Otse naelapea pihta ja pole ka ime, sihik on täpne. Kuid tahate tabada just neid, kes kuulavad põhjusega ja mõtlevad kaasa, siis tasub panna enda reklaam kõigi raadio Kuku Tasku Ringhäälingu saadete ette. Uurige rohkem trio.ee.
Restart. Saadet toetab Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniliit.
Tere pärastlõunat, käes on laupäev, kaheksas jaanuar ja Kuku raadios alustab uus, täiesti uus tehnoloogiasaade, sellel on nimeks Restart ja miks me sellise nime talle panime, sellepärast et meie arvates vajab osa Eesti IT-ärist ja IT-maastikust sellist suurt ümberkäivitamist või uuesti käivitamist ehk Restarti ja kes on Digitundi fänn ja Digitunni kuulaja, siis see ei tähenda, et Digitundi eetrist ära kaob, aga see tähendab hoopis seda, et Restart ongi täiesti teistmoodi saade, siin me räägime IT-asjadest tõsisemalt ja tõisemalt, me räägime IT-haridusest, IT-ärist, ekspordist, alustavatest firmadest ja ühesõnaga kõigest sellest, millest Digitund üldiselt ei räägi. Ja selle saatega hakkab olema nii, et selle saate juht on Rate.ee asutaja ja internetiärimees Andrei Korobeinik, tere, Andrei! Tere, Henrik! Ja mina, Henrik Roonemaa, juhin täna saadet ja me hakkame seda koos siis kolleeg Mart Parvega niimoodi üle nädala tegema, Andrei on alati stuudios ja üle nädala kas mina või Mart Parve. Selline saade on siis Restart ja hakkab ta olema kokku eetris igal laupäeval, nagu just praegu. Ja loomulikult internetist saab seda ka järelkuulata, seda soovitame kõigil teha ja linke ka sõprade-tuttavate kolleegidega jagada järgmise talve asutuste jõulupidudel ette mängida paremaid palasid Tänane teema on aga Eesti domeeni reform, viiendal jaanuaril ehk kolmapäeval siis kukkus see esimene tähtaeg nende ümberregistreerimiseks ja meile tundub, et üsna palju teid sellega hiljaks, me räägime tänases saates reformi põhjustest ja üksikasjadest meie stuudiokülalistega, stuudios on Eesti Interneti Sihtasutusest Marek-Andres Kauts ja, ja Jaak Lippmaa ning ka Taavi Kotka, kes on ITL-ist ja selle sihtasutuse asutaja esindaja.
Viiendal juulil algas Eesti domeenireform, mille käigus sai domeeni haldajaks Eesti Interneti Sihtasutus. Suuremate muutustena võib välja tuua selle, et domeenid läksid tasuliseks, eraisikutelt kadus domeeni registreerimise piirang ning kadus ka piirang kõige domeen registreerija kohta. Vindal jaanuaril ehk eelmisel laokal kolmapäeval lõppes ametlik ümberregistreerimisperiood. Selleks ajaks oli ümberregistreeritud üle neljakümne tuhande domeeni ehk umbes pool kõigist Eestis käibel ole, olnud domeenidest. Ümberregistreeritud, registreerivate domeenide kohta algatakse kustamismenetlus ning kui neid hiljemalt aprilli alguseks ümber ei registreerita, jäävad need domeenid vabaks ning muutuvad kõigile kättesaadavaks. Uus kord on tekitanud ka palju tülisid ja vastuväiteid, millega Eesti Interneti Sihtasutus on pidanud viimaste kuude jooksul rinda pistma. Osa kriitikustest on koondunud MTÜ Eesti Interneti kogukond alla ning teeb kampaaniat Eesti Interneti Sihtasutuse ülesehitusse domeenide hinda, hinna registreerimise korra muutmiseks.
Ja meie saade on jagatud kolme ploki, iga plokk on umbes veerand tundi ja me räägime selles plokis ainult konkreetselt ühel teemal ja esimene plokk annab pealkirja EE tsooni tulevik. oma domeen, on eestlaste ühine vara ja samas on väga lihtne ja hetkel ka palju odavam registreerida endale hoopiski .com või .net või, või, või .eu domeen, ja me küsime siin plokis, kas viie aasta pärast on see EE domeen ikka sama tähtis, kui ta täna on, või näiteks tänu kõrgele hinnale valivad uued Eesti start-upid hoopiski näiteks .com või aadressi. Alustame siis härra Kautsist, kuidas tundub, kas EE on viie aasta pärast veel selline kõva tegija või oleme kõik harjunud.eu kirjutama interneti aadressi lõppu?
Tervist ka minu poolt. Ja ma arvan kindlasti, et viie aasta pärast EE domeen on esiteks, e-domeen on registreeritud oluliselt rohkem kui seda on täna ja teiseks, ma arvan, et noh, EE, e-domeenil on selge koht Eesti ettevõtete veebiaadressina. Miks? Üha enam on, on noh, domeenidega seoses tekib üles selline teema nagu turvalisus ja, ja noh, comdomeen, EU domeen ja mitmed muud nii-öelda geneerilised või nii-öelda suured domeenid, noh, nende turvalisusega, nende, nende turvalisus on noh, märksa viletsamal järel kui, kui niisuguse väikste domeen nagu EE.
Räägi sellest lähemalt äkki, et kuidas nad siis on nii ebaturulised?
Mul on käepärast McCafe kahe tuhande kümnenda aasta raport, mis kirjeldab domeeni turvalisust ja see on vaadanud siis noh, kõiki nii geneerilisi domeene kui ka maadunusega domeene.
Kuidas siis domeeni lõpp tekitab sinna viiruseid?
Domeeni lõpp otseselt ei tekita, tekitab see poliitika, need domeeni reeglid, kuidas on see domeeni registreerimine korraldatud. Siin on noh, kolm niisugust asja, mida MacAfe mainib, mis, mis siis pärsib seda turvalist domeeni keskkonda, üks on ülimadal hind, võtan ülimadal hind, eks ole, mis siis... ahvatleb selliseid domeeni nii-öelda pahasti kasutajaid, noh, kas sinna tegema mingisugust botneti, spämmi domeeni, nii-öelda kasutama ja nii edasi. Teine on siis niisugune puudulikud regulatsioonid.
Ja kolmas on siis registreerimise lihtsus, ehk siis noh, nii-öelda need küsitakse registreerimis, võimalik vähe küsimusi, ehk registreerijal on võimalik jääda anonüümseks. Et kuna e-domeenil noh, nende oleme, domeenireform on tehtud äärmiselt hilja ja domeenireeglid on välja noh, värskelt, siis me need küsimused oleme tuginenud ma, tuginenud maailma parimale praktikale, lahendanud selliselt, et noh, e-domeen peaks olema viie aasta pärast ikkagi noh. tasemel ja, ja populaarne
Ühesõnaga, domiinireformi eesmärk on siis turulist, nagu ma aru sain, Taavi, nõukogu liikmeda, mis sa sellest arvad?
Ma väike täpsustus, ma ei ole nõukogu liige, et ma olen ju ikkagi asutaja, esindaja, aga ma arvan, et e-domeen on alles ikkagi sellepärast, et, et see on ikkagi üks, kuidas ma ütlen siis, riigi tunnustest ja seesama, et ta on armas ja oma, et et meile meeldib seda e-domeeni kasutada ja, ja see, et kas ta maksab nüüd sada krooni aastas või kolmsada krooni aastas ei ole see, mis paneb meid noh, kogu rahvaga liikuma. See on
asi, see on täpselt nagu Eesti keel, et see on meie oma ja, ja see, et ma arvan, et see turvalisuse aspekt siin on, on selgelt ületähtsustatud.
Aga kas sellist ohtu ei ole, et näiteks need uued start-upid, uued Rate.ee-d ja Delfit, Tekita, tekivad ju garaažides, et inimestel raha ei ole, et kolmsada kuuskümmend krooni, kakskümmend eurot, no selle raha eest saab ju passi osta, kas, kas selle tõttu nad kommi ei koli ja siis viie, viie aasta pärast näiteks ei teki olukorda, kus need Raidid ja Delfid on hoopis teises dimensioonis?
No aga sa tead, Andrei, väga hästi, et kui need start-upid läheksid, nad peaksidki minema kommi ja eusse, et selles mõttes see on väga õige valik, et nad kindlasti ei tohikski võtta e-domeetri.
No vaata, meie ajal see nii ei olnud, ikkagi oli selline kodune ja armas, et kas sa arvad, et see kaob?
Ei, ma ju ei mõtle, et e-domeen ei kao kuskile, just selle sama asja pärast, et ta on nii-öelda, me samastame seda nii-öelda Eesti riigiga, et ja, ja mis puutub start-up'e ja seda, et ütleme, noorem generatsioon läheb nüüd odavama hinna ja, ja ja sellepärast võtab comi või eu, et jah, kindlasti omab mõju, aga mitte nii kardinaalselt. Kas see on, kas see
on meelevaldne paralleel, kui ma ütlen, et kümme aastat tagasi me... Oleks võinud sama juttu rääkida Estonian Airi kohta ja täna seesama noorem generatsioon lendab Ryanairi ja Easyetiga ühest linnast teiseni ja, ja keegi ei taha sellest Estonian Airist midagi teada, mis ongi justkui Eesti riigi sümbol samas?
See on meelevaldne võrdlus.
Jah, aga ütleme, kuidas sina hindad seda reformi, et kas praegu vaatas, sa oled sellega rahul või ütleme, sul olid mingit mõtet, mida, ideed, mida sa ei suutnud siis oma kolleegidele maha müüa, kas sa tahaksid teistmoodi teha midagi?
Asutajana ma kindlasti ei ole reformiga rahul, mul on hea meel, et me oleme täna siin, et me ikka kokkuvõttes oleme jõudnud selle reformini, et meil on uued reeglid, meil on kaasaegsed reeglid, millega ma ei ole rahul, on jah see, et me oleks suutnud seda märgatavalt või oleks pidanud seda märgatavalt professionaalsemalt läbi viima kogu see Protsessi. Aga mis mõttes
on, on olemas Eesti internetisista, sihtasutuse kodulehekülg pooletu meid, on ümberregistreeritud, kõik töötab, härra Kauts väits, et see väga turvaline, kõik, milles probleem on? Ei,
see on kõik õige pool, aga me oleme teinud vigu just sellesama nii-öelda kommunikatsiooni koha pealt, et tegelikult see kolmsada krooni aastas ei ole suur raha, aga me ei ole suutnud nagu seda väga õigesti põhjendada, et inimesed ei, noh, ei vastandaks kohe ennast sellele hinnale, vaid saaksid aru, et ahah, et me oleme tõesti püüdnud teha ni Suudab eelarjaliselt selle nii-öelda asja üleval hoida
ka. Jaak Lippmaa on siinpool, ma tahaks, tahaks öelda natukene selle, selle domeeni tuleviku suhtes välja mõned mõtted, et siin ei tohiks minna väga merkantiilseks ehk, ehk ainult rahast rääkida selle, selle domeeni suhtes, sest kindlasti ei olnud e-registreerimise alu, põhjuseks see ja motivaatoriks, et võtta e-domeen, sest see on tasuta. Combi ja neti suunad olid kogu aeg olemas. Nüüd, kui, kui rahapoliitikas näiteks, võtame siin hiljutise Euro tuleku või, või sellise konsolideerumise ühe valuuta alla või võtame multinatsionaalide tekke maailma ajaloos ehk globaliseeruvas majanduses, aga domeenimajanduses toimub täpselt vastupidine printsip. ehk com ja net ja org oli ta ammu enne olemas, kui tehti rahvusdomeenid, rahvusdomeene tehakse pidevalt juurde, nende järgi on nõudlus, nii et, nii et see kindlasti jääb, jääb alles. Et tal on selline mingi
muu väärtus või, peale, selline, selline tabamatu väärtus natukene?
Coca-Cola seda on vähem, et põhimõtteliselt on selline...
Nagu Coca-Cola versus kali, et... Mõlemad on head või
Domiinid annavad noh, nad viitavad mingisugusele teatud tegevusele ja noh, kirjeldavad selle registreerija tausta. Turvalisus on tõepoolest noh, see on üks asi ja ikkagi võrdlemisi oluline, ma, ma sellest, sellest printsiibist ei loobuks. Aga seal on tõesti lisaks noh, EE on ikkagi noh, ainukene märk internetis, mis identifitseerib Eestit.
See on tõepoolest selline vägev rent, aga ikkagi rahast rääkides, et kuidas siis priipunkt teiega juhtus, selline lugu, et ta maksab ka päris palju raha, et kas ta on ka selline päris tugev rent või selle taga onki mingi, mingi muu põhjus?
See on väga lihtne printsiip, internetis, eriti domeenimajanduses tuleb kõiki kohelda võrdselt. Ja, ja siin, siin ei ole võimalust, kui, kui me räägime, et pridomeen on võrdsustatud teise taseme domeeniga, siis peavad olema selle, selle tasud ka võrdsed.
Taavi Kotka, kas eraisikutel võiks olla tasuta, Isamaa Res Publica liit teeb kampaaniat, et oma kodu maamaks kaotada ära näiteks, see on mõnes mõttes ju võrreldav?
Ei, selles mõttes, et kui ma räägin nüüd täna sektori vaatenurgast, siis loomulikult Mulle meeldiks, et kuidas ma ütlen siis, et kogu see nüüd oleks jätkunud täiesti tasuta e-nii-öelda...
E-mergend krii e-eest, seal on mõned kooliõpilased ja mingid poesed mudengid on seal. Sama,
mis on nagu kõi, et kõik kõigil oleks tasuta, aga just seesama, et me tahtsime tegelikult teha siit uut arenguhüpet. See vallas nagu investeeringuid ja, ja hetkel leiti seda, et me nagu investeeringud katame siis sellest samast liikmetasust.
Üks küsimus on siin üleval, et kas vastab tõele, et välismaalastel on hetkel kuidagi keeruline seda registreerida, või et seal nõut
Ei nõuta mingisuguseid erilisi numbreid, kogu aeg on olnud see küsimus, kas isikukood või sünniaeg.
Aa, nii et võib minna ükskõik, mis maailma kodanik registreerida endale?
See ei ole. Ja mis puudutab PRIA tasuta või tasulist olemist, siis, siis küsimus on just nimelt selles võrdse kohtlemise printsiibis. Mitte kuidagi ei ole praegu väljendatud teiste Internetis domeene registreerivate isikute seisukoht, kas nad on nõus kinni maksma, PRIA domeenid. Sest kui need oleksid tasuta, siis, siis keegi peab need kulud katma, kulud nende opereerimiseks on ju ikkagi olemas.
Okei, aga kui ütleme, rahast me oleme juba rääkinud, et kuidas see reform üldse läks, et praegu ilmselt on esimest numbrit olemas, et kas tundub, et see tsoon läks palju vähemaks või, või enamus ikkagi otsustasid oma domeeni ümber seda reilda?
Domeenireform läks vastavalt domeenireformi plaanidele, mis, mis algselt juba koostati kahe tuhande kaheksanda aasta suvel Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutsenud töögrupis, kus oli esindatud, noh, ta oli selline multi-state code laiapõheline töögrupp, ITL oli seal ja mitmed teised kogukonna osapooled. Ja domeenireformi üks eesmärke oli siis korrastada domeeniregister, kus siis
Jah, et kas teil oli eesmärk, et saab viiendaks jaanuariks poole registreeritud, mis see numbriline eesmärk oli?
Numbrilist eesmärk ei olnud, meie eesmärk oligi see, et noh, need domeenid, mida kasutatakse, et need oleksid registris ja sellised zombidomeenid, mis ei, ei ole kasutuses, aga mis endiselt registrisse olid jäänud, et need siis muutuksid vabaks ja oleks neid võimalik uuesti kasutusele võtta, seal on päris mitmeid, mitmeid domeene, mille, mille vastu, kasutusele võtmise vastu on ka, ka suur huvi.
Aga ootused olid kindlasti olemasid, Taavi, mis sa arvasid, et tuleb või üle poole, allapoole?
No selles mõttes ootused kindlasti olid suuremad ja kui sa küsid, et kui hästi reform on läinud, siis noh, asutajatena selle koha pealt oleme veel rahulolematud, et... See organisatsioon täna ei ole veel noh, nii-öelda selle domeeni arvuga võimeline, ennast ei saa ära majandama, kui me vaatame neid investeeringute suurusi. Või me peame siis oluliselt nagu muutma seda lähenemist, mis moodi seda organisatsiooni on üles ehitatud või mis moodi seda üldse juhitakse ja hallatakse.
Kas need väiksed pisiasjad näiteks, et kui ma läksin suvel oma domeeni ümber registreerima, siis ma avastasin, et raha võetakse ikka suvest alates? Kas seda ei ole, et inimesed jätsid päris viimaseks päevaks ja siis mõned ei jõudnud ja registripidajate elu muu, muu, muutus sel, selle tõttu keeruliseks, et mis on nende nagu otsuste taga?
Noh, see on, see on kommunikatsiooni probleem võib-olla tõepoolest üldsuse ja, ja siis organisatsiooni vahel, sellepärast et... No mina sain väga täpselt aru,
et raha läks ja on siis suvi, mitte, mitte jaanuar.
Raha oli kommunikeeritud välja kogu aeg, lihtsalt küsimus on selles, et, et võib-olla see propaganda, mis vahepeal ütles, et jätke viimasele päevale, sellepärast et siis te hoiate midagi kokku. Jaa, see on tõsi. See oli üldsust tohutult eksist, eksitav kampaania ja need inimesed võiksid võtta ka vastutuse selle eest, kes seda tegid?
Ei, mina ütleme oma esimeses domeenil, kes seisnes suvel, aga siis ma avastasin, et tõepoolest, kui ma oleksin seda viimasele päevale jätnud, siis ma säästaksin raha, mis mõttes, kus, kust see eksitus tuli? Aga
ütle, miks, mismoodi sa jäästad?
Sellepärast, et ta lõpeb jaanuaris, mitte juulis. See on pool aastat, pool aastat on sada kaheksakümmend krooni, sada kaheksakümmend krooni eest saaks jällegi päris palju asju osta.
Kui sa küsid, Andrei, et kust kohas me oleme teinud vigu või küsis enne hetk tagasi, kus me oleme teinud viga, vigu, noh, palun, siin on üks.
Aga siin on ju jutt sellest, et see on hoopis kommunikatsiooniprobleem, mitte vigu.
Oota, et kas see suvel registreeritud domeen lõpeb ära jaanuaris või suvel?
otsa, aga ütleme nii, et vaata, see tähtaeg oli ju, ju jaanuar, selles mõttes, miks ma pean seda suvel, suvel ümber
Loomulikult. See oleks väga loogiline ja siis ei oleks seda järjekorda zoone ja uksede taga, Ja kõik oleksid palju parema meelega seda reformi vastu võtnud.
Restart on eetris tagasi ja jätkame e-domeenide üle arutamist.
Reform on kaasa toonud kindlasti ka igasugused juriidilised muutused, et kas domeene saab nüüd registreerida igaüks ja nii palju, kui vaid soov ja raha on, siis kas see toob Eesti interneti juures kaasa mingeid muutusi ning kui olulised need muutused võiksid olla? Taavi, oleme sinuga saates žüriis ja mul on tekkinud selline äriidee, et registreeriks tuhatkond domeeni erinevate kaubamärkidega ja hakkaks neid vastavatele firmadele maha müüma. Mis sa arvad, kas selle, selle äriideega saaks Eestis rikkaks või, või mitte?
Eestis kindlasti ei saa rikkaks sellega.
Rikkamaks võiks sajunt saada äkki või?
Selle koha pealt on tegelikult ka Eesti Interneti Sihtasutus mõningad sammud nii-öelda juba astunud, et võib-olla tutvustate ise lähemalt neid?
Mitte mõningad sammud, vaid, vaid selle vastu on võetud kasutusele noh, kõige efektiivsem meede, mis noh, maailmas seni on leitud sel ajal, meie juures tegutseb domeenivaidluste komisjon, sõltumatu vaidlust, lahenduse organ, riiklikule kohtule sõltuma, sõltumatu siis selline... Alternatiivne ja sinna on koondatud siis Eesti selle ala parimad professionaalid ja... Nagu
selline kohtumoodi instants siis?
Just, ta on selline vae, vaidluskomisjon, noh, selline vahekohus. Okei,
Taavi Kotka tahtis midagi öelda?
Ma siis tahtsingi öelda, et vahekoht, kohus lahendab ära need teemad, mis on nii-öelda noh, nii-öelda siin reformi käigus ja, ja pärast seda laual tulemas, aga kui seal leiab muidugi tuhatkond sellist domeeni, mida keegi veel ei taha ja mis võiksid olla tulevikus kellelegi huvitavat, loomulikult sa võid seda teha, aga sa väga hästi tead, et Eestis sellega kindlasti rikaks ei saa, et meie tõrk kahjuks on liiga väike.
No spekuleerime, palju maksab üks väga hea domeen, ma ei oska öelda isegi, mis oleks hea domeen, aga no stiilist seks.ee, no seda, seda kui kallilt müüakse seks.com-i, minu meelest iga aasta aja tagant, seda me kogu aeg loeme, et need summad kogu aeg lähevad suuremaks, palju maksaks mingi samaväärne Eesti domeen, palju te oleksite nõus maksma selle eest?
Jah, Taavi, palju te oleksite nõus selle eest maksma
No näiteks, see on lihtsalt näide, võib-olla mingi odavkinnisvara.ee, mis iganes.
punkt E, näiteks kui minna
See sõltub teate ikkagi sellest samast ärist, et kui suur osalehtsus on see, et minu see nii-öelda aadress meelde jääks, no võiks küsida, et palju maksab Postimees.ee näiteks täna, et... No
seal on sisu olemas, et...
Aga ongi, et ma võtaks nagu selle üle näiteks. Mastatab,
maksab Postimehe, see maksab nii palju, kui on domeenivaidluste komisjoni hagemise tasu, sest et kui keegi Postimehe enda kätte saab, siis on võimalik Postimehel pöörduda vaidluskomisjoni ja, ja siis see livi tõenäoliselt ennistatakse Postimehele, kui, kui siis selle kaubamärgi omanikule tagasi. Jaak.
Me ei tohiks ühte väga tõsist printsiipi ajada sassi, seks.com maksab nii palju raha, sellepärast et selle taga on toimiv äri. Kui keegi võtaks seks.com-i endale sellepärast, et seda seks.com-it tegelike kasutajatele maha müüa, saab ta ainult persoonana, on grata staatus ja Internetis ja ongi kõik. See on kuritegevus.
No Andrei, kas sa ostaksid seks.com-i? Odavalt. Oleks saja dollariga täna müügis.
Võib seda läbi rääkida muidugi. Mina
küll ostaks, mis me siin räägime, enam saja dollari... Probleem on selles, et
seks.ee võib keegi lihtsalt ära võtta, nagu ma aru sai, ja kogu see ärimudel lihtsalt ei...
Jaa, räägime, kas see on nagu reaalne, et ütleme, kui aprillis vabaneb noh, ütleme tuhat, neli tuhat, kümme tuhat seda domeeni, mida ei registreerita ümber, seal on kindlasti sees väga häid domeene, ma lähen ja raban nüüd mõne endale sealt ära, et kas ma võin kindel olla, et see on nüüd minu tükk või, või tuleb keegi ja on, on õigus mult see ära võtta või?
Oleneb, mis domeeniga on tegemist, kui, kui sellega riivatakse mõne kaubamärgi või ärinimi omanike õigusi, siis on ärinimi ja kaubamärgi õigus pöörduda vaidluskomisjon ja siis see nimi võetakse ilmselt ära, noh, seda otsustab muidugi sõltumata vaidluskomisjon, aga ilmselt see nii läheb.
Selline küsimus, et näiteks kui mõni tavaline firma lihtsalt unustab oma domeeni pikendada, keegi teine teeb seda ja siis see firma pöördub sinna komisjoni, kas ta saab selle domeeni tagasi endale?
Keegi teine ei saa suvaliselt seda pikendada. Ei, mitte suvaliselt, vaid firma lihtsalt
Kukub, ma ei tea, viies aprill või mis see kuupäev on? Vaata,
kakskümmend eurot on päris suur raha, aga siis saab näiteks pangalaenu. Ja läheb ja hakkab seda pikendama ja ei ole seda domeeni enam. Pöördub sinna komisjoni, kas tuleb see domeen tagasi või mitte.
No unustada ilmselt seda ei saa, sest et noh, me oleme noh, tegelenud põhjalikult teavitusega nii registripidajate kaudu kui ka noh, ise me oleme saatnud kakssada tuhat emaili välja teavituseks. Ja nelikümmend tuhat
domeeni jäid ikkagi pikendama, et kas sa, kas sa oled seal, teie poolest ei ole mitte ühtegi sellist, mis, mis on, mille taga on toimiv äri? Kõik nelikümmend tuhat on zombit?
Noh, see selgub ennekõike veebruaris.
siis... Ja, ja, ja kui siis selgub, et, et seal siiski oli, oli mõni selline, siis, siis kui see läheb nii-öelda vaba, vaba jaotuse kaudu kellegi kolmanda esiku kätte ja riibab sellisel juhul kellegi eelnevat õigust sellele nimele, siis on tal vaidluskomisjoni kaudu võimalik see loomulikult tagasi saada.
Et vastus on siis jah, et saab tagasi selle või?
Ja mitte automaatselt, vaid see peab selle läbi, läbima ikkagi sõltumatu vahekohtu protsessi.
Aga sulle tundub, et pigem, pigem saaks selle tagasi ikkagi?
pigem saaks tagasi, kui tal on tõestatav eelnev õigus sellele intellektuaalsele omandile või, või nimele absoluutselt.
Ja meil on nüüd telefonil Lextali vandeadvokaat ja domeenivaidluste komisjoni liige Alar Urm, keda käest küsime, kuidas siis nende domeenide enda nimele registreerimise ja, ja sinna domeenivaidlusse komisjoni andmisega õigupoolest asjad on?
Need inimesed, kellel on see kaubamärk, mida... millesarnast nad domeeninimena endale registreerida tahavad, nende olukord ei muutu, et neil on õigus sellele domeeninimele. Aga need, kes on registreerinud või registreerivad endale domeeninime, mis, mis on meie tuntud kaubamärk. Aga kui neil endal seda kaubamärki ei ole, siis kui kaubamärki omanik vaidlustab selle, siis nad kaotavad selle.
Domeenireformi käigus vabaneb umbes pool Eesti domeenidest, ehk siis umbes nelikümmend tuhat. Kui mina leian sealt mõnda huvitavat ja registreerin selle, kas, kas ka siis kaotan ma selle, selle domeeni, juhul kui selle eelnev omanik pöördub komisjoni või see jääb ikkagi mulle?
Siis, kui sul on see kaubamärk...
Ei, mul ei ole seda, mul on kolmsada kuuskümmend krooni ja...
Jajah, ma saan aru, kui sul seda kaubamärki ei ole, et sa võtad, võtad lihtsalt mõne vaba domeeni, mis on näiteks Coca-Cola või noh, midagi
siis sa kaotad selle, siis kui Coca-Cola vaidlustab. Ma arvan, et
põhimõtteliselt oleks väga tarka registreerida koos domeen ja kaubamärk otsa, siis on kindel?
Mulle see kaubamärk sinna veel nii-öelda juurde maksab?
Ma ei oska kaubamärkki registreerimise riigileive peast. Oma
kolm tuhat krooni ilmselt.
Midagi sellist, võib-olla ma tõesti ei tea.
Aga ühesõnaga selle domeeni nii-öelda vargusega Eestis rikkaks ikkagi ei saa?
Ma arvan, et, et rikkaks võib saada igasuguste asjadega ja ootamatul viisil, aga, aga võõraste kaubamärkide... nimeliste domeenide registreerimisel küll rikkaks siis,
jah. Okei, aitäh sulle ja arvestame sellega. Aitäh, okei.
Nõnda, lähme edasi selle jutuga, me oleme siin tegelikult rääkinud päris palju täna teemadel, mida võiks võtta nagu ühisnimetaja alla kommunikatsiooniprobleeme, Taavi Kotka ütles seda nagu lausa otse välja, Taavi, ehk sa seletaksid, mis probleem see kommunikatsiooniprobleem selline on, et kes kellega nüüd siis jättis kommunikeerimata või?
No kui me vaatame seda, millist tolmu, mõnesti ka nii-öelda valesti mõistmist, mõni, mõnel koha peal ka nii-öelda õigesti mõistmist selle teema ümber on olnud, siis kindlasti me oleks saanud nagu kommunikatsiooni paremini, korraldades seda nii-öelda. Kogu seda reformi läbi viia. Mis
see tähendab parem, et noh, mingeid näiteid? Kaks inimest on stuudios, kes oleks pidanud seda tegema, kas nõukogu tegi neile mingi säärase oot, säärase... Kui
sa teed päringu Eesti Interneti Sihtasutuse kohta täna nii-öelda veebis ja vaatab, mis artiklid on selle kohta ilmunud, siis ma pean kihkla, et vähemalt pooled neist on negatiivse alatooniga. Et kas nad on siis süüdistavad, kas nad siis on viitavad millelegi... Tasuta
asja järsku tasuliseks, see on ju loomulik, et inimestel tekib vastureaktsioon.
Ainult selle kohta, et selles mõttes noh, ma ütleks, see on nagu nagu nüüd suurim, suurim nii-öelda möödalaskmine, et ei ole korralikult ühiskonnaga dialoogi peetud.
ITL on poole selle sihtasutuse nii-öelda omanik, et mis ta siis...
Aga kellele siis, kellele me seda juttu räägime? Et meil on nagu, viiskümmend protsenti esindajatest on siin kohal, kaks juhatuse liiget on kohal, kellele me siis räägime?
Kas, kas nüüd on juba hilja või saab midagi ikkagi parandada
veel? Kindlasti me juba nii-öelda oleme seda kommunikatsiooni poolt parandanud, eks, ja, ja noh, see töö käib edasi. Et selles mõttes noh, me teame, et kelleltki vägisi muidugi ära võtma ei, ei minda ja, ja, ja teavitust tehakse edasi, eks.
Mis teil selle kommunikatsiooniga siis on, istute kuskil oma kallis kontoris ja ei vaevu tänavalegi tulema või?
Minu seisukoht on ka see, et asi, millega edasi minna, on, on, on parandamine internetikogukonnaga suhtlust, just see internetikogukond on noh, see märksõna, millest minu arvates peaksime... enam rohkem rääkima, mis see internetikogukond on? ICAN nimetab seda multi-stakeholding mudeli, see tähendab seda... Me oleme
kõik ju internetikogukond. Jaa, mida
näiteks? See tähendab seda, et absoluutselt, et me olemegi kõik internetikogukond, aga, aga noh, kes seal nagu reaalselt siis nagu kaasa räägivad. Domeenireformi planeerimises osalesid lisaks ITL-ile veel intellektaalomondi valdajad, Patendivaldikselts, Pangaliit,
sektor, mis on nagu senini esindamata nii-öelda, on, on nii-öelda internetikasutajad, kes siis tegelikult ongi nagu Hendrik ja Andrei, eks ole.
Aga kes meid esindab ja kuidas me oleks pidanud ennast esindama või kuhu me oleks pidanud tulema näiteks, mis kell, mis kuupäev on? Ja
kuna noh, meil varasem domeeni kord oli, oli selline, Eestis, kus, kus tegelikult siis see kogukonna kaasarääkimine noh, võimalused olid, olid noh, puudused sellisel kujul, nagu noh, täna, nagu, nagu nõukogu, nagu meil on täna intervjuu kogukonda esindav nõukogu, kes, kes saab siis...
Kas seal on siis ka, ka meie, meie, mõni meie esindaja, nii-öelda tavakasvatuse esindaja? Väikse,
aga jah, kasutajate, kasutajate grupp, eks ju, noh, täna on, eks ole, kaks niisugust organisatsiooni, üks Tallinnas, üks Tartus, võrdlemisi noored, Tallinna oma asutati kaks tuhat kaheksa, kui ma ei eksi, Eesti Interneti kasutajate liit, Tartus on MTÜ, Eesti Interneti kogukond, ambitsioonika nimega, mis on noh, veri, verinoor sisuliselt, asutati siin kuu või kaks...
Nende arvamustega siis arvestatakse?
Ja noh, siin, siin me ootamegi, et tekiks niisugune noh, konstruktiivne noh, dialoog, nagu on internetikogukonnas, on maailmas, maailmas tavaks, niisugune konstruktiivne, avatud, avatud dialoog.
Ega nad ei sali teid väga, ma olen vaadanud internetist.
No vot see minu arvates noh, kas see nüüd on see, see niisugune... Nagu, nagu, nagu arenenud interneti riikides, laias maailmas rahvusvaheliselt käib see, see kogukonna dialoo kui mitte, noh, ma ei tea, ma arvan, siin on natuke ruumi arenemiseks, noh, aga organisatsioonid on muidugi ka noored, peab mööma.
Ja ütleme ka seda, et keegi peab ju see valvekoera rolli ka täitma.
Keegi peab haukuma kõvasti.
Keegi peab haukuma, et, et selles mõttes kui, kui nad, kui nad selle rolli võtavad, siis, siis miks mitte.
Aga ütleme, kui rääkida nendest moodustust, siis üks küsimus puudutab ka neid registripidajaid, et minu teada on nemad, ne, nemad peavad nüüd maksma tagatise raha ja liidumistasu. Mis tähendab ilmselt seda, et need ühe, kahe, kolme mehe firmad, mida oli siis päris palju viimaste viieteist aasta jooksul, on nüüd kaduma läinud ja turk on läinud palju rahulikumaks. Mis on selle sammu eesmärk ja kas nüüd saate natuke rääkida statistikast, et palju neid turul olijaid alles... jäi ja kes on, kes on turuliidrid nüüd domeenide otsas, et kelle käes on praegu kõige rohkem domeene?
No ma ei oska öelda, keda sa täpselt silmas pead nende kahe-kolme mehefirmade... No igasugused need
väiksed inimesed, kellel on üks server, üks koer ja siis mingi...
Kes pidasid siis mingisugust serverimajutusteenust. Just. Aga küsimus on lihtsalt selles, et, et kui, kui nüüd käivitus uus mudel, kahe, kahenivooline mudel, siis tegelikult registripidaja võtab endale väga suure vastutuse. Tal, tal võib, tal võib olla üks klient, aga tal võib olla neid ka tuhat ja, ja, ja ka ühe kliendi tegelikult käitlemine ehk tema teenuse kvaliteet on olulise tähtsusega.
Mida tagab see tagatisse raha konkreetselt?
Tagatisse raha tagab seda, et on tegemist piisava käibega ja piisava ärivõimekusega ettevõttega, kes ei, ei keera kohe ennast kummuli.
Ühesõnaga, sellist olukorda, et see tagatisse raha läheb klientidele nagu näiteks reisifirmade puhul, sellist olukorda ei, ei, ei tule, sellepärast et kliendil ei ole nagu suurt midagi kaotada, eks?
See on see, see on sisuliselt ikkagi selle jaoks, kui tema kliendi baas peaks, peaks saama kahjustatud, sellepärast et tema oma äritegevuse mingil põhjusel lõpetab. Siis need kliendid ei tohi oma domeene kaotada.
Aga selleks ei ole vaja seda tagatise raha, eks?
Ei, selle, selleks see tagatise raha peaasjalikult mõeldud ongi.
Restart on eetris tagasi ja täna räägime e-dumeeni Restartist.
Kevareks jääb ilmselt vabaks tuhandeid seni registreeritud domeene ja tõenäoliselt on nende hulgas ka väga häid ning paljusid huvitavaid domeene. Kas me oskame täna ennustada, kui palju domeene ümber registreerimata jääb?
jäävad need kõige magusamalt ümber registreerimata domeened?
Ja meil on Skype'iga ühenduses Zone'ist Hardi Jürgens, tervist! Tere, tere! Mis on, mis on sõuni ennustus, palju jääb siis neid vabaks, neid domeene, kas teil on mingi number kuskil omavahel jutust läbi käinud või?
Jah, me oleme siin prognoose teinud ja praegusel hetkel oleme jõudnud sellele seisukohale, et kevadel peaks vabanema kuskil kolmkümmend viis kuni nelikümmend tuhat e-domeeni.
Ehk siis umbes pool? Umbes pool. See on ikka väga suur arv tegelikult ja kas, kas need nelikümmend tuhat või kolmkümmend viis kuni nelikümmend tuhat, nagu sa ütlesid, on siis praegu sellised jõude seisvad domeenid või, või miks nende omanikud teie arvates nende vastu huvi ei tunne?
Siin on kindlasti üks suuremaid asjaolusid, on see või kõige suurema hulga nendest domeenidest loodustavat seni registreeritud olnud eraisikute PRIA domeenik. Aga mida ümberregistreeritud, minu andmetel tänaseks on kõigest mõned sajad.
Statistika vaadest pean õnnitlema, et tundub, et see on ega see on pea pool kogu Eesti domeenitud turust. suurepärane saavutus ja siit on ka küsimus, et kui nende domeenide seas, mis ümberregistreerimata jäävad, on mõni selline hea põnev domeen, kas registripidajad saavad sinna kuidagi eelisjärjekorras liigi, et kas ei juhtu seda, et... kui aprill on käes ja saab neid domeene uuesti registreerida, kas need domeenid ei jää registripidajatele?
Iseenesest on niimoodi, et domeenireeglid või selle domeeni registrilepinguga on registripidajatel keelatud tegeleda sellise domeenide, domeenidega hangeldamisega. Noh, sellega ilmselt, selle asja nagu jälgimisega võib minda keerulisemaks, aga ma arvan, et registripidajatel siin tõenäoliselt nagu huvi ei, ei ole neid alustada, et kindlasti noh. Registri mida, kui iga suvaline ettevõte, ta võib tunda mingit teatud huvi siis oma valdkonna kohta käivate domeenide vastu või domeenide vastu, mis on siis sarnased ärinimel, aga ma usun, et midagi ebatervet küll toimuma ei
saa. Selge, aitäh Hardi ja head päeva! Nõnda, eile muide, härrased, levis Facebookis, Tõnu Saamuäli käe läbi, üks selline päris pikk nimekiri domeenidest, mis olid ümberregistreerimata, kust ta selle sai?
Eks domeenide kohta võib päringuid teha huvisi kaudu igaüks, nii Eesti Vabariigis kui välja. Kas seda
on kuidagi võimalik automatiseerida, ladus ükshaaval kuidagi?
Ei, automatiseerida seda, seda ei, ei saa. Aga see oli pikk, see
oli, see oli, koosnes kümnest tuhandetest domeenidest, vaevalt et ta need käsitsi sinna pani, mina küll ei usu.
Vägelt skriptorist ja ilmselt, aga See asi, mis mind selle, selle kogu teema juures häirib, on see, et maailmas on ju tehtud neid uusi domeene ja tsoone käivitamisi küll ja küll, et miks meil näiteks oksjoni ei ole nende vabandanud domeenide kohta, et... Mitukümmend tuhat eurot oleks ju riigile keerulisel ajal ikka abiks, et miks me peame siin mõtlema, kel, kellele jääb see domeen, kas registripidajale või mõnele andekale programmeerijale ja miks me ei müü neid oksjoni kaudu? See oleks ka lisavõimalus omanikule seda välja osta, kui ta ärkab aprillis
siis tal on aega veel panustada oksjonil, nüüd seda võimalust tal ei ole, et miks, miks seda ei ole tehtud?
No oksjoni rakendatakse ikkagi üle maailma, kus sa räägid maailma praktikast, rakendatakse uute domeenide tekitamisel, eks ole, antud juhul me ei räägi esiteks uute domeenide tekitamiseks, teiseks, vastavalt domeenireeglitele ja domeenivaidluste lahendamise korrale, on, on sellel inimesel, kellel on suurem õigus sellele domeenile, õigus see alati tagasi saada seda menetlust kasutades, ehk, ehk see äriideena nende kokkuostmine ei, ei toimi mitte mingil juhul.
Ei, ma ei räägi siin äridest, ma räägin sellest, et kui mõni atraktsiivne domeen vabaneb, siis kolmesaja kuuekümne krooni asemel võiks selle pealt teenida ka mitukümmend tuhat krooni.
Miks, miks riigil ei ole seda võimalust täna?
No kas, esiteks, kas seda peaks nii tegema, et kui, kui selle, selle sarnaseid hääli leidub rohkem, mina kuulen sellisest võimalusest praegu sinu käest esimest korda, et...
Mis mõtt, see on ju väga loomulik võimalus, et... Ei,
doksjonele võiks panna need, mis, need, mis vabanevad, meie oleme seda praegu kavandanud sellisel viisil, et see on kes sees, see mees printsiibis, kes, kes tahab, see võib neid registreerida.
Kas kuskil aprilli alguses tekib siis selline, selline nagu kuupäev või selline hetk näiteks mingil null null null öösel nagu Linnateatri piletitega, kus kõik on pileti läbised, vajutavad seda nuppu või? Et nad tulevad nagu korraga plaksti välja mingil hetkel või? Mis nendega saab?
No päris korraga nad ei tule, nad tulevad väikese juhuslikkuse momendiga, selleks, et... Laviini tekkimist, et kõik korraga vajutavad F5-t või, või nagu vanasti juhtus, kui kõik korraga mingisuguse häda korral tõstsid telefonitoru, siis telefoni keskemad sulasid lihtsalt
Te olete ehitanud mingi sellise kunstliku tilgutamissüsteemi sinna?
Kahekümne nelja tunni jooksul jah, nad tulevad välja.
Taavi, aga miks ikkagi, miks oksjoni ei ole, kas tõepoolest ei ole selle, selle peale lihtsalt mõeldud, ma noh, see, see võib olla nagu loogiline põhjendus, aga see kõlab üsna veidralt?
Jaa, ma arvangi, et selle peale ei ole nagu piisavalt mõeldud, et seda ei ole nagu harrastatud kui ühte, ühte varianti.
Ei, ma kommenteerin siin, seda oksjoni teema tegelikult on olnud, on olnud arutelul ja selle võimalik rakendamine on mitmes momendis, aga arutatud noh, nõukogu tasemel ja ka konsulteeritud tegelikult ka mingite kogukonna esinejatega, aga oksjoniga on, on, on selline lugu, et me ei ole kasumit taotleja ettevõtte, Eesti Interneti Sihtasutus on, on mittetulunduslik ja domeeni haldus on mittetulunduslik tegevus, meie eesmärk ei ole mitte noh, Saata kasumit, vaid, vaid noh, võimalikust stabiilselt hallata... Miks me, miks me
domeeni, domeeni eest raha küsime?
Jah, see võimaldaks tegelikult ju, noh, oksjoni lisatulud võimaldaks, et domeenilite ära alandada.
Kas teeks nagu domeeni kaks korda soodsamaks ja teeniks seda raha oksjoni pealt? Nende pealt, kes jaksavad seda raha maksta, kes tahavad seda raha maksta, mitte vaestel prii.ee omanikel, kes, kellel ei ole seda raha lihtsalt.
No priipunkt omanike teema on, on, on ikkagi erinev teema, sel, sellist ebavõrdset kohtlemist ma ei tea sisuliselt, sisuliselt üheski CCD, LD alaruumis, üle domeeniruumis, aga, aga oksjoni korral, Noh, kujutame siis ette, et, et jääb näiteks mingisugune seksikas.ee, jääb, jääb nii-öelda üle, teeme, teeme oksjoni, müüme selle saja tuhande euro eest maha ja, ja siis ilmub, ilmub keegi välja, kes ütleb, et tal on see kaubamärk juba olemas, ta kasutas seda domeeni, ta jäi mingil põhjusil magama, läheb vaidluskomisjoni ja saab selle kätte tagasi. Jaa, jääb sellest
ilma loomulikult, sellepärast et selleks oli see puhveraeg ju. kus tal oli sama, sama asi nagu kaubamärkidega, ega, ega seda kaubamärki tagantjärgi keegi väga ära ei võta, selleks on aasta aega, millal saab oma apellatsiooni esitada, see on kõik maailmas juba läbi proovitud.
Ei, tegelikult noh, mis me eristame, et ka, millised domeenid siis lähevad oktsioonile, millised mitte... Aga kui
see annab siis kellelegi oksjoni kaudu kaubamärgi, kas, kas see on siis nagu mõistlik? Anname, anname
aega, kui, kui ikkagi läks meilist ära, siis jääd ilma.
Ei, mõte on iseenesest huvitav, et selles mõttes kindlasti tasuks korra läbimõtlemist, et... Muidugi, kui neid oksjonile minevaid domeene on väga palju, siis jah, täpselt nende, nii-öelda oksjonite korraldamine loomulikult. Muide,
mina vahepeal surfasin, kui te siin oksjoni teel meil vaidlesite, surfasin natuke netis ja ja jõudsin EE doplevel domeeni nii-öelda ametlikule infoleheküljele jana.org ja siin on muide kirjas, et kontaktid ja nii-öelda selle eest vastutajad on Endel Lippmaa ja Jaak Lippmaa, et kas see ei olegi siis nagu ülejäänud sihtasutusele või?
Sihtasutuse kontaktid leiad sa sealtsamalt Jana kodulehelt, kus registreerida domeene, kes haldab huvist teenust ja kes, kes haldab nimesärk?
Jah, registreerimise link on siin küll, aga ma ütlen, et noh, administri, administratiivkontakt on Endel Lippmaa ja tehniline kontakt on Jaak Lippmaa.
Jah, et endi, ma ütlen, et see on seesama vana asi, et selle pärast, just kui see
reformi noh, tehti, et see asi, mille veel kadunud Lennart Meri omal ajal algatas, et sellepärast ta ju nagu tehti, et riik saaks selle oma kätte või ei ole ma valesti aru saanud?
Ma ei, ma ei tahaks sõnastada seda, et sa oled valesti aru saanud, aga reformi ei tehta, mitte reformi tegemise põhimõtte pärast, vaid reformi tehakse sellepärast, et domeenide registri pidamine ja registreerimine kasutajatele läheks lihtsamaks ja mugavamaks.
Okei, aga kas need kontakti infod siin millalgi siis veel ka muutuvad või mis, mis sellest e-haldamisest edasi
saab? Aga, aga enne seda peab, peab selle registri haldamine ja see uus mudel olema stabiilselt korralikult käivitatud, see on, see on pikk protseduur, Me oleme seda, seda, neid diskussioone loomulikult Janaga ja ICAN-iga pidevalt pidanud, neid pidevalt informeerinud, kuidas e-domeeni hallatakse.
On nad rahul sellega siis üldiselt või kas need meie väiksed võitlused ja kaklused siin on jõudnud ka sinna või?
Nad ilmselt, kui Facebooki uskuda, siis ilmselt on sinna, sinna jõudnud, aga, aga nad ei ole saanud mitte mingisugustki tagasisidet, mis, mis õigustaks sellist kriitikat praegu. Taavi?
Jah, see on kindlasti üks selle domeenireformi eesmärk, et kokkuvõttes tänased nii-öelda nimelised või isikulised positsioonid vahetuvad nii-öelda ametipositsioonide vastu, täpselt, jah. Aga see on nagu, nagu, nagu Jaak ütles, et see on, on, on üks eesmärkidest ja kui EIS on organisatsiooniline tugev ja valmis seda, seda rolli üle võtma, siis, siis see ülevõtmine ka toimub.
See on I CAN-i direktorite kogu ehk, ehk juhatuse otsus.
Et no millalgi siis peavad tulema kokku, keegi ilmselt peab neile nii-öelda suruma selle, nende päevakorda?
Ei no sellepärast ma ütlengi, et see on, see on pikk protsess ja selle käigus kaalutakse väga tõsiselt, kas, kas EIS oma tegevusega ka hakkama saab ja, ja kas see kõik, kas kõik on korralikult tehtud vastavalt RFC viisteist üheksakümne ühele, näiteks ICP-1-le ja teistele I CAN-i dokumentidele, nii et...
No kuidas see välja näeb, kas nad saadavad mingisugused inspektorid siia või on see nagu see restoran Michelini tärni taotlemine, tuleb? Selline anonüümne registreerija ja proovib ise ära, et kuidas on üks seitsmekäiguline lõuna?
No see protsess on pikk ja keerukas, nii et, nii et pigem su võrdlus on suhteliselt õige.
Aga me lõpetame ilmselt ja mis on, mis on teie soovitus neile, kes, kes jäid ikkagi oma davenist ilma, et mis on nende järgmised sammud, kuidas saaks ikkagi oma armsa.ee-d tagasi?
Jah, et, et tõepoolest võib juhtuda, et, et noh, ümberregistreerimise perioodil kõik ei jõudnud, on, on, on hilinejaid, aga alates kuuendast jaanuarist siis algas e-domeenidega kustusmenetlus, Aga tegelikult ta on registreerijate suhtes äärmiselt sõbralik, esimese kuu on aegumisperiood, kuni viienda veebruarini on tegelikult domeen veel tsoonis, e-posti aadressid ja kodulehed toimivad ja siis seda domeeni on siis veel võimalik hilinejatel ümber registreerida.
See on siis kuskil veebruari alguseni?
kuni jah, viienda veebruarini, aga noh, kindlasti tuleks sellega kiirustada, et mitte enam viivitada, kes on nüüd hilinenud... Ja mis siis viiendast
veebruarist saama hakkab?
Ja viiendast veebruarist siis domeenid, mis, mis on ümberregistreerimata, võetakse tsoonist välja ja alates kuuendast aprillist need nii-öelda mittekasutus olevad domeenid on siis vabad kõigile registreerimiseks. Jaa, kasutusele võtmiseks.
Aga seal on kaks kuud veel vahet ju, eks ole, viiendast veebruarist viienda aprillini, et mis, mis siis juhtub selle aja jooksul
või? See on siis veel neile, kes noh, ei ole nii-öelda...
...ärganud nii-öelda siis, et need ärkaksid siis kui, selle peale, kui neil nii-öelda noh, domeen ja domeenitöötajana, aga noh, see on ekstremaalne variant vist, kõik muud variandid on enne juba läbiproovitud, teavitatud, on nii registripidajate kaudu, Me oleme saatnud välja kakssada tuhat e-kirja teavituseks, me oleme teavitanud meedia vahendusel, et noh, kes tõesti ei ole teavitust kätte saanud.
Aga kas te näiteks helistate neile, telefoninumbrit on teil olemas, näiteks võtate turu?
Kui me ikkagi räägime, et täna nelikümmend tuhat inimest on jah, registreerimata, see on päris palju kõnesid.
No nelikümmend tuhat domeeni, et, et noh, kuna vana register, alati üheksakümne teisest aastast, domeenid olid tasuta ja noh, nagu öeldakse, et tasuta viinast jääb ka karskepurju, et, et seal oli noh, neid väga palju, mida reaalselt tõesti ei, ei keegi kasutanud, olid registreeritud ajutiselt mingisuguse kampaania jaoks ettevõtetele, mis olid likvideeritud, noh, seal oli see register, vajas. Noh, väga suuremahulist puhastust ja noh...
Ühesõnaga, keegi mulle ei hirista, nagu ma aru saan, aga...
Sul on loodetavasti registreeritud, kui me juba... Mõni on, mõni ei ole, et... Muidugi peab ka ikkagi ise
hoolt kandma, et ega siin noh, see käib ikka niipidi
ka. Aga seda, et teavituskampaania ju tegelikult jätkub ja intensiivistub veelgi selle protsessi jooksul ja, ja, ja kui ikkagi leidub domeene, mis on ilmselgelt töötavad ja, ja siis helistame ka loomulikult.
Okei, ja siis, kui see aeg on läbi, saab siis kaevuse istuda sinna domeenivahelduste komisjoni, nagu ma aru saan.
Sa oled ebaõiglaselt ilma jäänud, kui kaubamärk on sinu käes, domeen läheb ära, siis vist tuleb minna vaidlema?
Võimalus seda endale registreerida ju alati üldistel alustel, et, et ja kui keegi teine seda registreerib, ega, ega see ei tähenda ei rahaliselt ega organisatsiooniliselt mitte midagi tegelikult.
Hüva, tõmbame siit otsad kokku, andme Taavi Kotkale ka veel lõpuks sõna, no nüüd on nii, eks ole, nende e-domeenidega see, et mõni mees vaidleb või mõni mees ei ole rahul ega, ega midagi enam ei muutu. Just,
reformid ongi sellised keerulised asjad, eks.
Et meil on tehtud, on nii või? Või, või on veel mingeid suuri muutusi tulemas muutuste sees?
Ei noh, reform on ikka siis tehtud, kui me oleme juba omadega mais või, või, või juba juunis, reform on siis tehtud, kui EIS on toimiv organisatsioon ja reform on siis tehtud, kui needsamad tänased nimelised administraatorid on vahetunud nagu EIS-i ametipositsioonidega, et siis on reform tehtud.
Nii et punkt üks, siis organisatsioon toimima, punkt kaks, rohkem registreerunuid ja punkt kolm, punkt kolm, need ametlikud omanikud ümber registreerida?
Ma sa ühe, panin kaks punkti kokku, et kõige olulisem punkt on ikkagi see, et, et me oleme juba mais, et me oleme nii-öelda...
Aga see tuleb niikuinii, see, seda, seda ITL ega, ega Eesti interneti sihtasutus ei väära. Aga aitäh kõigile saatekülalistele ja Restart lõpetab, kuulake mind ka internetist ja kohtume jälle järgmisel laupäeval!
Saadet toetab Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniliit.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]