Tere, Kuku raadio kuulajad, käimas on staad, saade Restart, mina olen Henrik Aavik ja stuudios on ka teine saatejuht Andrei Korobeinik. Et on laupäev, viies märts ning saate teemaks on meil täna niisugune üritus nagu garaaž, kus luuakse uusi alustavaid vahvaid firmasid. Saatekülalisteks on täna Daniel Vaarik, mõttetangist Praxis, nõukogu liige, ja Ragnar Sass, kes on seeriaettevõtja ning garaažifirmade alustamise orga, ürituse looja. Hakkame saatega peale.
Kui me nädal aega tagasi rääkisime Erigist, siis samal ajal mitukümmend inimesed püüdsid teha avaliku sektori teenuseid, üritusel Garage48 ja meie saade esimeses osas räägime sellest, mis asi on see Garage48 ja kuidas sinna pääseb ja mis on selle eesmärk, Ragnar, kas ma saan õigesti aru, et sa ei pea olema programmeerija selleks, et garaaž, garaažil osaleda?
Tere, Kuku raadio kuulaja, et jah, sa saad täiesti õieti aru, et ei pea olema programmeerija, sest ühe teenuse käivitamiseks on rohkem kui programmeeriat, on vaja häid disainereid, häid marketingiinimesi ja keegi peaks selle visiooni ka välja pakkuma, ja ma natuke kohe alguses parandaks, et... et garaaž on täna kõige rohkem selline networking ja teenuste käivitamise, mitte firmade käivitamise üritus, vaid ta on selline intensiivne laager, kus siis inimesed proovivad uut teenust välja, saavad tohutu kogemuse ja eesmärk, noh, mis on tekitanud ka segadust võib-olla, tõesti ei ole, et, et seal tuleks firmad välja, vaid et pigem seda community't ja kogukonda kasvatada, panna inimesed omavahel suhtlema ja tekitada alge, et sa tuled sealt välja, sul on palju uusi sõpru, palju uusi potentsiaalseid lisapartnere, kellega oma ideed käivitada.
Kõlab nagu selline lahe LAN party, nagu siin eelmisel sajandil moes oli, et tuled oma arvutiga kuhugi kooli ja seal...
Ta on niisugune LAN party uuel sajandil ja tal on, ta on konkreetsemas vormis ja, ja ta on sellise konkreetsete eesmärkidega ja, ja sealt ikkagi nagu Praegusel hetkel on vähemasti kaks ideed formeerunud ka firmaks ja üks neist täna pürgimas USA-sse ühte inkubaatorisse, nii et sealt on tulemas midagi välja kindlasti.
Daniel, sina olid viimasel garaažil žüriis, kuna see garaaž on niisuguse konkursi vormis läbiviidav üritus, et mis mulje sinule garaažist jäi, kui žüriiliikmele, et kas ta oli täpselt selline, nagu kirjeldas Ragnar?
No ma olin esimest korda garaažil, ma olen alati varem tahtnud tulla, aga kuidagi olen nagu mujal olnud ja seekord lausa kutsuti jüriisse, Ja seetõttu ma ei oska võrrelda nende garaažidega, kus räägitakse rohkem nagu sellistest kommertsprojektidest, et selle garaaži eripära oli just see, et tegeldi avaliku teenuseprojektidega. Ja siin, ma arvan, ei olegi üldse niivõrd oluline rääkida sellest, et et kas neist nüüd saavad mingisugused ärid nendest projektidest, mis seal tehti, vaid seda võib võrrelda täiesti nagu talgudega, mille käigus tehti ära mitu asja, mida on ammu mõeldud, et neid võiks keegi nagu... proovida teha, et noh, selle nagu päris laheda ürituse käigus ja loomulikult need asjad ei ole tegelikult valmis, aga ma ise tean juhtumisi päris mitmest kohast, et on olemas nüüd asutused või organisatsioonid, kes on valmis need juba noh, päris mõnusasti algatatud asjad lõpule viima, ehk siis minu arvates sellest garaažist tuleb ka umbes kaks-kolme asja, mida, millel on siiski täielik lisaväärtus olemas.
Ragnar, võta lühidalt garaažide ajalugu kokku, et kui palju nüüd üldse toimunud on?
Neid on toimunud garaaži nime all nüüd siis neli juba, et algas eelmise aasta aprillis Tallinnast, siis augustis tegime Tartus, siis jaanuaris, sellel aastal tegime Helsingis ja nüüd siis oli veebruaris Avalike Tõenuste garaaž pluss. Me, garaažikorraldajad on teinud ühe eriürituse Aafrikas, Keenias, eelmise aasta oktoobris, mis oli küll teise nime all, kus me katsetasime, et kas see kontseptsioon töötab ka täiesti teises olu, teises oludes ja teisel maandril ja tuleb unustada, et töötas küll?
Garage on siis niisugune üritus, kus kutsutakse kokku, räägi parem ise.
Üritus on jah, et see, et meil on, seal osaleb ligemale sada inimest pluss-miinus kakskümmend, nendest umbes kuuskümmend on puhtad arendajad, olgu siis disainerid, back-end, front-end ja nelikümmend on, on disa, on siis marketingi inimesed ja visionäärid, see algab pihta sellest, et reedel on ideede esitlus ja... Tavaüritusel esitatakse kusagil kolmkümmend kuni nelikümmend ideed ja seejärel inimesed ise valivad välja, millise ideega nad tahavad tööle hakata ja see tegelikult otsustabki, et mis läheb töösse, et kui sa saad endale tiimisse, läheb töösse, siis, siis see läheb ja kui sa ei saa tiimisse, ei lähe töösse, tavaliselt viisteist kuni, kuni kakskümmend ideed läheb töösse ja pühapäeval on siis aeg esitada reaalselt töötavat prototüüpi. Et selle ürituse põhieesmärk on teha valmis sinu ideest üks väga lihtne ja Töötav asi, et tihtipeale sul on küll suur idee, aga sellest sa jõuadki ära teha ainult ma ei tea, kas kümme protsenti või, või, või veel vähem, aga just seda eesmärki on näidata, et on võimalik teha valmis ja me tegelikult nägime sel nädalavahetusel, et on võimalik hankida ka esimesi inimesi, kes ütlevad, et see teenus on vajalik ja hakkavad seda kasutama. Näiteks lastehoid.net sai esimese päevaga tuhat külastust ja vist esimese päeva lõpuks oli neil mingisugune viiskümmend lastehoidjat, siin on registreerunud, et kes tahtsid enda andmeid avaldada.
Daniel, mis sulle tundub, et millist kompetentsi võiks seal rohkem olla, kas arendust, PR-i juhtimist?
No see, jaa, see on hästi hea küsimus, et ma ise täpselt mõtlesin sedasama, et et üks kompetents, mis mulle tundus, et oleks vajalik, on see, et paljud inimesed nendest, kes seal olid, ei olnud võib-olla igapäevaselt harjunud riigiga suhtlema. Ja mul jäi mulje, et kui neil oleks harjumus või kui nad tegelikult usuksid, et nad saavad minna riigiasutusse Eesti-suguses väikeses suhteliselt lihtsas riigis, ja oma ideega seal ära rääkida, et nad tegelikult võivadki saada vastuse, nii et, et see tekitab natuke sellist tunnet, et et võib-olla on selline võõristus isegi riigi, riigi osas, et noh... Äkki, äkki sealt ei saa mitte midagi ja siis, kui ühe korra küsid, siis võib-olla ei saagi, aga mis mulle tundus, et kui mõned neist aplikatsioonidest hakkasid valmima, et siis selgus, et riik võib ollagi huvitatud nendest asjadest ja et see asi pole nii hull.
Kas sulle siis tundus, et konkreetselt sellel garaažil võiks olla rohkem ametnikke näiteks?
No, no ametnikega on nagu kahte moodi, et on olemas kindlasti selliseid kellast kellani töötajaid, kes saavad sellest niimoodi aru, et kui ma nüüd hakkan midagi juurde tegema, see suurendab minu vastutust ja kui see vastutus on nagu suurem, siis mu elu läheb halvemaks. Aga samal ajal on ka teistsuguseid, kes nagu saavad väga hästi aru, et kui nüüd keegi tuleks mulle appi ja me teeksime mingisuguse hästi ägeda asja, et, et see tuleks nagu kõigile kasuks ja, ja selliseid on Eestis ikkagi täitsa olemas, eriti IT-valdkonnas, et ma seetõttu märgates, et selles garaaži juures tekkis ka nagu sellist natuke nagu konfrontatsiooni, kus öeldi, et riik ei ole üldse huvitatud, siis ma nagu arvan, et see ei ole igas kohas nagu päris tõsi, kuigi mõnes kohas on.
Oled žüriis seal olnud, kas järgmises garaažis tuled ka tegijate sekka?
No ma tuleks hea meelega jah, et kindlasti tulen vaatama ja kui juhtub, et on mingeid projekte, kus saaks kaasa lüüa, siis hea meelega.
Aga kas tundus, et, et see, et riigi esindajad seal garaažil nii vähe oli, oli võib-olla tingitud ka sellest, et ka riigil puudus kogemus niisuguste start-upidega suhtlemisel, et võib-olla nüüd järgmine kord tulebki rohkem?
No vabalt, sest et üks mõte, mis inimestel kohe tekib, on see, et noh, nad teevad siin kahe päevaga mingi asja valmis, aga noh, et seadused on ju kõik vaja läbi töötada ja vaadata, et kas see on kõik nagu ikka korrektne ja noh, niisugune usaldamatust võib-olla nagu sealt poolt ka täpselt samamoodi. Aga ma lihtsalt tooksin ühe näite, mis mind tõsiselt nagu heas mõttes üllatas, oli see, et ma olen ise ju töötanud Rahandusministeeriumis kolm aastat ja minu eriala oli noh, samuti kommunikatsioon ja suurimaks väljakutseks oli, kuidas tutvustada rahvale riigieelarvet ja see oli siis aastal üheksakümmend üheksa, kui ma sinna läksin, ja me mõtlesime, oleks meil koduleheküljel üks selline lahe rahakott, mis on ka visualiseeritud, et sa paned nagu... Et oleks aktuaalne, et ta kasutaks riigieelarve andmeid ja inimesed näeksid reaalselt, kust tulevad kulud ja, ja kuhu, kust tulevad tulud ja, ja mis nendega saab. Ja siis me nagu uurisime, et, et kas sellist oleks võimalik teha, ja siis selgus, et see oleks nagu tohutu ettevõtmine ja meil ei olnud üldse raha, et seda kuskilt tellida ja nii edasi ja ma olen hiljem kuulnud, et seda ideed on palju-palju ja nüüd maailmas on see hästi levinud, et riigiasutuste neid eelarveid ja riikide eelarveid nagu visualiseeritakse, meil ikka pole. Ja nüüd järsku tehti minu meelest noh, kahe päevaga tõesti selline uks lahti see meieraha.eu-ga, et selle saab ära teha ja, ja saab nagu edasi arendada ja, ja saabki see asi nagu valmis, et see on nagu ülimalt kriitikule ka, kriitikutele ka hea näide, et siit võib tulla midagi, nii et tasub ka ametnikel vahel käia.
Ragnar, et see läheb teemaga edasi, et mis on järgmised plaanid garaažiga?
Meil on tulemas Riias, järgne ürituses, isulist Tallinnas, aga lihtsalt ma tahaks veel lisada nagu selle juurde, et mida me oleme näinud ja mida peaks muutma, on just see, et, et tõesti selle ürituse käigus juba tegelikult ideede esitluse käigus juhtida inimeste tähelepanu olulistele asjadele, nagu et... Et kui sa teed nagu kindlalt äri ja noh, osad ideed nagu defineerivad neist ärina, sa pead selgelt mõtlema ka raha poolele ja tegelikult seda peaks kommunikeerima juba neil reedel, see hetk, kui nad esimest korda ideed esitlevad, et nagu kõik näeksid, et me just nagu mõtleme seda formaati veel kord nagu ka uuendada natukene, nagu muuta paremaks, et tagada, et siis... Ütleme, tagada see, et, et parimad ideed saavad nagu välja paista. Ja noh, ütleme, suurem plaanil on ka tegelikult see, et, et see üritus täna on ainult üks osa ja me näeme, et see, mis juhtub peale üritust, on veel olulisem. Ja seepärast me oleme ka haabi avanud täna, kus me siis ärgitame neid jätkama, sest lõpuks on ikkagi see tiim, see, kes otsustab, mis sellest ideest saab edasi. Ja noh, meil on, meil on suurem plaan ka selle üritussarjaga Aafrikasse minna.
Aafrikasse, et räägi sellest Aafrika plaanist natuke rohkem.
Tänu sellele, et meil oli oktoobris, ilmselt oktoobris õnnestunud üritus Keenias, siis, siis Google oli huvitatud, et me seda üritust viiksime laiemalt Nõukogu-Aafrikasse ja, ja nüüd just sellel, ütleme järgmisel nädalal ma lendangi Nigeeriasse, kus, kus peaks tulema meie järgmine üritus ja sealt kõrvale on kohe Ghana, et meil on täna plaan teha koos Google'i ja Nokiaga sellel aastal viis üritust Aafrikas, need riigid siis Nigeeria, Ghana, Uganda, Keenia ja Lõuna-Aafrika vabariik ja samasugune idee, et näidata, et sul on võimalik heade inimestega, ühe nädalavahetusega toota selline teenuse prototüüp. Ja miks mitte ka tõestada ära aafriklastele, et ka neil on võimalik start-upe käivitada ja neid ka muuta, et nendest viieteistkümnest id-st ka üks-kaks jõuaks firmani, jõuaks ka mingisugust tulemusteni välja.
Kui palju eestlaseid seal osaleb, seal Aafrika garaažil?
Ma arvan, et neid eestlasi osaleb korralduspoolel, et see üritus saab olema eestlaste korraldatud koos kohalike partneritega, koos kohalike ülikoolidega ja kohalike aktivistidega, aga ma arvan, et eestlaste hulk per üritus ei saa olema liiga suur, et, et põhiliselt me anname seal sellist mentorlust ja, ja korraldame, ehk siis ütleme, ma eeldan, et ühe ürituse kohta lendab Eestist inimesi sinna viis kuni, kuni kümme.
Aga kas ei peaks see üritus olema niisugune ka Eesti start-upperite võimalus pääseda tohutule Aafrika turule?
See on hea mõte, ma arvan, et me seda niipea, kui meil on kuubed paigas, siis me loomulikult komu, kommunikeerime seda asja, sest et mi, mida tihtipeale arvestada, on see, et tõesti Aafrika on selline blue ocean, et või selline sinine ookean, mis on avastamata ja näiteks Nigeeria, kui ma lendan, et seal elab sada viiskümmend miljonit inimest, interneti meretatsioon on kolmkümmend protsenti. Seega, ja kui vaadata ringi, siis seal ei ole näiteks Auto24 ja City24, turg on interteenustes suhteliselt tühi veel, et ma usun küll, et, et see, sest võib, võiks olla ka nagu abi sellele, et kuidas eestlased oma toimevaid kontseptsioone uutele turgudele nagu viiksid.
Selge, aga lähme järgmise teema juurde, Andrei.
Jah, teistsugust tahaks rääkida sellest, kuidas üldse start-upid tekivad, et mis on vaja... uue idee väljamõtlemiseks ja võib-olla ka sellest, miks garaažist need Google'isid ja, ja Facebooki ei tule, et Simtellari blogis lugesin just Andres Küti kommentaari, kes kritiseeris garaaži, selle eest, et selliseid suuri firmasid sealt välja ei tule ja ta ei saagi aru, miks inimesed üldse nädalavahetusel sellise asjaga tegelevad, et... No Daniel, et sina leidsid aega selleks, et nädalal sinna tulla, et mis sa arvad, mis on see motivatsioon, miks noh, kui, kui see Google ei ole, siis mis, miks inimesed sinna tulevad ikka?
No inimesed käisid siin üks vahe ja tegid terve Eesti puhtaks, teeme era, ajal ja ei juhtunud ka mingisugust firmat sellest otseselt, et et ütleme just nimelt selle avalike teenuste poole pealt, ma arvan, et siin oli palju olulisem, oli näidata seda Et on võimalik üldse midagi teha, muuta, saada kogemusi, vahetada nende inimeste omavahelisi kogemusi, võib-olla seada suhted tulevikuks, mis võivad viia nagu täiesti selgelt ka noh, start-upiteni nagu teistes valdkondades ja nii edasi, et seal on nagu nii palju erinevaid väärtusi. Et see kõik on nagu ootuste ja, ja selle küsimus ka, et kuidas sa siis selle eesmärgi paned, et kui ootus on, et sealt tuleks nagu uus Skype nagu kahe päevaga välja, siis ma arvan, et sellist ootust ei ole lihtsalt mõtet panna.
Kas sulle siis tundub, et ikkagi need inimesed, kes tegid neid start-upe, kas nad jätkavad nendega pärast?
No ma arvan, et see on vist see lapsehoidjate projekt, et see võib jätkuda ja mõned projektid võetakse tõenäoliselt ja ja hakatakse neid toetama, noh, kas siis, ma arvan, et näiteks Praxiski on huvitatud ühe projekti nagu toetamisest, et see jääks ja see areneks edasi, et, et see, selle garaaži puhul on konkreetselt niimoodi, aga noh, ütleme nii, et kui see on äriline, Täiesti selgelt kommertsi peale suunatud üritus, et siis sellisel juhul noh, kindlasti on see, et ta hakkaks raha teenima, monetiseeruks noh, mingisuguse aasta jooksul on muidugi väga oluline.
Ma võin saatejuhina siin vahele sekkuda ja öelda, et mina olen käinud kahel garaažil täiesti ise tegemas, et... Et mul on omal firma olemas, et mul ei olnud mingit karjuvat vajadust minna ja hakata mingisugust kommertsasja tegema, kuid see idee garaažist tundus mulle juba tol ajal nagu ise Eesti Nugija. Et on niisugune üritus, kus sarnaselt mõtlevad inimesed, saavad kokku ja, ja arendavad oma mõtteid ja teevad midagi koos, saavad selle koostegemise kogemuse, ning ma sain selle kinnitust siis, kui ma osalesin sellel garaažil, mis toimus Helsingis. Kus ma vaatasin ringi, et kui oli niisugune eestlaste tiim niisugustest inimestest, kes olid varasematel garaažidel käinud, siis nad mõtlesid üliklobaalselt ja nad arutasid, et kui mitu rallirada on olemas kuskil seal riigis ja palju neid planeedi peale üldse kokku on, aga Soome tiimid olid niisugused, et oota, et läheks Espoosse kuhugi. Et ma märkasin seda mainset erinevust, et see võrdlusmoment oli seal täiesti välja, aga Daniel, mis sa...
Ei, ma tahangi öelda, et see on ju kultuuri loomine, et kui sul on, näiteks New Yorgis on tänaval noh, tohutult palju, ma ei tea, breiktantsijaid, eks ju, et selleks, et tuleks üks väga hea, on vaja võib-olla mingi, mitut sadat või tuhandeid, et nad teeksid seda hästi tihti ja teine on just seesama Malcolm Cladwelli noh, väide, et, et kindlakski heaks saada, sa pead seda tegema no umbes kümme tuhat tundi, eks ju, no kust sa saad heaks, kui sa ei harjuta seda niimoodi kas või nädalavahetustel ja pluss veel see ka, et sa saad tegelikult neid samu. kogemusi vahetada, nagu noh, ka antud juhul žüriiliikmed ju käisid, Suurbritanniast, käisid ja, ja ikkagi väga karmilt andsid tagasisidet kogu ürituse õigus, et see on ka nagu treening, selles mõttes oli ka hea.
Ma tegelikult tahtsin küsida, et, et ma arvan, et niisugune ohutu, ohutu õppelaager on nagu niisugune sünonüüm, mida ma olen kasutanud paaris kohas, et... Saadki proovida, mis tunne üldse start-upi luua on ja, ja kui see läheb nässu ja enamasti võib öelda, et nendest ideedest kolmandik kohe nagu peale üritust pannakse nagu noh, ütleme põhimõtteliselt suletakse, ja nendest kolmandik sureb veel ajapikku ära, noh, niimoodi natuke teevad, natuke ei tee ja siis kolmandik nagu teeb ja siis noh, sealt samamoodi hakkab samamoodi genereeruma, mingi osa sureb välja, mingi osa mitte. Ja seal toim, toimib seesama matemaatikana, kui me oleme rääkinud, et ideedest mingisugune kümme protsenti ainult vist jõuabki kuhugi välja, tegelikult ma tahtsin küsida, et aga Andrei, miks sina pole ühelgi garaažil osalenud?
Ma pean tunnistama, pole, pole lihtsalt jõudnud sinna, et ma olin esiteks vaata alguses Inglismaal, kus ma tegin sellise pikema garaaži natuke ja siis viimasel ajal teatud püritused, mis lihtsalt nagu...
tuleb... Järgmisel, mis ei ole, mis on, ma ei mõtle seda Aafrika oma, siis ma siin, sinna tulen, ma luban sulle.
Aga aga kumb neist, kas siis nüüd on Riia või Tallinn?
Tallinn, nii et ütleme, et meil Tallinna üritusel on kas nüüd viisteist või kakskümmend kolm aprilli algab, nii et, et seal on lootust näha kõigil Andreid ka?
Ja lähme nüüd reklaamipausil, ma ennem veel mainin ära, et nii, kes reklaami nii väga süvenenud kuulata ei viitsi, võite meie Facebooki lehel arutada saate teemade üle ning kes üldse ei saa edasi kuulata, siis kindlasti võite hiljem kuulata meid oma mp3-e mängijast ja saatefaili podcast.kuku.ee aadressil. Tere, Kuku raadio kuulaja, kuulate endiselt raa, saadet Restart, saatejuhid on Hendrik Aavik ning Andrei Korobeinik ning saatekülalistena on meil mõttetangist Praxis Daniel Vaarik ning Ragnar Sass, kes on niisuguse ürituse nagu Garage48 üks loojatest. Ja teemaks ongi see, et kuidas, mis asi on garaaž ja kuidas seal on hea endale firmasid asutada. Just eelmisel nädalavahetusel toimus üks garaaž48 sündmus ning selle tulemusel tekkis mitmeid avalikke teenuseid.
Ameerika president Jeff Kennedy ütles kord, ära küsi, mida riik sinu jaoks teha saab, küsi, mida saab sinna riigi jaoks teha? Ja täpselt nii õhtustasid käituda ka GarageLinkaaest tegijad ja eelmisel garaažil oli tekkinud üksteist projekti, mis olid mõeldud avaliku sektori teenuste jaoks. Selles osas räägime siis tulemustest, et mis teile kõige rohkem meelde jäi, Daniel?
No žürii andis kõige rohkem hääli viiele erinevale projektile ja need olid kõik sellised projektid, mida keegi oli nagu tükk aega nagu probleemina nagu näinud, et üks oli näiteks lapsehoidjate projekt, et sa mõtled, kuidas viia lapsehoidjaid nende inimestega kokku, kes tahaksid leida enda piirkonnas. Lapsehoidjad, et paljud inimesed ilmselt teavad seda probleemi, siis oli Vahur Puik Tallinna Ülikoolist, oli tükk aega mõelnud, et kuidas kasutada ära Eesti vanu fotosid, nii et inimesed saaksid sinna lisaväärtust lisada, et saaks nendele juurde panna võib-olla seda, et, et kus need fotod on tehtud nagu täpsemalt ja samuti võrrelda sellega, et kuidas need kohad tänapäeval välja näevad ja ka rääkis, et ta on aastaid sellele mõelnud. Tuli selle ideega garaažile ja sündis selline koht nagu ajapaik.ee, mis tõesti näeb väga ilus välja ja kus on väga huvitav, samuti üks tiim tundis muret selle üle, kuidas saavad inimesed, kes ei saa rääkida, võtta ühendust päästeteenistustega ja kurtidetummade ühinguga samuti, võtsid ühendust, et see projekt nagu läbi rääkida ja sündis selline projekt nagu üks, üks, kaks, mobile, mille Siis juba noh, praegu ma saan aru, töötava lahendusega saaks seda probleemi leevendada, samuti olid inimesed, kes siis mõtlesid välja, kuidas e-kooli lahendust lihtsamaks teha ja sündis projektnimega M-kool, mis ma saan aru, et juba teeb siis see e-kooliga koostööd ja noh, siis üks... Projekt samuti, mis tähelepanu pälvis oli, et kui sul läheb koer või kass kaduma või sa leiad mõne, et kuhu sa siis tegelikult läheksid, et noh, ajalehte kuulutamise panemine võtab nagu aega ja nii edasi, et tehti üks lihtne koht nimega Upi, ma ei mäleta, mis see laiend oli, punkt org vist oli jah. Et ta ka praegu peaks mingil määral seal üleval näha olema, nii et, et sellised asjad olid žüriil ees ja ega see. Revimine oli suhteliselt tihe, et siin ei olnud üldse selge, et kes võidab, nii et üks, üks, kaks, mobile lõpuks võitis just tänu sellele, et oligi seesama, nagu sa selle JFK tsitaadi tõid, et Et see ei ole lihtne probleem, see puudutab inimesi, see on isegi nagu keeruline ka lahendada, sest et noh, inimeste elud on mängus, aga siiski nii kurtite, tummade kui päästeametiga koostöös tõenäoliselt me näeme siit reaalselt leevendust ühele väikesele asjale meie
elus. See on väga põnev, sellepärast et päev enne garaaži ma sain kirja ühelt minu Facebooki kontaktilt, kes pakkus ideed, mis oli sellega ikka väga sarnane, et laevadel näiteks, kui on Et väiksed laevad, siis nad saaksid vahelda seda infot selle kohta, kui noh, mingi probleem juhtub ja ma soovitasin talle minna garaažile, aga sinna ta ei jõudnud, aga selle eest on võitnud üks teine, üks väga sarnane projekt, aga praegu tahaks rääkida minu lemmikuga lastehoid.net-ga ja võtame Toruots, Diana, kes on selle projekti looja.
Ja tere, Diana, ja teine küsimus on mul selline, mis...
Mida mina vihkan näiteks, kui aga küsivad, et kuidas sinul tekkis selline idee, et teha projekti Lastehoid.net?
Et idee oli tegelikult elust enesest, et mul on endal kodus kolmeaastased kaksikud ja ühel ilusal novembrikuupäeval oli mul kiirelt vaja lapsehoidjat. Et otsing kestis kolm päeva ja lõppes edutult. Peale seda tekkiski selline mõte, et oleks vaja veidi ilmsemaks asju.
Aga ma olen kuulnud, et, et sa olid enne midagi olemasolevast teenusest juba kuulnud, mis oli kas kinni pannud või harju varem toimunud?
Tähendab, ütleme, need on kõlakad, et ma, et see on nagu tark blondiin, et kõik räägivad, keegi pole näinud, aga põhimõtteliselt oli Eesti riigi poolt vist kaks tuhat kuus algatatud projekt, mis siis kestis kuni kaks tuhat kaheksa, selline ütleme, arendamine, siis toimus testimine, nii palju ma olen isegi saanud-kuulnud testimiseks, oli üsna hea projekt olnud. Ja siis millegipärast esimese jaanuari seisuga sel aastal pandi ta kinni.
Kuidas need plaanid on, kas meeskond plaanib sellega jätkata, ka peale garaaži, et...
Kindlasti jätkame, kusjuures täpselt praegu ongi meil esimene kokkusaam, IRL nüüd peale garaaži, et kui kõik on välja maganud ja ära kohanud, et rääkida, kuidas edasi minna. Et siin on huvi olnud suur.
Ma täpsustan kuulajatele, et IRL on in real life, mitte, mitte see, mis... Ei, ei mingit propagandat, aga jah, et olla. Kas sa oled oma lastele hoide leidnud?
Ausalt öeldes, kuna mul vajadus vahetab, ma ei läks ära, kuna nad tegelikult käivad lasteaias ja mul oli just kiirelt ja vaja paariks päevaks, siis lihtsalt kui järgmine kord tekib, siis ma kindlasti kasutan. Aga reaalseid juhtumeid on, et kust tagasisidet oleme saanud, et on leitud reaalne lapsehoide kümne minutiga.
Kas plaanid, plaanid sellega ka raha teenida või, või sa pole vist selle peale mõelnud veel?
Tähendab, ütleme ausalt, et hetkel me oleme praegu nagu nii kiirel, see areng on toimunud, et me istumegi nüüd maha ja järgmise paari tunni jooksul proovime aru saada, et mida me teinud oleme ja kuhu me minema peaks. Et isegi siit on Sotsiaalministeerium ühendust võtnud, et, et ka nemad tahavad kokku saada ja arutada, et, et kuidas ja mida. Et ütleme, et mingi osa arvatavasti läheb tasuliseks, kuna ütleme hobikorras sellist asja üleval hoida on väga raske ja, ja ebarealistlik. Aga samas tahaks, et mingi osa ajaks kindlasti ka mugavaks kasutamiseks ja tasuta.
Nüüd on nädal mööda läinud, et kas oskad juba distantsilt vaadata ja öelda, et mida Garage48 sulle andis,
üritus? See andis iga, tähendab, esiteks väga hea tiimi, kellega ka võib-olla edaspidi kreisid asju teha, teine asi, ütleme, et ma ei uskunud enne, et on võimalik nädalaga saada tööle asi, nullist peale, nii et polnud koodijuppigi. Ja hetkel on meil tõesti tänane külastajate arv on, oli mingi seitsmesaja ringis hiljuti. Et, et, et, et selline veebi said üles saada, et see on juba kogemus omaette, tavaliselt selline arendus minu tavamõistuse järgi kestis ikka paar kood. Aga, aga see on midagi uut.
Aga suur tänu sulle, Diana, ja edasi on siis projekt jälle viimisel.
Suured tänud ja ehk kuuleb sellest veel. Olgu, nägemist!
See oli siis lastehoid.net, kust kõik võivad leida endale lapsehoidjad kodu, koju, aga Ragnar, mis vahvaid avalikke teenuseid veel nädalavahetusel tekkis, äkki loed mõned ette?
No näiteks üks oli open transit, mis siis aitab sul aru saada, kuidas sa saaksid ühest punktist liikuda teise, annab seal täpse sellise nagu... plaani ette, et võta nüüd tramm sealt kohast, sõida see, selle peatuseni, siis tule maha kõnni, ma ei tea, kümme minutit jalgsi, siis nagu sinna, et see oli, kasutas siis peatus.ee andmeid ära.
Ja mobiiltelefoni jaoks on see?
Ei, see konkreetselt oli nagu veebi jaoks toodud, et seal on vist mingi mobiilliides olemusega, nad nädalavahetusel keskendusid rohkem sellele, kuidas luua veebile väljund.
Me saime teada, et tundub, et riik on huvitatud koostööst, et kas teie olete ka sellest kuulnud midagi, et mõni, mõne teise projekti puhul näiteks riik tahtis endale, ma ei tea, inimest tööle võtta või projekti ära osta või on siin mõni exit-plaan?
No täpselt ei saa kinnitada, sest ei ole nagu kõiki küsitlenud, aga on küll selline mulje, et et seesama üks, üks, kaks, mobile sai kokku või saab kokku Päästeametiga ja Ja kas mitte ka siis noh, seesama peatus.ee ja open transiti asi tegelikult, nagu siis Ragnar ütles, ja minu meelest oli üks asi veel ja lisaks siis seesama, et e-kool, mis ei ole küll riik otseselt, aga mis on olemasolev teenus, mis seondub nagu avalike teenustega, et nemad olid juba m-kooliga juba seal läbi rääkinud ja, ja võib-olla tuleb koostöö.
Okei, et üks potentsiaalne eksid on ka, ka olemas, et kuidas teile tundub, kas riik peaks, peakski niimoodi käituma või riik peaks neid teenuseid ise, ise arendama?
No mina toon näite jälle sellesama meieraha.eu-ga, et ma arvan, et see asi võib-olla ei peakski olema riigi käes, sellepärast et ütleme nii, et ma olen näinud, kuidas mõned analüütikud riigiametis on nagu niivõrd tahavad olla nii täpsed, et nende jaoks see täpsuseaste lihtsalt ei ole piisav, samal ajal kui näiteks ajalehes ilmuksid andmed nii täpselt, nagu meie raha.eu-s, siis see oleks väga hea täpsusaste. Nii et võib-olla see võikski olla kuskil väljaspool riiki, kus noh, selle andmete kontrolli teeb ära keegi, kes on analüütiliselt tugev, aga ta ei noh, ole nagu mingi seitsmenda koma koha täpsuse pärast seal väljas, sest see antud üldistuse taseme juures pole oluline.
Et võiks, võiks kokku võtta, et Eestis oleks vaja rohkem avalikke teenuseid, mis oleks erakätes?
Ma arvan küll, et neid võiks olla rohkem erakätes ja, ja veel ka sellistes nagu kodanikeorganisatsioonide kätes, et ütleme nii, et neil ei ole endal jõudu, et programmeerida mingi liides, aga kui see on valmis, siis selle nagu käimas hoidmiseks võiks vabalt ka mingisuguses vallas tegutsev mingisugune ühing täiesti hakkama saada ja seda endale kohandada isegi.
Praktika näitab, et hea, parimad ideed tulevad siis, kui üritus on juba läbi, et kindlasti paljudel on mõned head mõtted, kuidas avaliku sektori teenused paremini saaks teostada, kas millal tuleb järgmine avaliku sektori teenuste garaaž?
Me, ma arvan, et tegelikult neid ideid saab juba tulla teostama meie aprillikuu üritusele, sest me oleme aru saanud, et laias laastus jagunevad meie tavaürituse ideed kolmeks, on fun, äri ja, ja non-profit ehk ava, avalike teenuste asjad. Et täiesti vabalt võib tulla nendega aprillis kohale, need esitleda ja kui sul on hea idee, suudad neid ja tiimis, siis võib ju hakata teostama, et... Kuna see tulemus oli niivõrd hea, siis loomulikult me vaatame, millal seda teha, aga kuna juba tuleb üritus, siis me lihtsalt ei taha järjest nagu täis nagu puukida liiga palju.
No kindlasti võiks juba praegu alustada reklaamiga, mis oleks sinna riigiaastasse suunatud, et mõni ametnik võib-olla leiab ka aega ja tuleb sinna järgmine kord kohale.
No ma arvan, et tänu sellele üritusele kindlasti meie aprilli üritusele tuleb palju rohkem inimesi kohale, uurib, mis see täpsemalt tähendab ja, ja noh, sest ega see riigi andmete kättesaamine enne üritust on nende asjade puhul tegelikult kõige otsustavam.
Tere tagasi kuulama, on laupäev, viies märts, kuulame saadet Restart, stuudios on saatejuhid Hendrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja saatekülalistena on Garage48 ürituse korraldaja Ragnar Sass ning mõttetangist Praxis Daniel Vaarik.
Meie eelmises saates oleme rääkinud Eesti eri-riigist ja tagasiside oli päris aktiivne ja pessimistlik. Üsna populaarne teema oli andmete kättesaadavus, tsiteerides ühte kommentaatorit, eri-riik nädalavahetustel ei tööta. See oli siis garaažiga seoses öeldud. Kuidas teile tundub, kas riik avaldab piisavalt andmeid, et eresektor saaks neid enda teenustes kasutada? Ragnar?
Kindlasti mitte, et kõige üllatav oli see, et kui meil olid koha sellele üritusele mentorid Inglismaalt, siis tuli välja, et Inglismaal on avalik, nende andmete kätesamine palju korda lihtsam. Ja see oli natuke üllatus, me oleme harjunud sellega, et meil on siin e-riik ja me oleme eesihindlikud siis Open data vallas, ehk andmete vallas me oleme päris tagapool. Ja üks konkreetne näide oli, et inimesed tulid kohale või neil oli soov teha selline mobiiliaplikatsioon või programm, mis näitaks, kus kohal füüsiliselt asub tramm. Sest trammides on olemas GPS andmed, mis saadavad kuhugi need andmed, soov teha tasuta aplikatsioon ja ma täiesti näen sellel ka nagu kasutust ja trammipark ütles, et kõik on tore, aga me tahame nende andmete avaldamise, saada raha. Ja, ja tegelikult sellist nagu suhtumist kahjuks on päris mitmel kohal, et andmed on... Aga hea meelega küsiks Raha, et üks teine aplikatsioon põrkas ka samale probleemile, aga nad kuidagi suutsid sellest keskkonnateated, kus samamoodi ühel hetkel oli see ees, et nii, nüüd on aeg hakata raha maksma, isegi siis, kus on lood ilmselgelt vajalikku teenust ja, ja, ja see on kõigile ta, tasuta saadaval.
Eelmine nädal Henrikul tekkis üks hea eridee, kuidas saaks teha teenuse, mis sarnaneks Facebook Newsfeediga ja kuhu ilmaksid siis kõik erialerdid, kas arsti visiid on lähenemas või maksud on maksmata. ja nii edasi, aga selle kohta ütles meie, meie saatkülaline Margus Püüa, et ei saa privaatse tõttu, et mis teie arvate, et kuidas nagu, kust see piir jookseb, et kas, kas riik peaks või, olema võimalikult avatud või ta peaks ikkagi mõtlema selle peale, et võib-olla kodanikud ei taha, näiteks et, et keegi teaks, millal see tramm sõidab seal, terroriismioht ja nii edasi?
Ma usun, et see GPS-i näide on ju, täpselt antud hetkel nad on nõus seda näitama ainult raha eest. Mis puudutab privaatsust, siis kui sa oled andmete omanik või need andmed käivad sinu enda kohta ja konkreetne näide ongi, et kui mul on maksud maksmata ja ma tahan seda ise saada teada, no siis minu arust võiks olla inimestel õigus oma andmeid suunata. Ja tihtipeale see privaatse taha pugement tundubki olevat kõige mugavam võimalus, kui lihtsalt põhjendada oma tegemata jätmisi, et kõrvalt vaadates on tunne lihtsalt, et kusagil istuvad ametnikud, kes käivad tööl, Ja ei ole nagu väga niimoodi uuendusmeelsed ja lihtsalt selliste ürituste tegemine, andmete avaldamine rikub nende mugavustsooni.
Mis siis teha, et mis on, mis on lahendus, kuidas saaks saavutada olukorda, kus progress toimub ja andmed on avalikud?
No ma mäletan, ma olen ühes seltskonnas hiljuti olnud, aga ma ei mäleta millises, kus arutati just seda, et kui meil on Andmekaitseinspektsioon, mis täidab väga olulist rolli, siis tegelikult võiks olla ka selline institutsioon, mis võtab oma ülesandeks andmete avalikustamise võimalikult suures mahus, ehk siis küll seaduste piires, aga ta nagu tasakaalustaks võib-olla sellist... ametlikku soovi nii-öelda võimalikult rohkem asju nagu hoida igaks juhuks kinni, et, et see on nagu tavaline riigi selline toimimise printsiip, et võiksid olla nagu check and balance'is, et on nagu mitmed institutsioonid, kes eri vaatenurkadest siis jälgivad, et asjad areneksid võimalikult heas suunas. Et see on üks, üks selline võimalik lahendus.
Nagu personal WikiLeaks, et ma annan organisatsioonile oma password'i ja ID-kaardi, et minge ja tooge mulle kõik andmed kohale, mis tegelikult...
Mitte päris nii. Kindlasti riigis käivad asjad nagu ikkagi natuke teistmoodi, et noh, siin peab olema väga selged alused ja, ja kõik peaks olema väga selge, aga lihtsalt kunagi ju riigikontroll avaldas sellise brožüüri nagu igaühe õigused e-riigis, et see oli nagu väga hea näide sellest, et sa tegelikult auditeerid vastupidiselt, et sa vaatad, et mis... Kui lihtne on inimestele infot kätte saada, kui põhjendatud on mingisugused piirangud ja takistused, et, et selline vaatleja võiks olla, et noh, olgu ta siis kas või Riigikontrolli all, et see on nagu üks asi ja teine asi, mida kindlasti võiks teha, on see, et väga palju on sellist infot, mis istub lihtsalt, ta on aastate jooksul loodud. Ja ta istub lihtsalt kas ebamugava liidese taga või ta on nagu kuskil niimoodi, et inimesed ei oska seda üles leida. Mingis mõttes riigieelarve näide on sama, et ta tegelikult Rahandusministeeriumi kollases raamatus on täiesti avalik, nad kutsuvad seda kollaseks raamatuks, aga samal ajal selle nagu sirvimine on inimestele noh, piisavalt keeruline, et, et selleni jõuda või siis võtame inimeste palgaandmed, mis on täiesti eri formaatides kuskil, ametnike palgaandmed, mis peaksid olema avalikud, Et ühesõnaga võiks olla see andmevoog ühtlustatud ikkagi nagu täiesti selgelt riiklikult öeldud, et on selles formaadis loetav andmefoog, voog, on nagu see standard, mida kõik asutused kasutavad.
Ameerika kogemused, ma täpselt ei mäleta, palju see toolides oli, aga, aga... API tekitamise efekt oli kümnekordne, ehk siis nemad kulutasid teatud raha selleks, et tekitada abid oma teenustele ja erisektor tegi tasuta rakendusi, mis, mille väärtus oli kümme korda suurem, kui see kulu, mis nad nagu selle peale siis kulutasid. Eesti liigilised võiks mõelda ka finantsiliselt, et võib-olla see tasub lihtsalt ära.
See on tegelikult ju igal pool näha, et avatud andmed alati on ühiskondadega asulikum ja ma arvan, et üks asi, mida me nii Tartu Pühtiklubis kui me oleme, üha rohkemalt me mõtleme, et meie praeguse e-riigi edulood põhinevad ajas, tihtipeale kui oli Linnar Veikoli majand, peaministri IT-nõunik. Ja mul on tunne, et võib-olla ülevalt poolt peaks sellesse teemasse tõsisemalt suhtuma, ehk siis mina näen küll, et meil on täna selge vajadus seda valdkonda rohkem tuua pildile ja võib-olla ka luua täiesti IT peaarhitekti või siis miks mitte ka näiteks portfellid IT-ministri ametikoht, näiteks Andrei, kas sina tahaks selles ametikogu all olla?
No ma arvan, et küsimus ei ole siin ametikohas või tõepoolest riigi suhtumises, et kui kõik saame aru, et seda on vaja teha, siis sellest ei piisa, tuleb ka midagi ära teha ja garaaž on selles mõttes väga hea näide sellest. Aga kui selle juurde sujuvalt üle minna, siis mis sina, Ragnar, arvad, et mis, mis on see peamine probleem, miks inimesed teevad näiteks produtüübi valmis, aga oma äriga ei jätka? Noh, mina, mulle tundub, et see peamine probleem on selles, et neil, neil on töökoht olemas. Ja see teine probleem on selles, et neil on kodulaen olemas. Aga neid probleeme noh, me lahendama ei hakka ilmselt, kuidas saaks ikkagi saavata olukorda, kus nad julgevad riskida ja jätkavad oma, oma äridega?
No kui ma vaatan neid ideid, mis on tulnud garaažist välja ja tulnud nagu suht lootusrikkalt ja kui nad on pidama, nagu kinni jäänud, siis tõesti tõsi on see jah, et, et hurraa saab mööda ja nüüd on vaja vähemalt kolm-neli kuud tegeleda sellega, et tuua välja selline toode, millest saaks raha küsida, Ja sellel hetkel ongi, et nad kõik ju teevad seda oma põhitöö kõrvalt, sa jõuad teha nädalas mingi kümme-viis stundi maksimaalselt, see hakkab segama see, et mul on, kellelgi on täpselt õhtuti perekond, muu asi, tõesti nagu see on üks põhjus, miks nad nagu välja jõuavad, teine asi on see, et, et ma näen, et kui nad oma sihtturuna panevad näiteks Eesti või asjast, nad siin ei pruugigi mõne ideega kuhugi välja jõuda, kuna meie koduturg on lihtsalt niivõrd väike, et Meil on võib-olla kõige rohkem vajaka inimesi, kellel on mingisugustki kogemust, kuidas oma teenust viia maailmaturule ja kuidas üldse mõeldagi nagu sellisena läbi, et et mis see nendega kaasa toob, mis on maksevahendid, muud asjad, aga ma olen nõus jah, et, et see fookuse, fookuse küsimus ja see, et, et kuidas sa saaks selle oma ideega tõesti töötada vähemalt kaks-kolm kuud igapäevaselt, ilmalt sa peaks kartma, sellepärast et nüüd, kui sul see... Asi ei õnnestu, siis sa põhimõtteliselt pead välja kolima või et, et sul ei ole enam üks hetk sissetulekut, et Eesti inimesed on või tegelikult ka põhjal on inimesed suht pragmaatilised ja see, see on ka tegelikult õige, et sa pead ju esimese mõtlema oma perekondale, start-upidest ju hukkub kokkuvõttes üheksakümnest.
Aga kas su, sulle ei tundu, et tänapäeval on ju riik enam-vähem need võimalused loonud, et on erinevad starditoetused, muud toetused, hea rahakamistoetused, hiljem, kui sul hakkab raha tulema, siis ju annab selle laenu veel ka terve Kredex ja mitmed muud organisatsioonid, et et kas on ikka raha see ja äkki ta on lihtsalt hirm, et seda, või teadmatus, kust see raha saab?
Ma usun, et see on kahepoolne, et tõesti on olemas teatud meetmed, aga ma võin selgelt öelda, et enda praktiline ja ka teiste inimeste praktiline kogemus näitab, et vähemasti IT-valdkond on konkreetselt EAS-ile selline valdkond, kus... kus nad on, vahepeal päris nagu võõralt, nad ei oska hinnata, et kas see on nagu idee, millele alu, üldse anda raha, ja KredEx samamoodi, KredExi laenu puhul sa pead võtma isikliku käenduse kolmkümmend protsenti, mis nii mõnigi, mõnelegi start-upi asutajale on see piir, et kui tal läheb midagi nässu, siis ta peab maksma isiklust rahast kinni. Et loomulikult kõik ei saa nagu ja kindlasti polegi vabandatav raha puudumisega, vaid et see on pigem teadmised, asjad, et me... Meie inimesed peaksid minema kiiremini oma ideedega esi, Eestist välja ja see on see, mida me peaksime soodustama, samas ma võin öelda näiteks seda, et teades, et üks Eesti start-up viib ka oma ettevõtted välja, sest kuna tema koduturg ei ole Eesti, vaid see on USA, siis uskuge meelde, et ta hetkel näeb kurja vaeva, et võidelda Eesti, Eesti investoritega ja, ja ka EAS-iga, et nad üldse lubaks seda teha.
Taanjale, et eelmise nädal ma küsisin Mart Laari käest, mis tema teeks, kui ta oleks peaminister, et Eestist saaks maailma IT-liider, no tema ilmselt mõtles selle, sellele küsimusele ka pikalt õhtuti, aga sinu jaoks võib-olla see on üllatus, et mida sina teeksid?
No ma vist IT-portfellita ministrite teeks, sest et portfellite ministrite saatused ei ole minu meelest alati väga head olnud, et nende mõju on ka väike, aga mina teeksin tegelikult need samad konkreetsed asjad ära, millest ennem oli juttu, et ma teeks keskkonna vabamaks, ma teeksin selle OpenData võimalikuks, ma vaataks, kuidas kaasata siis neid samu inimesi, kes nagu olid, olid koos, et anda neile võimalikult lihtsad tingimused oma oma nii-öelda ideed ellu viia, seejuures ma ei teeks seda mitte rahaliste toetustega, vaid ma just nimelt teeksingi selle nagu kõik muu, bürokraatia on meil juba päris hästi ära... Missitoetustega? Ei, bürokraatia on meil päris hästi juba nagu lihtsustatud, et me saame kiiresti firmasid asutada ja nii edasi, aga nüüd oleks see andmete kättesaadavus, võib-olla koostöö, Ja mingid sellised asjad, mida ma käiks välja ja loomulikult ma vaataks seda, et kuidas tuua Eestisse talente, kes seda edasi kiirgavad, seda kogemust ja teadmist, no võtame näiteks noh, võtame Skype'i, kus on mingisuguse valdkonna maailma number kaks näiteks tööl ja kui ta istub Eestis õhtuti kohvikus ja ta räägib siinsete inimestega, ma olen täiesti veendunud, et see kogemus ja teadmine, mida sealt edasi annab, see on parem, kui see inimene võiks saada näiteks ülikoolist siinsamas Eestis. Et ma vaataks, kuidas neid talente rohkem satuks siia nii-öelda kiirgama sedasama asja, et, et see on nagu see, et see, et me hakkame kuskilt nagu toetusi suurendama ja nii edasi, see ei olegi võib-olla ettevõtlikule vaimule nagu kõige olulisem asi, aga see, kus sa näed, oh, ta tegi selle asja ära ja ta istub siin minu kõrval ja ta, ma saan talt küsida küsimusi ja ma saan ise samamoodi edasi minna, et, et see on minu meelest oluline.
Ragnar, kuidas sina oled valinud omale neid mentoreid garaažiüritustele, et...
Me oleme vaadanud eelkõige sellega, et kas neil on praktiline kogemus ja noh, üha rohkem vaatame mentoreid piiri tagant, et näiteks Tartu üritusel oli mentoriks Michael Jackson, kes on Skype'i üks ja äripoole juhtu olnud, ja noh, see ongi see, et, et me... Ja ma pean tunnistama, et garaaži suhtes on ka välismaalt üha suuremne huvi tulla kohale näha, mis nüüd toimub, et Riiga meil tuleb üks USA VC, kellel on kogemus oma, kellel on kogemus just suurematel turgudel, aga mis puudutab seda eelmist teemat, et me tahtsime lisada, et jaa, et, et nagu... Talentide nagu maailmasaatmine on üks, üks oluline teema, et näiteks start-up Tšiil ehk Tšiili tegi ühe programmi, mis annab, mis ko, mis tahab meelitada talente Tšiili kohale. Ja see on nagu väga huvitav programm, millest ma arvan, Eesti riik võiks täna õppida ja uurida, sest nende eesmärk on täna Tšiilis tekitada Ladina-Ameerikas Silicon Valley analoog ja luges programmi tingimusi ja ka esimesi kogemusi see tundub olevat selline lahendus, mida, mida, mida kindlasti tasub nagu võtta nagu arvesse.
Ja Tšili üldse teeb suurepärast tööd riigi, riigi maine kallal, et ütleme viie, viie aastaga nad on suutnud teha väga palju ja kui võtta sedasama programmi, siis ta tegelikult rahaliselt ei ole väga kallis, aga see maineväärtus on seal tohutu. Aga meie programm hakkab vaikselt lõppema, tuletan meelde, ilmselt te oskate seda paremini ka teha, et järgmine garaaž toimub siis Riias,
Järgmine garaaž on kakskümmend viis kuni kakskümmend seitse märts Riias ja veel seda me tuleme tagasi Eestisse, Tallinnasse ja aprilli keskel selle kuupäeva avaldame nüüd, järgmine nädal toimub uuesti Eestis ja Tallinnas, seekord ja asuga teavitame ka järgmine nädal.
Ja ütleme, minu kogemused näitavad, et väga paljude jaoks, väga paljud on kindlalt selles, et sa pead programmeerima selleks, et garaaž osale, osaleda, et tegelikult see nii ei ole, ma arvan, et vastupidi, mida rohkem on seal erinevate valdkondade inimesi, seda parem, ma kindlasti olen ka siin, aga see oli siis meie idee restart, tuletan meelde, et kui teil on iPad, iPhone või iPod, siis podcast on suurepärane võimalus kuulata meie saadet ka peale saade lõppu ja meie Restart on siis eetris laupäeval kell neli ja kell kümme õhtul, stuudios olid Hendrik Aavik, Andrei Korobeinik ja meie külalised, suur täna, ilust päeva teile!
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]