@ RESTART // 2011.02.19
kuku_restart_0207.mp3
KUUPÄEV
2011-02-19
PIKKUS
47m 06s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates analüüsitakse Eesti startup-sektori olukorda, võrreldes seda Soome Nokia näitega. Külalised Hardi Meybaum ja Heikki Haldre jagavad kogemusi investeeringute kaasamisel, meeskonna ülesehitamisel ning rõhutavad vajadust mõelda globaalselt juba ettevõtte loomise algusest peale.
TEEMAD
Restart.
Tere pealelõunat, Kuku raadio kuulajad! On üheksateistkümnes veebruar ja on eetris IT-äri saade Restart. Saadet juhivad Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik. Meie saate kohta võite lugeda juurde meie Facebooki lehelt, jääte sinna kommentaare saate kohta, ja kui te tänava hetkel kuulata ei saa, siis võite kuulata meie saadet podcastist, aadressil podcast.kuku.ee.
Meie saade koosneb nüüd viiest osast ja täna me räägime siis Eesti Nokkiast. Soome nokia on agoonias, aga kuidas on lood Eestis? Eesti start-upide elu on viimastel aastatel palju põnevaks muutunud, kuid läbimurret pole veel toimunud. Meie stuudios on täna kaks potentsiaalset tulevikuliidrit, Heikki Haldre, Fits.me'st ja Hardi Meibaum, GrabCAD-ist. Hardi, esimeses os, osas siis alustame sinust, et räägi, mis asi on GrabCAD. Niimoodi, et mina saaksin ka aru.
Tere! Andrei, sina muidugi juba tead, mis asi GrabCAD on, aga, aga ma üritan lihtsalt seletada, GrabCAD on internetilahendus tootmisettevõtetele ja inseneribüroodele, mis võimaldab hästi kiiresti inseneriteenuseid juurde osta. Ja kogu koostöö käib siis internetis. Ja meil on tänaseks üle kahe tuhande inseneri juba liitunud meie keskkonnaga ja iga tootmisettevõtte inseneribüroo võib sisuliselt täna liituda ja paari tunni jooksul endale juba inseneri leida ükskõik millisest maailma otsast.
Ja kust siis raha tuleb?
raha tuleb selle pealt, et meie võtame väikse protsendi igalt toimunult tehingult. Tuleb ka? Tuleb.
Mis sa arvad, et kui palju su firma täna väärt on?
See on selline väga keeruline küsimus minu arvates alati, et, et ma tean oma firma vaar, väärtust täna, mis on paberi peal, kuna me just oleme teinud investeeringu, oleme saanud investeeringu, ma kahjuks seda ei saa avaldada, seda numbrit...
Aga kui me investeeringust unustame, siis mis sa arvad, et palju su firma on täna väärt?
Palju ma ise tunnen, et see väärt
on? Ja kas see investeering oli sellise kõrge evolutsjoni pealt, liiga kõrge evolutsjoni pealt või liiga madala evolutsjoni pealt? Soodsalt müüsid või liiga kallilt?
Ma arvan, et meie oleme tehinguga rahul.
Okei, nii et palju siis see firma, väärt on teda?
Ma arvan, et meie firma võiks täna väärt olla õiglane väärtus tegelikult, mis, mis ma ise tunnen, võiks olla umbes Viie miljoni euro kandis. Okei.
Nii. Aga Heikki, tere tulemast stuudiosse ja räägi, mis, millega sina tegeled?
Ah, Fits me. Kui ma olin väike, väike, väike laps, siis mul oli unistus, et ühel päeval on mul enda, enda isiklik robotite armee. Ma lähen ja vallutan maailma sellega. Tänaseks on minu selline robotite armee kasvanud kuueni. Tõsi, nendega maailma vallutada ei saa, küll aga me, meie, meie soov on vallutada üks osa maailmast ja see on moemaailm. Anda inimestele võimalus Proovida riideid sel, selga kohas, kus täna ei olnud võimalik ja see on internetimaailmas. Kui igas, igas kõigis riidepoodides on üks, üks tähtis koht, kus iga ostuotsus tehakse ja see on proovikabiin, siis internetimaailmas täna kahjuks riidepoed on olemas küll, aga näe, proovikabiine seal ei ole.
Noh, et siis see tähendab seda, et tegemist on sellise virtuaalse proovikabiiningu või tõepoolest, igas kaabruses on siis üks robot varsti.
Robotid on lihtsalt tööreist, tööreist selleks, et luua proovikabiine. Las, las ma räägin hästi lühidalt, kuidas see toimib, robotid, mis on, on, on keha muutma, lähevad paksu uks nupuvajutuse peale, lähevad musklisse, mõnikord ma soovin, et mu enda kehal oleks selline nupp, saan vajutada seda ja lähen musklisse, võtan natukene Kõhumbert kaalust alla. Nad kopeerivad, Andrei, sinu kehakuju. või, või Hardi, Hardi kehakuju ja lasevad vaadata inimestel, kuidas tema keha seljas erinevad riide suurused välja näevad?
Okei, me siin Hardiga juba arutasime, palju võiks tema firma väärt olla, et sa kindlasti juba jõudsid mõelda, et oli sinu, sinu firma võiks täna, tänapäeval maks, maksta, et mis see number on?
Jah, teie ametlik pakkumine, meil on siin ikka, ikka tehnilises stuudios.
No eurodes ikka.
On, Andrei, sa jaksad seda asja.
Aga võib-olla mingi väikse protsendi, et ma mõtlen siis... No
teised saatekülalised
ka... No ütle, ütle number, meil on vaata hästi, hästi palju kuulajad, nii et kui sa börsile lähed üks päev, siis võivad juba täna mõelda, et äkki nad ostaksid mõnda aksa teendale.
Ma arvan muide, et see on vale, see on, see on vale ärgata hommikul üles mõttega, et kui palju minu firma väärt on. See on, see on valem ärgata, ärgata mõttega, et et, et ma ehitan firmat ainult selle jaoks, et silme, silme ees virvendaksid eu, euronumbrid paljude nullidega.
Okei, aga dollarides?
Ütle nüüd otse välja, kui sa ei soovi seda numbrit välja öelda, siis lähme järgmise teema juurde, mitte ei ürita siin piirata.
Lähme liigume järgmise teema juurde. Selge, aga... See, see, see number on suur.
Heiki, sul tuli see paremini välja, et minult pressisid ühe suvalise numbri välja, nii et...
Meie investorid on, on meilt küsinud selle numbri ja, ja meie investorid on selle numbri, numbriga rahul.
Aga et ma ei ole nüüd, käies Eesti internetipoodide kodulehekülgedel, ma ei ole märganud seal neid virtuaalseid proovikabiine, kuid samas ma olen kuulnud, et CNBC mainis Fitsmeed kui kahekümne tähtsama tõusva brändi, brändi seas maailmas üldse, või on see moemaailmas, et miks siin nii vähe Eestis näha
on? Vaata meie, meie fookus, kusagile peab fokusseerima. Kui, kui fokusseerid, siis kaotad enda, et, et tege, üritad tegeleda kõigega ja meie fookus on internetipoed, kus on igakuiselt ligi pool miljonit külastajat. See tähendaks seda, et Eestis peaks iga kolmas inimene käima ühes kindlas Eesti internetipoes, neid internetipoode maja Eestis ei ole palju, kus oleks pool miljonit külastajat kuus, mitte ühtegi.
Okei, aga liigume siis vaikselt teise teema juurde, Nii Fits.me kui GrabCAD on saanud investeeringuid arengufondist. Mõlemad tõstavad ka uut raha kindlasti kunagi ja ma usun, et nii Heiki kui ka Hardi oskavad investoritest üsna palju rääkida. Küsime siis seda, et millal peaks üks korralik start-up investorit otsida, et kas veel enne seda, kui idee on küps või võimalikult hiljem, et, et see firma hind oleks võimalikult kõrge, mis sina oled?
Minu arvates see investoritega rääkimine esimesest päevast alates ei ole üldse halb mõte. Et nad tegelikult, investorid on üldjuhul päris targad inimesed ja naa, nad näevad kohe ära selle, kas su ettevõttel tegelikult ja sinu tiimil tegelikult on üldse võimalust. Ja võivad sulle anda päris head nõu. Kui me räägime reaalse raha kaasamisest, siis mida kaugemale sa seda lükkad, see seda parem tegelikult on. Et mida kaugemal on sinu äri, seda väiksema osa sa pead oma firmast ära andma.
Kas sinu puhul tähendas seda, et sa püüad raha kohe esimesel päeval, et olla selline finantsiliselt sõltumatu ja...
Meie, meie teenisime raha, enne kui me investeeringuid kaasasime.
Kas investor sinu jaoks on pigem selline know-how allikas või, või ikkagi rahakott, et kuidas sa investorit vaadad?
Ma vaatan seda nii ühte kui teistpidi, et, et meie võtsime raha ettevõttesse seetõttu, et, et me tahtsime oluliselt laiendada oma tegevust ja arendada oma platvormi ja, ja tegelikult otsisime ka häid, häid investoreid, kes tooksid päris palju teadmisi sisse.
Ma olen kuulnud, et soovitatakse valida kolme F-i seast, kui ma esimene investor on Friends, Fools and Family. Et Heik, kust, millal, millal sina võtsid oma raha, kas sa juba täna teenisid, kui sa esimese raha said ja kas sa võtsid selle raha professionaalsetelt, investoritelt või kuskilt tutvusringkonnast?
No loomulikult esimene raha peab tulema, tulema sõpradelt ja endalt ja... Ja sa pead jõudma oma ideega, ideega mingisse etappi, et võtta investorite raha sisse, investorite raha on nagu raketikütus. Sa, sul peab olema rakett, kuhu see asi sisse panna enne, kui sa kütusse vastu võtad. Aga me ütleme raadios kohe välja K-sõna. Ja see K-sõna on Kaka. Investorite raha on natuke nagu, nagu või, või firma osalus, aktsiad on nagu Kaka. Kui see on kõik ühes kohas, kõik on asutajate käes ja enamus asutajad mõtlevad, et et jube tore on, on, kui kõik aktsiad kuuluvad mulle, siis on kõik firma minu oma. Aga kui kõik aktsiad on ühes kohas, siis see on nagu kaka, see on, see on, lõhnab halvasti ja üldiselt on selline ebameeldiv asi. Kui see laiali määrida, siis hakkavad kõikvõimalikud imelised asjad seal kasvama. Ehk siis kui sa leiad õigeid investereid, kes aitavad sinu firma arengus kaasa, siis, siis võimaldab see seda ettevõtete ideed kasvatada kohta, kus see üksinda oleks mitte kunagi võimalik?
Me pole seda teemat veel täna ilmselt väga lahti rääkinud, aga ma küsin sinu käest, et kuidas tekib see tehingu hind, kui sa investeriga räägid, et...
Vaatad sügavalt silma ja mõtled, vaatad sügavalt siis endasse ja...
Ja ühesõnaga, sellise äri, äritulemustega see väga seotud ei ole, et sa müüd sellise tulevikuperspektiivi rohkem?
Vaata, ühelt poolt, ühelt poolt igal ettevõtjal, kellel on hea idee, tal on suur unistus. Tihtipeale see suur unistus on pisut roosamate prillidega, kui on reaalsus. Investori, investori poole pealt vaadates on, on iga investeering Risk. Tõsi, risk, mis ilmselt, ilmselt võiks teenida päris palju tootlust. Reaalsus on see, et iga investeering, kui ma oleksin investor, investeering kümnesse ettevõttesse, üheksa nendest lähevad tuksi. Ehk siis mu investeering peab tootlust tooma vähemalt kümme korda, selleks et mul, mul lihtsalt raha tagasi teeniks. Seega, investori poole pealt vaadates tuleb need riskid maandada ja tuleb rääkida välja selline hind, mis, mis tõenäoliselt tooks mulle vähemalt kümnekordset tootlust.
Ehk siis võimalikult madal hind, nagu ma aru
saan? Kokku, kokkuvõttes tahab investor, et ettevõte kasvaks ja sina tahad, et ettevõte kasvaks, jõuab, jõuab ikka kokkuleppele.
Hardi, millest, kui sa ennem arvutasid kokku kiiresti, meil stuudios oma firma väärtuse, et millest koosnes sinu pakkumine selle või kas sa arvestasid investeeringuid või järgmiste aastate kasumit?
Tegelikult väga lihtne, et igal investeeringutel on erinevad etapid, et on selline inglise keeles seed faas, kus pannakse hästi algusjärgusi raha sisse, siis on järgmine faas, mida Ameerikas nimetatakse Sears-A faasiks, siis tegelikult on väga levinud arusaam, et et enamus ettevõtteid on väärt umbes viis miljonit dollarit. Kuna meie oleme ukse taga, siis ma sisuliselt ütlesin selle numbri, kuna me oleme Eestis, panin euro taha. Et sellepärast ma selle numbri võtsin.
Väga hästi arvutatud.
Et see on küll üks meie järgmine teema, aga, aga Eestis on palju lihtsam tõsta raha siis, kui sa oled , kui sa oled juba toimiv äriomanik. Ja üsna keeruline siis, kui, kui sa müüd tulevikusperspektiivi, et kas te olete seda ka täheldanud, et selline seed-stage start-up üldjuhul raha ei saa, et investorid ütlevad, et näita, kust, kust see raha tuleb. Ja selline friends and family ring ei ole väga nõus seda raha andma ka, et kas see, see probleem oli ka teil või te said raha üsna, üsna, üsna kiiresti ja üsna lihtsalt?
No meil läks see raha, raha tõstmine suhteliselt, suhteliselt lihtsalt, aga minu arvates ei ole see üldse halb, et, et investorid seda nõuavad, et see paneb need seedfaasi ettevõtted potentsiaalsete klientidega rääkima ja, ja kui mõni klient ütleb, et kui te selle asja valmis teete, siis ma olen nõus ostma seda. Siis tegelikult on see ettevõtte jaoks nagu väga hea asi.
Ühesõnaga, sinu kogemused on noh, näitavad, et sa ei pea müüma, aga sa pead sellist inimest või firmat leidma, kes on nõus tulevikus sinu käest seda ostma.
Jah, ja kui sa neid ei leia, siis järelikult sinu idee ei ole midagi väärt.
Aga kas te leidsite selle raha lihtsasti Eestist üles, et ma küsiks niimoodi, et kas nüüd pärast seda, kui te olete oma raha üles leidnud Eestisse investeeringutena, kas teistele ka midagi jäi, et kas Eestist on võimalik investeeringuid leida või tuleks suunduda Helsingisse või Londonisse või kuhu peaks minema alustava ettevõtte?
Alustava, alustav ettevõtte saab oma raha ainult Eestist. Las ma ütlen, miks. Kui, Henrik, kui, kui sina oleksid, oleksid investor ja kui sinu juurde tuleks üks supervahva idee Kasahstanist, kas sa investeeriksid sinna? Või sa investeeriksid natukene vähem vahvasse ideesse, mis on sul siin ukse taga? Ja millel sa saad kogu aeg silma peal hoida ja millel sa saad kogu aeg kontrollida, mis seal juhtuma hakkab? Ehk kuigi igale start-upile räägitakse, et näed, et Eestis on raha nii vähe ja mine, mine otsi seda kusagilt mujalt, siis seda tuleb otsida Eestist ja, ja kui see on hea idee ja kui see on veel tähtsam, kui see on hea meeskond, kes selle idee suudab ellu viia, siis selle raha ka leiab.
Aga kui ma eksi, siis mõned Armeenia kaevandused näiteks said raha Eestist omal ajal, et sinu, sinu arvamus on ikkagi see, et tuleb, tuleb oma riigi seda raha otsida, et see positiivne efekt, et sa näiteks tõstad raha mõnelt Ameerika investorilt, kes aitab sind võrgustikuga ja ideedega, et see efekt ei ole niivõrd oluline, et kohe alguses sellega tegeleda?
Ma ei ole päris kindel, kas Armeenia kaevandustesse investeeris Kild, kui see oli Kild, siis Kildil ei ole kõige paremini läinud. Võib-olla tasuks silma oma investeeringutel peale hoida.
Kuulate IT-ärisaadet Restart ja saadet juhivad Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik. Meil on külas kaks start-upi, tänane teema ongi edukatest start-upidest, nendest start-upidest on GrabCad, GrabCad, kus on firmajuht Hardi Maibaum ning lõivarobootifirma Fits.me juht Heiki Haldre. Lähme siis edasi saate juurde, aa, mainin ära veel, et meie saatekohta saab lugeda meie Facebooki lehelt, ning kes tahab saadet hiljem kuulata uuesti, võib kuulata seda oma meie tasku ringhäälingust podcast.kuku.ee. Ja küsiks nii, et Independent ajaleht on nimetanud Fitsmeed... Ei mitte Fitsmeed vaid nad on kahe tuhande üheteistkümnendat aastat nimetanud virtuaalsete proovikabiinide aastaks. Kuidas on Fitsmeil konkurentidega, kas on palju prooviruume maailmas tekkimas?
On hästi tore mul käia maailmas ja ringi täna ja ütelda, et me oleme ainukesed. Me oleme, meie olemegi kõige ägedamad, meie olemegi see virtuaalne Proovikabi, sel aastal tuleb meile kolm konkurenti. Iga nädal avab uksed kakskümmend tuhat uut veebipoodi. Ehk üks Fits.me ei suuda kuidagi kahekümne tuhandele veebipojale anda virtuaalset proovikabiini, hea küll, kõik nendest ei ole rööbipojad, aga tead, iga konkurent on ainult tervitatav.
Kust riikidest nad tulevad?
Kaks tulevad USA-st ja üks tuleb Inglismaalt.
Euroopast ka midagi. Hardi,
kuidas
sinu lood on?
Me, me oleme tegelikult, see on suhteliselt harva esinev nähtus, et tegelikult Eestis ta, et kaks Eesti start-upe on turul esimesena, suurel turul. Et me tegelikult olime ka turul esimesena. Ja meil on tekkinud üks konkurent, üks Kanada ettevõte on India ressursside abil kogu meie lahenduse ära kopeerinud, et selles mõttes meil on esimene konkurent ja ja meil, meil tuleb kaks uut konkurenti, üks USA-st ja üks Prantsusmaalt. Ma arvan, et juba kahe kuu pärast nad on valmis loonud.
Kas on lihtne teie äri-ID India ressurssidega ära kopeerida, et e-maili saata on lihtne ja natuke raha mul on, et kui ruttu ma sellega hakkama saaksin?
Lihtne on kopeerida lahendust, aga keeruline on kopeerida kõike muud sinna juurde kuuluvat.
No kui rääkida sellest, et mis on ühe start-upi eduvõti, siis mis see on, kas idee, lahendus, meeskond, mõni selline nähtamatu faktor?
Minu arvates see idee ei maksa eriti midagi. Et kas see oli vist Zetkodin ja, ja teised niisugused viiskümmend väga tarka Ameerika inimest, istusid maha ja panid sada head ideed kokku ja panid seal avalikult internetti üles ja ütlesid, et tehke ära. Et tegelikult kõige olulisem on meeskond ja meeskond, kes suudab ideid ellu viia. See on kõige olulisem.
Kui suur on teie meeskond GrabCAD-is?
Meil on seitse inimest täna täiskohaga tööl ja meid aitab umbes viisteist inimest üle maailma.
Aga need seitse inimest on kõik Eestis,
jah? Tegelikult nelikümmend protsenti meie tiimist kolib, mina sõidan juba järgmine nädal ära, aga, aga teised tulevad järgi, kuu aja pärast kolib Ameerikasse, Bostonisse neljaks kuuks.
Et nelikümmend protsenti on siis kolm inimest? Jah. Okei, väga tore. Heiki, kas sina oled nõus, et meeskond on kõige tähtsam?
Oo jah, siin ei, ei ole kahtlustki, eestlastel on natukene komme, et, et kui tuleb vahva idee, et, et siis hoida seda ideed endale. Kui, kui mõttega, et kui ma lähen ja räägin kellelegi sellest ideest, siis äkki keegi varastab selle idee ära, see on vale. See on, see on nii vale, sellepärast et, et kui ma hoian seda ideed endale, siis see kasvab ainult minu sees ja ma ei saa. Ma ei saa seda ideed kuidagi kasvatada, põrgatada seda teiste pealt, et, et parem on rääkida seda paljudel, leida üles need inimesed, kellega koos seda ideed ellu viia. Ideid, häid ideid on palju?
Jaa, ma olen väga nõus sellega, et ma nädalas saan paar-kolümmend kirja teemal, et mul on väga tore idee, et oskab nõu anda, et kellele ma saan seda maha müüa. Et mul on, noh, ma pean seda inimesepäeva rikkuma, sest ma vastan, et ei saagi maha müüa, et sa pead midagi ära tegema, ja siis alles saab rääkida edasi, et see vastus ei meeldi... et nad loodavad, et ühe ideega saab väga palju raha teenida rikkaks saada, aga ma arvan, et ka teine idee tõestab, et enne tuleb muidugi ära teha ja siis alles rahast mõelda.
Kas Eestist on lihtne töötajaid leida, kuidas teil on?
Minu kogemus on, et väga raske. On, praegu täna meie meeskonnas on, on prantslased, venelased, ameeriklased, enamus nendest on Eestis, aga las ma toon näite. Me otsisime uut töötajat, tegime, tegime selleks reklaami CV.ee's või CV keskuses Facebookis, siis me saatsime laiali, laiali kirja, et... Teeme konkursi, kus esikoht saab töökoha, teine koht saab IPadi, kolmas koht saab endale tasuta riided, öeld meie, meie kliendilt, siis me saatsime laiali, laiali e-maili spämmi, kus, kus me seda välja kuulutasime, ja väga vähe häid kandidaate oli.
No mis see töökohht oli?
See oli, see oli mis ma mõtlen, mis see hea eestikeelne, eestikeelne termin on?
Keskastmejuht.
Selline pea kui keskastmejuht, jah. Ja aitäh, Henrik. Juhi parem
käsi.
Juhi parem käsi,
jah.
Aga täna, aga täna otsime ka töökohti töötajaid ja on viis, viis vaba töökohta. Las ma siin, siin häbematult teen reklaami, neid Fits.me lehel saab vaadata.
Et kui... Kui suur on te, on teie meeskond täna?
Kaheksateist inimest ja kuus robotit.
Okei, ja kõik on Eestis või?
Ei ole kõik Eestis. On Ameerikas ja Inglismaal ka.
Kus on teie peakontor?
See on Tallinnas. Okei.
Kui Heiki juba nii vasta, siis ma vast, ma parandaks ka oma vastust, et meie meeskond on seitse inseneri, seitse, seitse töötajat siin koha peal ja kaks tuhat inseneri.
Kaks tuhat insener, inseneri on siis selle teenuse tarbijad üle maailma?
Ei, need, kes teevad tööd üle maailma, jah.
Okei, aga kui, kui me räägime sellest, et kuidas alguses saaks meeskonda kokku, et kui mul on idee, ma oskan midagi teha, et mis on teie kogemused, et kust te saite selle noh, ütleme, et esimesi inimesi, kes, kes liidusid teie firmaga?
Minu arvates see inimeste leidmine on veel keerulisem müügitöö kui klientide leidmine, et mida mina tegin, võtsin telefoni kätte ja sisuliselt hakkasin helistama läbi kõiki oma tuttavaid, meie esimene töökoht oli arendaja, IT-arendaja, ja ma, ma arvan, ma helistasin kõik oma tuttavad läbi, kes mul telefoniraamatus olid ja küsisin, kas nemad võiks teada kedagi, kes võiks teada kedagi. Ja, ja nii see käis.
Aga kuidas te oma töötajaid motiveerite, et noh, Fits.meil iga natukese aja tagant tuleb mõni uudis, kuidas te olete jälle saanud endale investeeringuid juurde, väga palju miljoneid eurodes, et kas on lihtne töötajaid motiveerida, et tulevad, et no nii, teil on siin, just eile saite mitu miljonit, et minu ootused on väga kõrged.
Selge on see, et töötada ühes tehnoloogiastartupis on raske töö, see on, see on, tööpäevad on pikad, need tulemused, mida, mida selle lõpuks tahetakse, on, on ootused on suured, aga teiselt poolt, Henrik, mõtle sellele, kui sinul oleks olnud võimalus töötada Skype'i alguse juures. Isegi kui, kui sa seal täna enam ei töötaks, millised võimalused ja millised teadmised see endale kokkukorjaks, see on, mina saan ausalt öelda, et minu jaoks Fits.me on andnud rohkem kui, ma arvan, kümme korda rohkem kui need viis ülikooli, milles ma olen andnud seniseks.
Nii, lähme siis neljanda osa juurde, eetris on endiselt Kuku raadiosaadress Start ja täna räägime siis võimalikust Eesti Nokkiast. Üht-teist Eesti start-upide valdkonnast toimub, Garage48, OpenCoffi, Startup leaders, Club, arengufond teeb oma investeeringuid, mis aga puudu jääb? Mida võiks riik teha selleks, et Eesti nokia tuleks meile enne Soome nokia surma? Mis teie arvate, kui teie oleksite homsest päevast alates Eesti peaministrit mõlemad, selline tandem tekiks, siis millised oleksid need esimest initsiatiivid, mis parandaksid Eesti innovaatika valdkonda, mis kiirendaksid Eesti start-upide arengut?
No ma arvan, et esimene tegu, mida mina teeks, oleks, et ma vähendaks sotsiaalmaksu start-upidel, töötajate sotsiaalmaksjat.
See tuleb, tuleb sotsiaalmaksu lagi minu arust. Järgmine idee.
Jaa, et sa küsisid seda, sest tegelikult mul oli võimalus täpselt sellele küsimusele eelmine nähtel vastata. Käisime Fits.me-ga kolme Läti, Eesti ja Leedu peaministri kohtumisel täpselt sellest rääkimas.
Nii, ja mis, mis su vastus oli?
Vaata, ma ei ole näiteks Saardiga nõus, et, et sotsiaalmaks on, on võlujõud. Mis, mis on sellist head, heal, head arstirohtu võib-olla ei olegi? Aga Eestil on, on unikaalne positsioon, mida teistel riikidel ei ole. Las ma toon, toon näite, kolm kuud tagasi, kui kolis, kolis Eestisse üks, üks norrakas, kurtis mulle, et näed, et ma elan sellises suures kortermajas ja ei näe ühtegi oma naabrit kunagi. Vaata kui kummaline, kui ma Norras elasin, ma tundsin kõiki naabreid. Lähen koridori, kuulan aeg-ajalt samme, kuulan uksi avanemas, sulgemas, ühtegi naabrit ei näe. Ja siis see norrakas ütleb mulle ja siis ma sain aru. Kui mina astun koridori ja mu naaber astub ka koridori, mu naaber kuuleb seda, astub kiiresti koju tagasi, paneb ukse kinni, et mitte mind näha. Ja see on Eesti kultuurile selline tuntav eripära, me ei taha näost näkku näha ja, ja näiteks Soome on samasugune, Soomes on üks maailma suurimaid firmasid, mille slogan on connecting people. Eestis võib, võib öelda, et näed, Skype on samasuguse tehnoloogia teinud nagu Nokia, mis võimaldab. Inimestel suhelda ilma üksteist nägemata, see on, see on selline kultuuri eripära ja selle asemel, et Eestilisi muuta, on võib-olla hea sellist kultuuri eripära ära kasutada ja toetada ja leida sellele tuginedes see uus, uus Eesti nuhje.
No aga ilmselt noh, nendel ideed ei ole takistust, kui need samad soomlased on teinud Väga palju põnevaid asju ja noh, see on tõsi küll, et nad omavahel väga ei suhtle ja noh, räägitakse, et Soome kõrge mobiiltelefonide kasu, kasutamine on tingitud just sellega, et nad ei julge päriselus teineteist, teisega rääkida, aga noh, neil on Nokia, neil on Angry Birds. Meil ei ole midagi, et mis on see peamine takistus, miks meil ei tule sellist läbimurret? Mis, mis sina arvad?
Ma arvan, et, et ma ei tea, kui palju see on riigi teha, aga aga Eestis on selline mentaliteet, et nagu Heiki ütles, et kümnest start-upist üheksa läheb pankrotti, et ma arvan, et Eestis läheb kahekümnest üheksateist start-upist pankrotti, et... Et ja, ja siis need üheksateist, et need lüüakse risti ja, ja nad ei julge enam midagi teha, et ei julgeta riske võtta, et ma arvan, et see on nagu väga oluline, oluline põhjus.
Kas peaks siis kehvasid lugusid, edulugude vastandeid varjama?
Pigem, pigem neid kogemusi jagama ja pigem tunnustama neid uuesti ette võtma ja proovima järgmist, järgmist start-upi proovima, järgmist ettevõtet.
Eestis, Eestis on kindlasti raskem teha start-upi mentaliteedi tõttu. Kui, kui sa istud Silicon Valley's? Ja räägid kellegagi, et, et mul on idee teha rakit Marsile. Siis siis läikun välis sult see teine inimene, kellega sa juhuslikult räägib, küsib sult, et näed, millist mootorit sa kasutad ja millist mingit elu, elualal hoidmissüsteemi ja kui sa Eestis räägid seda, siis see teine inimene ütleb sulle, no sa oled ikka loll küll, et sellist mõtet mõtled.
Ja Eestis on tavaline vastus, noh, tavaline vastus algab sõnadega, jah, aga seda ei saa teha sellepärast. Ja noh, kohe nagu kaob kogu isu üldse arutleda.
Või siis öeldakse, et, et kui see on nii hea idee, nagu sa räägid, oleks keegi selle juba ära teinud. Aga et ikkagi, mida riik võiks teha, et on valimiseelne aeg ja praegu on raadiovahendusel ikkagi väga mõistlik küsida, et et kas te, mis oleks võinud olla teistmoodi, et teie firma oleks palju kiiremini juba võimsamaks saanud või varem tekkinud?
Riigil on fookust vaja. Ehk ega, ega kui me otsustame täna näiteks, et Eestis, Eestis saab IT-riik, siis me peame hakkama harjama IT-inimesi, kui me otsustame, et meis saab mingi allhanke tootja, siis me peame hakkama allhankijaid tootma koolides ja ülikoolides, kutsekoolides. Kui, kui riik otsustab selle, siis aga riigi ehitamine on natukene nagu, Eesti on hea selline start-upi näide. Väike start-up, mis peab samamoodi nagu meie siin GrabCAD-iga, peame fookuse leidma, ja siis järgmine kaheksa aastat või kümme aastat minema ja seda ehitama.
Jaa, mulle ka tundub, et Eesti IT-valdkonnas võib võrrelda start-upiga, kes on oma prototüübi valmis teinud, aga noh, me edasi pole väga liikunud, et ei teagi kuhu minna, et kui, kui me vaatame Ameerikat, siis tundub, et seal edukad start-upid tulevad ülikoolidest, et meil, meil seda väga ei ole, et kuidas Hardi, mis on sinu kogemus, et kas sinu, sinu inimesed, sinu firmas on ülikoolid, ülikoolide kõrvalt pärit või sa leised neid niisama väljastpoolt? Ma arvan,
et ülikoolist ei ole küll kedagi tulnud, et minu partner Indrek, kellega me seda GrabCAD, kellega me GrabCADi lõime, et jah, me temaga õppisime koos ülikoolis ja käisime koos gümnaasiumis, aga aga ei, ülikoolist ei ole küll tulnud.
No mis, mis sa arvad, mis sulle tundub, mis on meie kõrgkoolide probleem, miks, miks seal ei teki Google ja Cisco ja Microsoft?
Ma, ma, kui ma veetsin, ma veetsin eelmine aasta lõpu, veetsin Bostonis ja, ja ma käisin MIT-s, Stanfordis, käisin New Yorgis loengut lugemas. Ja, ja, ja ma ise olen Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud ja ma toon lihtsalt ühe näite inseneerivaldkonnast. Et kuna me siin CAD-i valdkonnas toimetame, siis meil on siin Eestis programmid, kus õpetatakse CAD-i tarkvara. Ja, ja meil on niisugune koostöö ja ma läksin ja proovisin seda sama koostööd maha müüa. Ja, ja seal öeldi, et, et meie ei õpeta inimesi programme kasutama, me õpetame insenere mõtlema. Et, et mul on nagu tunne, et siin Eestis õpetatakse mind konkreetset tükki tegema, mitte mõtlema. Et, et see on nagu kõige suurem erinevus.
Heikki, sul on kindlasti päris high-tech asi ja ma arvan, et ilma ülikoolideta ei ole siin mingit lootust, et mis sina arvad...
Fits.me muidugi ongi pärit, et Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikooli või robotika laboratooriumist, Bologna ülikoolist ja, ja Saksamaa... Okei, et
siin on siis selline hea näide sellest, kuidas ülikoolid saavad ikkagi start-upidele kaasa aidata?
Jaa, muidugi. Aga ülikoolid täna... aitavad kaasa paljudele teistele headele leiutistele ja neid on, neid on ju Eesti teadlaste sahtlites palju. Aga innovatsioon ei ole lihtsalt leiutamine, innovatsioon on, on, tekib sel hetkel, kui see superhea tark Eesti leiutis tehakse saadavaks massidele. Ehk teisisõnu, innovatsioon on kommertsialiseerimine. Ja see on see koht, mida ülikoolidel ja teadlastel on selgelt abi, abi vaja minna ja see idee rahvade, rahvale kättesaadavaks teha.
Google'i patent kuulub siiamaani Stanfordile ja Google sai litsentsi sellele patendile, kas Fits.me patent kuulub ka mõnele Eesti ülikoolile näiteks ja siis, kui Fits.me kasvab suureks, me saame liisa meie riigieelarvesse. On see nii?
Fits.me patendil on kõik, kõik sada protsenti Eesti teadlased.
Okei, aga see on ikkagi firma oma, mitte ülikooli
oma? Ülikooliga on litsentsi tasuleping.
Aa, no siis meil on hea uudis meie maksumaksjale, et kui Fits.me'st saab järgmine Skype, siis me teeme sellega päris palju raha.
Hardi, kas teie tootel või teie teenusel on ka juba mõned patendid või plaanite võtta mõned?
Hetkel ei ole ühtegi patenti, aga meil on tulevikuplaanis luua päris huvitav tehnoloogia, mis, mis võimaldab veebikeskkonnas 3D-s väga efektiivselt koostööd teha inseneril ja kliendil. Et, et sellest tõenäoliselt saab meie esimene patent.
Tere tulemast tagasi, head kuulajad, käimas on IT-äris saade Restart. Saate kohta võite lugeda meie Facebooki lehelt, võite saadet hiljem kuulata podcastis, aadressil podcast.kuku.ee, ja saate teemaks on edukad start-upid. Stuudios on Hardi Meibaun firmast GrabCAD ning Heikki Haldre firmast Fits.me. Oleme minemas oma viimase teema juurde, et Eesti turul võid olla edukas, kuid Eesti turg on väga väike ja edu saamutamiseks pead kindlasti vaatama välismaa poole. Paljud start-upide tegijad on märganud, et meid välismaale eriti keegi ei oota, et konkureerimine välismaa turul on väga-väga keeruline ning see eeldab mingisuguseid eelteadmiseid. Et millest peaks üks Eesti start-up alustama selleks, et välismaal edukas olla? Et Hardi?
Kas selles mõttes, et sealt kliente saada või selles mõttes, et sealt investeeringuid saada? Et
kui sa mõtled selle peale, et välismaale minna näiteks noh, näiteks investeeringute saamiseks, siis sa kindlasti ei, ei alusta sellega, et sa lähed mõne investori juurde ja küsid raha ja ilmselt sa teed mingit eeltööd, et ma... Mäletan näiteks, et Londonis on see üsna lihtne ja Silicon Valley's ka, et seal on igasugused doping-coffid ja miinipaarid ja nii edasi, kus saad õigeid kontakte, aga mis on sinu retsept, et kuidas sinna näiteks SeedCampile jõudsid?
No ma arvan, et ma olen päris palju saanud nõu, kui ma oma start-upi olen teinud ja, ja üks parimaid nõu, mida ma sain, oli, oli Heikilt, et kui ma, kui me olime just oma esimese investeeringu saanud, siis Heiki ütles, et et esimene asi, mis see peaks tegema, peaksid ostma lennukipileti ja, ja Ameerikasse sõitma. Ja, ja ma tegin seda ja, ja ma arvan, et see on olnud üks, üks parimaid otsuseid, mis ma tegelikult teinud olen. Ma, ma sain sealt väga palju tutvusi, ma sain sealt väga hea kogemuse, mida investorid arvavad meist ja mida nad kuulda tahavad. Ja, ja ma arvan, et tänu sellele me lõpetasime ka SeedCampil, kuna tegelikult üks Ameerika investor soovitas meil sinna minna.
Räägi SeedCampist natuke, et mis, mis on see peamine, mis, mis ta sulle andis või annab?
SeedCamp on tegelikult kuulajatele ka, et SeedCamp on Euroopa kõige kõvem start-up üritus. Ja, ja kui üks ettevõte selle võidab, ta saab investeeringu ja ta saab sisuliselt ligipääsu top tegijatele maailmas.
Ja GrabCAD võitis ära?
Jah, GrabCAD võitis sel aastal kaks nädalat tagasi selle, selle konkursi. Et mis see meile andis, mailbox'i maailma kõvemate investorite kirjad, kes tahavad meisse investeerida, esiteks, aga teiseks selle, et, et ma võin võtta igal hetkel kätte telefoni, helistada ja öelda, et ma tahaks rääkida inimesega, kes on üles ehitanud väga eduka B2B äri ehk B2B siis business to business, et ja, ja see inimene, saame temaga kokku ja ta aitab meil näiteks panna müüki, müügikanaleid paika ja nii edasi, nii edasi.
Aga ühesõnaga, on loodus, et varsti tuleb investeering mõnelt high profile Ameerika investorilt ja me saame sellest ajalehtedest lugeda.
Lootus on ikka.
Heikki, sina oled käinud kümnendatel kui mitte saadetel konverentsidel, et mis on see peamine väärtus, mis sa seal otsid, kas sa otsid investoreid, otsid kliente, või sa otsid sellist publicity't ajalehtedes, et...
Ma otsin õigeid inimesi. Ma otsin õigeid inimesi, õigeid suhteid, sama mis Hardi just ütles, ma otsin neid inimesi, kes suudavad, ütles meile, anda head nõu, kuidas kasvada õiges suunas. Meile, meile peaaegu iga nädal tuleb samamoodi kirju, võimalikult, venture kapitalistidel tule maailma, siin hiljuti olid just ühed Eestis ja, ja kui nad hakkasid ära sõitma, küsisid mult, et teie siin Eestis, teil on kindlasti hästi vahvaid tehnoloogiastartupe veel peale Fits.me. Sellepärast, et teie siseturg on nii väike, et kõik teie tehnoloogiastartupid ju mõtlevad globaalselt. Huvitav on see, et nad eksisid.
Aga, aga miks, miks nad ei mõtle globaalselt, mis on, mis on see põhjus? Kas tõepoolest inimesed loodavad siit raha teenida või, või nad lihtsalt ei julge minna välismaale?
Minu, hea kohe öelda, mul isa ütles mulle kunagi, et, et samapalju Energiat, võtab väikeste mõtete mõtlemine kui suurte unistuste mõtlemine. Et miks siis mitte mõtelda suuri, suuri mõtteid? Ja Eestis kuidagi tundub niimoodi, et kui ma mõtlen ühe hästi suure mõtte, siis ma mõtlen selle mõttega minna, et ma lähen, vallutan Soome turu või... või Läti või isegi Leedu tead, kõige suurem mõte jõuab sinna Poola piiri peale peaaegu välja, et, et no miks mitte mõtelda globaalselt, et mida ma saan suurelt teha? Ei ole ju mõtet, turg ei saa olla Eestis.
Kas võib-olla riik siis peakski vägisi võtma neid start-upe ja neid, neile Ameerika pilatsi ostma, see no põhimõtteliselt ühe otsa ja...
Eestis on supertargad inimesed, arendust tuleb hoida Eestis ja, ja Eestis on seda väga hea teha, aga turg on mujal.
Aga, ja ma arvan, et riik ei saa ühe start-upi ja, ja juhi jaoks mitte midagi ära teha, et see juht, see initsiatiiv peab tulema juhilt, tema peab selle lennuki pileti ostma.
Aga ikkagi, et miks, miks seda ei, miks seda ei ole, et mõned firmad... Saavad investeeringu, veedavad siin Eestis paar, kolm aastat ja ei mõtle selle peale, et minna välismaale. Ja nad ei ole ka siin väga edukad, et noh, turg on väike ja ega seda cash flow'd ei, ei saagi siit, et kuidas, noh, kuidas seda mentaliteedi muuta?
Natukene kuu tagasi olime New York Ülikoolis laengut pidamas. Ja, ja lõppes diskussiooniga ja, ja mul oli kohe, tead, kui hea meel oli vaadata, kuidas need tudengid põlema läksid ja, ja, ja viskasid erinevaid ideid. Nädal hiljem olin EBS siis magistrantidele lugemas. Ja samamoodi läks asi diskussiooniks ja siis magistrandid arutasid omavahel, et kuidas teha sellist, ühte mingit vahvat ideed, mis nad välja mõtlesid seal, kuidas seda teha Tartu ja Tallinna vahel. Ja siis ma sel hetkel ütlesin neile, et nüüd ma olen teie peale küll tige, et kuidas, kuidas teie mõte saab üldse olla, et te tahate oma, oma suurt ideed teha Tartu ja Tallinna vahel, et kuidas see üldse pähe tuleb? Et, et mõtelge suuremalt. Ma arvan, et, et eks see algamine nüüd üli, ülikoolidesse see on koht, kus, kus seda mõtteviisi saab muuta.
Kui te olete välismaal näinud väga palju neid asju, konverents, konverentsid, OpenCoffid ja nii edasi, siis paljud on ka Eestis olemas. Et mis on Eestis puudu, mida võiks siia kopeerida? Mida, mida seal ei ole? Mida seal on?
Okei, et minu arvates kõige suurem vahe Eesti nende start-upiüritustel ja välismaal on see, et Eestis räägiti, tänane saade on ka hästi palju räägitud investoritest ja ja mis su ettevõtte hind on. Seal sellist asja ei räägita, et väga palju räägitakse sellest, et Kuidas kliente saada, millist probleemi lahendada, kuidas oma ettevõtet üles ehitada? Ja, ja see, et sul on investeering ettevõttes, see on lihtsalt üks väike detail, millest väga palju ei räägita, võib-olla vahetatakse üks lause. Et see on minu arust kõige suurem erinevus.
Ma selles osas, ma nõustun Heikiga, kes ütles, et inimesed ei jagu oma ideid, et kui ma tulen OpenCoffile, kus ma väga tiksik-tiksik käin just selle probleemi tõttu, et kui ma küsin inimese käest, millega sa tegeled, Siis ta vastab, et mul on siin üks int, internatsiprojekt, aga kuna ta valmis ei ole, siis ma ei saa seda sulle öelda. Et kolme kuu, kolme kuu pärast meil on, meil on veteversioon olemas ja siis ma näidan seda sulle. Praegu kahjuks noh, sorry. Ja noh, Ameerikas kui selline tüüp ilmus kuhugi. Siis ma arvan, et noh...
Ta seisaks nurgas, sest keegi ei tahaks temaga rääkida.
No ta oleks nagu jututeema päris pikaks ajaks, ma usun, et ja seda, seda on väga-väga raske muuta. Aga, aga selles mõttes need üritused on olemas ja kas oskate nimetada midagi, mida siin ei ole? Mis, mis võiks ära teha?
Ma arvan... Okei, kui nüüd küsida, et, et mida võiks aidata, siis jah, viskaks laua peale ühe asja, EAS võiks anda mingi grandi näiteks ülikoolidele, mida siis ülikoolid oma üliõpilastele jagavad, või, või lihtsalt grandi ettevõtjatele, startup leaders klubile näiteks, millega need inimesed saaksid sõita kõikvõimalikele konverentsidele kogu aeg. Ja ma ei mõtle konverentse nagu, nagu selline tähtis konverents, kus loenguid loetakse, vaid konverents pigem, kus inimesed saavad sama mõtteviisiga, inimesed saavad kokku ja mõtteid vahetada.
Ja selliseid on näiteks Riias, seal on Barcamp korra aastas tehakse ja Vilnius ka, et kahjuks Tallinnas seda ei ole ja noh, see on selline tasuta mitteformaalne konverents, kus inimesed tulevad kohale, panevad ennast kirja, teevad loengut, see, kes tahab ja väga lahe asi, et kindlasti võiks ka meil midagi sellist, sellist olla.
Võib-olla üks mõte veel, et kui midagi konkreetselt rääkida, siis tegelikult riik võiks anda jällegi grandi või mingi summa... kas siis start-upi juhtide klubile või garaažile, et, et sõidutada siia maailma tipptegijaid, maksta neile ja las nad tulevad siia ja räägivad. Et kui ma olin Bostonis, siis ma käisin kuulamas iga nädal loenguid näiteks Papali asutajalt ja noh, täpselt samasugustelt sama kaliibri meestelt, et nad olid iga päev mu käe ulatuses, ma sain nende kokku ja rääkida.
Ja ma käisin tegelikult kõige põnevam on see, et need inimesed on nõus ka tasuta tulema tegelikult. Ja noh, sa võid osta neil, neile piletit, aga nad ei taha raha saada. Nad tulevad, räägivad ja noh, nad teevad seda missioonitundes, et neil on piisavalt raha selleks, et seda endale lubada ja pole üldse välistatud, et nad oleksid nõus ka Eestisse tulema, kui siin oleks keegi, kes neid siia külla kutsuks.
Eestil on vedanud, et Eestil on Skype, see on, ma arvan, motiveerinud siin võib-olla sadakonda, võib-olla rohkem ettevõtjat minema ja tegema omaenda IT, IT-asja, aga Skype'i najal Eesti riik ei saa ratsutada lõpmatuseni, et et see, mis te mõlemad välja käisite, tuua kohale neid motiveerivaid inimesi, kelle, kelle loenguid minna kuulama ja kes, kelle tulemusena võib-olla veel kümme või kakskümmend inimest otsustab ettevõtjaks hakata.
Kuna saade on lõpusirgel, siis ma küsiks ära, et räägitakse, et igal ettevõtjal peab olema, kui ta firmat asutab, ka väljumisstrateegia, et mis on sinu exitplaanid, Heiki?
Me räägime õhest rahast. Hommikul tuleb üles ärgata selle, selle mõttega, et kuidas teha oma, oma toode paremaks, kuidas seda rohkem kliente. Ja siis mõtelda, kuidas saada rohkem kliente.
Aga, aga Heiki, et ikkagi, milleks sa seda teed, et on sul mingi põhjus, miks, miks sa Heeriga tegeled, et mis, mis see annab sulle? Et ma ei räägi praegu rahast, et raha, no ma olen siin ka nõus, et see on hästi... Kõik,
kõik inimesed peavad tegema seda, mida nad armastavad, see, mis, mis... Mis on see lahe asi, mille pärast ärkad hommikul hästi vara üles, lähed juhtule hästi hilja magama. See, mis sulle meeldib.
Ma olen ka Heikiga nõus, et vähe edukaid start-up, start-upi juhte teevad asju raha pärast. Nad teevad sellepärast, et see on põnev ja see neile meeldib.
Ma igati nõustun teiega, et ma lihtsalt saatejuhtidena peamegi teid intrigeerima, kuulasite saadet Restart, stuudios olid firma Fits.me juht Heiki Haldre ning Hardi Meybaum firmast GrabCAD. Saadet juhtisid Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik, kena päeva jätku!