AI_pealkiri: Eesti e-kaubanduse seis 2011: e-poodide usaldus, makseviisid ja sooduskupongide tulevik

Tere päevast, eetris on Kuku raadio ID-saade Restart. Saatejuht olen mina, Andrei Korobeinik. Meie saatega saadet lähemalt tutvuda Facebookis Restarti lehel. Podcast on meil saadaval ka Kuku raadio saidil, lisaks on meil täna kordus kell kümme ja saade on meil eetris iga laapäev kell kuusteist. Täna... Räägime e-kaubandusest Eestis. Euroopa liidus on interneti shoppamine üsna populaarne. Me arvame, et Eesti on e-riik ja Eesti elanikud on usinavad internetiteenuste kasutajad. Statistika aga paraku seda ei kinnita. Kolmandik Euroliidu elanikkonnast ostavad kaupa ja teenused interneti kaudu. Eestis on see protsent paar korda väiksem. Katsume siis aru saada, milline on hetkeseis Eesti e-kaubandusega, kes on põhitegijad, millised on peamised takistused. Külas on meil täna Hendrik Aavik, näitsikulari omanik, ja Zahhar Kirillov, kes on internetsipoe, noodi.ee looja. Eesti e-kaubanduse liidu nõukogus on nad mõlemad. Hendrik oli meil külas ka eelmine kord, skeptiline raadiokuulaja võib arvata, et me salvestame saadet järjest ühe tööpäe jooksul, aga see ei vasta tõele, täna saade on meil täitsa otse-eetris. Alustame siis konkreetsete näitedega. Eesti kaubanduse, Eesti e-kaubanduse maastik ei ole just väga mitmekesine, kuid üht-teist juhtub ka siin. Väga edukas on näiteks online-mööblikaubamaja On24.ee, kellele kulub ka arvestatav turuosa Soomes. Ka meie stuudiokülalised on väga edukad ärimehed. Paari sõnaga saate äkki vastata, millega tegelevad teie firmad, Zahhar, Nozi.ee.

Terv päevast, kuulajatele minu poolt. Nozi.ee tegeleb aastast kaks tuhat seitse kingituste ja igasuguste disain-vindajate müümisega. Internetis, ehk siis oleme siin Eestis, Eesti turul ka mitme kaubamärkidega, Moleskine märkmikud ja, ja sellised Venemaalt pärit Art Läbidu stuudio tooted, ehk siis sellised disainitooted, mida, mida maailma, maailma kunstiakadeemiate vilistlased lastavad siis valmistada ja meie siis müüme neid, et, et inimeste maailma natuke põnevamaks muuta.

Henrik, mis asi on üldse internetikaubandus, et kuidas me saame aru, et tegemist on siis internetikaubamajaga, mitte, mitte lihtsalt tavalise firmaga, mis müüb midagi internetikaubandus?

et tegelikult internetikaubandus on siis sel, see tegevus, kui inimesed ostavad internetist mingit kaupa ja lasevad selle endale koju toimetada. Et kui nad lähevad näiteks sinna poodi ise järgi sellele, siis see enam ei ole internetikaubandus. Samamoodi ei ole internetikaubandus, see klassikalises mõttes meie firma Netikuller.ee, sest me tegelikult ainult vahendame teiste veebipoodide kaupa Eestisse. Ja peamiselt nende veebipoodide kaupa, kes ise siia ei saada, ehk siis veel kord, peamiselt Ameerikamaal asuvad veebipoed. Et on palju tooteid, mida Eestis üldse ei müüda, et me oleme siin aastate jooksul toonud esimesena Eestisse iPhone'e, iPad'e ja, ja, ja kõike sellist kaupa, mida on defitsiitne saada.

oled siis sinna e-kaubandusliitu sattunud?

E-kaubanduse liitu, me, me plaanime teha endale ka poe, et selles mõttes, et me, meil ei ole seda e-kaubanduse liidu näiteks logo oma koduleheküljel, kus on turvaline ostukoht, sellepärast et noh, me ise turvamegi teiste inimeste oste, et me kindlasti teeme endale võib-olla aasta jooksul noh, päris poe, kus me hakkame ka Eestis saad olevat kaupa müüma, aga, aga sinna me alles jõuame. See nõukogu, see

See nõukogu on meie, no meie e-kaubanduse liit on kuutekümmet internetikauplust ühendav organisatsioon täna ja mind valiti sinna demokraatlikult. Et küllap ma siis oma jutuga suutsin jätta piisava mulje, et, et, et kohale tulnud e-kauplejad usaldasid mind.

Kuidas üldse on meil, meie täielne olukord internetikaubandusega, et kui inimesed väga aktiivselt ei osta, kas see tähendab siis ka seda, et konkurents on madal? Et kas, kas, kas nad ei ostagi sellepärast, et... Ma

Noh, pean tunnistama, et alguliste saadik, kui ma selle järgi alustasin, siis minu eeskujuks olid need e-poed, kas mitmeid, kes müüsid arvutikaupa, et nendest praegu võin küll meelde tule, tuletada oiks.ee, kes on ellu jäänud ja nii-öelda lausa lausa väga hästi neil minu teada läheb, paljudes teiste arvutiklaami müüjatega, et see oli, oli üks nendest, kes, kes inspireeris mind ka oma esimest saamete kaubandusest tegema hakata.

Okei, suur tänangu teile, ma arvan, et see teema on meil erilist saadet ka väärt, aga praegu siis lähme teise osa juurde. Eesti on endiselt saade Restart, täna räägime siis kaubandusest, mina olen Andrei Korobeinik ja kohe teise, teise saade lõikus, võtame telefoni otsa Bruno Lilli, kes teeb meil internetikaupluste platvorme.

Pidasin siin ühe ühe ala, ala, ala uurinud akadeemikuga see tema vestlust ja, ja, ja me jõudsime kuhugi sinnani, et, et e-kaubandus, e-kaubandusel Eestis võiks olla circa kaks protsenti tervest Nii et sellisest jaekaubanduse mahust, mis on, kui me võrdleme nüüd teiste, teiste riikide arvusid, Suurbritannia kuni neliteist protsenti, USA kümne protsendi ringist, nii et suhteliselt ikkagi veel, veel, veel vähe ja noh, positiivsest, positiivselt vaadates arenguruumi on palju.

Eks, eks Eestis võib-olla on teatud eripära meie geograafilisest, geograafilise sellise omapära tõttu, et, et riik on väike ja, ja, ja, ja tihti see pood isegi, kus sa ostad, võib-olla isegi asub selles samas linnas. Raamatud on võib-olla need sellised põhilised, traditsioonilised kaubad, mida on läbi aegade ostetud, kuid viimastel aastatel väga palju on, on, on ostetud ja, ja edasi läinud ka, ka selline kodu, kodu sisustus ning ka, ning ka riided ja, ja, ja jalad.

No makseviisidest me tõesti ei saa, ei saa rääkida, et nad oleksid ebamugavad, et loomulikult jälle veidi sõltub e-poest, kuid, kuid tegelikult Eesti, Eesti selline e-kaubanduse infrastruktuur on suht heal tasemel. Nüüd jah, pettused tõepoolest... Kui, kui keegi, kui, kui keegi osta Bee-based Hiinast kleidi ja seda kätte ei saa, siis me tõepoolest seda saame lugeda peaaegu igast lehest ja, ja eks see võib-olla omamoodi ka mõjutab. Kui me

ei tõesti, et, et ei, ei saa nii-öelda ja, ja, ja me räägime ju ka sellest, et, et, et üha rohkem ja rohkem E-kaubandus integreerub ka, ka nii-öelda nende tavaliste kaupmeeste äriprotsessidesse. Ehk siis Henriksoo siin defineeris, et internetipood on selline, kus, kus klient siis justkui peaks suutma või, või, või peabki ostma selle poe otse sellest nii-öelda poest ja et, et keegi talle toimetab selle kauba kohale. Kuid samas, kuid samas, kui me räägime sellest e-kaubandusest, siis siin selle mõiste alla ma, ma küll tahaksin ka tuua ka sellised veebikeskkonnad, mille võib-olla primaarne eesmärk ongi toote pakkumiste väljatoomine, ehk siis ettevõtte tootekataloogi presenteerimine veebis. Me teame, et, et umbes seitsekümmend viis protsenti internetikasutajatest otsivad tooteinfot veebist, enne kui nad oma ostu, ostuotsuse teevad.

Või isegi kaheksakümmend, nii et, et, et me räägime seda, et, et see tegelikult, tegelikult see selline, see e-kaubanduse valdkond, ta, ta integreerub ettevõtte teiste protsessidest ja et me, et me üha, üha vähem minu arust me räägime sellisest ettevõttest, kes, kes ainult, kes, kes, kes toimivad ainult veebis. Veeb ja veeb ja e-pood on eelkõige turunduskanal, kui me räägime jällegi sellest veebile vajamast.

Zahhar, kas sinu poes on sellised kliendid tihti, kes maksavad kaardiga, siis näiteks ei, see raha ei laeku sulle siis, kui nad kauba kätte saavad?

Lisaks tõepoolest, ka oma, omalt poolt ka lisaksin, et, et mina ei ole aru saanud, Seda väga suurt debaadikat selle viiekümne protsendi ettemaksu suhtes, et seadus ju nõudis ja, ja, ja ma isegi nüüd, nüüd, nüüd jätan omalt poolt kommenteerimata, et kuidas siis just tänasel päeval, ma usun, et Henri Henrikul on, on õiged andmed, et tegelikult ju seadus nõudis seda, et kaupmees pakuks võimalust tasuda viiekümne protsendi ettemaksuga. Ja, ja, ja Eesti Posti jaoks, nii, nii kas ka tõenäoliselt ka teiste Logistikateenuse pakkujate juures, on võimalik tellida neid teenuseid, kus, kus ülejäänud viiskümmend protsenti siis kaup, klient maksab kaupmehele siis, kui, kui kuuler toob selle kauba talle kohale või siis Eesti Postikogu näiteks lähimas postkontoris. Ja tõepoolest, et need poed, mis, mis pakuvad ka seda fifty-fifty maksmise, maksmise viisi, siis ega seda väga palju ei kasutata.

Jaa, piletite müük on Eesti populaarne, et Võib-olla osa, osaliselt ka, ka selle tõttu, et, et teenus on, on väga hästi välja, välja arendatud, siin on piletilevi, piletimaailm, ja jälle, kui, kui sa küsid, et mis on need kõige populaarsemad kaubagrupid, paraku mul ei ole statistikat, et kui, kui, kui vaadata meie kliente, Pipfrogi kliente, siis seal on nii väga edukaid elektroonikamüüjaid, Näiteks, näiteks Klik, Eesti üks suurimaid kui mitte kõige suurema elektroonika, müüa internetis, mööbli, mööbli, mööblimüüjaid, Zotka, Asko, living, riidemüüjaid, raamatud, nii et, et tegelikult mahtude poole pealt ma jään vastuse tulgu, et, et millised need mahud on. Kuid, kuid, kuid ka erinevad kaugugrupid töötavad?

Suur tänu sulle, Bruno, ja kohe lähme kolmanda osa juurde. Eetris on Restart, Andrei Korobeinik olen mina ja täna räägime internetikaubandusest Eestis. Katsume aru saada, miks eestlased eelistavad poest käia ja internetis ei osta erilisi midagi. Statistika näitab, et need Eesti elanikud, kes ei ole internetikaubade osta teinud, nimetasid üheksal juhul kümnest põhjusena vaeduse puudumist ja kaheksal juhul eelistust osta kauba poest, et seda oma silmaga näha. Neljandik pidas probleemiks turvariske ja sobimatu kauba tagastamisega seotud. Meie eetris on kohe varsti Toomas Raist, kes on osta.ee tegevjuht. Toomas, kas oled kuuldel?

Tervist. Osta.ee on meie kohalik Ebay ja ma arvan, et pea kõik Eesti ülanikud on sellest kuulnud. Samas, kui me võrdleme selle kas või Poolaga, kus ma olen paar aastat tagasi käinud ja uurinud, kuidas neil... internetikaubandusega lood on, siis selgub, et eestlased ostab punkt Eest väga palju eest, et samas kui selle Poola analoogist on oste teinud kaheksakümmend protsenti Poola internetikasutajatest, et oskad sa öelda, miks, miks eestlased teineteise käest asju ei osta?

No meil on see spektrum kaubast, on ikka väga lai, kui, kui ma ütlen paar numbrit siia juurde, et ühes kuus lisatakse umbes viissada tuhat uut müügipakkumist meie keskkonda. Päris võimas, kas

Nii, kui rääkida mitte käibest nii väga, vaid tehingute, edukate tehingute arvust, siis seal seda, seda juhivadki kategooriad, mis on kollektsioneerimine, siis on lastekaubad ja, ja sealt edasi tulevad riided. Need on kolm juhtivat kategooriagruppi, mis siis pidevalt on edukad. Käibe poole poolt on, on muidugi siin võib-olla sõidukite kategooriad suuremad.

No petuskeemi üritatakse teha üle interneti alati selline, nagu siin oli ka juttu, et tehakse pood, panna või pannakse mingi ese müüki, mida tal tegelikult ei ole, küsitakse raha ja mingit kaupa ei saadetagi. Nüüd meil, meie süsteemis oleme me selle, selle jaoks teinud paar lahendust, mis on eemaldanud siis petturit suurelt osalt sellise skeemiga ja, ja ka inimestel turvatunde, niimoodi on meil niisugune ehk kuidas nüüd öelda, depositeenus. Et kui eraisik müüb, eraisik ostab, siis tarbijakaitse seal ju ei, ei abista. Et siis me abis, proovime ise neid abistada sellega, et ostja maksab meie vahekontole ja kui kauba kätte saab, siis vajutades nuppu, läheb raha müüa. Kui nüüd kaupa ei tulegi, siis läheb see raha talle tagasi.

No see on seesama deposiini teenus, mis ma ennem rääkisin, et, et tõepoolest, et kui kaup ei vasta kirjeldusele, Kui kaubal on defekt, siis, siis on see deposidiga maksmine see kindlus just. Et siis ta saadab kauba tagasi ja raha saab tagasi, et raha ei jõua enne müüjale, kui ostja on rahul kaubaga.

Praegu mitte, Eesti krediitkaardi süsteem on vastupidiselt Eesti e-riigile väga lapsekingades ning kui me peaksime tegema sel juhul koostööd Eestist väljapool olevate nende keskustega, kuid siis need summad lähevad väga suureks, mis tuleb maksta, ja see lõpuks see äriliselt ei tasu ennast ära. Et pisike näide, et kui muidu on krediitkaardiga makstes, jõuab info müüa selle ostjast ja kaubast sellele kaupajale, siis Eesti see süsteem annab üle ainult summa ja kõik, et selle järgi on väga keeruline makseid tuvastada, kui räägime siin tuhandetest maksetest päevas.

Jah, ma võin siis igaks juhuks veel rääkida selle kokkuvõtteks nagu meie E-kaubandusliidu poole pealt, et kui tarbija ostab mingisugusest veebipoest, kus on, mille pidaja jaoks on tegelikult eraisik, siis, siis ta kaotab ka oma tarbija õigused. Et kui muidu on tarbija õigusel Eesti, tarbijatel õigus firmadele tagastada internetist ostetud kaupa neljateist päeva jooksul. Noh, Osta.ee puhul see muidugi ei kehti, sest see on eraisikult eraisikule reeglina. Aga e-poodidesse võib neljateist päeva jooksul tagasi viia, ilma et peaks põhjendama, miks tagasi viidi. Et piisab sellest, et noh, ei peagi põhjendama, ütled lihtsalt, et ei sobinud.

Ei, see on nemad juba e-poekaubana, see ei ole enam pakkumine, seal vajutad nuppu, ostad tehtud, see on ost e-poekaubast. Aga kui on ta oksjonil, nii et kus pakutakse teist üle, siis seal seda ei teki.

aga jällegi on see, et, et kõik ka e-poest ostud saab samamoodi maksta meil läbi deposiidiga, ehk Kui kaubal on kaupjõukohal ja kaubal on viga või ei vasta kirjeldusele või on muu probleem, siis saab raha tagasi.

Okei, aga suur tänu sulle, Toomas ja, ja hakkame oma saatega. Minul hiljuti tekkis selline küsimus, et miks, miks Eestis näiteks ei saa Selverist või Rimist endale kauba tellida, mina oleks küll päris aktiivne ostja ja hiljuti Sten Tamkivi oma Twitteris küsis samasuguse küsimuse ja... Ja selguski, et noh, toidukaubad ei lähe siin internetis väga, väga müügiks, et mis te arvate, miks, miks see nii on?

lingid, mis, mis sealt välja tulid, olid sellised, kus saaks näiteks eko, eco-asju osta, mis on iseenesest väga tore, aga igapäevaseks võib-olla ei, ei piisa ja ja kõik need hulgilaod olid sellised, kus, kus see tootevalik oli ikka väga piiratud. Ja hinnad ei olnud ka väga madalad, ütleme nii, võrreldes, võrreldes tavalise kaubamajaga.

Ma arvan, et see kindlasti, ma, ma julgen isegi arvata, et kindlasti see aasta see asi la, laheneb, sellepärast et ma arvan, et internetikaubandus kasvab nii kiiresti, et küllap need Selverid ja Priskot ja mul ei ole infot.

Just, et just hiljuti lugesin, et Leedus hoopis Maxima tegi esimesed sammud, et paku, pakkuda oma klientele oma toidukettidest kauba kohele toimetamist ja tellimist üle interneti, nii et... Arvates, et ka Maxima meil Eestisse, esindatud võib-olla teiste, lähemal ajal, näeme sellist teenust. Ise, ise praegu mina väga aktiivselt näiteks tellin sushit internetis, nii et see on mõnes mõttes ka toidu tellimine üle

ei, see ei ole päris nii, et kui sul, kui sul on vaja odavat hinda, siis kindlasti on sinu kontaktidega inimesel mõni sõber USA-s, kes saadab selle sulle kauba...

firma, kes tarnib Eestisse, et see on ju väga mõnus teha ja sellel tuleb odav hind. Aga nüüd probleem tekib kohe siis, kui selle asja kaubaga midagi juhtub ja sa tahad seda näiteks garantiisse saata, siis see sõber seal USA-s, noh, sa pead juba järgmise teene tema käest paluma, et ole hea, võta tagasi ja, ja, ja tee seda. Et meie teenusel on, kõik asjad on kindlustatud, mingisugust riski ei ole, ostjal ei ole seda hirmu, et see pood, kus ta ostab, on pettur, sest isegi Amazon.com.marketplace'is juhtub pidevalt, et seal, seal on pettvaid firmas Meie töötajatel on erinevad andmebaasid, kus nad otsivad, blacklistid, jälgivad, kes on kurjategijad ja oskavad osta, peale selle see krediitkaartide kindlustus, ning kõige tagatipuks ka Eesti if kindlustus, on meie kaupade täiendav kindlustaja ja siin juhtus, et üks klient kunagi tellis ligi noh, natuke vähem kui pool miljonit maksva asja.