitcoini ja Ethereumi hind on all ja kõik arvavad, et see jama on läbi, siis paar aastat on hea rahulik, et nagu tõsised tiimid ehitavad ja leiutavad uusi tehnoloogiaid ja ma arvan, et see hakkab nüüd jõudma nagu punkti, kus nüüd, kus ka krüptohinnad taastuvad ja jälle tähelepanu koondub, et siis ma näen, et ma ei tea. Sotsiaalmeedia ja sotsiaalvõrgustike teemadel, mis vahepeal ehitatud on või, või, või reaalmaailmavarade jaoks mõeldud rakendusi brokiahelate peal, et on väga huvitavaid asju viimase paar aastatel tulnud, osad on ka näiteks AI, AI-ga seotud, et kus see kõik need. Füüsilised protsessorid saad, mille peale AI treenida, et kas seal saab krüpto midagi aidata, et ehk siis, ehk siis sellised suured lained, mis on hetkel moest väljas, et nende, nende taustal vahest podiseb ka näha väga põnevaid asju.

Ma saan aru, et sina siis ei ole krüptosse usku kaotanud, et krüpto. Bitcoin, kõik, Ethereumid, kõik tuleb ja et see, ma saan aru, ikkagi maailm usub, et see oli selline loll mull või, või selline vistrik, mis läks katki ja see ei tule enam kunagi tagasi.

Ma just vaatasin, vastasin ühe krüptopotfelli tootlust üle, eelmine aasta oli see kakssada kuuskümmend protsenti plussis, eelmine aasta seitsekümmend üheksa protsenti miinuses ja nüüd kakskümmend kolm oli jälle sada kuusteist protsenti plussis, et millest, millest räägite, ärge kiustage, kohe peale.

No siin on üks fundamentaalne teema, mida finantsinvestorid tihti ei jagagi, ehk siis seesama usalduse küsimus, mis on Eestis ära lahendatud digialgkirja ja, ja muude vahenditega. See, see ei ole ära lahendatud ülejäänud maailmas. Ehk siiamaani ei ole digiajastu, noh, tähendab digilahendusi ei saa usaldada, noh, kes on veebipoiss petta saanud või mis iganes, on seda oma näol tulnud, eks, ja. Ja see probleem tuleb hakata, tuleb hakata ära lahendama ja selleks on vaja matemaatilisi lahendusi, milleks on blockchain üks väga hea alternatiiv.

Isegi kõige lihtsam raha, raha kasutusjuhtum on ju, et selle ajal, kui öeldakse, et ma ei tea, Bitcoin on läbi, hinnad on all, kujuta ette, et hind kukkus kuuekümne tuhande pealt kahekümne tuhande peale, see on katastroof, kõik, kes tipustosid on müünud ja on vihased, on ju. Ja siis vaatad, et ma ei tea. Türgis on saja pluss protsendine inflatsioon, Argentiinas on, Nigeerias on ja vaata, et sealsed noored, mingid kahekümne aastased ettevõtjad, mis asju nemad ehitavad, mis tegelikult lahendavad inimeste probleeme, kellel nagu püha inflatsiooniga sulab nagu käest. Ja kellel on vaja, ma ei tea, säästa ja lastele välismaale raha saata või mis iganes. Et, et noh, selline valu on see, mis ikkagi, ikkagi nagu sunnib tegelikult innovatsiooni niisugustel massidesse jõudma, et, et selles suhtes. Ei tasu ennast kogu aeg nendest lühiajastest asjast seisutada, et kui sa oled kümne aastasel mängus.

Jah, sul on Bluuraliga kümne-viieteist aastane horisont. Selle aja jooksul jõuab, see on see ütlus vaata, et need inimesed, kes ütlevad või ennustavad ette, mis toimub tehnoloogias rohkem kui viie aasta pärast, et kas unistavad või väletavad, et. Ma ei tea, mis, mis sina sellest arvad, on võimalik ennustada kümme-viisteist aastat ette?

Ei, mulle üldse ei meeldi ennustada, mulle, ma, ma, ma arvan, et kõige mõistlikum, üks asi on selles vana Bill Gates'i ütlus ka, et inimesed tavaliselt üle hindavad lühiajalisi mõjusid ja alahindavad pikaajalisi mõjusid, et kui sul tegeleda hakkab tekkima usk mingisse asja. Siis, kui see on fundamentaalsetel omadustel põhinev usk, siis see, et alguses käib kiirangusu ülesse, kiirangusu alla, ei tohiks muuta sinu nagu vaadet sellele. Ja, ja teine asi on see, et igasuguses sellises analüüsis minna nagu sellest noh, sul ei ole mõtet vaadata tänast sotsiaalmeedia postituste arvu või tänast hinnainfot või mingit sellist asja nagu indikaatorina. Et kui sa lähed aluspõhimõtete juurde, lähed füüsikani välja, kas sellist asja on maailma vaja, kas see lahendab mingit suurt probleemi, noh nagu Taavi ütles näiteks, et kui enamikel maailma inimestel, kaheksakümmend miljonit inimesel ei ole võimalik nagu turvaliselt tuvastada, kas ta on see, kes ta väidab, et on. Siis jumala eest, keegi lahendab selle probleemi ära ja siis vaatad tehnoloogiat selle pilguga, et, et kes seda probleemi tegelikult lahendavad ja kes sõidavad siukest. Haipi kaasa, et, et see aitab viltveerida, ma olen väga huvitav, et.

Enamus Hoki Keeppi ettevõtteid, nende algne idee on olnud pehmelt öeldes jabur või tundunud jabur. Ja kui Hoki Keepp on ära juhtunud, siis on vaadatud ja küsitud, et issand jumal, et see on nii loomulik ja noh, selle üks paremaid näiteid on Apple näiteks või Tesla.

Jah, ma tahaks hästi kiiresti saate lõpuks, Sten, su käest konkreetselt küsida selle nagu Eesti muinasjutu olukorra kohta, et. Me natuke oleme seda saates puudutanud ja, ja mõned need puudutused, mida sa tegid, ei tundunud mulle ülema ära optimistlikud, et noh. Me nagu natuke kritiseerisime seda Eesti leivanumbrit, neid Saasi mudeleid, noh, selline tore ja turvaline, eks ole, aga et noh, ülisuuri, ülisuuri asju seal nagu ei tee. Ja, ja teisest küljest need valdkonnad, millest sa nagu rääkisid, energia, bio, noh, kõik, kõik need muud asjad. Mul on endal nagu raske nimetada palju Eesti idufirmasid, mis oleks sel teel nagu kaugele jõudnud, et mis, mis need valdkonnad on või kes need on Eestis, kes? Kus meil see uue põlvkonna idufirmandus on, et kas me jätkame oma vana ja P2P SaaSiga oma kohalike investorite ringis või mis meil siin Eestis toimub praegu?

Mulle, ma väga usun sellistes, selliste võrgustike nagu põlvkondade kaupa arengusse, et, et kui sul on üks Skype ja siis Skype'is tulevad välja inimesed, kes teevad, ma ei tea, Bolti ja Wise'i ja siis Wise'is tulevad välja inimesed, kes teevad Veriffi ja ja siis sealt tulevad järgmised. Ehk siis noh, see oli jälle, Atomicuga arvutas meil Skype'i sünnipäevaks siin välja selle, et, et Skype'i taustaga inimestest on tekkinud tänaseks üheksasada kuuskümmend uut ettevõtet, onju. Et noh, päris arvestatav mõju. Ja, ja natukene selles suhtes see Eesti, Eesti kogu see idufirma skeene käib natuke sama tsüklit pidi, et siis, kui on suurem väljumine kuskil või mingi asi jõuab nagu oma järgmisse arengufaasi või lõpuni. Et siis, siis see on ka see koht, kus järgmise aasta või kahe jooksul tuleb palju rohkem uusi asju peale. Mulle tundub, et hetkel noh Wise'i IPO oli eelmine, see oli kaks aastat tagasi. Bolt IPO on ilmselt järgmine, millest veel ei ole kuupäeva, on ju. Aga üha rohkem Markus räägib. Ja, ja noh, vaatame, et noh, andku sõbrad klausist andeks, aga et iga kui kuni ettevõte müüakse, et siis sellele järgnevatel aegadel võib mõni inimene tunda, et ta tahab mingit uut jagedat teha. Ja, ja teine selline tähelepanek, mis mul on nende lainete puhul, on see, et üldiselt. Eestis ma tean väga vähe ettevõtjaid, kes lähevad ja teevad uuesti sama asja. Maailmas ma tean mõnda, kes nagu teeb ühte fintech'i asja jube hästi ja siis ta teeb nagu uue ja siis annab veel uuesti laenu ja siis tuleb uuel turul ja läheb siis teeb seda Singapuris ja noh, noh, niisugune kuidagi nagu ta on asi käpas ja teeb seda ühte asja. Eestis mulle tundub, et pigem, et ettevõtjad, kes eelmisena tegid mingi lihtsa arusaadava B2B SaaS-i mudeli. Neil nagu kripeldab ja, ja võib-olla järgmiseks võtavad hästi keerulise kliimaprobleemi või hästi keerulise terviseprobleemi, et. Et nad lähevad sellesse juba palju kogenumana ja, ja, ja sellise nagu teadmistepagasiga, et mis nad oskavad, mis nad eelmine kord valesti tegid ja et see võimaldab neil võtta ka selliseid suuremaid, suuremaid, ambitsioonilikumaid. Järgmisi väljakutseid, ehk siis, et iga, iga järgmise ringiga mulle tundub, et kogenud ettevõtjad teevad üha põnevamaid asju. Et ma olen selles, selles suhtes jällegi Eesti osas vä Nüüd

sa panid tulevikku sellega, ma just küsisin, et aga täna, praegu, mis, mis toimub?

Ma arvangi, ma arvangi, et võib-olla me olemegi natukene nagu sellise kahe laine vahel kohe ja noh, ma ei tea, kas see. Uus ohoo tuleb kuu ajapäevast või aastapäevast, aga, aga ma ei kahtle, et ta tuleb.

Olgu, meie Taaviga oleme siin mikrofonide taga sel hetkel, kui ta tuleb ja. Andku meile tarkust, kõik maailmajõud, see laine siis ära tunda ja siia külla kutsuda. Aga aitäh sulle, Sten ja palju edu, aitäh, Taavi, sulle ka ning aitäh kõigile kuulajatele. Meiega kohtume, kohtume teiega uuesti ühe nädala pärast, nii et kuulmiseni.