AI_pealkiri: Eesti e-riigi tulevik ja IT-strateegia uuendamine — Margus Püüa ja Mart Laar

Meie teema on siis Eesti e-riik. Eriik on olnud üks Eesti tähtsamaid edulugusid. Tigrihüpe stardis võimsalt üheksakümne viiendal aastal, arvutid jõudsid koolidesse ja raamatukogudesse ja juba kahe tuhandel aastal kasutas meil internetsi kakskümmend kaheksa protsendi elanikkonnast, mis oli üks paremaid näiteid maailmas. Samal ajal oli kinnitatud riiklik IT-sektori arenduskava, mis oli ka edukalt ellu viidud. Tänu sellele on meil e-maksu amet e-kool ID-kaart e-valimised. Paljud usuvad ka täna, et Eesti on maailma juhtiv IT-riik, kuid asjatundjad vaidlevad pigem selle üle, kas meie IT-tiiger on surnud või lihtsalt magab. E-riikide edetabelis oleme kukkunud kolmekümnendale kohale, Leedu jüüdis meid ette, meist ette, Läti on päris lähedal. Püüame täna meie Tigrile diagnoosi panna, loomaarstide rollis on meil stuudios Margus Püüa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Mart Laar, Riigikogu liige IRL. Meie saade koosneb viiest osast ja esimesse osas alustame sümptomite kirjeldusega. Aastal kaks tuhat seitse teatas Riigikontroll oma aruandes, et ehkki üksikud lahendused on päris edukad, ei saa Eesti riigi tervikuna, tervikuna toimivaks pidada. Arengufond on Riigikontrolliga nõus, kuid arengufondi ettepanekute jõua Riigikogu saadikute sahtlik, sahtlitest läheb, kaugemale. Viimastel aastatel langeb erikid edetabelites, teist riigid arenguid kiiremini. Mis on meie probleem, miks meie areng, peatus, Margus, oskad kommenteerida, et võib-olla mis on erik tervikuna ja mis arvavad meie tänasest olukorrast?

Alustuseks tuleb vast öelda, et infotehnoloogia oli, on ja jääb toetavaks tehnoloogiaks, et kui me räägime e-riigist, siis mina selle e ei jätaks sealt pigem üleüldse eest ära, ehk et me räägime, kuidas me infotehnoloogiaga saaksime oma avalikke teenuseid parimal viisil kodanikele kättesaadavaks teha. Ja väga sageli, kui me räägime e-teenustest, siis me räägime ainult ühest väga väiksest komponendist, ehk me räägime sellest kodaniku ja ametniku vahelisest kommunikatsioonist ja selle automatiseerimisest, noh, minu jaoks e-riik siis, nagu te küsisite, on märksa laiem, ehk et just, et kuidas me saame võimalikult vähe kodanikke noh, tülitades talle vajalikud asjad nagu ära toimetada.

No tere kah, veel väga olulisel teemal kõigile kuulama seda arutelu, aga ma arvan noh, kõigepealt jah, peale eilset presidendi või mõni päev tagasi peetud presidendi kõnet loomulikult Loomulikult igasugust edetabelitest enam ei tohi rääkida, kuna nende vaatamine on tabuteema, aga noh, kui tunnetuslikult rääkida ja ma ka natukene ise kahtlen aeg-ajalt nende edetabelite, kuid kui tunnetuslikult rääkida, siis tuleb tõesti ütelda, et ega me nüüd enam nii kiiresti ei ole arenenud küll. Ja teiselt poolt ei ole tarvis mingit tabelit, aga kui vaadata, millega Läti ja Leedu on tegelenud, siis on näha, et nad on ikka tegelenud küll ja tegelikult noh, väga sihikindlalt ja väga tõsised nendel kõikidel aladel, sest üks küsimus on tõesti, nagu eespool öeldi, on see, kuidas noh, tegelikult siis... Inimene ja riik omavahel suhtlevad, kuid tegelikult see ei, on väga lai ala. See on tegelikult ju e-riik ikkagi selline, mille eesmärk, kui seda loodi, oli võimaldada inimesel ka aktiivselt selles osaleda, aktiivselt kaasa rääkida. Just selles on tegelikult see tihtipeale see kasutegur, mis e-riik annab. Üks asi on tõesti, et elu on mugavam võib-olla, kui teine kasutegur on ikkagi see, et, et mida me selle riigiga teeme, et inimestel oleks võimalus noh, nagu tunduvalt aktiivsemalt ise kaasa rääkida ja olla ka kogu selle asja suhtes loov, sellepärast et...

Ei, ma ei usu, millegipärast ma ei usu, ma ei usu tarkvara, noh, kes neid võib ka probleeme alati tekkida, kuid ma arvan, et peamine väljakutse ei ole meil kindlasti mitte tarkvaras, Vaid on ühtepidi võib-olla mitte e-riigis, vaid riigis, sellepärast et ma ei ütleks, et Eesti riik vahetevahel seda e-riiki väga armastaks. Olles näha, omal nahal kogenud, kuivõrd raske on olnud mõningaid lahendusi läbi viia ja kuivõrd vaikselt on need lahendused kuskile määramatusse ära vajunud, sest et ega... Ma ei ütle, et avatus peaks olema absoluutne ja kõikjal, kuid ma ütleks, et meie riik poliitilisel tasandil teatavas mõttes endiselt seda avatust pelgab. Ma arvan, et see on vale hoiak.

Kuuled saadet Restart, kell on neli läbi kahekümne kuuendal veebruaril ja stuudios on saatekülalised Mart Laar ning Margus Püüa. Saadet juhivad Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik. Teemaks on e-riik ja jõuame e-riigi projektide kvaliteedi juurde. Et kas te kõik olete juba valimas käinud? Jaa. Mina olen ka käinud.

Tere tulemust tagasi kuulama, kuulate saadet Restart on laupäev ja saatejuhid on Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik. Saates on külalis täna Riigikogu liige Mart Laar ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Margus Püüa. Teemaks on e-riik ja lõpetasime just arutelu, kuidas meie riigis IT-haridusega lood on. Alati saaks paremini neli kokkuvõte.

Tere tagasi kuulama, on, saade Restart on laupäev ning stuudios on riigioriige Mart Laar ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Margus Püüa, saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik. Meie tänane konsiilium püüab panna diagnoosi meie hingevaakuvale IT-tiigrile ja peame arutada, kas e-riik on elus või mitte nii elus. Paljud teemad oleme läbi käinud ning mis on hetkel? kuumad teemad, kuhu peaks riik edasi suunduma, et me saaksime tagasi oma liidripositsiooni IT-teenuste turul, et me, me siis taas hakataks rääkima kui kõige kõvemast e-riigist planeedil.

Aga kui mõni Eesti ettevõte, ütleme IT-ettevõte, müüb välismaale mingisugust täna mingisugust teenust, noh, ükskõik mis see ka ei oleks, Ja ta näeb, et ühel riigil oleks nüüd hädasti vaja endale juurde saada veel ka kogu e-riik, mis Eestis olemas on. Kas tal on võimalik seda müüa? Ei ole