AI_pealkiri: Eesti e-riigi tulevik ja IT-strateegia uuendamine — Margus Püüa ja Mart Laar

öelda ei saa, sest noh, minu hinnangul me oleme ikkagi suht süstemaatiliselt nendest aastaarvudest, mis sa seal nimetasid alguses, seda vundamenti ladunud, ehk noh, kas lisaks sellele nimetatud ID-kaardile, Me peame ikkagi rääkima ka täna XT-st, ehk mis on, on ikka väga unikaalne ja mis juba tol ajal, kui me seda arendama hakkasime, pidas turvalisuse eesmärke väga kõrgelt silmas, mis noh, tänasel päeval praktika on näidanud, et me absoluutselt nagu õigesti vaatasime, kuhu, kuhu, kuhu poole nagu toimetada. Et ütleme, ametnikke, ametnikuna vaadates siis nüüd vundamenti, mille peale siis tõepoolest kaasavat ühiskonda ehitada, et see on nagu üle, üle, ülesse laotud, nüüd on jah, küsimus see, et kuidas... Eks ole, see

Noh, siin on võib, võib-olla paar positiivset kogemust ka ikkagi tuua, selles mõttes, et on üks valdkond, kus Eesti öeldakse noh, näiteks küberturvalisuse väga suur osariik seostab kohe, et selle taga on ka Eesti. Mis tähendab, mis oli peale seda neid küber, küberintsidente, mis meil siin kaks tuhat seitse oli, peale, pea, peale selle niisuguse päris selgi, päris selge tegevusega, kus me tahtsime... Et, et me oleksime selles mängus nagu kaasas, siis see töö ka ära tehti. See on üsna riskantne näide, et enamustes kohtades kirjutatakse Eestist ja kübersõjas sellega, et Eesti sai