Bolti asutaja tahab Eestis käivitada miljardite suuruse meie oma kaitsetööstuse

Aga miks IPO, miks te olete siiamaani kaasanud erinevat sorti kapitali erinevate ettevõtete käest, eks, et, et miks peaks minema selleks avalikuks?

Seal on meil väga pragmaatiline vaade, et lõpuks, miks üldse ettevõtted päris jälle lähevad? Sul on sisuliselt kaks poolt, et esimene pool on see, et kas sul on vaja raha, et siis ettevõtted kasvatada, ehk siis nagu primary kapitali. Mille jaoks meil täna vajadust tegelikult ei ole, et me oleme täna kaasanud üle miljardi euro, rohkem kui ükski teine Eesti ettevõte ja enamus muud Euroopa startupid. Meil on sellest veel suurem osa kontol ja me tegelikult oleme täna väga kasumi lähedal, et, et meil on tegelikult piisavalt ressurss, et ise kasvada, nii et seda probleemi meil väga ei ole. Teine pool on see, et on osanikud, kas siis vanad investorid või töötajad, kellel on siis vaja likviidsust, kes sooviksid müüa. Ja me näeme, et tegelikult enamus meie investorid on väga kannatlikud, et nad näevad ettevõttel läheb hästi ja neil ei ole tingimata kiire, et me nüüd teeksime midagi, mis on meil management tiimile päris suur fookuse ärasegamine selle börsile minekuga, et nad on täna valmis ootama, et me läheksime sinna õigel ajal. Nii et tänu sellele meil ei ole sellega sellist pakilist kuidagi kiirust taga, et me valmistume. Tõenäoliselt kaks tuhat kakskümmend viis me oleme valmis börsile minema. Kas me seda teeme, sõltub siis juba sellest, mis on sellel hetkel turu olukord ja kas meil on seda raha siis ka päriselt vaja ja mis on investorite poolne surve?

Kurb osa on see, et meiesugustesse ideoloogiaettevõtetesse enamus investorid tulevad lõpuks ikka Ameerikast, ehk siis väga suurt isegi selles mõttes vahet ei ole, et kas sa. Noteerid ennast siis Amsterdamis või New Yorgis, et lõpuks peamine kapital ja investor suhteid sa pead ikkagi ehitama Ameerika puhul.

Kõige triviaalsema näitena võib öelda, et taksofirmasid on ju tehtud üle saja aasta ja need ju suutsid kuidagi elus püsida ja olid kasumis. Et nüüd, kui sa kujutad ette, et sul on maailma läbi ajaloo kõige suurem taksoettevõte, mis teeb tuhat korda rohkem käivet kui siin kunagi tegi näiteks tullikatakso. Ja veel sa lisad sinna selle, et see ettevõte on tänu tehnoloogiale palju efektiivsem ja neil on palgal sada korda vähem inimesi. Siis see tundub ju päris loogiline, et järelikult see asi võiks kasumis olla. Aga lisan siia tegelikult kaks dimensiooni, et ilmselgelt, kui me vaatame oma äri, siis meil on mitmed äriliinid ja mitmed riigid, mis on kasumis olnud juba aastaid. Et ilmselgelt, kui me oleme Eestis teinud näiteks tõukerateid viis aastat või me oleme teinud siin taksosid kümme aastat, siis ilmselgelt need ärid on täna jätkusuutlikud ja majandavad ennast ise ilusti ära. Aga kuhu me investeerime, on kaks kohta, investeerime geograafilisse laienemisse, kus me eelmine aasta avasime jälle suurusjärk sada linna ja väga mitmes uues riigis ja see jätkub ka see aasta või, ja teine dimensioon on uued tooted, et me oleme ju viimastel aastatel jätkuvalt pidevalt lisanud uut funktsionaalsust, uusi tooteid ja ka see aasta on paar uut toodet plaanis. Et muidugi, ka nende käivitamine võtab alguses kapitali.

See tegelikult on meil just Radaril kahel põhjusel, et nagu ma seal arvamusloos ka kirjutasin, esiteks see mõjutab kõigi Eesti inimeste ja ettevõtete kapitalikulu. Et ka meil tuleb seda pidevalt ette investoritega rääkida, sest aeg-ajalt küsitakse, et kuidas teil on Venemaaga olukord ja mis on riskid ja mis teie plaanid on, kui midagi juhtub. Ja ilmselgelt investorid näevad riski, nad tahavad selle eest saada rohkem premium-it ja tänu sellele on kapital nii meile kui kõigile teistele eestlastele kallim. Ja see on teema, mis mulle tundus lihtsalt Eesti avalikkuses kuidagi ei saanud tähelepanu, et me kaitsekulusid vaadata ei ainult kuluna, aga sellega ei mõeldud, et tegelikult see ju aitab meil kompenseerida näiteks laenukulusid, tehes neid odavamaks. Et see on esimene aspekt ja, ja teine on talendi meelitamine. Et tänaseks Bolt on kindlasti tehnoloogiaettevõtetest Eesti kõige suurem ettevõte. Me oleme siia toonud sadu tarkvarainimesi ja, ja muid tippspetsialiste. Ja alati siia kolimisel on muidugi inimesel ju valik, et ta võib kolida igale poole mujal maailmas, et miks ta peaks Eestisse tulema ja. Me peame näitama inimestele, et see on tõesti julgeoleku mõttes turvaline keskkond ja see ei oleks kuidagi takistuseks neile siia kolimisel.

Jah, ja, ja viimaseks, siin on veel kaks, kaks näidet, et Ameerikas täna on tekkinud viimase viie aastaga üks ettevõte Anduril, mis on kaasanud juba üle miljardi euro kapitali investoritelt ja ehitab uue põlvkonna kaitseettevõtet. Ja, ja Euroopas on Helsing, mis on ka kaasanud juba mitusada miljonit. Siis just kommertsinvestorite rahastust, et, et kaitse sektoris innovatsiooni teha. Siis selge on see, et viimase kümne aastaga on siin toimunud selline suur paradigma muutus. Et, et enne seda ei olnud väga näha, et start-upidel oleks kaitse, kaitse sektorisse asja. Aga nüüd, eriti Ukraina sõja tõttu on see huvi sinna kõvasti kasvanud, tellimused kasvavad ja on, on võimalik ka sellistel uutel tegijatel areenile siseneda.

Siiamaani me oleme suutnud kaasata rohkem raha kui ükski teine Ida-Euroopa ettevõte ja jällegi me, me teame, et see ei ole meie jaoks lihtne. Ei siia Eestisse kapitali kaasata ega siin peakontoreid hoida ja siia inimesi meelitada. Aga me usume, et see on lõpuks nii Eestile kui, kui ka Boltile õige valik ja jah, lühiajaliselt see on keeruline pikas perspektiivis. Ina ja suurem enamus juhtkonnast on, on eestlased ja elavad siin ja me tahame ka siin seda ettevõtet ehitada.