AI_pealkiri: Startup Estonia käivitamine: Heidi Kakko, Juhan Parts ja Ragnar Sass iduettevõtluse tulevikust

On laupäev, viieteistkümnes jaanuar, kell on saanud kuusteist null null, juhul kui te kuulate meid otse-eetris, internetis võib kell olla teil mistahes ja eetris on Kuku raadio IT-ärisaade Restart, mil saatejuhid siis, oleme täna mina, Mart Parve ja Andrei Karapeenik, saates on meil täna külas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. ja Heidi Kakko Arengufondist ja tänaseks teemaks on start-upid. Start-upid Eestis. Kas Eesti saab oma tehnoloogia ääri eduloo, nagu Google või Facebook? Vaatan lühidalt fakte. Vikipeedia arvates on start-up lühikese ajalooga firma, enamasti äsja asutatud ning tegeleb alles arenduse ja turu-uuringutega. Termin sai tuntuks .com-mulli ajal, mil alustati väga palju start-up-firmasid ja on kriitikuid, kes peavadki start-upe üheks suureks mulliks. Miks on start-upid head? Ameerikas on neist saanud näiteks majanduse päästerõngas. Sealsete start-upide abil on viimase aasta üheksul lisandunud kolm miljonit töökohta, samal ajal koondasid traditsioonilised firmad lausa miljoni inimest. Start-upidena laustasid omale Microsoft, Google, Yahoo, Cisco, paljud teised tuntud firmad. Kui Bill Gatesil paluti nimetada firmat, mida Microsoft kardab kõige rohkem, siis ta vastas, et ta ei tea seda nime, suure tõenäosusega toimetab see firma täna mõnes garaažis. Majanduslanguse ajal algas Eestiski suur start-upide buu, mis kestab tänaseni. Start-up leaders club, open coffee, nelikümmend kaheksa, initsiatiiv on rohkelt ning sõna start-up korrutatakse nagu mantrat. Kas Eesti kontekstis on kogu see hype õigustatud? Ühtegi Google'it pole me veel saanud, nimetame Eestit küll Skype'i riigis, kuid isegi Skype on ju Luksemburgi firma, mille asutasid hoopis taanlane ja noor, rootslane. Riik püüab uue majanduse kasvule kaasa aidata. Arengufondi investeeringud on üks initsiatiiv, teine aga on ambitsioonikas Startup Estonia programm, mis sai alguse Majandusministeeriumist.

Ja esimene küsimus on teile, härra minister, mis asi on Startup Estonia, mis on selle plaan, miks ta hea on?

Kui püüda võib-olla kõigepealt fakte raadiokuulajale, et Et start-up riiklik programm on praegu noh, lõppfaasis käivitamiseks. Me loodame, kui täna on jaanuar, et tõesti veebruaris on see ka nii-öelda ametlikult kinnitatud, see programm püstitab teatud eesmärgid, me oleme enam-vähem läbi mõelnud ja võimalik huvitatud pooltega läbi arutanud ka niisuguse noh, juhtimisskeemi, Ja siis noh, igasugune programm ilma rahalt on mõttetu, et, et sisuliselt ta tähendab, et riik suunab teatud rahasumma, me räägime täna kuskil kolme ja poole miljonist Eurost, viiskümmend kaheksa miljonit krooni, selleks, et toetada sellist start-up tegevusi. Järgneval kolmel aastal. Umbes see on see ajaline periood, aga me, me, me ise anname aru, et me programmiga defineerime teatud eesmärgi püstitused ja eks me peame olema ka valmis siin noh, olema vaja, vajadusel asju nagu ümber vaatama, et kolm aastat on siiski pikka aega, aga see on see ajaline horisont, kuhu me siis suuname viiskümmend kaheksakümmend miljonit erinevateks tegevusteks, selleks et... Noh, rohkem initsieerida sedalaadi ettevõtlust, mida me võime siis noh, määratleda kui start-up ettevõtted.

Kas eesmärgiks on siis see, et kolme aasta pärast on Eestis rohkem start-upe või te kasute mingit muud meetrikaid selleks, et aru saada, kas programm on edukas või mitte?

See on põhieesmärk jah, me oleme praegu noh, öeld, öeld seda, et et tegelikult eesmärk on see, et mitte ei oleks, on ju rohkem selliseid start-upe oma erinevates nii-öelda ütleme elukaarel, vaid et ikkagi oleks teatud number ettevõtted, kes oleks juba nii-öelda edukad start-upid, ehk nad ikkagi oleks juba ka rahvusvahelisel turul. See on ikkagi see nii-öelda ütleme siis mõõdik.

Ja mitu tükki neid võiks olla siis kolme aasta pärast?

Kui ma ütlen kakskümmend, siis ma võib-olla olen isegi liiga ambitsioonikas.

Ja mitu neid on täna?

Raske öelda, noh, täna me ütleme niimoodi, et mida me loeme jälle ka start-upiks, ega meie eesmärk ei ole neid kõiki täpselt kokku lugeda, et kellel on mingisugune rahvusvaheline komponent, aga me võime öelda täna nii-öelda, et statistikas on Eesti siiski selliste inno, innovaatiliste nii-öelda start-upidele määratud teetud arv kuskil kaks korda väiksem kui on Euroopa keskmine. Nii et, nii et vaatamata siin Saateöö sissejuhatusest, et on tegemist teatud buumiga, millega ma nõustun kindlasti, siis ikkagi just seesama, et nii-öelda see teatud edukus edukus ja võime minema rahvusvaheliste turgudele, on nagu selline noh, ikkagi hästi vajalik, kui me vaatame niisugused väljakutsed, mis laiemalt Eesti majanduse ja laiemalt Eesti ettevõtluse ees on, et me ei saa seda nii-öelda nišši, kui me nii võime nimetada, kuidagi kõrvale jätta, sest see on hädavajalik tegelikult üldse niisuguse majanduse mitmekesistamiseks ka pikemas perspektiivis.

Okei, Heidi, kas sa arvad, et meil on täna vähest etappe või palju?

Kindlasti ei ole neid liiga palju, et kahekümne start-upi juurde eesmärgi seadmine kolme aasta pärast ei ole kaugelt liiga ambitsioonikas eesmärk. Ja mul on tegelikult väga hea meel, et MKM-is selline programm sellises vormis nüüd välja tuleb. Sest selle ettepaneku Arengufond tegi tegelikult MKM-i innovatsioonitalitusele eelmise aasta maikuus juba, et on vaja kompleksseid tegevusi, mitte ainult üksiktegevusi, selleks, et start-up ettevõtteid kasvatada Eestis. Ja see ei ole mitte ainult seemne kapitali pakkumine või ainult ühe koolituse tegemine või mõne koolituse tegemine, See hõlmab ka näiteks äriinglite võrgustiku arendamist, hõlmab nende start-upide saatmist ärimissioonidele, millega noh, Tehnopol on näiteks USA Silicon Valley liinil juba alustanud, aga kindlasti peaks olema neid start-uppe, kes varases faasis selle rahvusvahelise tunnetuse kätte saavad, oluliselt rohkem kui neid praegu on ja neid võiks olla ka oluliselt rohkem kolme aasta pärast.

Aga mitu investeeringut on Arengufond teinud tänase päeva seisuga?

Meil on kaksteist ettevõtet portfellis.

Ehk siis kaheksa on veel puudu, nagu ma aru saan selleks. Ja

siis ongi kakskümmend täis, ehk me pe,

täiesti... Mulle tundub, et see firma, mis on suutnud raha tõsta, on edukas firma, nii et järelikult need kaksteist ettevõtted, noh, vahet pole, mis neist saanud on, on edukad start-upid, järelikult palju siis... Ma

ei defineeriks start-upi edukust läbi selle, et on suutnud ütleme, kas seemnefaasi või start-up faasi kapitali tõsta.

Mis asi siis see edukas start-up on?

Edukas start-up on ikkagi eelkõige see, kes on suutnud Eestist välja murda nii, et rahvusvahelisel turul keegi selle teenuste eest on reaalselt võimeline ja suuteline ja soovib maksta, ja selle pealt, et kõik need investeeringud, mis sellesse start-upiga tehtud on, teatud tootlusega nendele investoritele ja eelkõige nendest asutajatest ettevõtjatele tagasi tuleks.

Okei, et ja mitu sellist firmat praegu Eestis on sinu arvates?

Ma arvan, et ma ei ole täpset arvu suuteline ütlema, aga neid on kindlasti rohkem kui üks või kaks. Arvestades seda, kui palju meil on juba selliseid äriinglitüüpi ettevõtjaid tekkinud, et võib-olla need varasema perioodi start-upid ei ole just infotehnoloogiaettevõtted kõik ainult. Et meil on ka olnud ettevõtteid, mis on kasvanud välja traditsioonilisest majandusest, mis on edukalt realiseeritud ja mille varasemad omanikud on tegelikult oma väljundi leidnud selles, et nad ongi nüüd äriinglite rollis. Andrei, sina ise oled ka ju üks näide nendest, eks ju, kuidas sa Rate EE loosid, lõid ja, ja siis pärast selle loomist, eks ju, sellest investeeringust osaliselt väljudes oled haka, hakanud uusi ettevõtteid kasvatama ja neisse investeerima.

Jaa, aga mulle tundub ka, et neid firmasid on vähe, kuhu saaks investeerida Eestis, võib-olla siiski noh, vähem kui kaksteist, aga mulle tundub, et probleem võib-olla ei ole ainult selles, et neid firmasid on vähe. Härra Parts, kas teie arvates on, on ka muud probleemid olemas Eestis peale seda, et, et neid start-upe on liiga vähe?

Nojah, te alustate sellest start-upi numbrist, et see oleks, kui me räägime mingist riiklikust programmist või, või ütleme, riiklikust initsiatiivist, me ikkagi võtame mingi maksumaksja raha ja siis seal on ka ikkagi muud eesmärgid, on ju, ja need on nagu olulised, et aga, aga, et aga selleks, et need eesmärgid oleks tulemusl orienteeritud, me peame mingi numbri panema, aga noh, et oleks reaalne tulemus ettevõtete näol ja uute ettevõtete näol, siis ma arvan, et ikkagi noh, keskne küsimus on... mis ma selle start-upi programmiga seonduks, on ikkagi see sihtgrupp, kelle ettevõtlikkuse kasvu me tahaks oluliselt tõsta, need on ikkagi ennekõike Noh, suures plaanis üliõpilased, magistrandid, võib-olla need, kes rohkem noh, ütleme, tegelevad teaduse või selle ümber, on ju. Ma ei piirita see siit grupp, aga see on see teada kõige huvitavam fookusgrupp, kui me vaatame nende inimeste nagu ettevõtluse aktiivsust, eriti just sedapidi ettevõtluse aktiivsus, et nende nii-öelda selline ambitsioon või, või ülesande püstitus, on ju, see peaks olema tunduvalt. Noh, võib-olla isegi massiivsem on ju, et ehk teisisõnu, sellise nii-öelda ettevõtluse pisiku initsiatiivi aga noh, loomulikult on ju praktilise oskuste toomine, siin on minu arvates üks, üks, üks selline noh, ütleme peaks olema nagu sisuline nihe.

Ja kuidas see programm täpsemalt siis seda saavutab?

Noh, programm, programmi eesmärk ei ole noh, programm ei ole selles mõttes, ta ei kopeeri näiteks siin arengufondi, sest arengufond on ka teatud maksumaksjate rahadega, paigutab nüüd riskikapitali. Või ta, loomulikult kaugeltki ei konkureeri mingite erariskikapitalidega või teiste kapitalidega, tema ülesanne on ikkagi luua sellist noh, ütleme infrat või keskkonda.

Kas tegemist on investeerimisfondiga või see on...? Ta

on, ta on ikkagi toetusprogramm, kus, kus ta tegelikult peaks nüüd ütleme, ikkagi toetama neid tegevusi, mis siis kvalitatiivselt tõstab seda et, selli, selle, sedalaadi ettevõtlus nii-öelda aktiivsust.

Nii et kui mul on üks start-up idee, siis kuidas mina saaks väikse tüki sellest maksumaksja rahast?

Ega selle, see programm ei pea sekkuma see, et kui, kui kellelgi täna on start-up ideid ja me lugesime siin olemasolevaid, tal on raha, tal on...

Jaa,

aga ma arvan, et, et, et, et raha küsimus on, see on ju pigem li, et, et, et me, me peame vaatama selle programmi raa, raames, et on nii-öelda ligipääs, juurdepääs ikkagi nendele kapitali nii-öelda investeerijatele. Et kindlasti, aga mitte ise kapitali paigutamine, ei ole selle programmi eesmärk. Ma kujutaks seda ette, et noh, selle programmi kese, aga see ei ole ainus, selle programmi kavandatav noh, ütleme, aga agenda või, või, või, või, või tegevusplaan, on ikkagi noh, võib-olla parim võrdluseks spordiga, et et, et programmi kese on ikkagi noh, spordis on nagu kahte asja vaja, on vaja nagu ikkagi leida üles maksimaalselt inimesi, kes tahavad sellega tegeleda, Ja teiseks, tuua nende juurde sellel tasemel ja vajalikke treenereid.

Kas seda võib võrrelda siis sellise rahvusspordi initsiatiiviga, et populariseerida sellist start-upindust Eestist?

Noh... Praegu on... Rahva, rahvasport on, rahvasporti nagu niisuguse mõistega käib kaasas, et et kas ta on või ei ole, pole väga hull, aga ma arvan, et see Startupi kultuur või sedalaadi ettevõtl, ettevõtluskultuuri pädevate inimeste tekitamine rahvusvahelistes võrgustikes, reaalne osalemine, kogemuste saamine, kuidas ütleme, mis, Mis tähendab rahvusvahelist turgu tulimine, kogu see mõtlemine, kogu see nii-öelda arusaamine, selles osas on tõesti tegemist noh, minu arust nagu niisuguse ikkagi põlluharimisega. Kas

siis tegemist on koolidesprogrammiga?

Osaliselt kindlasti, jah, suures osas koolitusega, aga mitte noh, nii-öelda ma, mina ei kujutaks, minu ettenägemusi üle küll, et ta on mingisugune lihtne koolitus, et teeme ühe nii-öelda seminari ja siis on küsimused lahendatud.

Võib-olla vaatakski paari, paari sõnaga üle selle, et, et kas on juba teada, mis meetmete kaudu see programm täpselt tegutsema hakkab, et mis need põhi nagu palkanud on, kuhu see programm investeerib?

Noh, üks selline kesksemaid asju, mida me oleme siin arutanud, me tahame siia tuua ka ju Soome, Soome kogemused on niinimetatud Start-Up Mis on siis selline nii-öelda mingisugune intensiivsem nii-öelda koolitust nii-öelda treeningperiood, noh jällegi spordi võib-olla paralleeliga mingisugune laager ja suviti, mitmeid kuid tõenäoliselt saab ta toimuda nii Tallinnas kui Helsingis, on ju, mille, mille ikkagi teema on see, et, et on toodud, me leiame nii-öelda enda jaoks sobivad mentoreid, treenereid, kas nad on siis Eestist või rahvusvahelised, kindlasti me peame tooma kõvasti rahvusvaheliselt ini, ini, inimesi juurde, Kus siis noh, nii-öelda tegeldakse ikkagi esiteks äriideedega, äriideede nii-öelda ütleme, arendamisega ettevõtteks ja sealt edasi rahvusvaheliselt turgutada.

Kas võib siis aru saada niimoodi, et selle asemel, et paiguta selle programmi raha nüüd otse ettevõtetesse, siis, siis pigem püütakse üle saada selles künnises, mis takistab praegu noortel võib-olla ettevõtlust potentsiaaliga inimestel ise seda raha leida vabalt investeerimisturult?

Mina, see programm, ütleme siis nii-öelda legaalselt, juriidiliselt, näeb ette võimaluse ka teatud kulusid katta, kui on reaalne äriplaan. Või on reaalne äriidee, me ei tohi ka seda välistada.

See meenutab väga sellist hea esilähenemist, et kas meil tuleb siis selline noh, ütleme, toetuste voor, aga sellistele internetifirmadele?

Vahe on pigem selle, jah, see on õige tähelepanek täna, et, et kas ta kopeerib olemasolevaid EAS-i poolt pakutavaid noh, nii-öelda toetusmeetmeid, meil on ka seal starditoetus, kasutoetus, koolitustoetused, ekspordnurundused, siis vahe on tõepoolest selles, et me tahaks nagu see, see, selle nii-öelda startup-upinduse ette, startup ettevõtluse nii-öelda ma ei tea, kultuuri teadmised, oskused, on ju, tõmmata nagu ühte tervikprogrammi. Ja, ja tegeleda asjadega, mitte nii, noh, ütleme see, mida üks start-upindus nõuab. See starditoetus EAS-i puhul tavaliselt noh, vaatame, keda, kes seda kasutavad, seda kasutavad ikkagi noh, need ettevõtted, kes võib-olla ei kvalifitseeru sellise kahe kriteeriumi peale, esiteks ta on innovatiivne ja teiseks ta on nagu selgelt rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga kohe alguses. Kes ei

kvalifitseeru?

Ei kvalifitseeru. Et siis saavad

sellised noh, sellised luusertüüpi ettevõtjad.

Ei, ära ütle nii, ära ütle nii, meil ei ole, ühegi ettevõtte kohta ei tule uusertüüpi, noh, ise, isegi, isegi kui ettevõte teeb, noh, ma ei tea, Autopesula kuhugi Räpinasse, on ju, siis see on ka ettevõtlus, on ju. Et sellel on ka oma tegelikud vajadused väikseks, ütleme, stardi alguseks. Ühesõnaga,

tänane olukord on see, et Autopesula saaks seda toetust ja start-up mitte. Et tulevane Google ja sellepärast tuleb seda süsteemi natuke muuta.

Jah, ma, ma arvan, et me ikkagi räägime ju noh, sina oleks võib-olla targem minust rääkima, aga mina, mina kujutan jälle ette, et ega see start-up'indus on nagu, kuna see nõudmine on A, teatud innovatiivsus, innovaatilisus ja B, ikkagi idee algusest peab olema nii-öelda sellele ideele Lähenemine peab olema rahvusvahelise kap, rahvusvahelise nii-öelda kasvupotentsiaaliga, sest need on juba nõudmised alguses, on ju. Mis, mis, mis, mis muudavad ka keeruliseks võib-olla tavapärase nii-öelda starditoetuse raha, mis tegelikult ei anna sellele äriideele mitte mingit kindlust. Ta ei ole niimoodi, et on idee, kõrvale tekib lihtne äriplaan.

Selge, selle teadmisega läheme siit ka väiksele pausile, et tagasi tulles rääkida Eesti tänasest olukorrast datapinduse vallas.

Jätkame siit saatega Restart, läheme teise saateploki, Andrei.

Heidi, Arengufond on VC turul Eestis juba kaks aastat, kolm aastat.

Noh, kaks pool aastat, ütleme tõepoolest.

Ja kurbusega tuleb öelda, et sisuliselt on tegemist ainukese aktiivse VC fondiga Eestis. Räägi, kuidas, kuidas siis läinud on maksumaksja rahaga, et kas meil on loodus seda tagasi saada, kas tuleb sealt mõni Skype või Google või kuidas siis nende firmadega lood on, et kaksteist start-upi, kuhu Arengufond on oma raha investeerinud?

Ma teatud mõttes jagan sinu kurbust, et tõesti, Arengufond on praegu üks väga vähestest investoritest Eesti turul, sest ehkki meil on ka Ambient Sound Investments, mis on selline äriinglite investeerimisfirma, sest nemad ei vaata ainult Eesti turgu, vaid vaatavad kogu maailma ja selle tõttu ka nende valikuvõimalused start-upidesse investeerimiseks on oluliselt laiemad. Mõned teised aktiivsed fondivalitsejad, kes varasematel perioodil on investeerinud praegu kahjuks seda ei tee, mõned väljuvad oma senistest investeeringutest ja teised tõstavad uut kapitali. Ja selle tõttu tõesti on institutsionaalseid investoreid Eesti turul praegu, kelle poole siis rahvusvahelise kasvu ambitsiooniga alustavad ettevõtjad võiksid pöörduda selleks, et sealt seemne või stardikapitali nii-öelda omakapitali investeeringuna saada, vähevõitu. Õnneks on meil ka teatud hulk äriingleid tekkinud, et ka arengufondi ei saa ju investeerida ainult üksinda, et me alati investeerime koos erasektori kaasinvestoriga, kes on siis sõltumatu sellest ettevõtjast, et oleks tagatud see, et, et see See väärtuse tase siis, mille pealt me sinna ettevõttesse oma investeeringu teeme, ei oleks siis kallutatud nendest varasematest osanike huvidest ja vot sellest äriinglite seltskonnast on küll kasvanud välja juba päris mitu sellist investeerimisfirmat. kes samamoodi ja nüüd juba ka ilma arengufondita teevad turu peal varase faasi investeeringuid.

Aga ikkagi ettevõtidega räägides tu, tundub mulle, et raha on turul vähem. Ja kas meil ei ole seda ohtu, et kui start-up-eid tuleb palju, siis ega seda raha ju väga palju juurde ei tule selle programmi tõttu, et kuidas meil siis, kuidas me saame lahendada seda probleemi, et kuidas me saame Eestisse investorite raha juurde?

Ma tegelikult tahaks ühe sammu veel tagasi astuda selle eelmise ploki juurde, kus me rääkisime, et kas start-upe on Eestis vähe või palju. Et ma jagan ka ministri seisukohta, et meil kindlasti on vaja ettevõtlushoiaku ja ettevõtluspisikuga inimesi, kes teaksid, mis mujal maailmas toimub, ja selle tõttu nad oleksid suutelised välja mõtlema selliseid ärimudeleid, mis võiksidki olla edukad rahvusvahelisel tasandil ja mitte ainult Eestis.

Oleme rääkinud rahast siin päris palju, see tundub olevat nagu Eesti avalikule debatile omane, et muudkui rahajutt käib, et, et milliseid takistusi, Juhan, sinu arvates on sellele, et Eestis on vähem neid innovatiivse firmasid, et kas see on nagu investeeringute ja raha küsimus või on siin veel mingeid muid takistusi?

Noh, mingil tasemel raha küsimus on ikka ettevõttes tähtis, on ju, mi, mina isegi seda nagu raha küsimust siin jagaks kaheks. Noh, kindlasti Eesti huvi on on ju see, Et ettevõte, mis nagu tekib, millel on mingisugune rahvusvaheline potentsiaal, hakkab nagu arenema, et tal oleks ka mingisugune seos Eestiga. Me ei saa seda pidada mingit absoluutseks nõud, eks ole. Ja, ja, ja, ja noh, ja ütleme, kui riskikapitali ikkagi võimalus vaadata üle maailma, siis noh... Ega me ilmaasjata ei hoia EAS-i esindajad Silicon Valley's, arengufondi ette me püstitasime ülesanne luua ka selles mõttes niisugust rahvusvahelist riskikapitali võrgustikku, et on võimalik ka selliseid ideid suunata vajadusel teistesse nii-öelda riikide riskikapitalide juurde, pluss siis noh, püüame ikkagi laua taha tuua neid Eesti ettevõtjaid, kes kujutavad ette, et nad on, võib-olla nad ongi riskikapitalistid ka, nii nagu me seda terminit siis mõistame. Nii et siin on nagu, see on see kapitali probleem, mina ikkagi praegu Ja see on niisugune noh, ministritaseme vaade, et ikkagi põhiküsimus on, on jah, see nii-öelda ettevõtluse pisik, punkt üks, seda on vaja tunduvalt rohkem alati ja meil eriti, ja teine asi on ikkagi niisugune noh, ma ei tea öelda ambitsioonikus, aga see mõtlemine. Et rahvusvahelised turud on väga lähedal, aga selleks, et midagi teha, peame noh, aru saama, mis seal turgudel vajatakse, mida inimesed vajavad, kust võiks midagi osta, on ju, mis, mis on ikkagi võimalus, et see kogu see mõtlemise sellise arusaamise toomine noh, igapäevase teadmise hulka on. Mul endal poeg õpib ka tahtlas majandus, et ma ikka tema käest saanud teada, mis seal ülikoolis nagu toimub. Nii, linn, linnulennult, et noh, me räägime majandust, aga ka laiemalt, et ma arvan, et me oleme pidanud, pidanud ka kõvaseid diskussioone siin ülikooli juhtidega ja erineval tasemel, et, et kogu seda ettevõtluse nagu asja tuua erinevate ülikooli valdkondade juurde ja see on ikkagi noh, üks selline asi, mis vajab nagu ikkagi kõvasti, kõvasti muutmist, on ju. Andes aru, et asjad ei juhtu ka kohe, aga, aga, aga ikkagi, see start-up programm, jäädes teema juurde, ongi nagu natukene niisugusest noh, nagu tagantpoolt nagu alustamine. Et ega, ega, ega meil on üsna keeruline ütlema ka ülikooli juhtidele, et kuulge, me tahaksime, et nüüd üliõpilased oleks rohkem kohe, ükskõik mida nad õpivad, majandust või õpivad nad infotoloogiat või geograafiat, nad mõtleksid kogu aeg, et et kust võiks hakata tulevikus mingisuguseid teenuseid pakkuma, rahateeninguid, midagi uut looma.

Et

toome mingeid eeskujusid ja, ja, ja katsume sinna, sest meie üks mõõdik selles programmis ju saab olema ka see, et kui palju me suudame kaasata nende nii-öelda äriideede väljatöötamise, nende järgmisse faase, nii-öelda neid sihtgrupi inimesi, olgu nad siis üliõpilased, noorteadlased või mingid, mingid veel, et ka see on oluline. Ja siin me räägime juba tuhandetest numbrist. Selle kolme aasta jooksul, et ka see on oluline, et see ei ole selline noh, kahekümne inimese või, või viiekümne inimese, kes täna seal on koondunud nende garaažide ja muude selliste liikumiste juurde, on ju, et, et tegelikult see, see, see pisik peab hakkama levima nendest kohtadest, noh. Eks nad füüsiliselt paljuski ole siin Tallinnas-Tartus, on ju, aga ma ei saa välistada ka mitmeid neid noori, kes õpivad võib-olla rakenduskoolides kuskil võib-olla Eesti mõnes teises linnas, et ka, et selles mõttes aga eks, eks ta kesk, see keskne punkt on ju, on füüsiliselt, on Tallinn-Tartu.

Ma pean tunnistama, et ma olen natuke skeptiline selles, et selline, palju seal oli, kolm koma viis miljonit eurot piisab selleks, et tekita sellist koolides programmi, mis tõepoolest õpetab ettevõtlust kõigile, et

kui me

vaatame välismaad, siis tegelikult need edukad firmad Start-upid tulevad ülikoolidest, Stanford, Harvard Business School, praegu me räägime sellest, et ülikoolides on ettevõttes õppega lood nii, nagu nad on, ehk siis mitte väga hästi, ja ega nad lähiajal ka palju paremaks ei lähe. Stanford on maailmas top kahekümnes, Harvard on top kümnes, Tartu Ülikool ei ole top viiesaja seas. Ja tundub, et kas, kas meil ei ole ikkagi seda ohtu, et meie ülikoolid ei ole sellised innovatsioonikeskused ja võib-olla sellepärast meie firmad ei ole edukad, mitte sellepärast, et, et nad ei saa riigi toetust?

Me lähme võib-olla liiga laiaks, ma ei räägi praegu mitte mingil juhul ülikoolide ettevõtlusõppe ja see ülikooliõpe mingisugusest ümberkorraldusest, me räägime sellest Startup-programmist, on tegelikult, et küllap Ja see on meie niisugune tees, küllap üliõpilased on kõige tõenäolisem sihtgrupp selle programmi jaoks. Ja kui me teeme, mida, kui see programm, oletame, läheb käima, ta saab hea renomeer, ta saab teatud tulemusi, see hakkab liikuma noh, nendes ringkondades ringi, inimesed tulevad sellest huvi, siis ma arvan, see on väga suur nagu nii-öelda noh, nagu vedur või eeskujul, et hakatakse ka nii-öelda seal siis... muutma muid asju, et, et, et minu mõtlemine on ikka nii, et, et et ega ka majanduses või ühiskonnas, kui me tahame mingeid asju nagu muuta, siis tuleks nagu niisuguse nõelravi meetodil, on ju. Et selleks, et tõsta nagu ettevõtlikkus, tuleb leida see punkt, kus siis nõelaga nii-öelda nagu ütleme... suunata ja ma arvan, see Startup programm mõneti niisugune noh, sellise üldise ettevõtlikkuse, sealhulgas ka meie kõrgkoolides ettevõtluse nii-öelda lähenemise, õppe lähenemise osas, on ta ikkagi nõelravi meetod, et, et kuskil seal ülikoolide lähedal kõrvalpeal näidata tegelikult, et, et ja, ja, ja hakata neid hädasid nii-öelda tagasi peegeldama.

Ja mina helistaks sellist tuumapommi meetodit, et kas, Heidik, mis sa arvad, kas...

Aga räägi, mis, mis see tuumapommi meetod on? Et mulle

tundub, et ikkagi, kui, kui ülikoolides ettevõtlusõpet ei õpetatud, siis ega sellest koolituses nagu noh, Et kui me, kui me võtame, võtame Google'i või Microsofti, siis ma sügavalt kahtlen, et need inimesed, kui nad saaksid Ameerika EAS analoogi, analoogilt raha, siis nad tuleksid Google'iga või Microsoftiga turule. Ma olen selles väga skeptiline, ma arvan, et see ülikooli õhkkond ja need kontaktid, mis nad seal saavad... Ja Stanfordis on ettevõtluseppe kohustuslik sõltumata sellest, mida sa õpid seal. Et kõik see tekitab seda ettevõtluse pisikut, mitte, mitte koolitusraha. Aga samas ma olen nõus, et noh, maksu maksina mul ei ole selle vastu midagi. Et see on selline tõenäoliselt mäng, et võib-olla tuleb midagi. Aga miks me siin

nüüd... See on tõenäoliselt mäng, ei, me, me vaata, ma arvan, et see, me peame ise ka mõtlema ja kõvasti panustama sellesse programmi, et me loome selleks võimalusi, selliste meeste kaasamiseks. Aga, aga noh, kui me vaatame noh, mingit paralleele, et kasvõi siin Iisrael, noh kuuesaja aasta eemale, noh, et seal on ikkagi väga võim, võimsaks noh, niisuguseks ütleme, igapäevareaalsuseks saanud selliste nii-öelda sedalaadi nii-öelda ettevõtluse nagu Noh, ütleme, et, ettevõtlust nagu laiemalt. Ja ega see on kõik millestki alanud. Ja meie umbes soov on ka see, ja ega ma ei saa anda ka pead ja, ja, ja, ja võtta nagu sajaprotsendilist poliitilist vastutuse, et kujutame ette, tõesti kolme aasta pärast, on ju, no ei ole, tähendab, ütleme seda kõike tekkinud. Ja mis siis? Ja, ja mis siis, ma ütleks ka tegelikult juba etteruttavalt, aga ometi noh, meie nii-öelda soov ja tahtmine on ju, on, et ikkagi neid asju nagu viia, viia, viia nagu edasi. Et, et me peame seda tegema, ma arvan, et ja, ja üldiselt noh, ütleme, kui me jagame, et niisugune asi on nagu vajalik, no siis tuleks seda raha kulutada, on ju, et, et, et ja jälle see nõelravi meetodil. Nii et, et noh, et see on see umbes lähenev, et me oleme uurinud siin Iisraeli uu, tead, teadmata ka seda USA kogemust, et, et mingid niisuguseid riiklikke süste tuleks, tuleks, tuleks katsetada ja me peame Eestis seda katsetama, ma arvan, et see rahasumma tegelikult on noh, suhteliselt väike, arvestades see, mida me loodame saada. Ja ma ütlen ka veel seda, iga, igaüks programmi puhul meie noh, ka kolmeaastane tegevus on näidanud, et et seal, kus ikkagi asju hakkab tekkima. Ärge muretse, küll riik noh, ütleme, reageerib, oletame näiteks, et mingil põhjusel noh, see raha on noh, marginaalne, väike, küll, küll ta reageerib. Jah, ma

arvan

kindlasti, et, et kui asi tekib, me hakkame tegelikult, vaata, meil on vaja ka sedalaadi nii-öelda nagu tegevust, kus me hakkame saama noh, mingit reaalset nagu konkreetseid teemasid laua peale tagasi. Et täna me räägime, mööngame suhteliselt teoreetilisel tasandil. Et, et, et, et selles mõttes saab ikkagi noh, ütleme, tasub väetada nagu või, või, või seda, seda, seda taime, mis kasvab.

Võib-olla oleks praegu hea hetk, kuna meil on siin ka Arengufondi inimene stuudios, et küsida, et...

Meil

on juba pea kakskümmend ettevõtet on saanud kapitali Arengufondist, et, et ma saan aru, et ühtegi Google'ita Skype'i veel ei ole tulnud, et, et ärme ütle, et neist ei tule. Et lihtsalt veel ei ole tulnud, aga mis seni on takistanud, et kas lihtsalt ongi nagu rohkem aega vaja või on ka juba võimalik tuvastada mingeid selgeid takistusi, mis pärast Eestis ka isegi siit kapitali saanud ettevõtted miskitõttu nagu jäävad kas Eestisse või siis nagu neist, nad ei saa jalgu alla, kas on mingeid selliseid üldisi probleeme olnud võimalik juba täheldada?

Mulle meeldis see sinu definitsioon, et veel ei ole tulnud, et tegelikult ongi, on erinevat tüüpi start-uppe, et mõne IT-rakenduse, mis on hästi vahva, võib see ettevõtja, kes selle valmis kirjutas programmina, suhteliselt kiiresti nii-öelda mehele panna, ehk selle ära müüa mõnele suurele. Teise arendamine ja selle ärimudeli tõestamine võtab rohkem aega ja tihti on ta ka natukene mõistlikum võib-olla viia kuni teatud küpsusastmeni, selleks, et teda paremate tingimustega müüa. Kui me Arengufondi portfellis olevaid ettevõtjaid vaatame, siis esmane selline edulugu, mille kohta me võime öelda, et ta on turul teatud tõestuse leidnud, eks ju, on seesama meie üks esimestest investeeringutest Smart Post. Mis ei ole küll otseselt IT-ettevõte, küll aga IT-rakendusel tuginev logistikaettevõte. Ja kus ITL-a ehk siis Soome postiettevõte ostis ära Eesti pilootvõrgu koos huviga seda Baltikumis ja Soomes laiendada. Selle pealt me võime öelda, et antud konkreetse ettevõtte ärimudel ja see kontseptsioon, millele üles ehitati selle rakendus, töötab päris hästi, kui selle eest on keegi valmis reaalselt raha maksma ja ma ütlen ausalt, et sellest investeeringust selle osa raames me väljusime päris ilusasti. Rahvusvahelise selle rakenduse arendamine jäi veel arengufondi portfelli, nii et me ei ole täielikult seda investeeringust veel maha müünud. Nüüd, mis puudutab teisi portfellis olevaid ettevõtteid, loomulikult nende varases faasis tehtud investeeringute puhul on ka riskid kõrgemad kui, kui ütleme, elustiili ettevõtete puhul. Ja siin eelmisel aastal kütis kirge meie üks portfelliettevõte, kus leiti, et ettevõte ei ole arenenud nii kiiresti ja ja meeskond, asutajatest meeskond võib-olla pettus liiga vara, samas täna ma võin öelda, et me oleme ka selle ettevõtte suutnud niimoodi restruktureerida, et selle ärimudeli edasiarendamisel on uus meeskond, toimetab, kes usub, et selle sama ärimudeliga on võimalik see ettevõte ka edukaks pöörata. Et seni tegelikult ei ole meie portfellis ühtegi sellist ebaõnnestumist otseselt. Küll aga neid tuleb. Ja mis võib-olla kõige valusam on Arengufondi kui avaliku investeerimis, avalikul rahal toimetava investeerimisfondi praktikas, ongi see avalik huvi, sest väga tihti avalikkus ei saa aru nendest tegelikest põhjustest, mispärast ettevõtted ebaõnnestuvad.

Selle teadmisega, et, et sellisest start-up'idesse tehtud investeeringud, et neile tuleb aega anda ja et mõnikord, oh õnnetust nad ei pruugigi ennast päriselt õigustada, lähme siis ka pausile.

Selleks, et teada saada, mis arvavad riigi initsiatiividest ka ettevõtjad, oleme helistanud Ragnar Sassile, kes on teinud oma elus mitu start-upi, mõned neist on ka ebaennustanud, tema on ka üks varasematest arengufondi investeeringutest, Ragnar, mis sa arvad, et kes peaks uue majanduse kasvu eest vastama, kas riik või ettevõtjad, kas riigiabi on üldse oluline?

Ma arvan, et riigi soodustada ettevõtluskliimat, ise küsin, et mis moodi seda teha, et ma nagu näen, et riikselt on väga palju selleks, et majanduskeskkond on muutud paremaks, et muutuda seda näiteks Eesti puhul ja kogu Skandinaavia puhul on meil natuke selline, nagu soodumused ettevõtlusega käib kaasas, on imidž. Ja üldiselt ka põhjamaalased võtavad väga nagu hinge kogu seda juhtumit, kui sul üks äri mingil põhjusel jookseb liiva, Siis sellest nagu niisugune lähtuv negatiivne voog on võrre, võrrekt suurem kui näiteks Silicon Valley's või USA's. Et ma usun, et riik saab teha loomulikult asju, küsimus on mida teha, mis moodi teha ja noh, selles osas on kindlasti nagu mõtted nagu mitmed.

Kas sa usud, et riik võiks seda mentaliteedi ka muuta, et inimesed ei talu ebaõnnestumist ja kui, kui sa äris üks kord ämbrisse astud, siis põhimõtteliselt see ärielu on sinu jaoks läbi? Kas, kas sa arvad, et riik suudab seda parandada?

No kind, kindlasti nagu riik ei suuda seda ükskõne parandada, kuid kui nagu rääkida sellistest mingisugustest promo- või VR-i või kogu sellist siis ma usun, et näidata ka seda, et ettevõttes on mitu poolt ja peale nagu ongi väga kasulik ja vältimata protsess, et äris edasi jõuda. Selle teadmise nagu rohkem propageerimine ja see asi, siin saaks nagu küll üht, ühte koma teist nagu kaasa aidata. Ja noh, nagu siit nagu seostab ka see kogu muu nagu niisugune initsiatiiv ja asi, et kas me nagu... Kas kõik nii riigiasutused ja institutsioonid nagu küll mõnes mõttes nagu suruvad nagu ettevõtjad, eksportidele, teises mõttes nad piiravad ära nagu ka selle variandi, et meil on ju vahvad kampaaniad nimega Talendid koju, et noh, minu arust vastupidi, meil peab olema kampaania Talendid maailma, et sellest, kui meil on nagu üha rohkem inimesi nagu mujal maailmas, seda rohkem me saame kogemusi ja seda paremini läheb ka võib-olla lõppkokkuvõttes meie riigil ja ettevõtlusel.

Okei, me räägime tänast Startup Estonia programmist, kas sina oled sellest kuulnud, eks?

Ja ma olen olnud ühel ümarlaual ja olen listanud Majandusministeeriumi ametnikega sellest kordi paar. Ma olen selle programmi läbi lugenud ja mul on siin ka mingid omad mõtted tegelikult. Nii,

räägi oma mõttedest.

No ütleme, kui ma seda dokumenti vaatan, siis on selline, ma ei mäletagi, ta oli mingisugune paarkümmend ühekülge või rohkem, et noh, seal on nagu palju momente, mis nagu on sellised bürokraatlikud ja sündib ministeeriumis, selline on väga tore.

Mis sind kõige rohkem häirib selle juures?

Võib-olla nüüd häiribki nagu see attitude, et... Siin on pandud paika mingid eelarved, mingid summad ja kui mina vaatan selle peale, kui startup ettevõtja, ma vaatan selle peale, mis on see planeeritav tulemus, siis ma näen seda otseses mõttes sellist nagu noh, ma ei saa aru, millest lähtuvad need tegevused ja kokku on eirutud. Ma näiteks, kui olles üks Garage48 startup nädalavahetuse korraldaja, vaatan, milliseid summasid paneb riik sarnase projekti alla, millel on veel täiesti küsitav nagu ütleme, väärtus, Siin ma nagu tegelikult ka ei saa aru, et kas tõesti usutakse, et seda vaja on, pluss siis see, et, et kas usutakse, et seda, et, et see peab tegema just nimelt nii kõrge eelarvega. Et kui keegi peaks seda omast taskust kinni maksma. Kas sina oled, kas

sina oled oma ettepanekuid esitanud, kas nendega arvestati?

No ma olen esitanud mõnda, arvestatakse mõnda ei arvesta, et, et ma tegelikult ütlesin, see on noh, ka, et, et need... Tähendab, esiteks ma usun, et selle programmi tegelik illuviimine saab sõltuma puhtalt selles tiimis, kes seda tegema hakkab. Et kui seda nagu, kui see ettevõtjate hääl sellest nõukogust saab rohkem nagu kaasa rääkima, kui seda on väga asjalik nagu manager, siis ta asjalt võib nagu saada midagi. Otsesel korral juhtub noh, üks nagu näide ainult. Eelmine, eelmise kevade lõpus me rääkisime Renopalile, et me peaks viima ettevõtjad pikemaks ajaks Silicon Valley'sse. Sest arvati kõik, kõik hurraaga kinni. Nüüd ma räägin, et mis just saanud on, mitte midagi, EAS on lihtsalt selle kusagil lükkanud sahtlisse ja see asi ei liigu.

Kas sina, sina siis kardad seda, et ametnikud ei suuda sellist asja ellu viia ja kui ettevõtjatega ei arvestata, siis selle programmi tulemus on küsitav?

Just, ma kardan, et suurim oht on selles, et nagu ütles Viktor Sarno Mõrg, et tahtsime, kõige paremat, aga tuli välja nagu alati, et küsimus on, mis siis nagu lõpuks tuleb nagu välja, noh, et, et garaaž tekkis ka niimoodi, et me vaatasime, et need programmid, asjad, noh, kas vajaht on ju, see on kindlasti vajalik programm, aga lihtsalt, et, et see ajaperiood, kui kaua see kestab, on paljudele ettevõttele vastuvõetamatu, selle ajaga jõuab nagu tekkida juba uus idee, ega kuhugi välja jõuda,

aga... Siin stuudios on meil räägitud sellest, et Eestis on start-up ettevõtted eriti edukaid, suhteliselt vähem kui siin mõnedes arenevates riikides, et et mis sinu arvates on selleks põhiliseks takistuseks, mis pärast Eestis see niimoodi on, et neil natuke vähevõitu on?

Ma usun, et üks esimene asi on, et... Kui sa elad näiteks Silicon Valley's San Francisco's, sa teed oma esimese start-upi ja see on hea idee, sa saad seda laiali, sa saad palju kiiremini tõh, tõusta õhku, sellepärast et su esmane koduturg on palju suurem. Küsimus on meil mõtlemises, kui me teeme start-upi, mis alustab eestikeelsena, siis need paljud ideed ei jõuagi kunagi kuhugi maailma välja, sellepärast et see meie koduturg ei ole piisav isegi selleks, et ta jõuaks esimese break-eveneni mingisuguse esimese arvestatava käibeni.

Ja mis võiks olla siis rohisealise probleemi vastu?

Noh, me peame, esiteks on tõesti seda muu, mõtlemist nagu muutma rohkem, nagu vaatama klubaliseerimise suhtes, et et me mõtlemegi kohe suurelt, me unustame ära selle oma väikse koduturu, mis meil on väga armas Maarjamaa, aga kus tegelikult tihti väga suuri äriseid teha ei saa. Niisiis, Ragnar,

Ragnar arvates, ma saan aru, on, on probleemiks see, et eestlased mõtlevad väikselt ja oma koduturule ja, ja täname Ragnarit selle intervjuu eest ja lähme siis saatega edasi.

Tundus, et tundusin sellist väikset skeptisismi selles suhtes, et kas riigiametnikud, kes suudavad seda programmi ellu viia? Küsiks Heidi käest, et mis, mis sina arvad sellest, mis me siin Ragnar käes saime teada?

Ma arvan, et Ragnari kogemus on väga väärtuslik kogemus, et see, mida ta ettevõtjate poolt peegeldas väga palju, annab edasi seda, mida ettevõtjad, noored ettevõtjad selles osas mõtlevadki. Ja vähese ambitsiooni küsimus on kindlasti üks probleemidest ja see, mida ka sina ise välja tõid, et kus need edukad start-upid kasvavad ja kas nad kasvavad nii-öelda Tartu Ülikoolist välja või Stanfordist või Harvardist, et Ja, ja kuhu me ka otsapidi jõudsime, kuhu me minna ei tahtnud, et sellise rahvusvahelisel väga heal tasemel ärihariduse puudumine Eestis. Et siin võiks olla üheks ambitsiooniks ka tuua Harvard Business Schooli võrdväärne kool või vähemalt filiaal Eestisse, sest ma tean, et Aalto ülikool teeb väga tihedat koostööd Stanfordi ülikooliga, et miks meil siis ambitsioon peaks väiksem olema. Ja ega siis Startup Eesti programmis, nii palju kui mina sellest tean, on väga oluline moment paindlikkusel ja just sellel, et valdav osa sellest programmifookusest keskenduks just sellise bootcampi või või ütleme, difference engine või business akseleraatori tüüpi tegevustele, et mitte anda lihtsalt raha toetuste vormis kellelegi, vaid reaalselt lühikese intensiivse perioodi jooksul kasvatada välja nendest äriideedest reaalselt ärimudeleid, millega saaks ellu minna.

No see on ka selline inkubaator, kuhu firmad tulevad, teevad oma äri valmis ja... Jah, aga mitte selles

suhtes tüüpiline inkubaator, nii nagu me oleme harjunud nägema kas siis Tehnopoli või Tartu teaduspargi näol, kus on väga pikk periood inkubeerimiseks, vaid väga intensiivne, väga heade rahvusvaheliste mentoritega, teevad valmis ja tuld ja nad saavad oma seemneraha ka sealt kätte. Ja, ja kui nüüd küs, oli küsimus, et kas Eestis on raha piisavalt, siis ma ütlen, et kui meil tekib palju lahedaid start-upe, siis kindlasti ka rahvusvahelised investorid hakkavad palju rohkem siia tulema ja

vaatama.

Kana ja muna küsimus, sest kui on siin üks ettevõte, mida vaadata või kaks, on nende jaoks liiga kallised siia koha peale lennata ja siin kaua aega kulutada. Ja kui tuleb rahvusvahelisi, kasvavad meie enda äriinglid, nende jaoks tegelikult tuleks veel No ütleme, tegi, teha sellist natuke toetust, et tekiks rohkem selliseid äriinglite võrgustikke, kes koos riske maandaksid ja koos investeeriksid. Ja mis mulle kindlasti väga meeldis Ragnari poolt öeldust, on see, et selleks, et Eesti sellised innovaatilised ettevõtjad saaksid selle maigu suhu, mida tähendab rahvusvahelise start-upi tegemine, Siis selliste rahvusvaheliste ärimissioonide lähetamine kas Silicon Valley'sse, Singapuri, Iisraelisse, kus see kultuur on olemas ja kus on reaalselt näha neid ettevõtteid toimetamas kogu seda süsteemi, infrastruktuuri, võiks kindlasti ka Startup Eesti programmi osa olla.

Nagu ma aru sain, kõik on juba enam-vähem valmis ja varsti saab see programm alguse. Kas mõned takistused on veel olemas või te võite öelda, et näiteks kevadel alustame esimese koolitusega või esimese startup aktsiliraatoriga, et mis meid siis eesotsas on?

Ministri poolt, nii palju kui ministrist sõltub, et tahaks, et see oleks nagu põhimõtteliselt veebruaris noh, ütleme nii-öelda... veebruaris olemas, on ju noh, kuidas see nüüd rakendus hakkab kulgemaks, seda siis elu näitab. Mis see kriitika oli noh, õige, et iga programmi edukus sõltub tegelikult sellest nii-öelda juhist. Et me ju siin selle programmi ettevõtmise käigus viimased võib-olla mitu kuud, me noh, oleme siin kõvasti kaalnud, on ju, kas, kuidas seda välja delegeerida. Et see kindlasti, et programmijuht, Noh, ei saa olla selline, selline, selline lihtlabane nagu, ütleme, labidaga kritiseerimine, et on mingi tobe ametnik või... See on, ma arvan, et me, meie no juhtimise, meie esimene plaan on ikkagi see, et luua üks juhtkomitee teatud pädevustega, aga loomulikult, et vältimaks ka niisugust huvide konflikte, see on liiga detailne, juhtkomitee, kus oleks siis need nii-öelda täna Eestis olevad.

Aga kes vastutab, kes on selle programmi peremees?

Programmi peremees on lõpuks ikkagi Eks Majandusministeerium ja, ja EAS-i, EAS-i juures

projektijuht. No

ta on ikkagi ja ta on ikkagi noh, eks me ta juriidiliselt, me delegeerime ta EAS-i, aga selleks,

et

jaa, selle inimese juurde me jõuame, see nii-öelda projektijuht on ju. Ma arvan, see on esimene ülesanne, kuidas see projektijuht tekib, mis peab saama teatud aktsepti juhtkomiteelt, juhtkomitee peaks olema täna noh, nii-öelda olemasolevad start-upi, riskikapitali, võib-olla ka nende institutsioonide, olgu nad siis Tehnopol arengufond, aga ka ministeeriumi esindajad, ei maksa ka öelda, ma, ma, ma selle kriitikaga, et ministeeriumis on rumalad ametnikud kõik ja ainult, on ju, üldiselt ma nagu ei nõustu, et ütleme... Mitte

rumalad, vaid lihtsalt ametnikud.

Meie saadet kuulub kindlasti palju IT-äris tegevaid olevaid inimesi ja ja siit ka küsimus, et kui inimesed tunnetavad, et neil oleks midagi lisada sellele programmile või tahaksid oma strateegiatega toetada, mingite mõtetega, kuhu nad täpselt peaksid pöörduma, seda täpselt peaksid tegema, eriti inimesed, kes võib-olla pole harjunud parketti mööda käima ja, ja ametnikke taga ajama mööda ministeeriumi koridor? Praegu

täiesti ei ole, aga rongi ei ole siin kunagi läinud, ma veel ütlen, see on ikkagi kolm aastat mingisugust niisugust, ma loodan maksimaalset ühispingutust. Kõige konkreetsem on Majandusministeeriumi innovatsioonitalituse juht Jarno Tuisk, on ju, kes on Majandusministeeriumi poolt selle asja hoidja, on ju. Ja kuidas ta hakkab nüüd minema juhtkomitee formeerima sealt edasi, on ju, siis, siis juba tulevad uued inimesed ligi, on ju, kellele on mingisugune vastutus.

Aga IT-ettevõtjatele omalt poolt ma tahaks öelda, et kui teil on tõesti lahe ärimudel ja te olete, ütleme sellise esmase versiooni sellega, nii-öelda sellest valmis saanud, et siis tulge Arengufondi, vaatame, kas see ärimudel võiks olla ka selline, millele rahvusvaheliselt kasvupotentsiaali võiks olla ja millele äkki saaks ka seemne investeeringu teha?

Aga Heidi, sa kindlasti oled seda plaani lugenud, et kas sulle tundub, et ta on täiuslik või sa tahaksid, et midagi teistmoodi oleks?

Täiuslik ta kindlasti ei ole ja kindlasti ei saa ka eeldada, et ta peaks praegu täiuslik olema. Et kuidas, jah, võiks, see on soovunal. Aga kuidas meie seda näeme, et kindlasti ta peaks hästi paindlik olema, Esimese aasta tulemuste baasil peaks kindlasti tegema korrektsiooni nendes tegevustes, eesmärkides, võib-olla ka vedajates. Praegu usutakse, et juhtkomitee on kõige parem juhtimisstruktuur sellele, see ei pruugi nii olla, usutakse. Et see ei pruugi

nii... Kes see võiks olla siis?

No ma ütlen, et kindlasti on see programm, koostööprogramm, see, et sina küsisid, et kes see konkreetne inimene on, kes seda vastutaks, mina teha, tahaks ka hea meelega näha, et seal ees oleks konkreetne visionäär ja konkreetne juht ja vastutaja, kes... See

inimene, ma ütlen vaheliselt, et olla konkreetne, see inimene peab saama olemas, loomulikult on igasuguseid nimesid koondatud, on ju, ma arvan, et me peaksime sellele niinimetatud juhtkomiteega, läbi arutada, kas me usume inimesse või usu, kes saab olema selle nii-öelda programmijuht, on ju.

Praegu seda inimest veel ei ole?

No ei saagi olla, on ju, kui me praegu ütleksime inimese, siis öeldakse, et kuulge, me oleme, ma ei tea, ma olen oma kellegi erakonnakaaslase leidnud.

Et ma ei tahaks sellist

kriitikat võtta

endale.

Et pole hullu, pole hullu, aga, aga me tahaksime, et noh, et, et muide, kes tahaks olla selle programmijuht ja enam-vähem on aru saanud ja infot ja vaatab koduleheküljelt juurde, siis andke ennast märku, miks mitte?

Et see on selline siis... Aga,

jaa ma annan teie, ma, me anname nüüd väga aru, et selle inimese noh, nii-öelda võimekusest, nagu kõik asjad Eestis ja ka mujal sõltuvad väga palju.

Kujutaks ette, miuke selline inimene peaks olema, kes suudaks sellist ambitsioonikat projekti juhtida... Ma

kujutaks ette, mingi Mati Alaver Eesti suusatamises, oleks ideaalne.

Mis omandusi tal võiks olla?

Ärme lähme detaili, mina ei tea, mis Mati Alaver on igasuguseid omadusi, on ju. See, kes tegelikult suudab ühe... Kui me tahame maailma

firmasid ikka teha, eks ole, siis, siis, siis see, siis see peab ikka maailma... Meie

probleem, kus me oleme täna vastu, on see, et meil on väga vähe võtta kogemustega inimesi selle start-upide alal, kellel on teatud, ütleme, maailma kogemus, neid on väga vähe. Kas kus on

meie välismaalt?

See on ka õige mõte, aga võib-olla selles faasis, võib-olla selles faasis jälle ma natuke pelgan, et me võime ka sellise välismaa määratlusega kohe nagu puusse panna. Et me peame kuidagiviisi olema selles keskkonnas, sest ärge unustage neid nii-öelda meie üldiseid soove, mida me selle programmi ette panime, et ikkagi tuua neid nii-öelda Eesti noori inimesi nagu sedalaadi tegevusse.

Jaa, et kui vaadata seda maailma praktikat, siis tegelikult nende sarnaste programmide ja aktsileraatorite ja viisifondide edu sõltub paljuski sellest, kes on selle juht, kes, kes on selle asja peremees, et mina ka natuke kahtlen selles, et selline nõukogu või selline määramata juhtkomitee või organisatsioonid nagu EAS või arengufond võiksid olla ideaalne variant, aga see on tõepoolest

Ja kui kõik need start-upid on käima pandud ja see õntsus on saabunud, siis muidugi jääb küsimus, arvestades, et öeldakse, et eestlane ei oska ennast hästi müüa, siis kes need kõik tooted ja teenused maailmaturul maha müüb, aga see on juba järgmise saate teema. Ja sinuga, kuulaja, kohtun mina juba esmaspäeval kell üksteist, digitunnis ja Restarti saab järelkorraldada internetis, näiteks aadressil podcast.cucu.ee ja paluksin liituda ka meie Facebooki kogukonnaga, selle saab kätte niimoodi, et panna Facebookis otsingusse Restart ja siis sealt see tulebki. Tänud kaassaatejuhile Andreile ja saatekülalistele ja kohtumiseni juba järgmisel laupäeval kell kuusteist.