AI_pealkiri: Garage48, avaandmed ja avaliku sektori digiteenused Ragnar Sassi, Daniel Vaariku ja Diana Poudeliga

No see, jaa, see on hästi hea küsimus, et ma ise täpselt mõtlesin sedasama, et et üks kompetents, mis mulle tundus, et oleks vajalik, on see, et paljud inimesed nendest, kes seal olid, ei olnud võib-olla igapäevaselt harjunud riigiga suhtlema. Ja mul jäi mulje, et kui neil oleks harjumus või kui nad tegelikult usuksid, et nad saavad minna riigiasutusse Eesti-suguses väikeses suhteliselt lihtsas riigis, ja oma ideega seal ära rääkida, et nad tegelikult võivadki saada vastuse, nii et, et see tekitab natuke sellist tunnet, et et võib-olla on selline võõristus isegi riigi, riigi osas, et noh... Äkki, äkki sealt ei saa mitte midagi ja siis, kui ühe korra küsid, siis võib-olla ei saagi, aga mis mulle tundus, et kui mõned neist aplikatsioonidest hakkasid valmima, et siis selgus, et riik võib ollagi huvitatud nendest asjadest ja et see asi pole nii hull.

Aga kas tundus, et, et see, et riigi esindajad seal garaažil nii vähe oli, oli võib-olla tingitud ka sellest, et ka riigil puudus kogemus niisuguste start-upidega suhtlemisel, et võib-olla nüüd järgmine kord tulebki rohkem?

No vabalt, sest et üks mõte, mis inimestel kohe tekib, on see, et noh, nad teevad siin kahe päevaga mingi asja valmis, aga noh, et seadused on ju kõik vaja läbi töötada ja vaadata, et kas see on kõik nagu ikka korrektne ja noh, niisugune usaldamatust võib-olla nagu sealt poolt ka täpselt samamoodi. Aga ma lihtsalt tooksin ühe näite, mis mind tõsiselt nagu heas mõttes üllatas, oli see, et ma olen ise ju töötanud Rahandusministeeriumis kolm aastat ja minu eriala oli noh, samuti kommunikatsioon ja suurimaks väljakutseks oli, kuidas tutvustada rahvale riigieelarvet ja see oli siis aastal üheksakümmend üheksa, kui ma sinna läksin, ja me mõtlesime, oleks meil koduleheküljel üks selline lahe rahakott, mis on ka visualiseeritud, et sa paned nagu... Et oleks aktuaalne, et ta kasutaks riigieelarve andmeid ja inimesed näeksid reaalselt, kust tulevad kulud ja, ja kuhu, kust tulevad tulud ja, ja mis nendega saab. Ja siis me nagu uurisime, et, et kas sellist oleks võimalik teha, ja siis selgus, et see oleks nagu tohutu ettevõtmine ja meil ei olnud üldse raha, et seda kuskilt tellida ja nii edasi ja ma olen hiljem kuulnud, et seda ideed on palju-palju ja nüüd maailmas on see hästi levinud, et riigiasutuste neid eelarveid ja riikide eelarveid nagu visualiseeritakse, meil ikka pole. Ja nüüd järsku tehti minu meelest noh, kahe päevaga tõesti selline uks lahti see meieraha.eu-ga, et selle saab ära teha ja, ja saab nagu edasi arendada ja, ja saabki see asi nagu valmis, et see on nagu ülimalt kriitikule ka, kriitikutele ka hea näide, et siit võib tulla midagi, nii et tasub ka ametnikel vahel käia.

Tänu sellele, et meil oli oktoobris, ilmselt oktoobris õnnestunud üritus Keenias, siis, siis Google oli huvitatud, et me seda üritust viiksime laiemalt Nõukogu-Aafrikasse ja, ja nüüd just sellel, ütleme järgmisel nädalal ma lendangi Nigeeriasse, kus, kus peaks tulema meie järgmine üritus ja sealt kõrvale on kohe Ghana, et meil on täna plaan teha koos Google'i ja Nokiaga sellel aastal viis üritust Aafrikas, need riigid siis Nigeeria, Ghana, Uganda, Keenia ja Lõuna-Aafrika vabariik ja samasugune idee, et näidata, et sul on võimalik heade inimestega, ühe nädalavahetusega toota selline teenuse prototüüp. Ja miks mitte ka tõestada ära aafriklastele, et ka neil on võimalik start-upe käivitada ja neid ka muuta, et nendest viieteistkümnest id-st ka üks-kaks jõuaks firmani, jõuaks ka mingisugust tulemusteni välja.

Ma võin saatejuhina siin vahele sekkuda ja öelda, et mina olen käinud kahel garaažil täiesti ise tegemas, et... Et mul on omal firma olemas, et mul ei olnud mingit karjuvat vajadust minna ja hakata mingisugust kommertsasja tegema, kuid see idee garaažist tundus mulle juba tol ajal nagu ise Eesti Nugija. Et on niisugune üritus, kus sarnaselt mõtlevad inimesed, saavad kokku ja, ja arendavad oma mõtteid ja teevad midagi koos, saavad selle koostegemise kogemuse, ning ma sain selle kinnitust siis, kui ma osalesin sellel garaažil, mis toimus Helsingis. Kus ma vaatasin ringi, et kui oli niisugune eestlaste tiim niisugustest inimestest, kes olid varasematel garaažidel käinud, siis nad mõtlesid üliklobaalselt ja nad arutasid, et kui mitu rallirada on olemas kuskil seal riigis ja palju neid planeedi peale üldse kokku on, aga Soome tiimid olid niisugused, et oota, et läheks Espoosse kuhugi. Et ma märkasin seda mainset erinevust, et see võrdlusmoment oli seal täiesti välja, aga Daniel, mis sa...

Ameerika president Jeff Kennedy ütles kord, ära küsi, mida riik sinu jaoks teha saab, küsi, mida saab sinna riigi jaoks teha? Ja täpselt nii õhtustasid käituda ka GarageLinkaaest tegijad ja eelmisel garaažil oli tekkinud üksteist projekti, mis olid mõeldud avaliku sektori teenuste jaoks. Selles osas räägime siis tulemustest, et mis teile kõige rohkem meelde jäi, Daniel?

No mina toon näite jälle sellesama meieraha.eu-ga, et ma arvan, et see asi võib-olla ei peakski olema riigi käes, sellepärast et ütleme nii, et ma olen näinud, kuidas mõned analüütikud riigiametis on nagu niivõrd tahavad olla nii täpsed, et nende jaoks see täpsuseaste lihtsalt ei ole piisav, samal ajal kui näiteks ajalehes ilmuksid andmed nii täpselt, nagu meie raha.eu-s, siis see oleks väga hea täpsusaste. Nii et võib-olla see võikski olla kuskil väljaspool riiki, kus noh, selle andmete kontrolli teeb ära keegi, kes on analüütiliselt tugev, aga ta ei noh, ole nagu mingi seitsmenda koma koha täpsuse pärast seal väljas, sest see antud üldistuse taseme juures pole oluline.

No ma arvan, et tänu sellele üritusele kindlasti meie aprilli üritusele tuleb palju rohkem inimesi kohale, uurib, mis see täpsemalt tähendab ja, ja noh, sest ega see riigi andmete kättesaamine enne üritust on nende asjade puhul tegelikult kõige otsustavam.

Meie eelmises saates oleme rääkinud Eesti eri-riigist ja tagasiside oli päris aktiivne ja pessimistlik. Üsna populaarne teema oli andmete kättesaadavus, tsiteerides ühte kommentaatorit, eri-riik nädalavahetustel ei tööta. See oli siis garaažiga seoses öeldud. Kuidas teile tundub, kas riik avaldab piisavalt andmeid, et eresektor saaks neid enda teenustes kasutada? Ragnar?

No ma mäletan, ma olen ühes seltskonnas hiljuti olnud, aga ma ei mäleta millises, kus arutati just seda, et kui meil on Andmekaitseinspektsioon, mis täidab väga olulist rolli, siis tegelikult võiks olla ka selline institutsioon, mis võtab oma ülesandeks andmete avalikustamise võimalikult suures mahus, ehk siis küll seaduste piires, aga ta nagu tasakaalustaks võib-olla sellist... ametlikku soovi nii-öelda võimalikult rohkem asju nagu hoida igaks juhuks kinni, et, et see on nagu tavaline riigi selline toimimise printsiip, et võiksid olla nagu check and balance'is, et on nagu mitmed institutsioonid, kes eri vaatenurkadest siis jälgivad, et asjad areneksid võimalikult heas suunas. Et see on üks, üks selline võimalik lahendus.

Mitte päris nii. Kindlasti riigis käivad asjad nagu ikkagi natuke teistmoodi, et noh, siin peab olema väga selged alused ja, ja kõik peaks olema väga selge, aga lihtsalt kunagi ju riigikontroll avaldas sellise brožüüri nagu igaühe õigused e-riigis, et see oli nagu väga hea näide sellest, et sa tegelikult auditeerid vastupidiselt, et sa vaatad, et mis... Kui lihtne on inimestele infot kätte saada, kui põhjendatud on mingisugused piirangud ja takistused, et, et selline vaatleja võiks olla, et noh, olgu ta siis kas või Riigikontrolli all, et see on nagu üks asi ja teine asi, mida kindlasti võiks teha, on see, et väga palju on sellist infot, mis istub lihtsalt, ta on aastate jooksul loodud. Ja ta istub lihtsalt kas ebamugava liidese taga või ta on nagu kuskil niimoodi, et inimesed ei oska seda üles leida. Mingis mõttes riigieelarve näide on sama, et ta tegelikult Rahandusministeeriumi kollases raamatus on täiesti avalik, nad kutsuvad seda kollaseks raamatuks, aga samal ajal selle nagu sirvimine on inimestele noh, piisavalt keeruline, et, et selleni jõuda või siis võtame inimeste palgaandmed, mis on täiesti eri formaatides kuskil, ametnike palgaandmed, mis peaksid olema avalikud, Et ühesõnaga võiks olla see andmevoog ühtlustatud ikkagi nagu täiesti selgelt riiklikult öeldud, et on selles formaadis loetav andmefoog, voog, on nagu see standard, mida kõik asutused kasutavad.

See on tegelikult ju igal pool näha, et avatud andmed alati on ühiskondadega asulikum ja ma arvan, et üks asi, mida me nii Tartu Pühtiklubis kui me oleme, üha rohkemalt me mõtleme, et meie praeguse e-riigi edulood põhinevad ajas, tihtipeale kui oli Linnar Veikoli majand, peaministri IT-nõunik. Ja mul on tunne, et võib-olla ülevalt poolt peaks sellesse teemasse tõsisemalt suhtuma, ehk siis mina näen küll, et meil on täna selge vajadus seda valdkonda rohkem tuua pildile ja võib-olla ka luua täiesti IT peaarhitekti või siis miks mitte ka näiteks portfellid IT-ministri ametikoht, näiteks Andrei, kas sina tahaks selles ametikogu all olla?

No ma arvan, et küsimus ei ole siin ametikohas või tõepoolest riigi suhtumises, et kui kõik saame aru, et seda on vaja teha, siis sellest ei piisa, tuleb ka midagi ära teha ja garaaž on selles mõttes väga hea näide sellest. Aga kui selle juurde sujuvalt üle minna, siis mis sina, Ragnar, arvad, et mis, mis on see peamine probleem, miks inimesed teevad näiteks produtüübi valmis, aga oma äriga ei jätka? Noh, mina, mulle tundub, et see peamine probleem on selles, et neil, neil on töökoht olemas. Ja see teine probleem on selles, et neil on kodulaen olemas. Aga neid probleeme noh, me lahendama ei hakka ilmselt, kuidas saaks ikkagi saavata olukorda, kus nad julgevad riskida ja jätkavad oma, oma äridega?