Bolti asutaja tahab Eestis käivitada miljardite suuruse meie oma kaitsetööstuse

Noh, kokkuvõttes need leiutised ja maandu ainult ju kaitsetööstuses, et Iisraeli edu üks point ongi olnud see, et asjad, mis on testitud nii-öelda militaartsoonis, on pärast olnud väga asulikud tsiviilkasutuses, eks, et. Et siin see mõju ja võimaluste hulk on, on märgatavalt laiem ja noh, siin tahaks küll kümne käega alla kirjutada, et. Alates sellest, et meil on oma mürsutehas kuni sinnamaani, et, et me ikkagi noh, oma tugevust ära kasutama, milleks on tarkvara, et neid platvorme noh, a la on ta siis. Isesõitev maasõiduk või, või, või lendav droon, eks, et kokkuvõttes on küsimus ikkagi tarkvaras, eks, et. Et seda, seda oskust ja talenti meil iseenesest on, praegu jääb isegi start-up'i sektoris natuke üle. Et eks isegi nii, et perfect storm, et ühelt poolt on vajadus, on raha, on ka talent, et lihtsalt seal on teatavad väiksed kitsaskohad, mis oleks vaja üle käia ja, ja täitsa nagu. Hakka ka ehitama ja korda meie Eesti IT-sektori edulugu, eks, et, et potentsiaal on olemas.

Aga seoses selle kaitse asjaga Markus, kas sa oled ise arvutanud või näinud mingeid arvutusi või on sul mingi ideaal, et mitu protsenti SKP-st peaks Eestis kaitse eelarve olema selleks, et me oleksime kaitstud? Kas selline number on olemas? Ja teiseks, et, et kui me nüüd paneme ja ehitame neid kaitsevaldkonna ettevõtteid, no sellega, seoses sellega, mis Ukrainas toimub, me näeme, et. Me võime neid droone lennutada ühte teistpidi ja nendest on kindlasti palju kasu, eks, aga, aga noh, lõpuks inimmass, mis valgub ühelt poolt peale. No lihtsalt tapab need droonid või trambib neist üle, et kui palju mingisugusest kaitsetööstusest, puht kaitse mõttes meil Eestis nagu ainuüksi saaks kasu olla.

Mis oleks vajalik summa, et, et Eestit kaitsta, selle osas tuleks juba jah, kaitseministeeriumi ja, ja kaitsevägede ekspertide poole pöörduda, aga mis mulle oli selline kõige illustreerivam näide, on see, et kui me vaatame, kuhu poole on kaitsesektor viimased viiskümmend aastat läinud. Siis eriti Ameerikas, enamus lääneriikides on spetsialiseeritud sellele, et ehitatakse ülikalleid üksikuid spetsialiseeritud süsteeme. Millest kõige parem näide on näiteks uued siis need õhukaitse hävituslennukid, mille üks lennuk maksab suurusjärgus sada kakskümmend miljonit eurot. Nüüd, kui me mõtleme siis täna droonidega, on viie tuhande euroga võimalik ehitada droon, mis lendab mitmekümne kilomeetri kaugusele ja teeb siis kas luuret või, või on seal peal mingi lõhkepea. Ja lihtne arvutus ütleb, et selle saja kahekümne miljonise hävituslennuki eest saad omale osta siis üle kahesaja tuhande drooni. Ehk siis tegelikult see on, see on selge, et kui me räägime täna, et Eesti kaitse-eelarv on juba suurusjärk üks koma kolm miljardit ja me suudaksime aastas toota kümneid tuhandeid või potentsiaalselt sada, kakssada tuhat sellist trooni. No siis selle kaitsevõimekus on tegelikult ikka väga, väga märgatav, sõltumata sellest, kui palju neid inimesi vastaspool piiri taha koondab. Ja ma arvan, et see on koht, mis on alles tekkinud võimaluseks viie, viimase viie aastaga. Et varem ei olnud see selge kaitsesektoris, et selliseid asju võimalik teha, aga tänaseks on tarkvara jõudnud kohta, kus selliseid autonoomseid kaitsesüsteeme on võimalik ehitada. Ja jällegi üllatav on see, et turul tegelikult selliseid pakkujaid on väga vähe. Ja ma arvan, et Eestil on absoluutselt meie tarkvara ja, ja riistvara kompetentsiga võimalik siin ehitada ettevõtteid, mis võivad kas siis selle drooni näitel või teistes sektorites väga edukaks saada.

No siin on üks nüanss veel, et meil on suur võimalus selle kaudu, et mida ma tean, et ka osad Eesti kaitsetööstusettevõtted teevad, et kui sul on toodang, mida on päris sõjaolukorras testitud. Siis tal on hoopis teine kvaliteeditempel kui see, et sa oled labori tingimustes seal midagi katsetanud või ära teinud, eks, et. Et, et iseenesest noh, jällegi seesama see perfect storm on ju, et. Ma arvan, et Ukrainas, mida arvan, mingi numbrite olen lugenud, et üle viiekümne drooni ettevõte on juba tekkinud ja nad vajavad tuhandeid droone kuus. Ehk siis noh, me ise võime mõelda, milline kogemus sellega kaasa tuleb, noh, alates komplekteerimisest, rääkimata teadus-arendusest ja, ja, ja kõigest, kõigest sellest muud sinna juurde käivast, eks, et. Et see võimekus, need oskustöölised, need oskused, oskused iseenesest jällegi oma olemuselt on Eestis olemas, eks, et pane ainult kasulikult tööle.