Sten Tamkivi: Valdav enamus riskifonde võib LHV võlakirjadele sarnasest tootlusest ainult unistada

Niklas saab, aga Atomicos on ka partnerid, kes on tulnud teise tausta pealt ja kes ei ole ehitanud ettevõtteid. Et, et see oli meie jaoks tegelikult, kui me kaks aastat tagasi Plurali plaani pidama, pidasime, et siis, siis oli tegelikult päris suur üllatus, et. Ameerika Ühendriikides näiteks on kuskil kuuskümmend protsenti investoritest, nendest isikutest, kes investeerivad suurte riskikapitali firmade kaudu, on ise kunagi ettevõtet ehitanud või juhtinud, ehk siis nad on olnud CEO-d või asutajad. Ja, või tippjuhid vähemasti ja kui me hakkasime vaatama sama statistikat Euroopas, siis selgus, et see protsent on kaheksa. Ehk siis, et valeajase faasi tehnoloogiaettevõtetesse investeerivad inimesed, kes üheksakümmend protsenti pole ise ühtegi ehitanud. Ja, ja meile tundus, et seal on selline tühimik, mida on võimalik täita ja hakkasime uurima, et miks see siis nii on ja miks, miks need inimesed, kes on kogenud ettevõtjad, millegipärast ei taha minna WIS-i fondi tööle. Ja, ja selle, selle tegevuse tulemus on Plural. Et jällegi võib-olla seda Eesti mõõdet sisse tulles, et Eestis on kuidagi oluliselt paremini läinud, et kui sa võtad Eesti varajase faasi riskikapitalistid, siis enamik neist on tegelikult ettevõtte teinud, et võib-olla, võib-olla sellepärast see tuli ka nii suur üllatusena, et üle Euroopas ei ole üldse nii tavaline.

Ja, aga see on samal, mida me oleme Eestis vaata rääkinud aastaid ja aastaid, et kui meil on Eesti majanduses nurgake, mis need idufirmad tunduvad nagu mänguasjad senikaua, kui nad on kolmandik majandusest ja nad ongi majandus. Et ma arvan, et seesama, sama tsükkel käib ka Euroopa tasemel, et, et kõik need probleemid, mida sa loendasid, need on nagu päris, et, et energiaga on kriis ja kaitsega on kriis ja, ja tootmisettevõttes on kriis. Aga need ettevõtted, kellest mina räägin, need varase faasi tehnoloogia innovaatorid, on need, kes neid kriise lahendavad. Ehk siis, et kui vaadata, kuhu täna läheb Euroopas riskikapital, siis, siis need suuremad kategooriad on, huvitav on see, et kliima ja energia on tõusnud esimeseks. Et ei ole AI, kuigi AI-st räägitakse oleks rohkem, et kapitali mõttes läheb palju rohkem kliimaprobleemid lahendamisse. Ja need on sellised toredad asjad, et kui me, kui me lahendame ära fundamentaalset, kuidas energiat toota, talletada, jagada, optimeerida, siis see aitab ka kogu seda ülejäänud nii-öelda seda vana majandust ja rasket tööstust onju pärast. Või, või täpselt samamoodi, et, et see mõju, mis on olnud Ukraina sõjal mitte ainult selles, et kuidas töötab, toota müske, vaid millised on ka need järgmise põlvkonna kaitsemehhanismid, mida, mida meil on vaja leiutada ja mida võis ka ometigi teha Euroopas, mitte ainult sisse importida, et. Et see on andnud tohutu boost'i või buumi jälle sellesse sektorisse ka. Aga ma arvan, et kõige alus, mis on minu jaoks ka olnud meeldiv üllatus. Atomico annab välja oma iga-aastas seda, seda raportit Euroopa tehnoloogia hetkeseisust või state of the European tech. Ja mis on huvitav, on see, et viimased viis aastat Ameerikast Euroopas luuakse rohkem ettevõtteid kui Ameerikas, absoluutarvudes. Kui see number oli minu arust oli nii, et igal aastal Euroopas on kuskil viis tuhat asutajat, kes asutab uue ettevõtte, kes on seda varem ka teinud, ehk siis korduvasutajad ja USA-s on neli. Ja siis vaatad, et kus veel talendiga on nagu mingeid üllatavaid asju, et siis eelmisel aastal kolis Euroopasse umbes kümme tuhat tehnoloogiatöötajat rohkem kui USA. Ehk siis kõik see, mida sa lehest loed, et kui, kui USA-s ehitatakse müüa ja on, on tõenäoliselt jälle teel postiotsa president, kes ütleb, et kõik immigrandid on saatanast. Et siis, kui sa oled noor ja andekas arendaja kuskilt Indiast või Sri Lankalt ja siis sa vaatad, et ohoo, et Eestis saab startup visa esmaspäevaks. Et kuhu sa siis lähed, et, et selgub, et hoopis need inimesed tulevad ka Euroopasse ehitama. Ehk siis selline Euroopa pidev nagu hädaldamine, et. Et ma arvan, et minu iseloomuga ja Plurali meie seltskonnaga läheb rohkem kokku see, et otsida siis need, need taskud selles kohati masendavas suures maksopildis, kus tegelikult asjad toimuvad ja on äge ja on ta nii palju hoogu kui võimalik, et kogu pilt muutuks.

Euroopa, sul on täiesti õigus, Euroopa on hästi killustunud ja seetõttu ongi Euroopas erinevad sellised kohad, kus toimub juba täna oluliselt rohkem kui, kui enamikes Ameerika linnades, kui, kui mitte kõiges. Ja siis on need kohad, kus ei, ei, ilmselt ei toimu kümne aasta pärast ka ja kus noh, ma ei tea, kõige lihtsamini nähtav telkaardi peal on see, et, et põhjas toimub palju rohkem kui lõunas. Et kui keegi noor asutaja tahab teha ägeda tehnoloogiafirma, siis tõenäoliselt, kui ta on Kreekast või Itaaliast või Hispaaniast, siis ta tõenäoliselt läheb, teeb seda kuskil põhja poole, ta läheb, teeb seda Berliinis või Stockholmis või Londonis või loodetavasti Tallinnas. Et lihtsalt sellepärast, et ühes kohas võtab firma asutamine kümme minutit ja teises kümme kuud. Ja selle noh, kõige madalamal tasemel nagu bürokraatia on tõesti Euroopas kohati nagu päris suur probleem. Samas, kui ma vaatan selliseid. Suhtarve veel, et, et Eestiga me oleme noh, see on see vana nali, et elaniku kohta Eesti alati võidab, ükskõik mis võistlus on, on ju. Aga, aga et kui vaadata, et mis need vahed täna on, et siis elaniku kohta näiteks Eestis või riskikapitali kaasatakse ja ehitatakse ettevõtteid umbes kaks korda rohkem kui Londonis elaniku kohta. Aga samal ajal kümme korda rohkem kui Poolas või Itaalias. Ehk siis need noh, käärid on nagu katastroofiliselt suured ja need kohad, kus juba juba see, see hoog on sees, et ma arvan, et nendest mudelitest õppimine mujal Euroopas ongi võib-olla see, et. Pluralist teeme ka päris palju nalja, et kuna tõesti meie viiest partnerist kaks on juhtumisi Eesti passiga, et siis. Siis Eesti on nagu Euroopa jaoks niisugune MVP või miinimum, mitte siis toode, aga minimaalselt vajaliku suurusega riik, et näidata, et. Viisteist aastat tagasi ei olnud idufirmasid, täna on mitmeid ja mitmeid protsendipunkte Euroopa majandusest või Eesti majandusest, et siis selle. Selle tausta pealt me ütleme ka teatavalt no keskmist surma enesekindlusega, et kuulge, sõbrad, me teame, kuidas seda teha, me oleme juba teinud seda, et teeme seda Euroopa tasemel ka, et. Et Plurali üks niisugune sõnastavaid eesmärke ongi, et kuidas me muudame tehnoloogia peale Euroopa SKT-d. Aga ma räägin

Üldiselt maailma riskikapital toimib nii, et sinna omakorda nende suurte fondide taga on veelgi suuremaid rahaalduid, kes, kellel on väga-väga pikk vaade, näiteks pensionifondid või ülikoolide rahastud või, või kindlustusseltsid, kellel on miljardites ja miljardites kapitali, mida nad peavad pikalt paigutama. Ja nii see on ka meil. Meie kapitalist väga suur osa tuleb ikkagi Ameerikast. Kuna seal on see kultuur ja, ja, ja selle varaklassi vastu või suutlikkus investeerida sellesse varaklassi on palju pikema ajalooga kui Euroopas. Aga Fond kahes on, on meil rohkem juba Euroopa, ka Euroopa ülikooli teine andmete ja nii edasi. Ja mõned pensionifondid ka, kuigi näiteks see on üks asi, kus Euroopas on. On väga selgelt näha, et Euroopa pensionäride raha pannakse pikaajalistesse, korrutades ikkagi vähem kui, kui seda tehakse Ameerika või Kanada pensionäride rahaga. Ja tegelikult meil on noh, see. Summad ei ole ka ainus asi, et, et meil on ka selline nagu paljudel teistel investeerimisfondidel, et meie, me hea meelega võtame vastu ka oma. Ettevõtetega seotud asutajate raha ja on teisi Eesti ja Euroopa ettevõtjaid, kes on, keda me tahaks lihtsalt, et see võrgustik kuidagi ka kokku töötaks ja. Ja mõnedki neist on investeerinud siis ka väiksemaid summasid lihtsalt selleks, et, et. Siis saab iga koha, et tal Plurali raporteid ja kui mõni Plurali ettevõte eelistab natuke huvitavam aidata.