Kindlasti ei ole neid liiga palju, et kahekümne start-upi juurde eesmärgi seadmine kolme aasta pärast ei ole kaugelt liiga ambitsioonikas eesmärk. Ja mul on tegelikult väga hea meel, et MKM-is selline programm sellises vormis nüüd välja tuleb. Sest selle ettepaneku Arengufond tegi tegelikult MKM-i innovatsioonitalitusele eelmise aasta maikuus juba, et on vaja kompleksseid tegevusi, mitte ainult üksiktegevusi, selleks, et start-up ettevõtteid kasvatada Eestis. Ja see ei ole mitte ainult seemne kapitali pakkumine või ainult ühe koolituse tegemine või mõne koolituse tegemine, See hõlmab ka näiteks äriinglite võrgustiku arendamist, hõlmab nende start-upide saatmist ärimissioonidele, millega noh, Tehnopol on näiteks USA Silicon Valley liinil juba alustanud, aga kindlasti peaks olema neid start-uppe, kes varases faasis selle rahvusvahelise tunnetuse kätte saavad, oluliselt rohkem kui neid praegu on ja neid võiks olla ka oluliselt rohkem kolme aasta pärast.
Noh, mingil tasemel raha küsimus on ikka ettevõttes tähtis, on ju, mi, mina isegi seda nagu raha küsimust siin jagaks kaheks. Noh, kindlasti Eesti huvi on on ju see, Et ettevõte, mis nagu tekib, millel on mingisugune rahvusvaheline potentsiaal, hakkab nagu arenema, et tal oleks ka mingisugune seos Eestiga. Me ei saa seda pidada mingit absoluutseks nõud, eks ole. Ja, ja, ja, ja noh, ja ütleme, kui riskikapitali ikkagi võimalus vaadata üle maailma, siis noh... Ega me ilmaasjata ei hoia EAS-i esindajad Silicon Valley's, arengufondi ette me püstitasime ülesanne luua ka selles mõttes niisugust rahvusvahelist riskikapitali võrgustikku, et on võimalik ka selliseid ideid suunata vajadusel teistesse nii-öelda riikide riskikapitalide juurde, pluss siis noh, püüame ikkagi laua taha tuua neid Eesti ettevõtjaid, kes kujutavad ette, et nad on, võib-olla nad ongi riskikapitalistid ka, nii nagu me seda terminit siis mõistame. Nii et siin on nagu, see on see kapitali probleem, mina ikkagi praegu Ja see on niisugune noh, ministritaseme vaade, et ikkagi põhiküsimus on, on jah, see nii-öelda ettevõtluse pisik, punkt üks, seda on vaja tunduvalt rohkem alati ja meil eriti, ja teine asi on ikkagi niisugune noh, ma ei tea öelda ambitsioonikus, aga see mõtlemine. Et rahvusvahelised turud on väga lähedal, aga selleks, et midagi teha, peame noh, aru saama, mis seal turgudel vajatakse, mida inimesed vajavad, kust võiks midagi osta, on ju, mis, mis on ikkagi võimalus, et see kogu see mõtlemise sellise arusaamise toomine noh, igapäevase teadmise hulka on. Mul endal poeg õpib ka tahtlas majandus, et ma ikka tema käest saanud teada, mis seal ülikoolis nagu toimub. Nii, linn, linnulennult, et noh, me räägime majandust, aga ka laiemalt, et ma arvan, et me oleme pidanud, pidanud ka kõvaseid diskussioone siin ülikooli juhtidega ja erineval tasemel, et, et kogu seda ettevõtluse nagu asja tuua erinevate ülikooli valdkondade juurde ja see on ikkagi noh, üks selline asi, mis vajab nagu ikkagi kõvasti, kõvasti muutmist, on ju. Andes aru, et asjad ei juhtu ka kohe, aga, aga, aga ikkagi, see start-up programm, jäädes teema juurde, ongi nagu natukene niisugusest noh, nagu tagantpoolt nagu alustamine. Et ega, ega, ega meil on üsna keeruline ütlema ka ülikooli juhtidele, et kuulge, me tahaksime, et nüüd üliõpilased oleks rohkem kohe, ükskõik mida nad õpivad, majandust või õpivad nad infotoloogiat või geograafiat, nad mõtleksid kogu aeg, et et kust võiks hakata tulevikus mingisuguseid teenuseid pakkuma, rahateeninguid, midagi uut looma.
Ma arvan, et riigi soodustada ettevõtluskliimat, ise küsin, et mis moodi seda teha, et ma nagu näen, et riikselt on väga palju selleks, et majanduskeskkond on muutud paremaks, et muutuda seda näiteks Eesti puhul ja kogu Skandinaavia puhul on meil natuke selline, nagu soodumused ettevõtlusega käib kaasas, on imidž. Ja üldiselt ka põhjamaalased võtavad väga nagu hinge kogu seda juhtumit, kui sul üks äri mingil põhjusel jookseb liiva, Siis sellest nagu niisugune lähtuv negatiivne voog on võrre, võrrekt suurem kui näiteks Silicon Valley's või USA's. Et ma usun, et riik saab teha loomulikult asju, küsimus on mida teha, mis moodi teha ja noh, selles osas on kindlasti nagu mõtted nagu mitmed.
Ma usun, et üks esimene asi on, et... Kui sa elad näiteks Silicon Valley's San Francisco's, sa teed oma esimese start-upi ja see on hea idee, sa saad seda laiali, sa saad palju kiiremini tõh, tõusta õhku, sellepärast et su esmane koduturg on palju suurem. Küsimus on meil mõtlemises, kui me teeme start-upi, mis alustab eestikeelsena, siis need paljud ideed ei jõuagi kunagi kuhugi maailma välja, sellepärast et see meie koduturg ei ole piisav isegi selleks, et ta jõuaks esimese break-eveneni mingisuguse esimese arvestatava käibeni.
Kana ja muna küsimus, sest kui on siin üks ettevõte, mida vaadata või kaks, on nende jaoks liiga kallised siia koha peale lennata ja siin kaua aega kulutada. Ja kui tuleb rahvusvahelisi, kasvavad meie enda äriinglid, nende jaoks tegelikult tuleks veel No ütleme, tegi, teha sellist natuke toetust, et tekiks rohkem selliseid äriinglite võrgustikke, kes koos riske maandaksid ja koos investeeriksid. Ja mis mulle kindlasti väga meeldis Ragnari poolt öeldust, on see, et selleks, et Eesti sellised innovaatilised ettevõtjad saaksid selle maigu suhu, mida tähendab rahvusvahelise start-upi tegemine, Siis selliste rahvusvaheliste ärimissioonide lähetamine kas Silicon Valley'sse, Singapuri, Iisraelisse, kus see kultuur on olemas ja kus on reaalselt näha neid ettevõtteid toimetamas kogu seda süsteemi, infrastruktuuri, võiks kindlasti ka Startup Eesti programmi osa olla.