@ ETTEMÕTE // 2024.01.17
delfi_ettemote_0199.mp3
KUUPÄEV
2024-01-17
PIKKUS
45m 16s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka arutlevad Bolti asutaja Markus Villiguga ettevõtte kümne aasta teekonna, tulevikuplaanide ja börsile mineku üle. Olulise teemana käsitletakse ka Villigi ideed arendada Eestis välja miljardite euroni ulatuv innovaatiline kaitsetööstus, kasutades selleks erasektori kogemust ja tehnoloogilist kompetentsi.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Täna alustava Delfi majandussaate "Ettemõtte" juhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka kutsusid oma esimese saate külaliseks Bolti ühe asutaja ning juhi Markus Villigu, kes räägib, miks lõppenud aasta oli talle senistest kõige raskem ning kuidas sõda Ukrainas on pannud ta mõtlema ideele käivitada Eestis miljardite eurode suurune oma kaitsetööstus.
Aga seoses selle kaitse asjaga Markus, kas sa oled ise arvutanud või näinud mingeid arvutusi või on sul mingi ideaal, et mitu protsenti SKP-st peaks Eestis kaitse eelarve olema selleks, et me oleksime kaitstud? Kas selline number on olemas? Ja teiseks, et, et kui me nüüd paneme ja ehitame neid kaitsevaldkonna ettevõtteid, no sellega, seoses sellega, mis Ukrainas toimub, me näeme, et. Me võime neid droone lennutada ühte teistpidi ja nendest on kindlasti palju kasu, eks, aga, aga noh, lõpuks inimmass, mis valgub ühelt poolt peale. No lihtsalt tapab need droonid või trambib neist üle, et kui palju mingisugusest kaitsetööstusest, puht kaitse mõttes meil Eestis nagu ainuüksi saaks kasu olla.
No siin on üks nüanss veel, et meil on suur võimalus selle kaudu, et mida ma tean, et ka osad Eesti kaitsetööstusettevõtted teevad, et kui sul on toodang, mida on päris sõjaolukorras testitud. Siis tal on hoopis teine kvaliteeditempel kui see, et sa oled labori tingimustes seal midagi katsetanud või ära teinud, eks, et. Et, et iseenesest noh, jällegi seesama see perfect storm on ju, et. Ma arvan, et Ukrainas, mida arvan, mingi numbrite olen lugenud, et üle viiekümne drooni ettevõte on juba tekkinud ja nad vajavad tuhandeid droone kuus. Ehk siis noh, me ise võime mõelda, milline kogemus sellega kaasa tuleb, noh, alates komplekteerimisest, rääkimata teadus-arendusest ja, ja, ja kõigest, kõigest sellest muud sinna juurde käivast, eks, et. Et see võimekus, need oskustöölised, need oskused, oskused iseenesest jällegi oma olemuselt on Eestis olemas, eks, et pane ainult kasulikult tööle.
Jah, ja, ja viimaseks, siin on veel kaks, kaks näidet, et Ameerikas täna on tekkinud viimase viie aastaga üks ettevõte Anduril, mis on kaasanud juba üle miljardi euro kapitali investoritelt ja ehitab uue põlvkonna kaitseettevõtet. Ja, ja Euroopas on Helsing, mis on ka kaasanud juba mitusada miljonit. Siis just kommertsinvestorite rahastust, et, et kaitse sektoris innovatsiooni teha. Siis selge on see, et viimase kümne aastaga on siin toimunud selline suur paradigma muutus. Et, et enne seda ei olnud väga näha, et start-upidel oleks kaitse, kaitse sektorisse asja. Aga nüüd, eriti Ukraina sõja tõttu on see huvi sinna kõvasti kasvanud, tellimused kasvavad ja on, on võimalik ka sellistel uutel tegijatel areenile siseneda.